Keset Sindit tõusis suur jaanileek kõrgustesse

Sindi Naisliit, rahvatantsijad Murueided, ansambel Õige Valik ja Sindi linnavalitsuse liige Raigo Paulberg panid keset linna jaanilaupäeva peo käima. Algselt eakatele väljakuulutatud õhtu haaras peokeerisesse igas vanuses jaanipäevalisi.

Heili Mängel autasustab jaanimängudes osalejaid maiustustega Foto Urmas Saard — Heili Mängel autasustab jaanimängudes osalejaid maiustustega. Foto: Urmas Saard

Sindi Naisliidu esinaine Juta Velleste ütles, et Karja tänava baari pidaja Raigo Paulberg on vastutulelik mees ja lubas ilma vähimatki tasu küsimata tulla tema koduõuele ning katta pidulaua rahva poolt kaasavõetud suupistetega. Ansambel Õige Valik tegi samuti linnarahvale kingituse ja esines nii enda kui kuulajate lõbuks kogu õhtu. Ansamblis musitseerivad laulja Arne Mängel ja klahvpillil Feliks Suurkaev. Lisaks oli meesterivis kitarrist Ain Kalmus. Sindi Murueided ei piirdunud üksnes põhikavaga. Nemad tulid murule tantsu lööma veel korduvalt pärast põhiosa. Tibutants võttis päris näitemängulise pöörde. Venelannad lisasid rahvuslikku hoogu. Arne Mängeli tütar Heily Mängel oli õhtujuht, tema koondas enda ümber nii lapsed, keskealised kui ka eakamad. Teistega ühines ka Jaanide laudkond, kes olid ennast ühte varjulisse serva eraldatumalt ära peitnud.

Loe edasi: Keset Sindit tõusis suur jaanileek kõrgustesse

Sindi gümnaasiumi põhikooli- ja gümnaasiumiastmes ei vajatud korduseksameid

Sindi gümnaasiumi direktor: „Kallid klassijuhatajad Maia ja Signe! Te olete oma klassidega teinud koolis ajalugu, sest üle mitmete aastate ei ole me pidanud kasutama terminit korduseksam.“

Sindi gümnaasiumi 9 ja 12 klasside lõpetamise pidulik aktus Foto Peeter Roots — Sindi gümnaasiumi 9 ja 12 klasside lõpetamise pidulik aktus. Foto: Peeter Roots

Võidupüha eelõhtul, 22. juunil, toimus Sindi gümnaasiumi aulas 9. ja 12. klasside lõpetamine. Pidulikul aktusel austas lõpetajaid oma kohalolekuga Sindi linnapea Rein Ariko, õpilaste lähedased ja sõbrad. Kõikide saalisviibijate silmadesse tõi eriline päev heldinud ärevuse ja õnne voolavuse.
Aktus algas Eesti hümni ja kooli laulu ühislaulmisega.

„Kuulates mõned nädalad tagasi teie äriplaane, ei tekkinud minus kordagi mõtet, et te ei saaks elus hakkama, et teil puuduks julgust midagi ette võtta. Kas need ettevõtmised on alati sada protsenti läbi mõeldud, seda ei julge ma kinnitada. Aga koolis omandatud oskused ja teadmised aitavad teil kindlasti elus õigeid valikuid teha,“ oli direktor Ain Keerup veendunud gümnaasiumi lõpetajate hakkamasaamises veendunud. Võis märgata, et just see mõttetera läks 12. klassi lõpetajatele väga südamesse ja tõi naeratuse näole. “Ma mäletan teid veel aastaid”, ütles Keerup sõnad, mis muutis saalirahva emotsionaalselt kaasaelavaks.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumi põhikooli- ja gümnaasiumiastmes ei vajatud korduseksameid

Laine Järvemäe lapsepõlve mälestused

Jaanilaupäeval täitub Pärnumaal, Paikuse vallas asuva Seljametsa muuseumi loojal ja praegu muuseumipedagoogina töötaval Laine Järvemäel 80 eluaastat.

Laine Järvemäe Foto Urmas Saard — Laine Järvemäe. Foto: Urmas Saard

Laine juubelinädala tööpäevad mööduvad sama sisukatena nagu kõik sellele eelnenud tuhanded päevad on lennanud. On esmaspäev ja Seljametsal muuseumipedagoogi tööpäev lõppenud, aga otseteed koju ta veel ei kiirusta. Laine valib Paikuse valla kohviku Florinda väliterrasil päikese eest hästi varjatud koha ja meie vestlus võib alata. Tal on jutustada palju. Kuulaja osaks jääb üksnes tähelepanelikult kõike üles tähendada ja mõnel juhul täpsustavaid küsimusi esitada. Jutustus väärib palju suuremas ulatuses, kui kirjatükki mahub, kohta tema enda asutatud muusemi parimate säilikute hulgas.

