Maie Tamme 75

Suure vahetunni ajal kogunesid täna keskpäeval Sindi gümnaasiumi töötajad õpetajate tuppa, et õnnitleda kahte õpetajat nende sünnipäeval. Aukohale asetusid nii Tatjana Estreich kui Maie Tamme, kuigi esimesel kulub veel aega 75. sünnipäeva tähistamiseks.

Maie Tamme ja Tatjana Estreich Foto Urmas Saard
Maie Tamme ja Tatjana Estreich. Foto: Urmas Saard

Maie Tamme on Sindi gümnaasiumis õpetaja ametit pidanud alates 1974-st aastast. Jätkuvalt õpetab ta geograafiat ja bioloogiat. Lisaks tööle koolis jõuab ta veel palju muudki. „Huvialasid on mul peale maalimise veel palju teisigi. Reisimine giidina või lihtturistina. Lugemine, eriti aime- ja ilukirjandus, palju on kunstikirjandust, hindan Wiiraltit. Käsitööna meeldib õmblemine. Kalligraafia,“ rääkis Tamme hiljuti Sindi Linnaraamatukogus Külauudiste portaalile antud usutlusel. Seal on praegugi veel viimaseid päevi avatud tema maalide näitus. Aga Sindi muuseumis avas ta oma juubeliaasta puhul käsitöö näituse.

Sünnipäeva tervitusmarssi mängis viiulil õpetja Lembit Roosimäe. Õnnitlejate rivis seisid ka Tamme õpilane, Sindi linnapea Marko Šorin ja linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Kairi Gustavson.

Loe edasi: Maie Tamme 75

Sindi linna 2015. aasta kodukaunistamise preemia läks Väike-Põllu tänavale

Sindi linnavalitsuse 26. oktoobri istungil otsustati kinnitada Sindi linna kodukaunistamise käesoleva aasta konkursi võitjaks eramu aadressil Väike-Põllu 3 ja premeerida selle omanikku Enn Evestust 200 euroga.

Väike-Põllu 3 Sindis Foto Urmas Saard
Väike-Põllu 3 Sindis. Foto: Urmas Saard

Viimastel aastatel välja kujunenud tava kohaselt toimub kauni kodu omaniku austamine samaaegselt iseseisvuspäeva tähistamisega. Rahalise preemia juurde kuulub ka elamu külge kinnitatav ehisplaat. Täna käis rõõmsat sõnumit teatamas Sindi linnaaednik Sirli Pedassaar-Annast.

Majale lähenedes köitsid pilku ümarad vormid arhitektuursetes detailides ja iluaia kujunduses. Eriti põnevalt mõjub kerakujuliseks pügatud elupuude rida elamu esisel. Peremehe enda valmistatud metallist varbaed on hästi läbi paistev ja seetõttu eesõue maitsekas kujundus suurepäraselt nähtav ka tänaval mööduvatele inimestele. Oktoobris enam roosid ei õitse, aga taimede varte rohkus lubab kujutleda suvist õite ilu. Erinevaid okaspuid näeb nii ees- kui tagaaias. Valitud värvide, struktuuri ja looduslike töötlustega graniitkivid asendavad hästi aiaskulptuure. Miniatuurseid puitskulptuure tabab silm oskuslikult leitud okstes ja sama huvitavaid kujutlusi võib tekitada ka seina äärde asetatud kasepahk. Vähemalt kolm linnupuuri puude võrades kõnelevad peremehe sõprusest lindudega. Siiski kuldnokki ta enda juurde ei oota ja eelistab teisi. Väike veepeegel lisab taimede keskele ergastavat ilu.

Loe edasi: Sindi linna 2015. aasta kodukaunistamise preemia läks Väike-Põllu tänavale

Heategevuskampaania toob invatakso päev-päevalt abivajajatele lähemale

Põlvamaa mees Ants Väärsi on kolm aastat abivajajaid oma invataksoga arstide vahet sõidutanud. Foto: nuusi.ee
Põlvamaa mees Ants Väärsi on kolm aastat abivajajaid oma invataksoga arstide vahet sõidutanud. Foto: nuusi.ee

Oktoobri keskel algatas portaal GoodNews heategevuskampaania “Aitame Antsul aidata”, mille sisuks on annetuste kogumisele kaasaaitamine, et Põlvamaal elav Ants Väärsi saaks soetada uue invatakso. Autot on vaja selleks, et mitut haigust läbi põdenud ning teisi aidata sooviv mees saaks jätkuvalt haigeid inimesi arsti juurde ja koju tagasi sõidutada, kuna tema senised transpordivahendid kipuvad väsima.

