20. augustil kell 16 toimub Põlva Püha Neitsi Maarja kirikus Eesti Vabariigi 21. taasiseseisvuspäeva kontsert. Esineb kammerkoor Maarja, dirigent Ester Liblik. Häid mõtteid ja soove jagab Põlva Püha Neitsi Maarja koguduse õpetaja Toomas Nigola.
Kontsert on kõigile tasuta!
11. ja 12. augustil saab Otepääl Pühajärvel Poslovitsa rannas nautida Otepää suveteatri etendusi „Pühajärve sõda ja rahu“.
Peep Pedmansoni “Pühajärve sõda ja rahu” jutustab eestlaste igipõlistest valikutest laulude saatel. Etendus viib 19.sajandi keskpaika, kui Pühajärve mail toimusid pöördelised sündmused. Talupoegade seas levisid kuuldused võimalusest lahkuda kodumailt ja minna Venemaale uut elu alustama. Need valikud on aktuaalsed ka tänapäeval – vastu hakata või leppida, lahkuda või jääda? Lootus paremale elule sütitas aga mässuvaimu ja nagu ajaloost teada, päädis see kõva arveteklaarimisega Pühajärvel.
“Pühajärve sõja ja rahu” etendus näitab aga mitte ainult hirmu ja peksasaamist, vaid ka lootust, armastust, nalju ning naeru. See on Otepää suveteatri esimene etendus.
Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas, tund enne algust kohapealt, samal päeval piletid kallimad. Täispilet 13 eurot, sooduspilet ja grupisoodustus 10 eurot. Etendused algavad kell 18.
Lavastaja: Andres Dvinjaninov
Kunstnik: Silver Vahtre
Muusikaline kujundus: Kaunimate Aastate Vennaskond
Laval: Hannes Kaljujärv (Vanemuine), Jüri Lumiste (Vanemuine), Andres Dvinjaninov, Simeoni Sundja, Toomas Täht, Ingrid Isotamm (Nuku- ja Noorsooteater), Marianne Kütt, Toomas Lunge, Indrek Kalda, Otepää rahvateatri näitlejad.
Homme, laupäeval, 11. augustil stardib Kuremaal Samsung Estonian Cup rattamaratonide sarja kuuendal etapil – Kalevipoja Rattamaratonil – poolteist tuhat ratturit.
Vooremaa maastikul, Kuremaa suusaradadel ning üle Jõgeva maakonna kõrgeima tipu, Laiuse mäe kulgeva 66 kilomeetrise põhisõidu start antakse Kuremaa lossiplatsilt laupäeval kell 12. Kell 12.20 lähevad 31 km pikkusele võistlusmaale AXA poolmaratonil osalejad ning kümmekond minutit hiljem (12.30) algavad sealsamas Gutta lastesõidud.
Kalevipoja Rattamaratoni peakorraldaja Tarmo Raudseppa sõnul on võrreldes varasemate aastatega rajal täiesti uusi lõike 5 km ulatuses. Lisaks läbitakse kuuendik rajast teistpidi kui mullu. Kiirenduslõik Everesti kilomeeter algab maratoniraja 20. kilomeetril Rääbise küla juurest. Tõenäoliselt saab Kalevipoja rattamaratoni Everesti kilomeeter olema läbimisaegade põhjal kogu hooaja kõige kiirem, kulgedes mööda kruusateed pikal sirgel laskumisel. Raja keskosas tuleb ratturitel arvestada aga jõeläbimise ning tehniliste singlilõikudega ning raja teine pool muutub võistlejatele ühe raskemaks.
Premium7 vahefiniš, kus antakse preemiapunkte neljale esimesele, asub raja viimases kolmandikus, vähem kui 20 km enne lõppu Kuremaa suusaradade juures. See on ka pealtvaatajatele hästi ligipääsetav koht, vaid kahe kilomeetri kaugusel stardi/finišipaigast.
Lisaks Everesti kiirenduslõigule ja vahefinišile on Kalevipoja rattamaratoni traditsiooniline osa Würth mäkketõus, maratoniraja 56. kilomeetril, mis viib sõitjad 144 meetri kõrguseni merepinnast ulatuva Laiuse mäe. Tõusu pikkus on kokku 361 meetrit, mille jooksul tõusevad ratturid kokku 42 meetrit. Keskmine tõusunurk on 13%, kuid maksimaalne tõusunurk koguni 30%. Eelmisel aastal oli Laiuse mäe tõusul kiireim aeg 1 minut ja 11 sekundit.
Korraldajate poolt teenindab võistlejaid rajal neli toitlustuspunkti. Lisaks on ratturitel võimalus saada võistluslinnakus Dorpat SPA teenindajatelt võistluseelset ja võistlusjärgset massaaži.