Lapsepõlv vanemate kodus

Laine sündis Anette ja Johannes Järvemäe esimese lapsena Vändra alevis 1937. aasta jaanilaupäeval. „Minu ema oli pärit Vana-Vändra vallast. Tema isa Martin Aasamägi tunti ümbruskonnas nõutud rõivameistrina, keda rätsepa ametis abistas naine Anna Aasamägi, kes oli olnud läheduses asuva talu peretütar.“ Laine isa sündis Alustes, aga sirgus Vändras, kus tema vanemad mõisas teenisid. Isa huvitasid juba noorena masinad. Ta töötas algul taludes, kuid kolmekümnendate lõpul kivipurustusmasinal teedeehitusel. Vahetult enne sõja puhkemist ehitas Pärnu-Sindi uut maanteed. Sõja ajal jäeti isa Tallinnasse Ministrite Nõukogu garaažidesse autosid remontima. Kui kolhoos sai esimese puuküttega veoauto, oli tema selle juht. Ta oli paar aastat Aluste külanõukogu esimees, viiekümnendatel õppis kombaineriks, viimati töötas mehaanikuna ja katlakütjana.

Loe edasi: Laine Järvemäe lapsepõlve mälestused

Mälestustuli ja muinastuli saavad võidutuleks

Pärnumaa võidupüha maratonil Torist Pärnusse kulgeval teekonnal on kõigil aastatel tervitatud sinimustvalgete kandelippudega jooksjaid ja võidupüha mälestustulega tõrvikukandjaid. Tänavu seisid juba kolmandat korda Eesti lippudega pikas spaleeris Sindi noortevolikogu algatusgrupi noored.

Võidupüha maratoonarid läbivad mälestustule tõrvikutega Sindi linna, kus noortevolikogu liikmed tervitavad jooksjaid lippudega Foto Urmas Saard — Võidupüha maratoonarid läbivad mälestustule tõrvikutega Sindi linna, kus noortevolikogu liikmed tervitavad jooksjaid lippudega. Foto: Urmas Saard

Mario Mustasaar läbis esimesena 13,5 kilomeetril lippuderivi kell 15.50. Mälestustuli jõudis samasse punkti 16.25, aga tõrviku saatjad ei jooksnud aja peale. Tõrvikutega teatejooksjad peavad läbima kogu 42 kilomeetri pikkuse raja, jõudma Pärnusse Rüütli platsile ja seal andma 19.15 tule üle Kindral Johan Laidoneri Seltsi hoolde, kes viivad selle paraadilinna Rakverre kohale.

Tänavu on Laidoneri noori abistamas ka Audru noorkotkad. Ühiselt läbitakse ajaloolisi kihelkonnakeskuseid, kus mälestustuld tervitatakse Vabadussõja ausammaste juures jm. Esimene peatus tehakse kell 19.30 Sindi raekoja ees, kus samal päeval tervitatakse mälestustuld veel teist kordagi. Traditsioonilisel tseremoonial võtab sõna tuld saatev Laidoneri seltsi esimees Trivimi Velliste ja Sindi linnapea Rein Ariko. Tantsuetendusega esineb Sindi seltsimaja tantsurühm Omasoodu. Järgnevad mälestustule tervitamised leiavad aset Vändras 20.30, Türil 21.15, Paides 21.45, Järva-Jaanis 22.30, Amblas 23.15 ja Kadrinas 24.00.

Loe edasi: Mälestustuli ja muinastuli saavad võidutuleks

Torist starditakse võidupüha maratonile

Kuuendat korda toimuv homne Pärnumaa Võidupüha maraton kutsub suve algust tähistama sportliku väljakutsega.

Maratoonarid mälestustule tõrvikutega Pärnus Rüütli platsil aastal 2016 Foto Urmas Saard — Maratoonarid mälestustule tõrvikutega Pärnus Rüütli platsil aastal 2016. Foto: Urmas Saard

Võidupüha maraton on üks väheseid maratone Eestis, mis pakub võimalust läbida rada ühel ja kordumatul teekonnal. Lisaks tuntakse jooksu üha rohkem tema rahvusliku ja sinimustvalge allteksti tõttu ning seostatakse muuhulgas ka tseremoniaalse toiminguga.

Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku mälestusteenistusel süüdatakse 22. juunil tuleleek, mis usaldatakse koos maratoonaritega startivate teatejooksjate hoole alla, kes kannavad selle Pärnusse. Eesti Vabariigi sünnilinnas on tuletoojatel kaitseväe soomukiga vastas Kindral Johan Laidoneri Seltsi liikmed eesotsas Trivimi Vellistega, kes viivad koos Audru noorkotkastega tule järgmisesse sihtpunkti – võidupüha paraadi toimumise linna, tänavu Rakverre. Järgmise päeva hommikul sünnib Rakvere Vabadussõja mälestussamba juures mälestustule ja muinastule ühendamisel võidutuli, mida president Kaljulaid jagab paraadil kõigisse maakondadesse saatmiseks.

Loe edasi: Torist starditakse võidupüha maratonile

Pärnus täpsustati ajalugu ja avati Pätsi laulatuse mälestuseks mälestusplaat

Täiendatud: 18. juunil, kell 16:15

Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Pärnu Suurmärter Katariina kiriku eesseisja munkpreester Iona pidas täna hommikul hingepalve, millega meenutati Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi ja tema abikaasa Helma Wilhelmine Peedi laulatust samas kirikus 115 aastat tagasi.

Preester Iona on avanud Pärnu Suurmärter Katariina kirikus mälestusplaadi Konstantin Pätsi ja tema abikaasa Helma Wilhelmine Peedi laulatuse mälestuseks Foto Urmas Saard — Preester Iona on avanud Pärnu Suurmärter Katariina kirikus mälestusplaadi Konstantin Pätsi ja tema abikaasa Helma Wilhelmine Peedi laulatuse mälestuseks. Foto: Urmas Saard

Nagu enamik, nii ka Mart Laar ei osanud aimata käesoleva aasta alguses trükist ilmunud raamatu “Eesti suured armastuslood” kirjutamise ajal, et Pätsi abielu sõlmiti vastupidiselt levinud arvamusele 1901. aasta asemel hoopis 1902. aasta 16. juunil. Teada polnud ka laulatamise asukoht. Ometi on seda tänaseks dokumentaalselt tõendatud ja mälestustahvliga Pärnus Vee tänaval asuva kiriku siseseinal mälestusplaadiga kinnitatud.

„Vaevalt võis Helma aimata, et Konstantin Pätsist saab uue iseseisva, väikese ja armsa Eesti Vabariigi looja ning esimene president. Nii nagu meiegi siin ei teadnud siiani, et selles Jekaterina kirikus on need kaks inimest laulatatud. Minu ja ka paljude ajaloolaste jaoks oli see suur üllatus, kui Andri Arula ja Vladimir Klevtsov tulid minu juurde dokumente näitama,“ rääkis mälestusplaadi avamisel osalenud Pärnu abilinnapea Jane Mets.

Loe edasi: Pärnus täpsustati ajalugu ja avati Pätsi laulatuse mälestuseks mälestusplaat

Konstantin Pätsi abielu sõlmimise mälestuseks

Täna, 115 aastat tagasi laulatati Jumala palge ees tulevane Eesti Vabariigi president Konstantin Päts ja Helma Wilhelmine Peet abieluliitu Pärnu Vee tänava ääres asuvas Suurmärter Katariina kirikus. Selle meenutuseks avatakse pühapäeval pühakoja siseseinal tagasihoidlik mälestusplaat.

Pärnu Suurmärter Katariina kirik Foto Urmas Saard — Pärnu Suurmärter Katariina kirik. Foto: Urmas Saard

Suurmärter Katariina kiriku hoolekogu liige Vladimir Klevtsov selgitas, et umbes pool aastat tagasi hakkasid koguduse inimesed rääkima vajadusest meenutada Eesti riigi esimese presidendi laulatust, mis leidis aset uue kalendri järgi 1902. aasta 16. juunil. Alguses ei oldud kuupäeva ja laulatuskoha suhtes päris kindlad. Räägitud olevat ka Tahkuranna kirikust, aga selgus, et sealses kirikus on toimetatud üksnes Konstantini ristimist. Vanu kirikuraamatuid uurides jõuti kindlale teadmisele, et laulatus toimus ikkagi Pärnu kirikus, mida kutsutakse ka Jekaterina kirikuks.

Vladimir Klevtsov, kes on ühtlasi ka Pärnu linnavolikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees ütles, et mälestusplaadi valmistamise kulud võttis enda kanda Andri Arula, kes on restoran Kolhethi esimese ja ainsa Georgia söögikoha omanik Pärnus, Hommiku tänaval.

