Täna, 23. juunil 2012 kell 16 anti Võru linnapargis maakonna valdade esindajatele üle Vabariigi Presidendi poolt süüdatud võidutuli.
Kell 17 süüdati küünlad ja asetati lilled Haanjas Vabadussõja mälestussamba juurde.
Soovijad said võidupäeva tule kaasa võtta oma jaanitule läitmiseks.
Valla esindajad külastasid koos võidutulega ka Suure Munamäe vaatetorni.
Jaanipäeva juurde kuulub rida maagilisi, kuid igal juhul romantilisi ettevõtmisi. Näiteks sõnajalaõie otsimine. Sõnajalaõit tuli otsida metsast üksinda. Sõnajalg õitseb uskumuse järgi kord aastas jaaniööl ja õnnelik leidja on hoobilt rikas, valdab erilisi oskusi ja salakeeli. 20. sajandil oli jaanitulelt tavaks minna kahekesi sõnajalaõit otsima. Ikka koos kalli kaaslasega.
Varasemate romantiliste ennustustavade hulka kuulub ka üksinda salaja jaaniõite korjamine. Erinevaid õisi peab olema kokku üheksa. Korjatud kimp pannakse padja alla, öösel nähakse unes kallimat. Eestis on üsna palju inimesi, kes kinnitavad, et nad nägid oma tulevase kaasa ära just sel viisil toimides. Muide, ka mõne folkloristiga on nii juhtunud.
Kuna tegemist on aasta lühima ööga, siis oli tavaks olla päikesetõusuni ärkvel. Üldlevinud arvamuse järgi on suur õnn, kui jaaniööl ei saja. Jaanikastel on läbi paljude sajandite usutud olevat maagiline tervistav ja ilu andev jõud, mistõttu sellega pesti nägu. Veel sajand varem oli tava jaanikastes kukerpalli visata, mis pidi vältima seljahaigused – talurahva nuhtluse – ja aitama olla terve.
Erilisi omadusi oli teistelgi jaanilaupäeval leitud esemetel või sooritatud toimingutel. Näiteks jaanilaupäeval saunas ihu külge kleepunud vihalehega sai armastust võita.
Viimast korda oli võimalik nõiduda naabrite piimaõnne endale, edendada karja- ning viljakasvu.
Kunagistest ohvripaikadest ja -kommetest on säilinud üksnes jaanipäeval Meeksi kirikust paremal, Meeksi oja teisel kaldal asuvale Jaanikivile andide viimise tava. Legendi järgi olevat kivil istunud ja jalgu puhanud püha Jaan. Jaanikivi kohta räägib vana hoiatusjutta, et kohalik mõisnik olevat lasknud kivi tükkideks lõhkuda ja tükid karjalauda sisse müürida. Selle järel olid alanud õnnetused, loomad surnud ja mees ise jäänud haigeks. Viimaks lasknud ta kivitükid vanasse kohta tagasi viia. Rahvaluulearhiivis on mitmeid fotosid Jaanikivile ohverdamisest. Tänapäevani käivad haiged vigastatud kätt või jalga kivi vastu surumas ja sinna ande viimas.
Kylauudised soovivad kõikidele toredat jaanipäeva!
Allikas: BERTA
Haridusportaal Edudemic on valinud 10 lemmikut tasuta Android rakendust, mis lubavad jätkata õppimist ka suvel. Haridusportaal koolielu.ee kutsub valima oma lemmikuid ning jagama oma kogemusi ja soovitusi.
Arvutamine Lõbus viis liitmise, lahutamise, korrutamise ja jagamise drillimiseks. Rakenduses on ka aja peale arvutamise režiim ja edetabelid, et õppeprotsessi mängulisust lisada.
TED Kaasahaaravad ettekanded tähelepanuväärsetelt inimestelt. Ametlik TED konverentsi rakendus võimaldab sul sisustada reisimist ja vaadata ettekandeid autos, bussis, rongis. Rohkem kui 1200 video- ja helisalvestust (kogu täieneb iga nädalaga) inspireerivate mõtetega haridusuuendajatelt, tehnoloogiagurudlet, meditsiinivaldkonna uurijatelt, ärigeeniustelt ja kõikvõimalikest muudest valdkondadest.
