Päev: 25. oktoober 2010

Raplamaa otsib Aasta Tegu

Raplamaal alustati Aasta Teo 2010 otsinguid. Selleks otsitakse Raplamaal tegutsevaid vabatahtlikke ja heategijaid inimesi, mittetulundusühinguid, sihtasutusi, kelle tegevus ja isiklik eeskuju on aasta  jooksul mõjutanud kohalikku ja maakondlikku arengut ning kes on andnud olulise panuse kodanikuühiskonna aktiviseerumisele ja edendamisele Raplamaal.

Kandidaate Raplamaa Aasta Teo konkursile oodatakse 10. novembriks.  Nominentide tunnustamine toimub kadripäeval 25. novembril Kodanikeühenduste Kärajatel.

Alates 2004. aastast valitakse Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse eestvedamisel Raplamaa Aasta Tegu, millega tunnustatakse möödunud aastal maakonnas toimunud olulisi kodanikualgatuslikke tegemisi ja projekte.

Mullu said RAPLAMAA AASTA TEGU 2009 laureaatideks Uku Masingu 100. sünniaastapäeva tähistamise üritused (projektijuht Anne Kalf),  Kohila laste mänguväljaku rajamine (MTÜ JCI Rapla),  Spido sõprade kevadpäev (MTÜ Rapla Linna Moosekandid), Linda Rausi 100. juubeliaasta sari, raamat „Mu kodune Eestimaa. Läänemaa radadel” (Harri Jõgisalu, Uno Kiisma, Jüri Kusmin, Lembit Tihkan), Rahvusvahelise vibuvõistluse Järvakandi Open 40. juubelivõistlus/ Toomas Kivilo I memoriaal (Järvakandi Vibuklubi Ilves) ja suvealguse rännak Juurust Mahtrasse koos muuseumi toetuskontsertiga „Mis maa see on…“  (Siiri Sisask, Tiia-Helle Schmitte ja Aili Normak)

Fenno-Ugria jututuba jätkab soome-ugri filmiteemadel

 Fenno-Ugria jätkab eelmisel hooajal alustatud jututubade sarja ja kutsub neljapäeval, 28. oktoobril kell 17.30 P.Süda 3-4 oma mõnusasse vestlusringi. Seekordse jututoa teemaks on “Soome-ugri rahvad kinoekraanil”. Hõimupäevade ajal näidatud viis erinevat mängufilmi soome-ugri rahvastest tekitasid elavat arutelu. Jututoas püütakse ka nüüd selgust saada, milliseid võimalusi kasutatakse põlisrahvaste kultuuri ja ajalookogemuse vahendamiseks, mis on olulisem – kas suurte vaatajahulkadeni jõudmine või põlisrahvaste loomutruu kujutamine ja milline tähtsus on nendel filmidel põlisrahvaste endi jaoks.

Filmiteemalise jututoa eestvedajateks on filmiajakirjanik Jaak Lõhmuse, kirjanik Arvo Valton ja Eestis elav mari rahvusest filmimees Aleksei Aleksejevi. Vestlus toimub vabas vormis, jututoast osavõtt on kõigile vaba. Et teaksime sobivas suuruses kohvikannu tulele panna, oleme rõõmsad, kui annate oma osalemisest ette teada!

Raamatuteadlased räägivad täna loodusraamatutest

Täna  toimub Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogus XXIII eesti raamatuteaduse konverents ehk Oskar Kallase päev. Kui varasematel kordadel on olnud tähelepanu all rohkem raamatuteadus ja Oskar Kallas, siis täna võetakse luubi alla eesti loodusloolise trükise läbi aegade, sest käib ju bioloogilise mitmekesisuse aasta ja lugemisaasta.

Vanimad eestikeelsed loodusjutud on ilmunud kalendrites. Esimene loomade-lindude piltidega illustreeritud koolilugemik ilmus aga 1841 ja on ka faksiimilena välja antud.  Konverentsil osalejad saavad teada sedagi, kuidas tehti digiteerimisvalik 1851–1917 ilmunud eestikeelste looduslooliste trükiste hulgast. «Digiteerituna saab hulk vanemat kirjandust veebis kättesaadavaks, kuid teisalt nõuab see ka ressursse, pidevat hoidmisprotsessiga tegelemist, failide ülevaatamist, uuendamist, konverteerimist. Raamatute säilitamisel on olulisim nõuetekohane kliima hoidlates,» kommenteeris Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu juhataja Merike Kiipus uudisteportaalile Greengate.

Digiteeritud kirjandusega saab tutvuda Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR. Arutletakse ka teemal, kas iga loodust käsitlev tekst väärib trükkimist.

Loodusloolistest raamatutest ja nendega seonduvast räägivad konverentsil Tiiu Reimo Tallinna ülikoolist, Vello Paatsi, Kadri Tüür, Raivo Kalle ja Renata Sõukand kirjandusmuuseumist, Urve Sildre rahvusraamatukogust, Ivar Puura looduseuurijate seltsist, Margus Ots TÜ loodusmuuseumist ja ornitoloogiaühingust ning Kristiina Tiideberg TÜ raamatukogust. Kirjandusmuuseumis on avatud ka näitus loodusloolistest trükistest.

