Linnade ja valdade suvemängudel osaleb 2000 sportlast

29.-30.juunil toimuvad Haapsalus 38. Eesti linnade suvemängud ja Karksi-Nuias 21. Eesti valdade suvemängud.
38. Eesti linnade suvemängudel osalemisest on teada andnud 20 linna pea 700 osavõtjaga. Valdade mängudel osaleb ligi 1300 inimest 51 Eestimaa vallast.

Eelmisel aastal toimunud suvemängudel olid võidukad suurtest linnadest Rakvere, väikestest Türi ning suurtest valdadest Tartu, väikestest Mäetaguse. Suvemängude kavas on kergejõustik, meeste võrkpall, naiste võrkpall, jalgrattakross, orienteerumine, mälumäng, petank, jahilaskmine CSP, juhtide võistlus. Lisaks mängitakse linnade suvemängudel tennist.

Mängude korraldaja on Eestimaa Spordiliit Jõud koostöös kohaliku spordiliidu ja omavalitsusega.

Baltica 3.-7.juulil Tartus, Iisakus, Sangastes, Kalamajas ja Vabaõhumuuseumis

baltica folkloorifestival3.-7. juulini Eestis toimuvale Baltica folkloorifestivalile on oodata üle 2000 osaleja. Lisaks tantsijatele, lauljatele ja pillimeestele, kes kõikjalt Eestist kokku tulevad, on oodata külalisi Leedust, Venemaalt, Lätist, Itaaliast, Sloveeniast ja Bretoonimaalt.

Baltica on pikkade traditsioonidega pärimuspidu (toimub alates 1987.aastast), mis pakub sisukat programmi ning toob kokku pärimuskultuurikandjaid mitmelt maalt. Kordamööda Eestis, Lätis ja Leedus toimuva festivali eesmärk on väärtustada oma rahva ehedat ajaloolist rahvapärimust ning hoida paikkondlike traditsioonide eripära. Tänavuse festivali tunnuslauseks on “Igal linnul oma laul”. Festival algab 4.juulil Tartus, mille kesklinn täitub mitut sorti pesadega, kus saab osa erinevate maade muusikast, tantsudest, lauludest. Õhtul kell 19 toimub Vanemuise kontserdimajas avapidu: Eesti ja teiste rahvaste tantsud ja laulud.

Edasi liigub festival kahes suunas – Valgamaale ja Virumaale – maapäevad toimuvad 5. juulil Sangastes ja Iisakus. Sangastes on lisaks õhtusele pärimuspeole päev täis heinateoga seotud ettevõtmisi, õpitube ja elu lööb kihama ka samas toimuv laat, kus põhirõhk värskel kohalikul meel, leival ja muul kohalikul toodangul. Iisakus keskendutakse kohaliku pärimuse vaatlemisele mitme eri nurga alt – õpitubades tutvustatakse Iisakumaa pulmalaule ja käsitööd, loengus saab kuulda poluvernikutest ja õhtu lõpetab pärimuspidu ja tants Iisaku laululaval.

Festivali kaks viimast päeva viivad peolised Tallinna, Kalamaja hoovidesse, Kultuurikatla aeda ja Salme kultuurikeskusesse, kus ootab samuti põnev, õppimist ja elamusi täis päevakava. Viimasel päeval, 7. juulil, on Baltica päralt kogu Vabaõhumuuseum, kus eri paikade pärimus lööb õitsele taluhoovides, aga lauludest kihavad ka mets ja merеrand. Festivali lõpetab ühine simman kiigeplatsil, kuhu on oodatud kõik huvilised.

Suurem osa sündmustest on tasuta, piletiga pääseb avapeole Vanemuise kontserdimajas ja Tallinna peole Salme kultuurikeskuses, Vabaõhumuuseumis kehtib muuseumipilet.

Info ja programm: www.folkloorinoukogu.ee

Baltica 2013 korraldaja on Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu.

Postiteel tuleb pillerkaar

Kaader Postitee pillerkaarelt 2012. Foto: Aivar Oras
Kaader Postitee pillerkaarelt 2012. Foto: Aivar Oras

Järgmisel laupäeval, 6. juulil avavad kaksteist Postitee ettevõtet alates keskpäevast taas oma uksed peredele ning muidu lustlikele reisiseltskondadele. Eesti kõige kaunimaks teeks hinnatud vanal Tartu-Võru maanteel ehk ajaloolisel Postiteel on ikka huvitav seigelda, kuid sel päeval pakuvad kohalikud ettevõtjad ja talud erilisi elamusi just selleks päevaks avatud peopaikades.

Külastaja tunneb peopaigad ära tee äärde paigutatud ja valge linaga kaetud laudade järgi.”Korraldajate eesmärgiks on anda teada meie piirkonna põnevatest puhke- ja ajaveetmisvõimalustest,” selgitas MTÜ Postitee juhatuse liige Reeli Kork. Kolmandik tänavu osalevatest ettevõtetest ja taludest on värsked tulijad, vanad olijad avavad end pisut uues võtmes.

Voorepalus tegutsev suurima majutuskohtade arvuga Mesikamäe puhkemaja juhatab sel aastal lähedalasuvatele matkaradadele uitama. Põlva Talurahvamuuseum Karilatsis kutsub astuma ajas sajandi tagasi, mõnusat meeleolu lisavad Põlva talupoe tütrikud, kes oma saiaahjud otse põlluveerde üles seavad.