Lisainfo: http://estoniancup.ee/2012/etapid/y2012/kalevipoja-rattamaraton/
Laupäeval, 18. augustil algusega kell 20 toimub Räpinas Sillapää lossis ja pargis nahkhiireöö. Nahkhiirtest näitab pilte ja räägib Triinu Tõrv.
Nahkhiireööd alustatakse teoreetilise osaga, vaadatakse pilte ja räägitakse nahkhiirejuttu. Pärast päikeseloojangut jalutatakse pargis ning tutvutakse nahikutega lähemalt.
Nahkhiired on ainsad lennuvõimelised imetajad. Eestis on kindlaks tehtud 12 nahkhiireliiki, kes kõik kuuluvad looduskaitse II kaitsekategooriasse. Triinu Tõrv on Tallinna ülikooli zooloogia lektor ja MTÜ Suurkõrv liige. Keskkonnaõhtu korraldaja on keskkonnaamet, korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Osalemine on kõigile tasuta ja kõik huvilised on oodatud.
Registreeri ennast: tel. 799 0914, mob. 5304 7565, mari.kala@keskkonnaamet.ee
Lisainfo: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914, mob. 5304 7565, mari.kala@keskkonnaamet.ee
Nahkhiireöö kuulub 16. -20. augustil Põlvamaal toimuva Ökofestivali programmi.
25. augustil kell 20.30 toimub Mõniste pargis muinastulede öö kontsert. Esineb Uku Suviste koos saksofonist Meelis Undiga. Kontserdil teeb kaasa Mõniste koor, dirigent Külli Mannas. Pääse 3 eurot.
Alanud on registreerimine Rakvere loovuskeskuse uue õppeaasta põnevatele kursustele. Alustavad samuti laste loovusstuudio, maalistuudio ja keraamikastuudio.
Veel on pakkuda ka mõni vaba koht 25.-26. augustil toimuvasse maalilaagrisse Mahus. Küsi lisa loovuskoolitus@loovuskoolitus.ee.
www.loovuskoolitus.ee
Festivalil toimuvad Eesti meistrivõistlused ulukiliha grillimises 2012. Toitudest ja söögikultuurist mõisaajal pajatab Jüri Kuuskema. Osa saab võtta suurest üldrahvalikust leivakoolitusest “Karaskist leivani”. Meeleolu loob ansambel Parvepoisid. Toidulaadalt saab kaasa osta head ja paremat.
Festivali ajakava:
09.00-11.00 festivali eksponentide ja võistlejate saabumine platsile ja võistlusplatside paigalduse algus
11:00 toidukorvide üleandmine võistkondadele, küpsetamise algus
12:00 festivali ja võistluse pidulik avamine, eksponentide ja võistkondade tutvustus
12:30 Tervituskontsert
13:00 Jüri Kuuskemaa – toitudest ja söögikultuurist mõisaajal
14:00 Anneli Maksan õpetab kodus leiba küpsetama
14:45 valmistumine Virumaa metssearibivooru hindamiseks
15.00 Virumaa metssearibivooru hindamise algus pimehindamisena kohtunike telgis
15:15 Parvepoisid
15:45 vamistumine Palmse fantaasiavooru hindamiseks
16:00 Palmse fantaasiavooru hindamise algus avaliku hindamisena võistlusplatsidel
16:30 Parvepoisid
17:45 Palmse fantaasiavooru hindamise lõpp ja punktilugemise algus
18:00 Võitjate autasustamine
18:15 Parvepoisid
Täna, 10. augustil toimub Võrumaal Sännas täherahva tähtpäev – Astrofest.
Päevaprogramm:
11.30 Taevaraja esitlus, ekskursioon taevarajal
12.30 “Starlabi” planetaariumi seanss
13.00 Permakultuuri koolitusest valminud fotonäituse ning infotahvlite avamine
Kohal on Ahhaa keskuse mobiilne planetaarium “Starlab”. Päeva jooksul toimuvad tegevused-õpitoad lastele. Saab proovida Sännas valminud futusristlikku veesõidukit Aquavelo.
Kontserdid ja õpitoad on TASUTA. Toimkond on annetuste eest tänulik!
Lisainfo: 5558 8927 (Hendrik Noor)
Astrofesti toetab: Keskkonnainvesteeringute keskus, Eesti kultuurkapital, Rõuge vald, MTÜ Sänna Kultuurimõis, Leader programm, Eesti astronoomia selts, teaduskeskus AHHAA.
Kontserdisarja korraldaja, Guido Kanguri andmeil on tegemist järjega Lenna Kuurmaa ja Märt Avandi ning puhkpillikvinteti Reval Wind sügisestele kontserditele “ Kui vari kaob, siis valgus jääb”.