NASA Jahmatavad pildid, videod, info missioonide kohta, uudised, NASA TV, üksikasjalikud selgitused NASAs hetkel käsiloleva kohta, rakettide stardiloendurid, kaardid rahvusvahelise kosmosejaama (International Space Station) asukohaga, NASA Twitter voog, raadiokanal. Seda ja palju muud avastamist pakub NASA rakendus.
Mõista, mõista Riddle This (Mõista, mõista, mis see on?) pakub suurel hulgal mõistatusi, mis on jagatud seitsmeks erinevaks kategooriaks valdkondade ning raskusastmete järgi. Loe edasi: Haridusportaal kutsub katsetama harivaid tasuta Android rakendusi
Paide tehisjärve ääres toimunud jaanipäevapidustuste kulminatsiooniks oli uute Paide kuningate ametisseastumine. Sedakorda kinnitati jaanipidulise silme all ametisse juba kaheksanda kuningate põlvkonna esindajad, meenutamaks eestlaste muistseid vabaduspüüdlusi ning nelja kuningat, kes Paide ordulinnusesse läbirääkimistele tulnuna ordu käe ja mõõga läbi hukati.
Senised Paide kuningad Murulaid V (kodanikunimega Lauri Lipp), Tõeleid V (kodanikunimega Enn Sõmer), Ivo VIII (kodanikunimega Tõnis Elmik) ja Jüri V (kodanikunimega Gabriel Rikberg) andsid auväärt ametipostid üle järgmise põlvkonna kuningatele.
Uuteks Paide kuningateks on Murulaid VI (Rein Oselin), Tõeleid VI (Kristjan Kõljalg), Ivo IX (Tiit Schvede) ja Jüri VI (Hillar Priks).
Paides on alates 2005. aastast kombeks igal aastal jaanipäeva paiku määrata ametisse neli Paide kuningat, kes vapralt ja väärikalt nii Paide linna kui tema austusväärset linnarahvast esindaksid kodulinnas kui ka väljaspool.
1343. aastal 23. aprillil alanud Jüriöö ülestõus, mis julmalt ordu poolt maha suruti tõmbas eestimaalaste omariikluse- ning vabaduspüüdlustele kriipsu peale lausa mitmesajaks aastaks. Üks Jüriöö ülestõusu sümboolseid lõppe toimus ka Paides, kus 4. mail 1343. aastal hukati julmalt ordurüütlite poolt Paide ordulinnusesse läbirääkimistele kutsutud eestlaste neli kuningat.
Allikas: www.jarva.ee
Tartu noortekeskused kutsuvad noori ja teisi linlasi 25. juunist – 20. juulini rändavasse vabaõhu noortekeskusesse, kus jagub huvitavaid tegutsemisvõimalusi olenemata vanusest.
Rändavas vabaõhu noortekeskuses on võimalik tutvuda erinevate kultuuride, tantsu- ja muusikastiilidega, muuta keskkonda kudumisgraffiti ja tänavakunstiga, osaleda elukeskkonda kujundavates töötubades või mängida lauajalgpalli, hüpata batuudil, sõita rula ja rattaga rambil, saada osa fotokonkursist “Ja-jah”, meisterdada töötubades, osaleda orienteerumistes ja teisel võistlustel ning küsida noorsootöötajalt nõu mure korral.
“Noortekeskuste suvise ühisprojekti puhul on tervitatav, et senisest enam püüavad korraldajad kaasata noori ja kaaslinlasi oma elukeskkonda muutma,“ märkis Tartu linnavalitsuse noorsooteenistuse juhataja Kristel Altosaar. „Keskkonda elusõbralikumaks muutvad ühisaktsioonid liidavad kaaslinlasi ja loovad hea pinnase edaspidiseks noortekeskuste ja linnakodanike koostööks.”
Lisaks noorsootöötajatele toimetavad suvetelgis maleva noored ja erinevate organisatsioonide vabatahtlikud. Loe edasi: Vabaõhu noortekeskus “Suvetelk” läheb rändama
Esmaspäeva keskpäeval avatakse Tallinnas Raekoja platsil Eesti Õpilasmaleva töösuvi, mille algusega tähistab SA Õpilasmalev ühtlasi oma 10. hooaega.
Malevlased kogunevad kell 11.00 Kanutiaia pargis, kust liigutakse rongkäiguga Kaitseliidu Tallinna Maleva Orkestri saatel läbi vanalinna Raekoja platsile. Esimesed malevavahetused saavad Raekoja platsil heade soovidega abilinnapea Kalle Klandorfi poolt teele saadetud ning peale pidulikku osa esineb ansambel Paha Polly.