Ihamarus tegutsev Pizza Olive pakub lisaks ehedatele pitsadele ka särtsakaid rütme, Viia-Jaani labürinditalu Tähetelgis läheb keerlema pärimuspidu. Ihamaru meemaja on avanud teleekraani otse mesilastele ning pakub mett meelele ja keelele, uudistamist väärib Jüri Jürna maalinäitus “Rivaalid ja põgenikud”.

Loe edasi: Postiteel tuleb pillerkaar

Hiigelhaug leidis landi

Vahus Sikaste koos tütre Sandraga näitamas rekordkala.
Vahur Sikaste koos tütre Sandraga näitamas rekordkala.

Reedel jäi Tamula järvel kalastanud Vahur Sikaste spinningu landi otsa 121 cm pikkune ja 12,3 kg kaaluv hiigelhaug.

“Olen mitmeid kordi ka Norras kalal käinud, kuid nii suurt kala pole varem saanud,” märkis Sikaste. Kuigi tegemist on võrulasega, jõudis ta sel aastal Tamula järvele alles esimest korda. Rekordkala landi otsa meelitamiseks kulus vaevalt tund. Küsimusele, mis saab kalast edasi, oli vastus lihtne – ära süüakse muidugi. Kuna tegemist on suure kalaga siis osa läheb kohe pannile ja osa külma ootama järgmist praadimiskorda.

Sikaste väitel näkkab kala Tamula järves hästi, sest kuigi teist nii suurt kala seltskonnas kellegil püüda ei õnnestunud, saadi haugesid veelgi. Nüüd tuleb Sikastel uuesti paat veele ajada, sest lapsi on haaranud hasart ja rekord vajab ületamist. Ehk ei olnudki veel tegemist kõige suurema kalaga Tamula järves.

Külauudiste portaal kutsub teisigi kalamehi oma suurest saagist meile teada andma. Püügivahendid korda ja kalale!

Üle-eestiline koolinoorte kunstinäitus tähistab kultuuripärandi aastat

„TRADITSIOONILISED ROOKATUSED” HELERIN LEEMETS (14), JOOSEP BORK (14) Lihula muusika- ja kunstikool, juhendaja Ivi Talzi.
„TRADITSIOONILISED ROOKATUSED” HELERIN LEEMETS (14), JOOSEP BORK (14) Lihula muusika- ja kunstikool, juhendaja Ivi Talzi.

Tallinnas on avatud üle-eestiline koolinoorte uurimistöödel põhinev kunstinäitus “Elav, põnev ja kirev vaimne kultuuripärand”, mis võtab kokku õpilaste ja õpetajate viimase poole aasta töö oma kodu või kodukandi kultuuripärandiga.

Projekti koordinaatori Elle Lepiku sõnul on näituse eesmärgiks tõsta noorte teadlikkust nende endi vaimsest kultuuripärandist ja arendada seeläbi loomingulist mõtlemist. “Näiteks uurivad ja kujutavad Orissaare gümnaasiumi õpilased oma töös ö-häälikut kui saarlaste vaimset kultuuripärandit, aga Viljandi gümnaasiumi õpilase Elisabeth Toomi töö jutustab sellest, millist rolli on tema pere liikmete elus mänginud mootorrattad,” tõi Lepik näiteid. Näitusega tähistatakse kultuuripärandi aastat ja UNESCO kunstihariduse nädalat.

„LEHMALÜPS NIIDI TALUS” KAAREL NIIT (16), KERTU LEHTSAAR (16) Emmaste põhikool, juhendaja Eila Tõnisson.
„LEHMALÜPS NIIDI TALUS” KAAREL NIIT (16), KERTU LEHTSAAR (16) Emmaste põhikool, juhendaja Eila Tõnisson.

Vaimne kultuuripärand ehk elav kultuuripärand tähendab selliseid teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid, mida on antud edasi põlvest põlve ning mis on kogukonna jaoks tähtsad ka praegu.

Projekt algas detsembris kunstiõpetajate koolitusega, millele järgnes töö koolides – õpilased uurisid oma kodukandi vaimset kultuuripärandit ning lõid tulemuste põhjal kunstitöö kontseptsiooni ja kavandi. Peeti ettekande päevi ja korraldati näitusi. Üle-eestilisele näitusele valis iga kool ühe töö.

23. juulini saab näitust külastada Tallinnas Eksperimentaalgaleriis (Vabaduse väljaku

tunnelis) ja galeriis Aatrium (Tallinna Ärikeskuse sisehoovis).

 

.

Põllumajandusmuuseum tähistas 45. sünnipäeva rahvusvahelise konverentsiga

Eesti Põllumajandusmuuseum.  Foto: puhkaeestis.ee
Eesti Põllumajandusmuuseum. Foto: puhkaeestis.ee

Eesti Põllumajandusmuuseumi 45. sünnipäeva tähistamiseks toimuvad uute ekspositsioonide avamised, mitmed töötoad ja rahvusvaheline põllumajandusmuuseumide konverents.
Muuseum tähistab oma sünnipäeva 27.-30. juunini mitmete üritustega. 27. juunil avati Tartumaal Ülenurmel asuvas muuseumis uued lina- ja linnukasvatuse ning põllumajandustehnika ekspositsioonid. 28. juunil toimus Tartus AHHAA keskuses rahvusvaheline konverents teemal „Põllumajanduse ja maaelu muuseumid kui maakultuuripärandi säilitajad ning nende roll rahvusvahelise turismi arendamisel“, kus osalesid põllumajandus- ja maaelumuuseumide ning teadusasutuste esindajad 14 riigist (Jaapan, USA, Kanada, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Valgevene, Venemaa, Läti, Eesti, Island, Norra, Poola, Ühendkuningriigid).
Kristo Mäe