Reedel, 18. märtsil jõustus määrus, millega taaskehtestati kohustuslik marutaudivastane vaktsineerimine koertele ja kassidele.
Loe edasi: TAASTATI KOHUSTUSLIK MARUTAUDIVASTANE VAKTSINEERIMINETAASTATI KOHUSTUSLIK MARUTAUDIVASTANE VAKTSINEERIMINE
Silt: vaktsineerimine
TERVISEAMET AVAS COVID-19 VAKTSINEERIMISE VEEBI
Terviseamet koondas COVID-19 vastu vaktsineerimist puudutava info veebilehele vaktsineeri.ee. Veebilehelt saab kõige ajakohasemat teavet COVID-19 vastu vaktsineerimise kohta eesti, vene ja inglise keeles.
Loe edasi: TERVISEAMET AVAS COVID-19 VAKTSINEERIMISE VEEBIMIS ON VAKTSIIN JA KUIDAS SEE TÖÖTAB?
Vaktsineerimine on suure tõenäosusega lahendus koroonaviiruse põhjustatud pandeemia kontrolli alla saamiseks ning tavapärase elu juurde tagasi pöördumiseks, kirjutab sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Kärt Sõber.
Loe edasi: MIS ON VAKTSIIN JA KUIDAS SEE TÖÖTAB?EESTIS ALGAS COVID-19 VAKTSINEERIMINE
Täna algas Eestis COVID-19 vaktsineerimine. Esimesena alustati haiglate, kiirabide ja perearstikeskuste tervishoiutöötajate vaktsineerimisega Ida-Virumaal, Tallinnas ja Tartus. Alates tulevast nädalast minnakse järk-järgult üle Eesti.
Loe edasi: EESTIS ALGAS COVID-19 VAKTSINEERIMINEKuidas olla terve laps?
Tartu Keskkonnahariduse Keskus kutsub lapsevanemaid koos 3-8-aastaste lastega laupäeval, 25. jaanuaril kell 11.00 Tartu loodusmajja (Lille 10, Tartu).
Alustatakse vahvate mängudega perele. Lapsevanemad saavad arstide Eda Tamme ja Marje Oona eestvedamisel arutleda vaktsineerimise teemal. Lapsed teevad koos juhendajatega põnevaid katseid ja õpivad, kuidas olla terve laps.
Sündmuse orienteeruv kestus on 1,5 tundi. Osalejatele on kaetud suupistelaud.
Eelregistreerimine e-posti aadressil info@teec.ee või tel 736 6120. Osalustasu 4 eurot lapse kohta. Kohtade arv on piiratud.
Keskkonnaklubi ajaveeb: loodushommik.wordpress.com. Keskkonnaklubi sarja toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Eesti lapsi hakatakse vaktsineerima uue haiguse vastu
Eesti väikelapsi hakatakse alates tänavu 1. juulist vaktsineerima ägedat kõhulahtisust ja oksendamist põhjustava rotaviirusnakkuse vastu, kirjutab Postimees.
“Haiguse laialdane levik ja sage esinemine ning sellest tingitud väikelaste sage hospitaliseerimise vajadus on peamised põhjused, miks otsustati lisada vaktsineerimine rotaviirusnakkuse vastu riiklikusse immuniseerimiskavasse,” selgitas sotsiaalministeeriumi rahvaterviseosakonna nõunik Martin Kadai.
Kuigi rotaviirust võivad põdeda ka täiskasvanud, moodustavad peamise haigestunute rühma alla viieaastased lapsed. “Tegu on kõige sagedasema väikelaste hospitaliseerimist vajava vaktsiinvälditava haigusega Eestis,” toonitas Kadai. Ta lisas, et rasketel juhtudel tekib väikelapsel eluohtlik dehüdratatsioon ehk veetustumine.
Ametniku sõnul vähendab vaktsineerimine laste hospitaliseerimist, aga muudab ka haigusest põhjustatud surmajuhtumite tõenäosuse olematuks. Ka aitab vaktsineerimine ära hoida haiguspuhanguid lasteasutustes.
Rotaviirusnakkus on viiruslik haigus, mis põhjustab mao-peensoole põletikku. Haigus on ägeda kuluga ning sellega kaasneb oksendamine, vesine kõhulahtisus ja palavik. Haigus on väga nakkav ning levib sagedasti puhangutena. Haigusümptomid kestavad keskmiselt 4-5 päeva.