Ants Väärsi ise kinnitab, et asjad on hakanud liikuma, sest tema algatus on kajastamist leidnud paljudes väljaannetes. Konkreetsetest summadest ta veel rääkida ei saa, sest helistamisega annetatava toetuse suurus selgub operaatorfirmade kokkuvõtetest. OÜ Antsu Takso arveldusarvetele on head inimesed üle kandnud mitmes suuruses summasid.

Ants Väärsi toetuskampaania eesmärgiks on aidatal tal osta uus või hästi säilinud invasõiduk, mille hind võib uuest peast olla umbes 40 000 eurot. Samas teab Ants, et Haapsalu taastusravikeskus sai Taanist kasutatud, kuid igati ontliku invasõiduki ka poole väiksema summa eest, kuid see eeldab sellise auto leidmist, mida ei peaks kohe remontima hakkama. Senised mehe tööautod on sedavõrd amortiseerunud, et kogu raha läheb kütuse ja remondi peale. Siinkohal meeldetuletuseks, et Ants Väärsi, kes on läbi põdenud infarkti ja tagasi tõrjunud vähi ning soovib olla teistele abivajajatele toeks, elab ise oma pensionist.

Antsu saab aidata järgmiselt: helistades 900 6677, annetad 10 eurot ja OÜ Antsu Taksoarveldusarvele EE611010220241726227 saab annetada enda jaoks sobiva summa.

Monika Kuzmina

 

Igale Eesti vastsündinule kingitakse nüüdsest raamat “Pisike puu”

Pisike puu KAAS.inddEile anti üle esimesed beebiraamatud „Pisike puu“,  mis on mõeldud kingitusena  2015. aastal ning järgnevatel aastatel Eestis sündivatele lastele.  Kinkeraamat, mille eesmärk on toetada laste lugemishuvi ja väärtustada eesti lastekirjandust, jõuab oma uute omanikeni kõikjal Eestis alates oktoobrist koostöös kohalike omavalitsuste ning raamatukogudega. Kinkeraamatu on koostanud Eesti Lastekirjanduse Keskus ning rahastaja on Kultuuriministeerium.

„Raamatusse „Pisike puu“, mille nimi tuleneb Ott Arderi samanimelisest luuletusest, ning mis on ühtlasi ka raamatu nimiluuletus, noppisime luuletusi ja jutte meie tuntud ja armastatud lastekirjanike loomingust. Siin on nii vanu, mitmele põlvele armsaks saanud, kui ka päris uusi lugusid, sekka ka  mõned muinasjutud ja liisusalmid, mille seovad tervikuks kunstnik Catherine Zaripi võrratud pildid. Kokku sai see kimp just nii kirju, et puudutaks igaüht – nii raamatu ettelugejat, pisikest kuulajat kui ka noort lugejat,“ kirjeldas valminud kinkeraamatut Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone.  „Vaevalt leidub väikelast, kellele ei meeldi raamatuid vaadata või jutte ja luuletusi kuulata. See, nagu mistahes muu mänguline tegevus, on lapse igapäevaelu loomulik osa ja tema arengu alus. Raamat on lapsele sama tähtis mänguasi kui muud lelud. Meie, täiskasvanute roll, on tuua raamatud laste ellu ja lasta neil lugemisest rõõmu tunda,“ lisas Soone.

Raamatut „Pisike puu“ hakatakse üle andma  kohalike omavalitsuste poolt korraldatavatel juba traditsiooniks kujunenud pidulikel üritustel, kus tervitatakse uusi ilmakodanikke ja õnnitletakse vastseid lapsevanemaid. Lapsed, kes on  sündinud 2015. aastal, ning pole veel oma raamatut saanud, ning samuti need, kel pidulikul sündmusel osaleda ei õnnestu, nende vanemad saavad pöörduda kohaliku raamatukogu poole oma lapse kingituse kätte saamiseks.

Võru Linnagalerii ootab vaatama uusi näitusi

* ILME RÄTSEP, MÄRT RANNAST, FELIKS SARV ühisnäitus “1+2”

Näitus on kolme põlvkonnakaaslasest kunstniku ühisprojekt, kes tunnevad üksteist aastakümneid, kuid ühisel grupinäitusel eksponeerivad oma töid esmakordselt. Näituse tööd väljendavad kolme mõttelaadi erinevates meediumites: graafika, joonistus, maal, tekstiilimaal, skulptuur. Näituse eelselt pole osalejad kokku leppinud ühises teemas, koosmõju ja suhestus kujundatakse näituseruumides. Eesmärgiks on luua atmosfäär, mis kõnetaks vaatajaid. 