VAT Teatris loetakse täna noortenäidendeid ette

Täna õhtul kell 19.30 loetakse Euroopa teatrivõrgustiku Platform11+ Tallinna noortekogunemise raames Rahvusraamatukogu teatrisaalis ette katkendeid uutest Argentiina, Slovakkia, Tšehhi, Briti ja Eesti-Ungari noortenäidenditest. Teiste seas on ka katkend Eesti ja Ungari koostöös valmivast näitemängust „HELP”, mille autoriteks Aare Toikka ja Péter Horváth. See on lugu kahest noorest, tüdrukust ja poisist, kes satuvad ootamatult äärmuslikesse tingimustesse. Nad on eemal turvalisest keskonnast, nad ei tea, mis nendega homme juhtub.

Katkendeid loevad näitlejad Meelis Põdersoo ja Agnes Aaliste ning Tallinna 32. keskkooli teatriklassi noored. Ettelugemise lavastaja on Ago Soots.

Projektis Platform11+ osaleb koos VAT Teatriga 13 teatrit 12st Euroopa riigist. Kõiki osalejaid ühendab professionaalsus ja huvi pakkuda 11-15-aastaste noorte sihtrühmale uusi võimalusi kultuurielus osalemiseks. Üks olulisemaid Platform 11+ eesmärke on luua ja lavastada noortele uusi näitemänge, kaasates tööprotsessi nii professionaale kui noori endid.

Platform 11+ noortekogunemisel Tallinnas 23.-30. oktoobrini osaleb 40 noort Eestist, Inglismaalt, Slovakkiast ja Tšehhist. Kaheksa koosoldud päeva jooksul osalevad noored mitmekesistes õpitubades, kus lihvitakse oma ala tõeliste asjatundjate käe all oma mõtete ja tunnete väljendamise oskust ning näitlejameisterlikkust. Kogunemine lõpeb noorte kaasatoodud lugudest kokku pandud suure ühislavastusega “Sinu elu käsiraamat”, mis etendub 29. oktoobril kl 21 Rahvusraamatukogus.

Õiglase kaubanduse nädal kutsub tegema eetilisi ostuotsuseid

25. – 31. oktoobrini leiab aset õiglase kaubanduse nädal, mille eesmärgiks on pöörata enam tähelepanu arengumaade talupoegade ja väiketootjate keerulisele olukorrale ning õiglaste kaubandussuhete arengule maailmas. Õiglase kaubanduse nädala raames tutvustatakse õiglase kaubanduse ehk Fairtrade tootemärki, mis on otseselt suunatud arenevate riikide väiketootjate olukorra parandamisele. Õiglase kaubanduse nädal toimub samaaegselt nii Eestis kui Soomes.

Õiglase kaubanduse nädal on suunatud eeskätt tarbijale, et jagada talle infot arengumaade keerulisest olukorrast ning kutsuda üles langetama eetilisi ostuotsuseid. Õiglase kaubanduse ehk Fairtrade märgiga tooted on mõnevõrra kallimad n-ö tavatoodetest, ent lisanduv hind katab tootmiskulud ning võimaldab maksta arenevate riikide väiketootjatele lisatasu (Fairtrade premimum), millest kaetakse kulud sotsiaalsüsteemi arendamiseks. Näiteks võimaldab õiglane kaubandus paremat ligipääsu haridusele, tagab puhta joogivee ning suurendab arstiabi kättesaadavust ja kvaliteeti.

 “Õiglane kaubandus on aidanud arendada meie kogukonda ning aidanud kaasa meie elutingimuste paranemisele, “ lausus Malawist pärit suhkrutootja Aubrey Chilenje, kes külastas Eestit vahetult enne õiglase kaubanduse nädala algust. “Palun kõigil tarbijatel nii Eestis kui teistes Euroopa riikides mõelda sellele, millist kaupa nad ostavad, ning eelistada õiglase kaubanduse märgiga tooteid.”

Õiglase kaubanduse ehk Fairtrade märk tootel tagab paremad majanduslikud ja sotsiaalsed tingimused Aafrika, Aasia ning Kesk- ja Lõuna-Ameerika talunikele ja töölistele. Süsteemis osaleb üle 1, 5 miljoni tootja, kaupu müüakse Euroopas, Põhja- Ameerikas, Jaapanis. Rahvusvaheline Fairtrade märk jõudis esimese Balti riigina Eestisse 2007. aastal.

Jaanus Välja, MTÜ Eesti Roheline Liikumine tegevjuht

Kas ja milleks Eestile teater?