Loe edasi: Konstantin Pätsi abielu sõlmimise mälestuseks

Leinapäeval Pärnus

Juuniküüditamise 76. aastapäevale pühendatud mälestustalitus Pärnu Leinapargis leiab aset homme keskpäeval.

14 juuni on leinapäev, lipud heisatakse leinalintidega või tõmmatakse poolde masti Foto Urmas Saard — 14. juuni on leinapäev, lipud heisatakse leinalintidega või tõmmatakse poolde masti. Foto: Urmas Saard

Juuniküüditamine oli 1941. aasta juunis Nõukogude Liidu okupatsiooni võimu poolt Eesti Vabariigi rahuliku elanikkonna vastu suunatud kõrgel riiklikul tasandil organiseeritud kuritegu, mille käigus saadeti inimesed vägivaldselt Venemaa erinevatesse piirkondadesse ebainimlikes oludes vaevlema, paljudel juhtudel hoolimatuse tagajärjel ka surema.

Leinapargis osalevad Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Pärnumaa omavalitsuste liidu juhatuse esimees Lauri Luur, Pärnu abilinnapea Meelis Kukk, Pärnumaa Memento esindajad Maret Kukk ja Lembit Peetri, kes asetavad punaterrori ohvrite mälestusmärgi juurde pärjad või lillekimbu, süütavad küünla ja esinevad lühikese sõnavõtuga.

Taimi Laituse juhendamisel esineb Vana-Pärnu kultuuriseltsi ansambel Hõbene.

Mälestuspalvet loeb mullu suvel USA-s EELK Los Angelese koguduse õpetajana teenimist alustanud Enn Auksmann, kes viibib neil päevil Eestis puhkusel.

Mälestuspäeva eestvedaja on Kirsti Portnov ja peakorraldaja Pärnumaa ülekohtuselt represseeritute ühendus Memento, läbiviimist toetab Pärnu linnavalitsus.

Küüditamise mälestuspäeval heisatakse riigilipp leinalipuna.

Urmas Saard

Samal teemal:

Lembit Roosimäe pidas loengu teemal „Deporteerimine Baltikumis, mõjud täna“

Jüri Trei käis Pärnu Postimehe rahvapeol

Ajalehe Peterburi Teataja taasasutaja ja toimetaja, Peterburi Jaani kiriku fondi esimees Jüri Trei käis samuti sajakuuekümneseks saanud Pärnu Postimeest õnnitlemas.

Jüri Trei, Peterburi Teataja toimetaja ja Merili Nikkolo, Pärnu Postimehe peatoimetaja Foto Urmas Saard — Jüri Trei, Peterburi Teataja toimetaja ja Merili Nikkolo, Pärnu Postimehe peatoimetaja. Foto: Urmas Saard

Esmaspäeval, 5. juunil, tähistas Pärnu Postimees ilusaks tavaks kujunenud viisil koos linnarahvaga Lastepargis Eesti esimese järjepidevalt ilmuma hakanud ajalehe sünnipäeva. Paljude õnnitlejate seas tuli selleks puhuks kohale ka välisministeeriumi nõunik Jüri Trei, kelle loendamatult suure hulga ühiskondlike tegevuste sekka kuulub ka Peterburi Jaani kiriku fondi esimehena tegutsemine ja ajalehe Peterburi Teataja taasasutajana selle lehe toimetamine.

„Eile, 5. juunil 160 aastat tagasi juhtus omamoodi ime. Leidis aset sündmus, mida eesti kultuuriloos kuidagi alahinnata ei saa: Pärnu Postimehe ilmumahakkamisega 5. juunil 1857 algas eesti elus uus aeg. Seda võib nimetada ajaks äratamisest ärkamiseni,“ kirjutas 6. juuni Pärnu Postimees Reet Vääri eelmisel päeval Pärnu Koidula muuseumis peetud ettekande põhjal.

Mõneti samasugune imede jada sai sada aastat tagasi eestlaste jaoks alguse ka Peterburis ja selle sõnumiga tuli Jüri Trei tervitama-õnnitlema Pärnu Postimeest.

Loe edasi: Jüri Trei käis Pärnu Postimehe rahvapeol

Riigikogu liige Marko Šorin sattus prantslase blogisse Sindi linnapeana

Krishan Chand on kirjutanud oma veebimärkmikus Europephotoboss avaldatud loo pealkirjaks „The mere of Sindi Marko Šorin on Flag Day ceremony 4th June“ (Sindi linnapea Marko Šorin 4. juuni lipu päeva tseremoonial.