Ilme Rätsep: Armastan seda mida teen. Kangas ja värv on olnud minuga kogu teadliku elu ja pole kunagi alt vedanud. Maalides olen õnnelik. Minu jaoks on loomeprotsess olulisem, kui valmisteos. Eksponeerin maalitud tekstiili.
Märt Rannast: On inimesi, kes tunnevad ennast õnnelikena, kui nad ei pea tegelema kunstiga ja on inimesi, kes tunnevad ennast õnnelikena, kui nad saavad tegeleda kunstiga. Vahel on tähtis olla pikemalt õnnelik inimene. Minu jaoks on looming eneseväljendus kunstilises keeles, millega on võimalik edasi anda suhtumist meid ümbritsevasse. Eksponeerin skulptuuri ja maali.
Feliks Sarv:
Ei oleks looja, kui teaksin ette lõpptulemust. Loomeprotsess on küll valuline, kuid selle kaudu õpin tundma iseennast ja ümbritsevat maailma. Eksponeerin graafikat ja joonistusi. 

* HEIGO ZIMMERi maastikufotonäitus “Ühe viipega maalin maailma hõbedasse”
Heigo Zimmer on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli fotograafia osakonna 2004. aastal. Pärast seda on ta töötanud fotogaraafina , peamiselt portree- ja perepildistajana. Seekordne näitus on katse proovida tegelda mitte niivõrd inimesega kui pigem just inimest ümbritsevaga ja seda läbi looduse. Pildid peaks mõnekski hetkeks kiskuma vaataja argistest tegevustest eemale ning sukelduma rahusse ja vaikusesse. Fotokunstnikuna pakuvad Heigole viimasel ajal huvi vanad fototehnikad, erinevad fotograafilised menetlused ja vanad kaamerad ning nende käsitsi lihvitud optika tekitatud veider/kummalised kujutised. Sellest tulenevalt võivad fotod tunduda kohati ebateravad või ebamäärased, aga tegelikkuses ongi nende objektiivide joonistamisvõime teistsugune.

Näitused on vaadata 25.oktoobrist kuni 27. novembrini.

Galerii on avatud tööpäeviti kella 12 -18:30. Tasuta.
Aire Kokk

Hooli endast ja pane oma lähedased särama

imgresIgal aastal saabub ühes sügiskuudega aeg, mil pime peale tungib ja valgust üha vähemaks jääb. Ei ole erandlik seegi aasta. Vaatamata sellele, et igal aastal jagab politsei tuhandeid helkureid võib endiselt näha maanteede ääres inimesi, kellel helkur veel puudu. Kes teab, kas on ehk helkuri hind liialt suur, et panustada oma turvalisse teekonda? Igal juhul on aga kordades kallim pärast liiklusõnnetust oma tervise parandamine ja kindlasti ei soovi keegi hooletuse ja rumala juhuse tõttu tegeleda veelgi raskemate tagajärgedega, kus “oleksid” ja tagantjärele tarkus enam midagi ei maksa.

Politsei tuletab meelde, et helkur on küll väike ja kerge, kuid võib päästa elu. Selleks, et meie lähedased jõuaksid turvaliselt sihtpunkti, saame me väga palju ära teha, kandes ise helkurit ja hoolitsedes selle eest, et ka meie lähedastel see olemas oleks. Kinkides helkuri näitame, et hoolime. Ka sõidukijuhid on liigeldes tänulikud, kui märkavad tee ääres kõndivat jalakäijat juba kaugelt. Et aga oma teekond veelgi turvalisemaks teha, tasuks lisaks helkuri kandmisele meeles pidada, et maanteel tuleb kõndida alati vasakul pool teeservas ning helkur peaks olema kinnitatud paremale poole põlve kõrgusele selliselt, et seda mitmest suunast näha oleks. Politsei tuletab meelde, et pimedal ajal liikudes ja halva nähtavuse korral on helkuri või muu valgusallika kasutamine enese nähtavaks tegemisel kohustuslik.

Inga Ploom,

Võru politseijaoskonna noorsoopolitseinik

Tartu tantsuklubis on seekord Lahemaa Rahwamuusikud

Viivi Voorand, Kadri Voorand ja Lahemaa Rahwamuusikud tantsuks mängimas. Foto: ansambli arhiiv.
Viivi Voorand, Kadri Voorand ja Lahemaa Rahwamuusikud tantsuks mängimas. Foto: ansambli arhiiv.

