Päev: 7. juuni 2013

Selgus Eesti kõige Läänemere-sõbralikum farm

Võitja puhul said määravaks pikaajaline keskkonnale soodsa põllumajanduse arendamine ja tootmine suurel pinnal.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) selgitas sellel nädalal välja konkursi “Läänemeresõbralik põllumajandustootja 2013” järjekordse Eesti vooru võitja. Seekord pälvis žürii hinnangul esikoha Harjumaal Nissi vallas tegutsev maheettevõte Saidafarm OÜ, mille asutaja ja omanik on Eesti Põllumeeste Keskliidu president Juhan Särgava.

Konkurss on kaheosaline − esimese vooru ehk Eesti-sisese konkursi võitja pääseb rahvusvahelisse vooru, kus konkureerivad kõigi Läänemere maade kohalikud võitjad. Rahvusvaheline žürii valib terve Läänemere piirkonna parima, kes saab tiitli “Läänemeresõbralik põllumajandustootja 2013”.

Heiki Raudla, Maaleht / Maheklubi.ee

Selgus Eesti kõige Läänemere-sõbralikum farm

Võitja puhul said määravaks pikaajaline keskkonnale soodsa põllumajanduse arendamine ja tootmine suurel pinnal.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) selgitas sellel nädalal välja konkursi “Läänemeresõbralik põllumajandustootja 2013” järjekordse Eesti vooru võitja. Seekord pälvis žürii hinnangul esikoha Harjumaal Nissi vallas tegutsev maheettevõte Saidafarm OÜ, mille asutaja ja omanik on Eesti Põllumeeste Keskliidu president Juhan Särgava.

Konkurss on kaheosaline − esimese vooru ehk Eesti-sisese konkursi võitja pääseb rahvusvahelisse vooru, kus konkureerivad kõigi Läänemere maade kohalikud võitjad. Rahvusvaheline žürii valib terve Läänemere piirkonna parima, kes saab tiitli “Läänemeresõbralik põllumajandustootja 2013”.

Heiki Raudla, Maaleht / Maheklubi.ee

Kinobuss kutsub mitte-eestlastest noori laagrisse

Kinobuss pakub noortele tõeliselt põnevat viisi eesti keele õppimiseks – juulis toimuvad Saaremaa imekauni looduse keskel kaks noortelaagrit (nooremale ja vanemale vanuseastmele), kus eesti keelt õpitakse ühise filmitegemise kaudu.

Laager on mõeldud neile, kes tahavad parandada oma eesti keele oskust ja kes tunnevad, et õpikutest jääb väheks. Laagris on võimalus täiendada oma keeleoskust kõige kaasaegsemal moel – kaamera ja arvutiga ise filme tehes ning Eesti filme vaadates ja analüüsides. Lisaks eesti keelele õpitakse laagris muidki kasulikke asju: Eesti kultuuri laiemalt, meeskonnatööd ning kaasaegseid tehnoloogiad, millest on kasu igal elualal. Tutvutakse Muhu ja Saare maa noortega ning õpitakse tundma Eesti saarte imelist loodust.

Laagrilistega tegelesvad neli meeskonaliiget: laagri juht, filmiõpetaja, noorsootöötaja ja eesti keele õpetaja. Osaleda saavad ainult Eestis elavad mitte-eestlastest Euroopa kolmandate riikide kodanikest (EKRK) noored ja määratlemata kodakondsusega noored. Osalejad peavad minema 2013. aastal 7.-12. klassi ning nende vanus peab olema 10-19 aastat. Osalejad peavad oskama eesti keelt vähemalt algtasemel. Eelnev filmitegemise kogemus pole oluline. Registreerimise tähtaeg 21. juuni, rohkem infot leiab siit.


Läänemere-sõbralikuim tootja on Saidafarm

Selle aasta Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja Eesti vooru võitja on Juhan Särgava Saidafarm OÜ-st Harjumaalt, Nissi vallast.

Saidafarm on Eesti suurim mahetootja, kellele tõi võidu läbimõeldud keskkonnasõbraliku mõtteviisi jälgimine suure põllumajandustootmise juures ning uuendusliku vee taaskasutamissüsteemi rakendamine enda ettevõttes. Saidafarm esindab Eestit ka rahvusvahelisel Läänemere-sõbralike talunike konkursil.

