Väärtfilmiõhtu Sänna Kultuurimõisas

24. mail kell 20 on Sänna Kultuurimõisas väärtfilmiõhtu. Heilika Pikkovi täispikk loovdokumentaal “Õlimäe õied” filmiti kahe aasta vältel Õlimäe Issanda Taevaminemise kloostris Jeruusalemmas. Jeruusalemma külje all, Vene Õigeusu kloostris Õlimäel, elab 82-aastane Eestist pärit nunn, ema Ksenja. Ja kuigi kõrge betoonmüüriga eraldatud kloostris kella kunagi ei keerata ning elu käib endiselt Juliuse kalendri järgi, on 20 aastat seal ema Ksenja jaoks möödunud kui üks silmapilk. Nunnade hierarhias on ta jõudnud eelviimasele astmele. On jäänud vaid üks samm – suur skeema, lõplikku vaikusesse. Kuid enne veel on talle antud luba viimast korda ära rääkida oma elu lugu.

Vaata treilerit:
http://vimeo.com/64537166 Filmi kestus: 70 minutit

Tasu: 2 eurotRežii ja stsenaarium: Heilika Pikkov
Produtsent: Ülo Pikkov
Kaamera: Heilika Pikkov, Astrida Konstante
Montaaž: Heilika Pikkov
Muusika: Sven Grünberg
Helirežii: Horret Kuus / B6 Studios
Pildi järeltöötlus: Kaspar Kallas / Digital Sputnik
Animatsioon ja graafika: Matti Adoma, Anne Pikkov

www.kultuurimois.kultuuritehas.ee Koostöös Kinobussiga

Traditsiooniliste klaashelmeste töötuba

25. mail algusega kell 13:00 saab Mooste Rahvamuusikakoolis õppida traditsiooniliste klaasist helmekeede valmistamist.
Helmekeed on olnud rahvarõivaste juures ehetena üsna lahutamatuks osaks ning tulevase Uma Peo ja Baltica valguses oleks lisaväärtus, kui kõik rahvarõivaid kandvad lõunaeesti naised saaks oma riiete juurde sobivad ja traditsioonilised keed.

Ehtemeister Anu Randmaa tuleb Moostesse, et rääkida, kuidas ja missuguseid helmekeesid kanti ja samuti saab koha peal teha oma riietele sobiva helmekee. Kursus toimub Mooste Rahvamuusikakoolis algusega kell 13.00. Osavõtust tuleb eelnevalt teada anda (e-posti katitaal@gmail.com või telefoni 58 022 858 teel). Osavõtumaks 5 eurot, sisaldab kõiki töömaterjale.

Kursust toetab Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp.

Lõppes kevadine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

Veterinaar- ja Toiduamet lõpetas eile kevadise rebaste ja kährikute suukaudse marutaudivastase vaktsineerimise riigipiiri aladel. Vaktsiini külvati väikelennukitelt 9325 ruutkilomeetri suuruses puhvertsoonis Venemaa ja Lätiga piirnevatel aladel.

Vaktsineerimistegevust alustati Ida-Virumaast, seejärel külvati vaktsiinsöötasid Eesti-Vene maismaapiiril Kagu -ja Lõuna-Eestis ning liikudes edasi pikki Eesti-Läti piiri suunaga idast lääne poole lõpetati Pärnu lahe ääres. Puhvertsooni vaktsineerimiseks kulus kokku 9 päeva.

Käesoleva aasta alguses möödus kaks aastat viimasest marutaudijuhtumist Eesti pinnal ning sellest johtuvalt kuulutas Veterinaar ja Toiduamet aprilli alguses Eesti ametlikult marutaudivabaks maaks. Hoolimata sellest, et taud on taandunud riigist välja, ei tohi marutaudiohtu alahinnata, kuna Eestiga piirnevates riikides, eriti idapiiril, on haigus endiselt levinud.

Veterinaar- ja Toiduamet tuletab meelde, et loomaomanik on kohustatud jälgima, et tema kassil ja koeral oleks regulaarselt teostatud marutaudivastane vaktsineerimine. Kõigist ebaloomulikult käituvatest või marutaudile iseloomulike tunnustega loomadest tuleb koheselt teavitada piirkonna volitatud veterinaararsti. Järgmine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine toimub 2013 aasta septembris.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati surmaga. Viimase poole sajandi jooksul oli metsamarutaud kõikjal Eestis väga levinud. Haigus hakkas kiiresti vaibuma peale metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise alustamist 2005. aasta sügisel. Aastatel 2006-2010 külvati marutaudivaktsiini kaks korda aastas kogu Eesti pinnal. Kuna viimase nelja aasta jooksul on Eestis marutaudi täheldatud üksikutel juhtudel Kagu-Eestis mõne kilomeetri kaugusel Venemaa maismaapiirist, jätkati alates aastast 2011 vaktsineerimist vaid ohustatud aladel riigi piiril takistamaks haiguse taaslevimist Eestisse naaberriikidest pärit nakatunud rebaste ja kährikute vahendusel.