4. novembril kella 20-24 toimub järjekordne tantsuklubi üritus Tartus Tiigi seltsimajas. Suur au ja rõõm on Tartu tantsuklubis võõrustada ja tutvustada tänavu oma 40. tegutsemisaastat tähistavat Lahemaal tegutsevat rahvamuusikaansamblit Lahemaa Rahwamuusikud, kes toovad endaga kaasa palju põnevaid laule, tantse ja laulumänge Põhja-Eestist.

Lahemaa rahvamuusikaansambel Lahemaa Rahwamuusikud on asutatud 1975. aastal helilooja Veljo Tormise initsiatiivil. Ansambel loodi eesmärgiga taaselustada regilaulu laulmise traditsioone Lahemaal. Peatselt liitusid ansambliga mõned kohalikud külapillimehed viiuli ja kandlega. Ansambli 40. tegutsemisaastal musitseeritakse eesti torupillidega, kanneldega, viiuli ja eesti lõõtspillidega. Lisaks on kasutusel hulk väikeseid vilesid, parmupille, jauram ja muid pisikesi pillikesi. Ansambli repertuaaris leidub nii vanu regilaule kui ka lustilisi

Lahemaa Rahwamuusikud 2012. aastal Koreas festivalil Anseong Folkloriada. Foto: ansambli arhiiv.
Lahemaa Rahwamuusikud 2012. aastal Koreas festivalil Anseong Folkloriada. Foto: ansambli arhiiv.

tantsulugusid, lisaks melanhoolseid laululugusid armastusest ja vangipõlvest, merelaule ja mitmesuguseid laulumänge Lahemaalt. Hetkel on aktiivseid liikmeid kolmekümne ringis – Rakverest, Palmsest, Võsult, Länsalt, Haljalast, Vihasoost ja Loksalt. Noorimad ansambliliikmed nühivad alles koolipinke ja vanimad hakkavad juba tasapisi pensionipõlve nautima.

Kõik rahvamuusikasõbrad on teretulnud Tartu tantsuklubisse lustima – nii tantsima, laulma kui ka musitseerima. Vahepeal saavad teisedki kohalolevad muusikud tantsijaid rõõmustada oma pillimänguga. Õhtu jooksul tantsitakse lisaks palju tuttavlikke rahvatantse Eestist ja võõrsilt.
Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti ühisele teelauale ja tantsimiseks mugavad vahetusjalanõud.
Triinu Nutt

Eesti rahvamuusikatöötluste festival avas registreerimise võistluskontserdile

Eelmise aasta võitja Maarja Nuut koos kohtunikega laval.
Eelmise aasta võitja Maarja Nuut koos kohtunikega laval.

22.-23. aprillil 2016 Põlvamaal Mooste mõisas toimuv XVII eesti rahvamuusikatöötluste festival Moisekatsi Elohelü 2016 on avanud registreerimise võistluskontserdile!
Eesti rahvamuusikatöötluste festivali võistluskontserdile on oodatud nii professionaalsed kui ka harrastusmuusikud Eestist ja väljastpoolt Eesti piire. Võistluskontserdil esitavad kõik osalejad kaks lugu, kusjuures mõlemad peavad olema töötlused.
Üks neist põhineb korraldajate poolt ette antud laulul „Kulla imä, tsirgu imä“ Räpina kihelkonnast, teise loo aluseks on osaleja enda poolt valitud pala eesti rahvamuusikast.
Festivali peapreemiaks on 1000 €, lisaks eripreemiad ja auhinnad festivali sponsoritelt ja koostööpartneritelt.
Moisekatsi Elohelü (Mooste Eluheli) rüütab eesti rahvamuusika kaasaegsesse vormi läbi erinevate muusikaliste projektide. Võistluskontserdil pannakse proovile esinejate vokaal- ja
instrumentaalvõimed, loominguline fantaasia. Festival propageerib ja hoogustab ajaloolise rahvamuusika kaasaegset interpreteerimist, millega luuakse side vana ja uue vahel, unustamata sealjuures oma juuri.
Festivali patrooniks ja žürii auliikmeks on etnomusikoloog Ingrid Rüütel.
2015. aastal võitis peapreemia (1000€) Maarja Nuut. Kohustusliku loo parima töötluse preemia pälvis Folk&Rockare Rootsist, Eesti Muusikakonkursid ja Noor Muusik tunnustas eripreemiaga Mirva Travaineni Soomest ja festivali noortepreemia võitis ansambel Sireli
Tartust.
Festivali programm hõlmab põnevaid kontserte Mooste mõisakompleksis ja looduses.
Võistluskontserdile registreerimise viimane tähtaeg on 1. detsember .
Festivali peakorraldaja on MTÜ Folgisellide Selts.
Lisainfo: http://folkfest.weebly.com

Ülle Podekrat,
festivali kunstiline juht