Marko Šorin lipu päeval riigikogu hoones Foto Krishan Chand — Marko Šorin lipu päeval riigikogu hoones. Foto: Krishan Chand

Krishan Chand teab, et Eesti lipu päeva tähistatakse ka väiksemates linnades, nagu Otepää, Haapsalu ja Sindi. „Otepää on tuntud oma tähtsa rolli poolest Eesti rahvuslipu ajaloos. Kõige esimene lipp õnnistati just seal,“ kirjutas prantslane. Ta oli teadlik sellestki, et Haapsalu ja Sindi on hästi aktiivsed kogukonnad, kus patriotism väga tugev ka noorte hulgas. Edasi vahendas ta, et Sindi gümnaasium oli nende esimeste koolide hulgas, kes sai tunnustuse riigikogult, kui isamaaliste ideede edendaja. Õige on seegi: tänavu tähistas Sindi lipu päeva 5. juunil, et veelgi rohkem õpilasi ürituse organiseerimisse kaasata. Kilomeetrine rongkäik läheb läbi linna orkestri saatel.

Uurides Marko Šorinilt, miks blogija teda Sindi linnapeana tutvustas, vastas riigikogu liige õlakehitusega. „Ta oli Kuberneri aias pildistamas. Pärast, kui kõik läbi sai, seisis ta riigikogu pääslas. Ma ütlesin talle midagi ja siis hakkasime vestlema. Andsin talle kohe ka Sindis tähistatavat lipu päeva tutvustava voldiku. Siis ta rääkis, et ootab Pika Hermanni torni laskmist. Kui ütlesin, et elan Sindis ja seal tähistatakse lipu päeva 5. juunil, kostis prantslane: aaa, see on Pärnu lähedal.”

Šorini küsimuse peale, kuidas ta teab, naernud mees, et tema naine on Pärnust.

„Miks ta mind linnapeaks nimetab, seda ma ei tea. Mina andsin talle riigikogu kirjadega visiitkaardi. Võibolla tema naine teab mind kui Sindi linnapead,“ arutles Šorin.

Urmas Saard

Rein Ariko: lipp suurendab meie ühtekuuluvustunnet

Täiendatud videoga

Tänavu tähistati Sindis Eesti lipu päeva erandlikult 4. juuni asemel järgmisel päeval. Esmakordselt osalesid sinimustvalge lipu sünnipäeval ühiselt Sindi gümnaasiumiga liituvate valdade Are, Sauga ja Tori koolide õpilased, samuti sama piirkonna kodutütred ja noorkotkad.

https://www.youtube.com/watch?v=tehYzSlRf0Q&feature=youtu.be

Sindis laulis ja jutustas isamaalisi lugusid Kait Tamra Foto Urmas Saard — Sindis laulis ja jutustas isamaalisi lugusid Kait Tamra. Foto: Urmas Saard

Kõik oma kohustuste ja ülesannete kõrgusel

Juba mitmendat aastat osaleb lipu päeva tähistamisel märkimisväärselt arvukalt Sindi lasteaia mudilaspere. Vaatamata lauspilves taevast tibutavale vihmale kogunesid halvaendelise ilma kiuste kõige vapramad lasteaialapsed, algklasside, põhikooli ja gümnaasiumi õpilased Sindi raekoja esisele.

Tseremooniameister Kardo Kase jälgis Presidendi kella seierite liikumist Sindi raekoja torniseinal ja kas lipurivistust korraldav Mart Nõmm toob õigeks ajaks lippude kandjad väljakule kindlaksmääratud asukohtadesse, kas kõik olulised isikud on kohale jõudnud ja kas Pärnu Noorte puhkpilliorkester võib Rein Vendla dirigeerimisel täpselt kell 10.00 alustada riigihümni mängimist. Kõik toimis kellavärgi täpsusel.

Loe edasi: Rein Ariko: lipp suurendab meie ühtekuuluvustunnet

Riigikogu liikmete passiivsus ei vähenda lipu päeva tähtsust

Riigikogu ja Eesti Lipu Selts kutsusid täna hommikul kella seitsmeks rahvast meie riigilipu pidulikule heiskamisele Pika Hermanni jalamile Kuberneri aeda.