Kihnu ja Manija kalurid saavad üheks päevaks räimepüügi loa

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder allkirjastas täna käskkirja, millega avab Kihnu ja Manija saare püsielanikele kaluri kalapüügi loa alusel räimepüügi Liivi lahel homsest, 23. maist kuni reede, 24. mai kella 10.00-ni.

Esmaspäeva, 20. mai seisuga oli Kihnu ja Manija saare püsielanike kaluri kalapüügiloa alusel püütud räime 667,3 tonni ehk 59,7 tonni vähem aastasest lubatud räimesaagist. Kuna 2013. aasta kevadpüügil püüdsid Kihnu ja Manija saare kalurid keskmiselt 47 tonni räime päevas, avatakse püük veel üheks päevaks.

Räimepüük Liivi lahel Pärnu maakonna kaluri kalapüügilubade ning Kihnu ja Manilaiu saarte kaluri kalapüügilubade alusel peatati 18. maist kuna piirkonnale lubatud räimekvoodid olid täitumas.

Sibulatee lööb suve käima

sibulSel nädalavahetusel avavad Sibulatee ettevõtjad oma uksed kõigile huvilistele. Keset Peipsimaad lüüakse suvi käima ning igaühel on võimalus proovida elu Peipsi kalda elanikuna: seda nii vene vanausulise, eesti talupoja kui ka väärika baltisakslasena.  Sibulatee hooaja avamissündmused kulgevad läbi kahe päeva ning on suures osas prii sissepääsuga.

Sibulatee võrgustiku eestvedaja Liis Pärtelpoeg sõnas, et hooaja avasündmust korraldab Sibulatee võrgustik esimest korda. „Siinsed turismiettevõtjad on kokku pannud huvitava ja hariva programmi, mis pakub nautimisrõõmu nii suurtele kui väikestele. See on hea näide koostegutsemisest ühise eesmärgi nimel“.

Laupäeval, 25. mail näitavad end lähemalt siinsest kolmest kultuurist kaks: eesti talupoja-kultuur ja vene vanausulised. Päeva juhatab sisse Liivi muuseum näidendi, ringmängude ja hea äraolemisega. Vanausuliste kultuuriga saab tutvuda Kolkja muuseumis ning Varnjas, kus parimad kohalikud kokad panevad end proovile ja selgub Peipsimaa suussulavaima sibulapiruka küpsetaja. Kolkjas toimub  orienteerumismäng, Kostja sibulatalu tutvustab sibulakasvatust, Kallastel saab koos giidiga linna avastada ning õhtu lõpetab pidu Sepikoja trahteris Alatskivil.

Peale kosutavat und Sibulateel saab nädalavahetust jätkata Alatskivil, kus suursugune loss kutsub tutvuma baltisaksa jälgedega: lossipreilide saatel toimuvad giidiprogrammid, käsitöötubades saab valmistada endale suveniiri, lossi restoranil on kohaliku toidu eripakkumine. Huvilised saavad lossipargis lisaks mõnusale piknikule ja jalutuskäigule proovida ka lendavate taldrikute pessa viskamist ehk kettagolfi. Avatud on Alatskivi loodusekeskus ning Sibulatee baltsisaksa kultuuripäeva lõpetab Laura Põldvere ja Raivo Tafenau kontsert  Alatskivi lossis.

Sibulatee piirkonna laste joonistusvõistlus „Minu elu Sibulateel“ on avatud alates laupäevast Alatskivi lossis.  Samuti selguvad parimad pildid ning parimad joonistajad.

Lisainfo: www.sibulatee.ee

Sibulatee on siiruviiruline piirkond Peipsi järve ääres ning Sibulatee võrgustikku kuulub hetkel 16 turismiteenuset pakkuvat ettevõtet.  Sibulatee hooaja avasündmust toetab LEADER programm.

Ilmusid ohtlike jäätmete õppematerjalid

Tartu Keskkonnahariduse Keskus koostöös Soome ja Läti partneritega koostas veebipõhise ohtlike jäätmete õppematerjalide kogu kodudele, koolidele ja ohtlike majapidamisjäätmetega kokku puutuvatele töötajatele.

