Põllumajandusminister autasustas põllumajanduse ja maaelu edendajaid

Põllumajandusminister Ivari Padar andis täna Põllumajandusministeeriumis toimunud Eesti Vabariigi 97. aastapäevale pühendatud aktusel põllumajanduse ja maaelu edendajatele üle ministeeriumi teenetemärgid.

Põllumajandusministeeriumi teenetemärgid anti üle kahes kategoorias – kaheksa hõbe- ja kaks kuldmärki. Kuldne teenetemärk antakse silmapaistvate teenete eest põllumajanduse, toidutööstuse, maaelu või maaettevõtluse edendamisel. Hõbedane teenetemärk antakse eduka tegutsemise eest põllumajanduse, toidutööstuse, maaelu või maaettevõtluse edendamisel.

Kuldne teenetemärk:

  • Ülo Niisuke – Lääne-Virumaa põllumeeste eestkõneleja, maaelu ja külaelu edendaja, tulundusühistute Rakvere Piimaühistu ja Kevili üks loojaid
  • Mai Talvik – Põllumajandusministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja, kellel on märkimisväärne roll Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamisel Eestis

Hõbedane teenetemärk:

  • Ants Aaman – piimakarjakasvataja, Harju Taluliidu ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu asutaja ja endine esimees, tulundusühistu E-Piim nõukogu liige ja Eesti Maakarja Seltsi juhatuse liige
  • Are Selge – kauaaegne Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi õppedirektor
  • Kalju Hülg – volitatud loomaarst Käina ja Emmaste valdades
  • Peeter Loim – kalatöötlemisettevõtte AS Spratfil juhatuse liige
  • Liia Lust – maaelu ja külaliikumise eestvedaja, Eesti Külaliikumine Kodukant juhatuse liige, konsulent
  • Aide Tsahkna – Eesti Taimekasvatuse Instituudi vanemteadur, kodumaiste kartulisortide aretaja ja propageerija
  • Genadi Vassiljev – Põllumajandusameti maaparanduse registrite ja toetuste büroo juhataja
  • Mika Petri Vehmanen – OÜ Kohala SF juhataja, kohaliku elu edendaja

Samuti kuulutas Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) välja parima piimakarjakasvataja ja lihakarjakasvataja. 2014. aasta parim piimakarjakasvataja on Heli Sadam Peri Põllumajanduslikust OÜ-st ning parim lihaveisekarjakasvataja Reet ja Targo Pikkmets Talu ja Tulu OÜ-st.

Euroopa Saunamaratonil osales 768 saunalist

22.veebruaril 2015 toimus juba VI Euroopa Saunamaraton Otepääl. Saunamaratonile oli registreeritud 236 võistkonda, sealhulgas 9 välisvõistkonda ja 30 naiste võistkonda. Stardis oli 192 võistkonda, osales 768 saunalist. Kiireim võistkond läbis maratoni kolme tunni ja 20 minutiga.

Esikoha sai võistkond “Väino” ajaga 3,20, teise koha sai võistkond “Reliikvia” ajaga 3,24 kolmanda koha sai võistkond “Eesti Pagari võrkpalliklubi” ajaga 3,25.

Naiste võistkondadest olid parimad pikaajalised võistlejad “Lämma naase” 3, 59, teine “Saunamarid ja Lemps” 4,02, kolmas “Nipitirid” 4,18. Parim välisvõistkond oli Lätist VetiLV ajaga 5.06.

Esikoha omanikud said OÜ Lemmikmees kümblustünni, naiste parimad said OÜ Stylewoodi kümblustünni. Lisaks sellele panid auhinnad välja Kakulaane Puhkemaja, Karupesa hotell, Andu Puhkekeskus, Bernhard SPA, Kunstimäe Puhkemaja, Mr Jakobi restoran, TV Reporter, OÜ Peotünn ja OÜ Rendi mind. Loe edasi: Euroopa Saunamaratonil osales 768 saunalist

Vabariigi aastapäevale eelnevalt on tööpäev lühendatud

Teisipäev, 24. veebruar on Eesti Vabariigi aastapäev ja rahvuspüha, millele eelnevat tööpäeva on tööandja kohustatud kolme tunni võrra lühendama.

Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna sõnul on seaduse mõte selles, et lühendatud peab olema just riigipühale vahetult eelnev tööpäev. Seega peab kolme tunni võrra tööaega lühendama kõigil inimestel, kes töötavad esmaspäeval, 23. veebruaril.

Tööpäeva lühendamine ei sõltu tööpäeva kestusest. Näiteks osalise tööaja puhul, kui töötaja on tavapäraselt ametis ainult 3 tundi päevas, siis riigipüha-eelsel päeval ei pea ta üldse tööle tulema.

Kui aga ettevõtte tegevusalast tulenevalt pole võimalik tööpäeva lühendada, peab tööandja saavutama töötajaga kokkuleppe, et ta töötaks riigipüha-eelsel päeval sama kaua kui tavaliselt. “Oluline on meeles pidada, et kui töötaja ei nõustu pühade-eelsel päeval töötama täistööpäeva, ei ole tööandjal õigus teda selleks sundida,” kinnitas Raigna.

Kui töötaja on nõus tööpäeva lühendamata jätmisega ning ta töötab mittesummeeritud tööajaarvestuse alusel, loetakse need kolm tundi ületundideks.

Summeeritud tööajaarvestusega töötamisel aga väheneb töötaja kalendaarne tööajanorm kolme tunni võrra. See, kas nende kolme tunni näol on tegemist ületunnitööga, selgub arvestusperioodi lõpus. Ületunnitöö hüvitatakse töötajale tasulise vaba ajaga või kokkuleppel 1,5-kordse tasuna.

Juhul, kui tööandja majandustegevuse tõttu ja töötajale kehtestatud töögraafiku alusel on vajalik töötada ka Eesti Vabariigi aastapäeval makstakse töötajale kahekordset tasu.

Eesti Vabariigi rahvus- ja riigipühad, millele eelnevaid tööpäevi lühendatakse on: uusaasta, Eesti Vabariigi aastapäev, võidupüha ja jõululaupäev.

Külavanem tähistab vabariigi aastapäeva harrastustruppide esindajatega

Avinurme suveteatri esindajad mängisid teatrifestivalil "Tädi Brasiilias"
Avinurme suveteatri esindajad mängisid teatrifestivalil “Tädi Brasiilias”

Homme, 24. veebruaril korraldab Viljandimaal Suure-Jaani vallas paikneva Kuhjavere küla külavanem Romeo Mukk traditsioonilise vabariigi aastapäeva vastuvõtu, kuhu tänavu kutsub Kuhjavere Külateatrite festivalil osalenud truppide esindajad.

Kuueteistkümnendat korda toimuval Kuhjavere külavanema vastuvõtul on alati kindel rõhuasetus. “Nii arvasime, et seekord võiks keskenduda festivaliteemale. Selle sündmuse õnnestumise peamine eeldus on ju näitetruppide entusiastlik kaasalöömine, ” ütles Rome Mukk.

“Kutsed saatsime viis kuni kümme korda Kuhjaveres esinenud truppidele, mida kokku üheksa. Kindla vastuse on seni andnud tulemiseks Avinurme Suveteatri, Sulbi külateatri, Sonda näiteringi ja Tänassilma rahvamaja näiteringi esindused. Lisaks loomulikult oma küla ja seltsi inimesed,” märkis Kuhjavere Külaseltsi juhatuse liige Urve Mukk. “Kindlasti räägime teatrifestivali tulevikust. Korraldajad on huvitatud arvamustest, kuidas nähakse festivali sisu ja korraldust väljastpoolt, kas oodatakse muutusi, ehk on mingeid vahvaid ideid, ” lisas ta.

Romeo Muki sõnul on kuhjaverelastel väga hea meel, et teatrifestivali patrooni Kalju Komissarovit tunnustati elutööpreemiaga. “Kutsusime Komissarovit mõistagi külavanema vastuvõtule. Erinevate kohustuste ühele päevale langemise tõttu ta ei saa osaleda, kuid palus kõiki tervitada ja ennast meie teratrialaste plaanidega kursis hoida. Usume, et näeme Kalju Komissarovit jätkuvalt külateatrite festivalil,” lausus külavanem.

Jaan Lukas