Käesoleval aastal pakub SA Õpilasmalev tööd 750 noorele. Uue kodu kolmeks nädalaks saab 24 linnavälist rühma ning Tallinnas võib malevlasi kohata suve jooksul 17 erinevas rühmas. „Kui mai alguses avasime registreerimise, oli meil töökohti pakkuda umbes 720 noorele. Kuna malevasse soovijaid oli niivõrd palju, oleme tänaseks leidnud lisavahendeid ning võimaluse luua 30 noorele lisatöökoht. Üks uus ja noorte jaoks kindlasti väga atraktiivne rühm on tulemas meil koostöös Tele2-ga, kus noored saavad Smart malevarühmas oma malevaaega veeta ning väga kasulikke kogemusi müügi ja turunduse vallas omandada nii Kloogarannas, Tallinnas kui Pärnus. Samuti on Tele2 sel suvel maleva ametlik mobiilioperaator, tänu kellele saavad kõik meie malevlased Smart kõnekaardiga omavahel tasuta suhelda“ sõnab SA Õpilasmalev juhataja Maarja Saavik.
Lisaks palgatööle ja põnevale kultuuriprogrammile on noortel taaskord võimalus osaleda ka SA Õpilasmaleva, Euroopa Noored Eesti büroo, SA Heategu ja Eesti Noorsootöö Keskuse ühises projektis Malgatus. „Malgatus saab toimuma juba 5 korda ning iga aastaga on osalevaid rühmi lisandunud.
Malevasuvi lõpetatakse üleriigilise kokkutulekuga 14.-16. augustil Lääne-Virumaal Aartika puhkekeskuses. 3 päeva jooksul selgub spordi ja loomingulisuse kokkuvõttes, kes võidab endale 10. malevasuve parima rühma tiitli. Kokkutulekule on oodatud kõikide malevakorraldajate rühmad üle Eesti.
Õpilasmalev on suunatud noortele vanuses 13-18 eluaastat, mille eesmärk on töökasvatus ja sotsiaalse kompetentsi kujundamine. Tallinna Õpilasmaleva tegevust kureerib Tallinna Linnavolikogu 20. veebruari 2003 otsusega loodud Sihtasutus Õpilasmalev. Sihtasutus Õpilasmaleva suurimad toetajad on Tallinna linn ja Eesti Noorsootöö Keskus.
23. juunil 1919. aastal vallutasid eestlased tagasi Võnnu ja lõid sakslased taganema, 1938. aastast alates tähistatakse seda päeva Eestis Võidupühana.
1919. aasta suveks oli Vabadussõja tegevus kandunud ka Põhja-Lätti, kus neljast Eesti diviisist kaks võitlesid Punaarmee vastu. 1919. a juunis viis see kokkupõrkele riigisaksa vabatahtlike Rauddiviisi ja baltisaksa vabatahtlike Landeswehriga, kes püüdisid Lätit oma võimule allutada. Need väed allusid 1918. aastal Antandi ja Saksamaa vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt bolševike pidurdamiseks Lätisse jäetud Saksamaa VI reservkorpusele, mida 1919. aastal juhtis kindral krahv Rüdiger von der Goltz.
16. aprillil 1919. a kukutas Landeswehri löögirühm Kārlis Ulmanise juhitud Läti valitsuse ja seadis asemele Andrievs Niedra marionettvalitsuse. 3.–5. juunini 1919 peetud edututel läbirääkimistel üritas Eesti väejuhatus sakslasi tagasi tõmbuma sundida. Seejärel algasid relvakokkupõrked. Sakslased vallutasid Cēsise (Võnnu) ja tungisid edasi Valmiera suunas. Eesti vastupealetung algas 22. juunil, 23. juunil vallutati Cēsis tagasi ning sakslased löödi taganema. Eesti üksused jõudsid 1. juuliks Riia alla. 3. juulil sõlmiti liitlaste sõjalise missiooni algatusel ja vahendusel vaherahu. 8. juulil 1919. a saabus Riiga saabus Läti seaduslik valitsus Kārlis Ulmanise juhtimisel ning aasta lõpuks viidi Saksa väed Lätist välja.
Allikas: Eesti Sõjamuuseum