President Kersti Kaljulaid Eesti lipu päeva hommikul Kuberneri aias Foto Marko Šorin — President Kersti Kaljulaid Eesti lipu päeva hommikul Kuberneri aias. Foto: Marko Šorin

Kuberneri aeda rivistusid Kaitseliidu, naiskodukaitse, noorkotkaste, kodutütarde, skautide, gaidide ja akadeemiliste organisatsioonide auvalved, samuti seltside, ühingute ja koolide liputoimkonnad. Mängis Kaitseväe orkester ja laulsid Eesti Naislaulu Seltsi koorid.

Pidulikul tseremoonial võttis sõna riigikogu esimees Eiki Nestori. Õnnistussõnad ütles Eesti Evangeelse Luterlik Kiriku peapiiskopi Urmas Viilma. Järgnes Eesti lipu seltsi esimehe Jüri Trei sõnavõtt ja traditsiooniks muutunud lippude kinkimine Stockholmi Eesti koolile, Jakob Westholmi gümnaasiumile ning Tallinna ühisgümnaasiumile.

Tänavu osales lipu päeva tähistamise hommikul ka Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid.

Nelja tunni kestel võimaldati huvilistele ka Pika Hermanni torni külastamist, mida kasutas umbkaudu 700 inimest.

Loe edasi: Riigikogu liikmete passiivsus ei vähenda lipu päeva tähtsust

Piltuudis Pärnus tähistatud lipu päevast

Pisut enam kui poolsada sinimustvalget kandelippu kaunistasid täna Pärnu Rüütli platsi, kuhu koguneti juba üheteistkümnendat korda tähistama Eesti lipu päeva.

Audru kooli Kullakera kandjad lipu päeval Pärnus Rüütli platsil Foto Urmas Saard — Audru kooli “Kullakera kandjad” lipu päeval Pärnus Rüütli platsil. Foto: Urmas Saard

Lipurivistusel seisid kõrvuti Väärikate klubi ja naiskodukaitse liikmetega mitmete koolide esindused, samuti Audru valla noorkotkad ning kodutütred. Pidupäeva pidulikust kogunemisest andis aegsasti märku Pärnu Noorte puhkpilliorkestri mängimine Reind Vendla dirigeerimisel.

Õpilane Marta-Lotta Kukk laulis ilma saatemuusikata Eesti hümni. Sõna võtsid Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja Eesti lipu seltsi tegevjuht Tarmo Kruusimäe. Pärnu ühisgümnaasiumi abiturient Karoline Aus esitas päevateemalisi mõtteid.

Meelelahutusliku kavaga esinesid Audru kooli „Kullakera kandjad“ rahvatantsuõpetaja Maie Kalbuse juhendamisel, ansambel Mõnusad Tiina Lauri juhendamisel ja rahvatantsuansambel Kajakas Rita Mändla juhendamisel.

Loe edasi: Piltuudis Pärnus tähistatud lipu päevast

Libatse öölaadale eelneb romuring

Ärgitades ellu uut traditsiooni toimub ka tänavu Libatse küla öölaat koos jaanisimmaniga. Samal päeval peetakse Libatses esmakordselt ka romuringi.

Laada korraldaja Heleri Wazza meenutas, et mullu üle mitmete aastate taas Libatse külas peetud jaanipäev ühes simmani ja öölaadaga õnnestus suurepäraselt. Umbes 400 hingelisega külarahvale näis laadakavatsus esiti veidi ulmelisena, kuid sobiv asukoht Tallinn-Pärnu maantee ääres ning vastupandamatu soov oma elu mitmekesistada miskit päris ise kordasaates kannustasidki tegevusele. „Ilmataadil olid küll teised mõtted ja kavandatud jaanipäev tuli meile väga vihmase ja tuulisena, aga see meid ei hirmutanud. Meie kavatsused said hoopis hoogu juurde ja jaanituli tuleb ka tänavu.“

Sedakorda lisatakse juba traditsiooniks saavatele pidustustele vürtsi juurde romuringiga. Wazza rääkis, et Libatse mail on ralli pikkade traditsioonidega: „Meil on rallitatud alates 77. aastast. Populaarseid autorallisid Edasi karikale korraldas Edasi kolhoos. Vahepealsed aastad on küll ralli soiku jätnud, kuid meie ajaloolisest mälust ei ole traditsioonid kustunud. Libatse külaselts taastab oma kodukandi rallitraditsiooni, seda küll pisut teisel kujul.“

Loe edasi: Libatse öölaadale eelneb romuring

Eesti lipu päeval heisatakse lipud

Riigikantselei kodulehel kirjutatakse, et Eesti lipp on eestluse kandja. Lipu heiskamine tähistab ühiste aadete ja väärtuste elujõudu ning väljendab ühtekuuluvustunnet.