„Kui Lenna Kuurmaa ja Märt Avandi meie poole pöördusid sooviga korraldada kontserdisari, olin kohe nõus neid aitama,“ ütles Guido Kangur. „Oleme tänaseks esinenud Urvastes ja Pärnus, ootamas on rida kontserte üle Eesti.“ Guido Kanguri sõnul said kontserdikohad valitud just nii, et need ei asuks väga Tallinna lähedal.
„Vokaalsele osale lisaks kõlav puhkpillikvintett muudab kontserdi eriti õrnaks ja kauniks,“ rääkis Guido Kangur. „Sestap sobib see kontsert eriti hästi just kirikutesse ja siseruumidesse, see on kaunis sisekaemuslik muusika.“ Loe edasi: Otepää kirikus astuvad üles Lenna Kuurmaa ja Märt Avandi
19. augustil kell 19.00 on kõik väikesed teatrisõbrad oodatud Võru Kandle aeda, kus toimub Eesti Nuku- ja Noorsooteatri etendus „NAKSITRALLID“. Etendus on tasuta.
Naksitrallid on tuntud selle poolest, et nad väärtustavad sõprust ja hoiavad loodust. Selles loos etendavad Muhv, Kingpool ja Sammalhabe rahvale oma seiklusi ajast, mil loodus tasakaalust välja läks ja siis taas tasakaalu saavutas. Loo jutustamisel kasutavad Naksitrallid aga ebatavalisi vahendeid, ühendades omavahel mängu ja metsakoristuse. Loo neljas tegelane on kuldsete kätega autoparandaja, kes naksitrallidel nende mälestusi fantaasiarikkal moel jutustada aitab. See on hoogne ja mänguline lugu sõprusest ja looduse hoidmisest.
Autor Eno Raud
Dramatiseerija Ingel Undusk
Lavastajad Katariina Tamm ja Sandra Lange
Kunstnik Kaspar Jancis
Mängivad Sandra Lange, Kaisa Selde, Andres Roosileht ja Tarmo Männard
Allikas: SA Võru Kannel
Reedel, 10. augustil kell 20 avatakse Sagadi mõisapargis pidulikult Eesti Film 100 projekti raames „Sajandi sada võttepaika” infotahvel, mis annab huvilistele ülevaate Lääne-Virumaal ja mujal Põhjarannikul vändatud filmide võttepaikadest.
Peale infotahvli avamist näidatakse Sagadi mõisa hoovi Öökinos Jaan Kolbergi filmi “Jüri Rumm” (1994) ja Ervin Õunapuu filmi “Kõrbekuu” (1999). Publikuga on kohtumas Ervin Õunapuu, maavanem Einar Vallbaum jt. Üritus on tasuta.
“Sajandi sada võttepaika“ on projekt, mille käigus tähistatakse Eesti filmide legendaarseimad võttepaigad maapiirkondades ja väikelinnades. Lääne-Virumaa on üks eesti filmitegijate lemmikpiirkondi ja Sagadi mõis oma maakonna ning ka kogu vabariigi populaarseim võttepaik. Projekti eestvedajateks on filmimees Artur Talvik ja arhitekt Raul Vaiksoo, kes on ühtlasi ka võttepaikade kaardi kujundaja.
Infotahvli avamine ning Öökino kuuluvad ka Viru Folgi programmi. Vaata lähemalt: http://www.virufolk.ee/k%C3%A4ff-2012
Lisainfo: Krista Keedus, RMK Sagadi metsakeskuse juhataja, www.sagadi.ee
Põllumajandustootmine on tänapäeval üles ehitatud enamasti selliselt, et ilma sünteetiliste pestitsiidide ehk taimekaitsevahenditeta ei saada hakkama. Põhjuseks monokultuuride kasvatamine, suured põllud, viljavahelduse printsiipide mittejärgimine jpm. Keemiline tõrje võimaldab saada suuremaid saake, kuid taimekaitsevahendite kasutamisel on ka tõsised varjuküljed – keskkonnakahjustused ja terviseriskid.
Taimekaitsevahendid, millega võideldakse saaki ohustavate kahjustajate vastu, jagunevad üldjoontes järgmiselt:
• herbitsiidid ehk umbrohutõrjevahendid
• fungitsiidid ehk seenhaiguste tõrjevahendid
• insektitsiidid ehk putukatõrjevahendid
Kui aastane taimekaitsevahendite kogus ulatub Euroopas ligi 200 000 tonnini, siis erinevaid toimeaineid on siin kasutusel umbes 1200. Igal aastal korraldatakse seiret, et kontrollida, kas toidus sisalduvate taimekaitsevahendite jääkide kogus vastab kehtestatud piirmääradele. Proove võetakse üle Euroopa Liidu nii kohalikust kui imporditud toidust (kokku u 70 000 proovi) ja seda tehakse erinevates kohtades – poed, hulgilaod, tööstused, talud jne.
Loe edasi: Toidus peituvad pestitsiidijäägid kahjustavad tervist