Õppematerjalide hulgas leidub selgitusi tavalisemate kodumajapidamises tekkivate jäätmete kohta, infot ohtlike jäätmetega, nagu näiteks patareide, akude ja valgustitega seotud riskidest ning suuniseid, kuhu viia ohtlikud jäätmed oma kodukohas. Õppematerjale ilmestavad animatsioon, ristsõnad, slaidiesitlused, testid ja harjutused.

„Projekti eesmärk oli luua veebipõhised õppematerjalid: kuidas ära tunda ja ümber käia ohtlike jäätmetega“, ütles projektijuht Jari Heiskanen Sykli keskkonnakoolist Soomes ning väljendas lootust, et õppematerjalid leiavad laialdast kasutust nii Eestis, Soomes kui ka Lätis. Õppematerjalid koostati inglise keeles ning tõlgiti eesti, läti, soome ja vene keelde.

Õppematerjalid leiab veebilehelt: www.sykli.fi/en/hazardous-waste

Lisainfo projekti kohta: www.teec.ee/ET/projektid/ohtlikud-jaatmed

Õppematerjalid loodi projekti „Kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete käitlemine – veebipõhine õppematerjalide kogu“ raames, mille eesmärk oli ohtlike jäätmete taaskasutuse suurendamine elanikkonna seas. Projekti finantseerisid Nordplus programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kogukonnad ühendavad jõud Lõuna-Eesti tutvustamiseks

national geographic akenKuus Lõuna-Eesti maakonda avavad sel suvel külastajatele teekonna “Elu kahe maailma piiril”, mis jutustab loo ühest erilisest paigast Venemaa ja Läti kõrval ning Euroopa Liidu piiril, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm. Teekonda hakkavad tähistama National Geographicu kollased aknad, millest esimesed kerkivad Lõuna-Eestisse juuni keskel. Projekt avatakse 20. juunil Tartus Raekoja platsil.

Projekti ühe eestvedaja, Tartumaa Arendusseltsi tegevjuhi Kristiina Liimandi sõnul on teekond “Elu kahe maailma piiril” sündinud kogukondade algatusena ning innustab Lõuna-Eesti linnu ja maapiirkondi edasisele tihedale koostööle. „Tartumaal on teekonna loomine juba kokku kutsunud kaks uut piirkondlikku võrgustikku. Kogukondadele tähendab projekt kohaliku eripära esiletoomist ja erinevate osapoolte tugevamat koostööd ning Lõuna-Eesti külastajale uusi tooteid, marsruute, paremat infovahetust ja erilisemat elamust,“ rääkis Liimand.

Paigad, mis kõige paremini annavad edasi meie lugu ja väärtusi, tuuakse esile National Geographicu säravkollaste akendega, kutsudes nii omakandi rahvast kui külalisi tegema tutvust Lõuna-Eesti rikkaliku kultuuripärandi, imelise looduse, uuendusmeelsete ettevõtete ja jätkusuutlike lahendustega.

Loe edasi: Kogukonnad ühendavad jõud Lõuna-Eesti tutvustamiseks

Neljapäeval selgub Eesti parim noortalunik

Järvamaa Kutsehariduskeskus
Järvamaa Kutsehariduskeskus

Neljapäeval, 23. mail algusega kell 10.00 toimub Järvamaal, Säreveres noortalunike kümnevõistlus, kus selgitatakse kolmeteistkümnendat korda välja Eesti parim noortalunik.

“Võistlus tuleb vaatemänguline, sest me paneme oma noortalunikud proovile nii kaasaegsetel kui ajaloolistel aladel,” ütles võistluse peakorraldaja ja Järvamaa Kutsehariduskeskuse põllumajandusõppe osakonna juhataja Külli Marrandi. “Osalejatelt eeldame head ettevalmistust ja võistlusnärvi, et oma oskusi teiste noortalunikega võrrelda ja panna end proovile võistlussituatsioonis.”

“Noortaluniku amet on iga aastaga järjest mitmekesisem, mis eeldab väga erinevaid teadmisi majandamisest, erinevate masinate ja seadmete ning arvuti kasutamisest.” ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. “Noortaluniku edukuse pant on tema erialased oskused, alles seejärel saavad tulla toetused ja kõik muu.”