Aastatel 2006–2013 on terviseameti andmetel Eestis registreeritud vahemikus 892–2287 rotaviirusest tingitud haigusjuhtu.
Ajaleht Lääne Elu. Toimetanud Riina Tboias
Algab metsloomade marutaudivaktsiini külvamine piirialadel
Esmaspäeval, 13. mail alustab Veterinaar- ja Toiduamet kevadist rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist Läti ja Vene piiriga külgnevatel aladel.
Vaktsineerimine viiakse läbi 20-40 kilomeetri ulatuses Läti piirist, 50 kilomeetri ulatuses Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetri ulatuses Narva jõest. Vaktsiini külvamist alustatakse Ida-Virumaast, jätkatakse Eesti-Vene maismaapiiril Kagu -ja Lõuna-Eestis ning seejärel liigutakse edasi pikki Eesti-Läti piiri suunaga idast läände kuni Pärnu laheni.
Rebaste ja kährikute suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille kalajahust massi sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Peibutussööda pinnal on hoiatuskleebis. Vaktsiinsöötade külvamine toimub õhust väikelennukite abil. Külvamist ei teostata linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Lennuvahendid lendavad madalalt, et tagada piisav nähtavus.
Kui vaktsineerimise ajal leitakse vaktsiinipala, tuleb see jätta puutumatult leidmiskohta. Juhul kui esineb reaalne oht, et vaktsiinipala võivad selle asukoha tõttu leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kanda kummikindaid. Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole. Vaktsineerimise toimumise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid hoida sisehoovides.
Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati surmaga. Veterinaar- ja Toiduamet tuletab meelde, et loomaomanik on kohustatud jälgima, et tema kassil ja koeral oleks regulaarselt teostatud marutaudivastane vaktsineerimine.
Seni läbi viidud vaktsineerimisprogramm on edukalt oma eesmärki täitnud ning kuna viimase kahe aasta jooksul pole marutaudi Eestis diagnoositud, kuulutas Eesti end selle aasta aprillis ametlikult marutaudivabaks. Selleks, et nakatunud riikidest pärinevate rebaste ja kährikute vahendusel marutaud uuesti riiki ei tungiks, jätkatakse vaktsineerimist puhvertsoonis, mille laiuseks on 20-50 kilomeetrit riigipiirist.
Metsloomade suukaudne vaktsineerimine kestab orienteeruvalt 21. maini.
Täiendavat informatsiooni vaktsineerimise koht leiab ning vaktsineeritavate maakondade ajagraafikuga saab tutvuda Veterinaar-ja Toiduameti kodulehel.
Vaktsiinibuss ootab taas Viljandimaa elanikke hepatiidi vastu kaitsesüstima
Vaktsineerimisbuss ootab ka juulikuus kahel korral nii Viljandimaa elanikke kui külalisi hepatiidi vastu kaitsesüsti saama, buss peatub
Viljandis 18. ja 28. juulil kella 10–19 (lõuna kella 13.30–14.00). Viljandi maavalitsus jätkab kampaaniat “Viljandimaa hoolib, hooli Sina ka!”, mille käigus on kavas elanike kuni 50-protsendilise soodushinnaga vaktsineerimine A- ja B-hepatiidi vastu. Kampaania raames pargib liikuv vaktsineerimisekeskus ehk vaktsiinibuss juulikuus Viljandis kahel korral.
“Kõige tähtsam on tervete inimeste kaitse,” on rõhutanud maavanem Lembit Kruuse vaktsineerimise olulisust. “Samas tuleb endale aru anda, et tervis on meie kõikide kõige suurem vara ning selle hoidmiseks tuleb teadlikult rohkem panustada. Vaktsineerinud inimesed on olnud hoolivad iseenda ja lähedaste suhtes,” selgitas Kruuse.
Vaktsiinibuss tõi tervisest hoolivad Viljandimaa elanikud kaitsesüstima
Viljandi maavalitsuse korraldatud kampaania “Viljandimaa hoolib, hooli Sina ka!” esimesel päeval, 9. juunil tuli ViljandisVabaduse platsil töötanud vaktsiinibussi end vaktsineerima 129 Viljandimaa elanikku. Neist 109 lasid end vaktsineerida hepatiidi ning 20 puukentsefaliidi vastu.