Suvel näeme ühe põllumajanduse kõrvalmõjuna veekogudel vetikate vohamist, mida põhjustab liigsete toitainete jõudmine veekeskkonda. “Veekogudesse liigsete toitainete jõudmise probleemiga tegelemisel on põllumajandustootjatel väga oluline roll. Talunikke ja tootjaid, kes selle rolliga hästi hakkama saavad, tuleb tunnustada,” põhjendab auhinna vajalikkust žürii liige ja Eestimaa Looduse Fondi keskkonnasõbraliku põllumajanduse ja merekeskkonna ekspert Aleksei Lotman.  Loe edasi: Läänemere-sõbralikuim tootja on Saidafarm

Tallinnas toimub terviseedenduse konverents

Täna toimub Tallinnas iga-aastane tervisedenduse konverents, mille teemaks tänavu on tõenduspõhisus ning tervisealase info usaldusväärsus.

Ühtlasi tähistatakse konverentsiga tervisedenduse kahekümnendat tegevusaastat Eestis. Sel aastal möödub 20 aastat Sotsiaalministeeriumisse rahvatervise osakonna moodustamisest ning 10 aastat Tervise Arengu Instituudi loomisest kolme asutuse – Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi, Eesti Tervisekasvatuse Keskuse ning Rahvatervise- ja Sotsiaalkoolituse Keskuse, ühendamisel. Kahekümne aastaga on tervise edendamise valdkond Eestis oluliselt arenenud ja laienenud ning üha olulisem on tugineda teaduslike uurimuste andmetele ja oskus saadavat informatsiooni kriitiliselt hinnata.

Seetõttu keskenduvadki tänavuse tervisedenduse konverentsi „Toetades teadlikke valikuid“ ettekanded võimalustele kuidas erinevate erialade esindajad saavad inimesi kaasata ja aidata neil langetada oma tervise osas teadlikke otsuseid, tuginedes usaldusväärsetele, teaduslikel uurimustel põhinevatele allikatele. Näitame toitumise, sõltuvuste ennetamise ja vaimse tervise näidetel, kuidas eristada usaldusväärset infot mitteusaldusväärsest.

Tervisekirjaoskuse mõjust tervisele teeb ettekande professor Jürgen Pelikan Saksamaalt Ludwig Boltzmanni Instituudist. Ettekannetega esinevad lisaks Tervise Arengu Instituudi juhid, Haigekassa ning mitme ministeeriumi esindajad, samuti perearstid, teadlased ja psühholoogid.

Konverentsi korraldajad on Tervise Arengu Instituut, Eesti Haigekassa, Sotsiaalministeerium, Maailma Terviseorganisatsioon ja Eesti Tervisedenduse Ühing.

Konverents peetakse Tallinna Ülikooli Astra õppehoones (Narva mnt 29) ning see kestab kella 10.30–17.00. Täpse päevakava ja ülevaate esinejatest leiab Terviseinfo veebilehel.

Põlva linn peab päevi

Nõiad motoriseerimata sõidukite mäestlaskumise võistlusel 2012.a. Foto: Põlva Linnavalitsus

6.-9. juunini peab Põlva 24. korda oma linna päevi, mis algasid neljapäeval traditsioonilise terviseüritusega “Tund tervisele Põlva järve rannas”.

Reedel, 7. juuni õhtul toimub linna kesktänaval kohaliku insenerimõtte säravamate sähvatuste esitlus – motoriseerimata sõidukite mäestlaskumise võistlus, toimuvad moeshow ja teatripiknik, esinevad Motomeeste koor ja METSATÖLL. Päev lõpeb Põlva ÖÖ jämmiga Kultuurikeskuse Undergroundis.

Laupäev, 8. juuni algab laadameluga linnasüdames ja linna puhkpilliorkestri äratusmänguga mööda linna. Keskuse laval esinevad külalised Sillamäelt, Mandoliinide orkester, tantsijad ning kapell Heino Tartes ja sõbrad. Toimuvad orienteerumisbingo, rula/mx võistlus, rannavolle võistlus, koerte demonstratsioon, kirikukontsert ja omavalmistatud parvede sõit järvel, rääkimata paljudest erinevatest näitustest, sh relvanäitusest. Talupoe tagahoovis õpetatakse euroalustest õuemööbli valmistamist. Tegemist ja uudistamist on nii suurtel kui väikestel. Päev lõpeb vabariikliku naiskooride rongkäigu ja laulupeoga Intsikurmus ning simmaniga südalinnas ansambli Justament saatel.

Pühapäeva, 9. juuni hommikul saab piduroidumuse kontidest välja ajada rattamatkal rühkides, käsitöö töötubades Himmastes nokitsedes või meeldivalt jahedas kirikus E STuudio tütarlastekoori kontserti nautides.

