Viimane koolipäev Võrus keskendus lapse kõne arengule. Lektor, kogenud pedagoog Heli Kudu rõhutas, et täiskasvanu, ennekõike ema kõne kujundab lapse keha, kõne on harmoonilise kasvamise tingimus. Eeltöö rääkima hakkamiseks algab juba sünnist, laps harjutab ja treenib kõnelihaseid. Kõnelema õpitakse matkides.
Kõne arenguks on vajalik lapse mitmekülgne liikumine, ainult lapsega rääkimisest ei piisa. Vajalik on peen- ning jämemotoorika arendamine, samuti koordinatsioonioskuste pidev edendamine.
„Hästi arenenud liikumisvõimed lapseeas muutuvad täiskasvanuna kõne, eneseväljenduse, oma tahte avaldamise võimeks läbi kõne. Liikumine on kõne arengu aluseks,“ selgitas Heli Kudu liikumise ning kõne arengu seoseid. „Kui soovime, et meie lapsed täiskasvanuna oskaksid oma tahet väljendada kõne abil ning et nad mõistaksid ka teiste kõnet, tuleks arendada tema liikumist võimalikult mitmekesiselt.“
Kolme aasta vanuselt laps kõneleb, kõnnib, jookseb ja mõistab maailma – on toimunud tohutu aju areng, laps on enda peremees.
Kuidas aidata oma lapse kõnel areneda?
Ole lapsele heaks eeskujuks. Kõne areneb matkides. Räägi lapsega aeglaselt, selgelt, rahulikult, samas kasuta rikkalikku sõnavara. Jälgi, et sinu laused oleksid lõpetatud ning ilusas emakeeles.
Ole lapsele huvituv kuulaja. Võta aega, et last rahulikult kuulata. Vaata lapsele silma ning huvitu päriselt sellest, mis tal öelda on. Oma huviga sa meelitad lapse enda mõtteid väljendama. Hääliku- ning sõnavigade parandamine ei ole hädavajalik, sedasi katkestad lapse kõnevoolu ning mõttelõnga, tähtsam on mõista lapse jutu sisu.
Mängi keelega. Liisusalmid, kus on toreda kõlaga sõnad ning mõnus rütm, on kõikide laste lemmikud. Salmikestega pakud lapsele võimaluse tunda rõõmu häälikutest, kõnemeloodiast – see on lõbus kõneaparaadi treenimine.
Jutusta lugusid. Loo piltide kirjeldus sõnadega. Lapsed ühinevad jutustaja pildiga, õpivad lauseid, sõnu alateadlikult. Jutustamine on väärtuslikum kui ettelugemine. Laps otsekui uinub juttu ja laseb sellel enesesse voolata. Jutukesed olgu eakohased, alati elujaatavad.
Mängi lapsele teatrit. Nukumäng on pildi nähtavaks toomine koos kõnega. Seda on lapsel lihtsam jälgida kui lihtsalt jutustatud lugu ning mängiv lapsevanem inspireerib ka last mängima! Ära kasuta kurje ja müstilisi tegelaskujusid, väikelapse lood ja etendused olgu lihtsad ja elulised.
Korda, korda ja korda. Lapseeas õpitakse korrates, igal õhtul pole vaja uut juttu. Kuu aega on kehaliselt uue harjumuse omandamise aeg. Vähemalt nädal aega võiksid lugeda sama juttu. Hea, kui midagi kordub pidevalt – hommiku-, õhtu-, riietumis- ja söögisalm – see tugevdab tahet. Samas jälgi, et sa ei lange rutiini, püüa alati lugeda värskelt ja entusiastlikult.
Ole suhtlemises loov! Laula ja luuleta oma lapsega koos. Too sõnadele juurde ka liikumine, lapsed naudivad seda mõnuga. Proovi liigutustega illustreerida laulu/luuletuse sõnade sisu, mitte ära võimle niisama. Oluline on liigutuste kontroll ja teadvustamine, et keha oleks kõnega seotud – et oleksin enda peremees. Luuletused peaksid olema pildirikkad ja lastele tuttavatest teemadest. Lastel on palju impulsiivset elujõudu, luuletused toovad sellesse korrastatust. Lauludes on kõne veel ka läbi meloodia harmoniseeritud. Laulmine ja luuletuste korduv lugemine arendavad kõnet, tasakaalustavad tundeid, toovad lapsed endasse. Stressis olles laulda ei saa!
Naudi lapse mängu. Mängus kasutab laps kõnet oma tahtest lähtuvalt ja väga intensiivselt. Kõne areneb kõneldes. Mänguks ja laste omavahel olemiseks tuleb leida palju aega.
Kõne arengu takistavad otseselt:
• teleri vaatamine – liikumatus, liikumispais, kõneliigutusi ei saa matkida
• liikumatus, vähesed liikumisvõimalused
• vähene kõnelemine lapsega
• lapse enda kõnelemise vähesus, keegi ei kuula
• turvatunde puudumine, tugevad emotsioonid, pidev keelamine.
Lisaks lapse arengut puudutavale loengule oli teemaks ka waldorflasteaia loomine Võrru. Aktiivseid kaasamõtlejaid oli hulgaliselt. See annab alust loota, et varsti jõutakse ka Võrumaa esimese waldorflasteaia rajamiseni ning lapsed ja lapsevanemad saavad ka Võru maakonnas hakata avastama ja rakendama lapse terviklikku arengut toetava waldorfpedagoogika võimalusi igapäevaelus.
Juba homme, 31. märtsil on võimalik uudistada Rosma külas tegutsevat Eesti ühte vanimat waldorflasteaeda, et ammutada ideid Võru lasteaia jaoks. Kõik, kes tunnevad soovi waldorflasteaia loomisel nõu ja jõuga kaasa aidata, on oodatud osalema. Samas avaneb võimalus kuulata kogenud pedagoogi Heli Kudu loengut joonistamise tähtsusest.
Lisainfo:
Pille Sõrmus, e-post pille.sormus@gmail.com, tel 566 95364
Mari Peetsalu, e-post mari@maailmad.ee, tel 510 1819