Margus Kask heiskab Eesti lipu päeva hommikul trikoloori Sindi seltsimaja esisel Foto Urmas Saard — Margus Kask heiskab Eesti lipu päeva hommikul trikoloori Sindi seltsimaja esisel. Foto: Urmas Saard

Eesti lipu päeva tähistatakse Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipu õnnistamise aastapäeval. Ärkamisajal valisid eesti soost üliõpilased enda tunnusvärvideks sinise, musta ja valge. Esimene sinimustvalge lipp valmis 1884. aasta kevadel ning 4. juunil see Otepää kiriklas õnnistati ja pühitseti.

Esimest korda tähistati suurejooneliselt Eesti lipu 50. sünnipäeva 1934. aastal. Järgmine võimalus Eesti lipu ümmargusemat sünnipäeva üleriigiliselt pidada avanes alles 2004. a, mil Eesti lipu 120. sünniaasta kuulutati Eesti lipu aastaks. Sama aasta 14. aprillil seadis riigikogu sisse Eesti lipu päeva. Esimest korda tähistati Eesti lipu päeva 2004. aastal. Tollel aastal asutati ka MTÜ Eesti Lipu Selts, kelle eestvedamisel hakati alates aastast 2005 korraldama Toompeal pidulikku trikoloori heiskamist Pika Hermanni torni.

Aasta-aastalt on järjest rohkem asutud lipu päeva pidulikult tähistama ka mitmel pool väljapool pealinna: Pärnus, Sindis, Haapsalus jm.

Urmas Saard

Lastekaitsepäeval Jenny Kruse tekil

Eesti vanima puulaeva Jenny Kruse tasuta lõbusõidud lastekaitsepäeval on saanud traditsiooniliseks heategevuseks, mida tulevad lapsed nautima Pärnust kaugemaltki.

Jenny Kruse teeb lastekaitsepäeval tasuta lõbusõite Foto Urmas Saard — Jenny Kruse teeb lastekaitsepäeval tasuta lõbusõite. Foto: Urmas Saard

Tänasele päevale oli eelregistreerimisega kavandatud neli reisi. Hommikul esimese väljasõidu ajal oli tuul parajalt tugev ja õhk mitte eriti soe. Laeva kapten Tarmo Mihhailov otsustas lastega mitte väga kaugele lahele sõita ja jätta purjed üles tõstmata. Täispurjedes on purjepinda ühetekokku 163 ruutmeetrit. Sedakorda asendas purjesid mootor. Sõukruvi paneb liikuma Volvo Penta 63, selgitas laevatekil askeldav kapteni abiline. Mootori jõul suudab purjekas arendada kiirust kuni 6 meremiili tunnis. Süvist on laeval 2,6, pikkust koos pukspriidiga 18 ja laiust 4,6 meetrit.

Algselt kreveti- ja kalatraaleriks ehitatud kahemastiline purjekas valmis Taanis, Skagenis 1944. aastal. Kaheksakümnendatel ehitati ketš-tüüpi alus Rootsis Donsö saarel ümber vabaajalaevaks. Rootsi Shalom pakkus 2011. aastal laeva sümboolse müügihinnaga Pärnu Shalomi Abikeskusele. Pakkumisest keeldumise järel asutati iseseisev mittetulundusühing Jenny Kruse ja alus osteti ikkagi Pärnule ära. Ülalpidamiskulude toetuseks loodi heategevuspood Jenny Kruse. Vana purjelaeva puhul on tegemist rahvusvahelise meremisjoniga. Jenny Kruse kodusadam asub Pärnu vallikraavi suudmes.

Loe edasi: Lastekaitsepäeval Jenny Kruse tekil

Lipu päev Pärnus Rüütli platsil

Tänavu toimub Pärnus Rüütli platsil traditsiooniline Eesti lipu päeva tähistamine võrreldes eelmiste aastatega oluliselt teistsuguselt. Täpsema ülevaate 4. juunil toimuvast annab MTÜ Eesti Lipu Seltsi liige Mari Suurväli.

Mari Suurväli 2016 a lipu päeva tähistamisel Pärnu Vallikäärus Foto Urmas Saard — Mari Suurväli 2016. a lipu päeva tähistamisel Pärnu Vallikäärus. Foto: Urmas Saard

Peamine erinevus seisneb selles, et nii pidulik lipurivistus kui meelelahutuslik kava tuleb esitamisele täies mahus üksnes Rüütli platsil. Eelmistel aastatel jagunes lipu päeva tähistamine kolme osasse: pidulik tseremoonia Rüütli platsil, rongkäik ja sellele järgnev lauljate, tantsijate või külalisesineja kontsertkava. Tänavu koondatakse kogu päevakava üksnes Rüütli platsile.