Täpse päevade kava leiab siit.

Maanteemuuseumit külastab väärikate tsiklite paraad

Sellel laupäeval tulevad maanteemuuseumile külla vanad ja väärikad mootorrattad.

Pärast Kolga külas toimuvat moto- ja vanavara päeva võtavad ligi poolsada vanatsiklit ette 80 versta pikkuse sõidu. Üritusel osalevad ka naaberriikide Leedu, Läti ja Venemaa vanade mootorrataste klubid.

Moto- ja vanavara päeva korraldab muuseumi hea sõber Wana-Kolga Tsiklitall. Laadapäevalt stardivad ühissõidule ca 50 vana ja veel vanemat põrisevat kaherattalist. Kogu sõidu pikkuseks arvestatakse viis tundi. Maanteemuuseumi restauraatori Einari Jaanuse sõnul on see lausa suurepärane võimalus näha üheskoos sõitmas nii palju vanu mootorrattaid.

Rattad jõuavad muuseumisse orienteeruvalt kell pool neli ja peatuvad siin ligikaudu kaks tundi. “Maanteemuuseum ootab kõiki laupäeva pärastlõunal muuseumisse, et väärikaid rattaid oma silmaga uudistada,” kutsub restauraator kõiki võimalust ära kasutama.

Muuseumi postijaama sisehoovi parkivate vanatsiklite seas saab näha selliseid marke nagu ZÜNDAPP, DKW, BMW, NSU, MAIKO, BAUER ja veel paljusid Vene ja Tšehhi päritoluga mootorrattamudeleid.

Muuseumis tervitab tsikleid ajalooline teehöövel Bitvargen, mis vanade tsiklite saabumise puhul ka hääled sisse saab.

Ühissõit saab alguse kell 14.00. Sõidu täpse marsruudiga saab tutvuda Wana-Kolga Tsiklitalli kodulehel.

Sänna kultuurimõisas on täna väärtfilmiõhtu

Reedel, 7. juunil kell 20 on Sänna Kultuurimõisas väärtfilmiõhtu.
Erakordselt paeluv dokumentaalfilm “Samsara” kutsub kinopubliku meditatiivsele ümbermaailmareisile ning toob vaatajateni võrratult kaunid ja liigutavad kaadrid meid ümbritsevast maailmast. See on ainulaadne visuaalne elamus, mis pääseb kõige paremini mõjule just suurel ekraanil.

“Samsara” tähendab sanskriti keeles elu lõputut ringkäiku, taassündi. Samsara – see on igavikuline eluring, mis seob kõiki olendeid siin ilma peal. Selle tabamatu ühisosa leidmine nii inimkonna kui ka seda ümbritseva looduskeskk onna vahel ongi kannustanud Samsara autoreid pühenduma aastatepikkusele rännakule mööda maailma, et püüda filmilindile seda kõige olulisemat – seda, mis on silmale nähtamatu.
Ilma kaadritaguste seletavate kommentaarideta linateos haarab publiku kaasa ainuüksi oma lummava pildikeele ja muusikaga, mis sulanduvad ühtseks meeliülendavaks tervikuks ning toovad vaatajateni mosaiikse läbilõike meid ümbritseva maailma hingamisest ja kulgemisest.
See ainulaadne linateos on üles võetud tänapäeval haruharva kasutatavale 70mm filmilindile, mis tagab tänu kõrgele resolutsioonile erilise pilditeravuse ja kontrastsuse ning manab ekraanile rikkaliku värvipaleti, iga kaader peentest nüanssidest pakatamas. Hunnitu operaatoritööga Samsara pakub erakordseid loodusvaateid ning viib meid suurlinnade närvilisest rabelusest mägede tipus asuvate templite pühalikku õndsusesse, laastatud katastroofipiirkondadesse ja trööstitutele tööstusmaastikele.
Need on võimsad ja ülevad, kohati isegi hingematvad kaadrid, mis toovad meieni inimelu selle ilus ja valus ning tuletavad meelde kuivõrd aukartust äratav ja imetlusväärne on maailm me ümber.
Samsara autoriteks on filmimaailma vaimseks pärliks peetava dokumentaaliga Baraka (1992) tuntust kogunud režissöör Ron Fricke ja produtsent Mark Magidson.

Kestus: 1h 42 min
Vaata treilerit…

Tasu 2.-

Filmi näitamine toimub koostöös Kinobussiga