“Oma vara kaitsmiseks näeme sageli väga palju vaeva, näiteks oleme seadusega sunnitud oma sõidukeid kindlustama ja selleks meil lihtsalt peab raha jätkuma. Iseennast tuleb aga alati esikohale seda, sest tervisest kallimat vara olemas ei ole,” rõhutas maavanem Lembit Kruuse. “Suur vaktsineerimises osalenute arv näitab, kui oluline on inimestele poolele teele vastu tulla, andes võimalus saada vaktsineerimisele kuni 50-protsendilist soodushinda ning neile mugaval ajal ja kohas vaktsineerimine läbi viia. Kõige tähtsam on tervete inimeste kaitse,” meenutas Kruuse veelkord vaktsineerimise olulisust, ” Vaktsineerinud inimesed on olnud hoolivad eelkõige iseenda ja lähedaste suhtes.” Loe edasi: Vaktsiinibuss tõi tervisest hoolivad Viljandimaa elanikud kaitsesüstima
Nädalaga on Viljandimaal A-hepatiidi vastu vaktsineeritud 206 õpetajat
“Võib öelda, et koostöö Terviseameti ja SA Viljandi Haiglaga on kujunenud väga tõhusaks”, sõnas Viljandi maavanem Lembit Kruuse, viidates viiele eelmise nädala tööpäevale, mil jõuti vaktsineerida 206 õpetajat.
“Sel nädalal on veel maakonna mitmesse piirkonda väljasõidud ning rõõmustav on õpetajate endi vaktsineerimisaktiivsus. Kui keegi ka loobub, siis on nimekirjas ootel järgmine soovija. ”
Praeguse seisuga on Viljandimaal haigestunud A-hepatiiti 110 inimest. Viimasel nädalaga lisandus kolm haigestunut.
Viljandimaal esialgset valmisolekut kinnitanud 345 õpetaja rida, kes olid valmis end soodustingimustel A-hepatiidi vastu vaktsineerima, on suurenenud pea neljasajani.
Viljandimaa õpetajad said Viljandi maavalitsuse ning ravimifirma koostööläbirääkimiste kaudu võimaluse lasta end soodustatud tingimustel vaktsineerida. Võimalus oli valida, kas ainult A- või ka AB-kompleksvaktsineerimise vahel. Vaktsineerides end A-hepatiidi vastu, mis koosneb kahest doosist, on esimene doos tasuta. Vaktsineerides kompleksvaktsiiniga AB-hepatiidi vastu, mis koosneb kolmest doosist, on kaks esimest doosi tasuta. Mõlemal juhul peavad õpetajad tasuma vaid viimase doosi eest vastavalt apteegi hinnakirjale.
Tiina Pihlak
A-hepatiidi leviku peatamiseks on tõhusaimad
ennetustöö ja vaktsineerimine
Viljandimaal on leidnud ametliku kinnituse 38 inimese haigestumine A-hepatiiti. Haigestumus on kasvanud, kuid õnneks mitte hüppelisest.
Eile Viljandi maavanema juurde kogunenud tervise- ja veterinaarametiesindajate peamiseks kõnealuseks teemaks oli ennetustegevus kõige kindlama võimaluse – vaktsineerimise kaudu.
Kuna kõikidele vaktsineerida soovijatele ei ole praegu tagatud vaktsiini olemasolu, siis otsiti lahendust, kuidas tagada kindlustunne neile, kes ise on vaktsineerimiseks valmis.
“Olukord on mõneti väljunud meie ringist, edasisse koostöösse tuleb kaasata ravimiamet ning selgitada kõiki võimalusi vaktsiinide kättesaadavaks muutmisel”, sõnas Viljandi maavanem Lembit Kruuse.
“Apteegid kui eravõtted ei saa ju vaktsiinide olemasolu ja turvalisuse tagamise eest riigis vastutust endale võtta,” lisas ta. “Kui hulgilaos vaktsiini ei ole, siis ei saa ka apteek seda endale tellida.”
Terviseameti esindaja Jelena Sova sõnul panevad teda kõige rohkem muretsema inimeste hoiakud: “Iga euro, mis on tervisele kulutatud, on investeering tervemaks eluks” ning selgitas veelkord, et peamine on
ennetustöö tõhusus, mis algab sõna otseses mõttes meie puhastest kätest.
“Haigusel ei ole kindlat kodu, see käib mööda inimesi ning maakondi ja leviku peatamine on meie kõikide ühine mure”, sõnbas Viljandi maavanem Lembit Kruuse.
Tiina Pihlak, Viljandi maavalitsuse pressiesindaja