Foto: Järvamaa Kutsehariduskeskus

Parima noortaluniku tiitlit asub püüdlema üle 30 võistleja kutseõppeasutustest, Eesti Maaülikoolist ning kuni 40-aastaste noortalunike seast. Võistelda tuleb kümnel alal: kodumaiste puiduliikide määramine välisel vaatlusel, veiste eluskaalu määramine, traktori täpsussõit, põllu suuruse määramine sammudega, ajalooliste talutööriistade tundmine ja viljakoti kaalumine, palgi saagimine käsisaega, kartulite noppimine, põllutööriistade haakimine traktorile, teadmiste test ja arvuti kasutamine.

Lisaks Eesti parimale noortalunikule selgitatakse välja ka edukaim “perenaine” ja edukaim “peremees” ehk eraldi arvestatakse ka nais- ja meesvõistlejaid. Individuaalne paremusjärjestus saadakse punktide summeerimisel, viigi korral annab eelise erinevatel aladel saavutatud kõrgemate kohtade arv.

Lisainfo: jkhk.ee

Noortaluniku kutsevõistlust korraldab Järvamaa Kutsehariduskeskus koostöös Põllumajandusministeeriumi ja SA Innovega, võistlust rahastavad Põllumajandusministeerium ja Euroopa Liidu Sotsiaalfond.

Noored ehte- ja sepakunstitudengid eksponeerivad oma töid

Ruta Petronyte Ruta Petronyte  Objekt “Patt” (puit, nailonsokid)  2012. Foto: Triin Kukk
Ruta Petronyte Ruta Petronyte Objekt “Patt” (puit, nailonsokid) 2012. Foto: Triin Kukk

“Alla 50 000 ei tee ma midagi!”

2.juunil avavad Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala tudengid Tallinna Ülikooli Astra maja aatriumis näituse ‘’Alla 50 000 ei tee ma midagi!’’. Näitusel on esitatud Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala tudengite läbilõige õpingute jooksul tehtud töödest. Noored ehtekunstnikud mõtisklevad selle üle, mis läbi ja mis hetkel muutuvad nende teosed väärtuslikuks. Oma loomingus on nad kalliks pidanud ka igapäevaseid materjale. Looma on neid tõuganud usk oma ideede jõusse. Hind selgub hiljem.Eksponeeritud on kontseptuaalne ehe ja sepis. Tööd varieeruvad nii oma suuruses kui ka materjalis – puidust metallini, plastikust luuni.

Skulpturaalsete kompositsioonidega astuvad üles Siim Kuusemäe, Liis Tamm ja Hanna Laur, oma ehteid näitavad Kairin Koovit, Ruta Petronyte, Anneli Oppar, Triin Pukk, Maria Kadarpik, Darja Popolitova.

Ehte- ja sepakunsti eriala tudengite lõpunäitus on avatud: 6.- 19.juunini kell 10 – 18 Tallinna Ülikooli Astra maja aatriumis, Narva mnt 2.

Helen Kristi Loo Kaelaehe “Kroon nr.1” (kahemehesae saeleht, hõbe 999) 2012. Foto: Triin Kukk
Helen Kristi Loo Kaelaehe “Kroon nr.1” (kahemehesae saeleht, hõbe 999) 2012. Foto: Triin Kukk

TÄHELEPANU! SIHITAKSE!
Suvehaku Tallinnas on palju värsket ehet ja sepist: 22.mail avavad Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala tudengid Teatris NO99 ehtenäituse “SIHT THIS”. Kas nad saavad pihta sellele, mida sihtisid?
Juba ammustest aegadest on teada, et eesmärgi kinnipüüdmiseks on parimad vahendid kujutlusvõime ja motivatsioon. Veel peetakse kasulikuks töötada välja tugev kontseptsioon, mis tegevat sihtimise kergemaks. Just neid põhimõtteid on järginud EKA ehte- ja sepakunsti eriala II kursuse tudengid Elis Ilves, Getter Ziugand, Helen Kristi Loo, Triin Kukk, Hannes Tõnuri ja Miikael Danieljants. Noored sihtisid ja tulistasid, igaüks hoolikalt valitud eesmärgi suunas. Kes millele pihta sai, näeb kohapeal.

Ehtenäitus “SIHT THIS” on avatud 27.– 31.maini kell 12–16 ja 3.– 7. juunini kell 12–18 Teatris NO99, Sakala 3, Tallinn.

Lisainfo: facebook.com/events/507014512693579

Miikael Danieljants  Pross “Vaikuses” (portselan, mäekristall, hõbe 925)  2012. Foto: Triin Kukk
Miikael Danieljants Pross “Vaikuses” (portselan, mäekristall, hõbe 925) 2012. Foto: Triin Kukk