29.-30. oktoobril toimuvad Vanalinna Hariduskolleegiumis (Vene tn 22, Tallinn) kõnekoosolek ja töötoad teemal „Teater/väärtus”. Esimese päeva kõnekoosolekul antakse ülevaade väärtuste toimimisest teatris ja ühiskonnas ning kehtivast eesti kultuuripoliitikast, teisel päeval toimuvad töötoad, mis püüavad vastata küsimusele: milleks Eestile teater? Reedel, 29. oktoobril aset leidval kõnekoosolekul esineb teiste seas Kultuuriministeeriumi arendusosakonna nõunik Jorma Sarv, kes räägib väärtustest ja hoiakutest kultuurivaldkonna arengukavade koostamisel.
Vaata lisaks: www.teater.ee

Piirivalvega seotud inimesi oodatakse piirivalve taastamise 20. aastapäeva tähistama

Täna, 25. oktoobril täitub 20 aastat Eesti Vabariigi piirivalve taastamisest. Igas linnas, maakonnas leidub endisi esimesi vabatahtlikke piirikaitsjaid, kuid neist on seni väga vähe räägitud, väga vähe kirjutatud.

Tavaliselt esinevad ajakirjanduses piirivalve juhid, nemad on ühtlasi ka kutsutud kõikvõimalikele vastuvõttudele, autasustamistele jne, kuid kakskümmend aastat tagasi vabatahtlikult piiride kaitsele asunud kodukaitsjaid – kaitseliitlasi, ning seal oma elu reaalselt ohtu seadnud mehi peetakse äärmiselt harva meeles.

Kodanikualgatuse korras toimub tänavu piirivalve taasloomise 20. aastapäeva  tähistamine 30. oktoobril kell 14 Salme Kultuurikeskuse (Salme 12, Tallinn) tantsusaalis. Üritusele on oodatud kõik piirivalve taastajad, kõik need inimesed, kes aastatel 1990-1991 on piirivalvet loonud, piire valvanud – piirivalvurid, kodukaitsjad, kaitseliitlased, politseinikud, piirivalve ajateenijad ja teised EV piirivalve rajamisega seotud isikud.

Aadu Jõgiaas, vabakutseline ajakirjanik,

endine EV Piirivalve sideteenistuse ülem

Kontakt: aadu.jogiaas@neti.ee, tel 581 88885

——————————————————————-

*Aadu Jõgiaas juhtis Toompeal valitsuse sideteenistust EV taasiseseisvumise perioodil.

Kodanikuühiskond Toompeale!

Airi Hallik-Konnula,
mitme MTÜ liige, Urvaste vallavolikogu aseesimees

Kui kuulsin, et Keskerakond tuleb meie valla juhtidega kohtuma, ei kõhelnud ma pikalt. Otsustasin kaema minna. Seda enam, et lubatud Inara Luigast tean sihikindla ja empaatilise poliitikuna.

Küllap valmistasime Luigasele ja Lengile pisikese pettumuse, kui volikogu esimees ütles, et tänu konservatiivsele eelarvele ei ole Urvaste vald pidanud koostama negatiivset lisaeelarvet ja sotsiaalnõunik tõdes, et vald tuleb toetusrahadega välja. Sest meie külalisi huvitas just inimeste keeruline toimetulek ja töökohtade puudumine.

Oma ehmatuseks ei kohanud ma Inara Luigase empaatiat kodanikuühiskonna kohta küsides. Võibolla kasutasin lihtsalt vale sõna – MTÜ. Sest rahvasaadik hakkas rääkima sellest, kuidas igaüks võib teha oma pereliikmetele mitu MTÜ-d, lööb eurorahad laiaks ja pärast aastat 2013, kui struktuurifondide rahad lõppevad, on tühjus. Et kõigepealt haridus ja töökohad ja siis võib see MTÜ ju oma külakiige püsti panna.

Ma olen harjunud sellise suhtumisega kohapeal ja mõelnud, et vast see tuleb mõne inimese piiratud silmaringist. Et ka Riigikogu rahanduskomisjonis sellise suhtumisega inimesi on – ja veel Kagu-Eestist pärit – oli natuke shokeeriv. Kuna külalistel oli aega vähe ja mina ehmunud, jõudsin ainult piiksuda, et külakiik on MTÜ arengus see kõige esimene samm ja nüüd räägitakse juba näiteks omavalitsuse teenuste delegeerimisest MTÜdele.

Loe edasi: Kodanikuühiskond Toompeale!

Andres Noormetsa kuuldemäng võitis Euroopa olulisimal meediafestivalil

Meediafestivalil Prix Europa 2010 tunnistati parimaks kuuldemänguks Eesti Rahvusringhäälingus valminud Andres Noormetsa “Vaikus ja karjed”. Alates 1987. aastast igal sügisel Berliinis toimuv Prix Europa on suurim tele-, raadio- ja internetimeedia festival Euroopas. Tänavu koosnes võistlusprogramm üheksast kategooriast, igas kategoorias on oma žürii, kes nädala jooksul kuulatud-vaadatud programmidest valib välja parima.

 Federico Garcia Lorca luulest inspireeritud “Vaikus ja karjed” esietendus Raadioteatris tänavu 30. jaanuaril. Kuuldemängu autor, režissöör ja esitaja on Andres Noormets, helirežissöör Külli Tülli, toimetajad Toomas Lõhmuste ja Pille-Riin Purje ning produtsent Virko Annus. Pärjatud kuuldemängu on võimalik kuulata http://raadioteater.err.ee/raadioteater/kuuldemaeng/vaikus_ja_karjed