Suurväli kinnitusel osalevad lipurivistusel Pärnu Ühisgümnaasium, Pärnu Vanalinna põhikool, Pärnu Kuninga tänava põhikool, Pärnu Tammsaare kool, Audru kool, Kaitseliidu Pärnumaa malev, kodutütred, noorkotkad, Väärikate klubi.

Rüütliplatsile kogunemine algab 15.30. Samal ajal alustab isamaaliste viiside mängimist Pärnu Noorte Puhkpilliorkester Rein Vendla dirigeerimisel. Platsile tuuakse lipud.

Loe edasi: Lipu päev Pärnus Rüütli platsil

Sindi tähistab lipu päeva teisel nelipühal

Marko Šorin kõneleb ühendavast emotsioonist, mis teebki meist eestlased.

Marko Šorin Foto Urmas Saard — Marko Šorin. Foto: Urmas Saard

MTÜ Eesti Lipu Seltsi liige Marko Šorin peab sinimustvalge lipu päeva tähistamist oluliseks just kogukonna kasvatuse seisukohalt. Tema arvates on siin võimalik läbi ühistegevuse liita ja organiseerida erinevaid põlvkondi. „Nii on kaasatud põlvkonnad, kes on näinud ja kogenud kaheksakümnendate lõpu ja üheksakümnendate aastate taasiseseisvuse aegseid sündmuseid, kui ka need noored, kes on sündinud ja kasvanud iseseisvas Eestis,“ ütleb Šorin, kellel on olnud piisav kogemus lisaks kodanikuühendusse kuulumisele ka pikaajalise töökogemusena kohaliku omavalitsuse liinis Sindi linnapeana. „Isamaalistel ettevõtmistel kogetakse seda ühendavat emotsiooni, mis teebki meist eestlased,“ kinnitab praegune riigikogu väliskomisjoni liige.

Pisut lähemalt vestleb Šorin Eesti lipust ja Sindis tähistatavast lipu päevast TreRaadio Pärnu hommikuprogrammis 31. mail kell 9.40.

Urmas Saard

Loe edasi: Sindi tähistab lipu päeva teisel nelipühal

Videouudis Sindis tähistatavast lipu päevast

Sindi Raadio ja Külauudiste koostöös valminud videouudises räägitakse 5. juunil Sindi linnas tähistatavast sinimustvalge lipu 133. sünnipäevast.

https://youtu.be/pv9i4cLMCEw

Loe edasi: Videouudis Sindis tähistatavast lipu päevast

Pärnu kolledž korraldas oma õuel sünnipäevapidu

Pärnu kolledž kutsus täna pärnakad suurele sünnipäevapeole “Pidu meie õuel”, mis algas rohevahetuse, taaskasutuslaada, loengute ja töötubadega. Õhtul esines kolledži paraadukse kõrval ansambel Kukerpillid.

Taaskasutuslaat Pärnu kolledži õuel Foto Urmas Saard — Taaskasutuslaat Pärnu kolledži õuel. Foto: Urmas Saard

Tartu ülikooli Pärnu kolledž asutati 21 aastat tagasi Pärnu majanduskooli baasil, 1996. aasta 17. mail. Kui sünnipäeva kuupäeval tähistatakse päeva pidulikult ja meelelahutuslikult kolledži siseselt, siis teisel päeval kaasatakse kõiki kodanikke, et pakkuda igale ühele midagi meeldejäävat, aga ka kasulikku.

Pärnu kolledži Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli ütles, et tema on oma auditooriumiga korraldanud juba mitmeid aastaid rohevahetust. Ta ise tõi vahetuseks tomatitaimi. Rohevahetusel võis veel näha maitsetaimi, murulauku, peiulilli, moone, liiliaid jm.

Taaskasutuse kraami valik oli suurem ja kauplejaid pisut rohkemgi kui rohevahetajaid. Pakuti mänguasju, ehteid, rõivaid, jalanõusid, elektroonikat. Ka õpilasfirmasid oli näha. Üht vanemaaegset raadiot ja vinüülplaadimängijat uudistati suure huviga.

Loe edasi: Pärnu kolledž korraldas oma õuel sünnipäevapidu

Piccolo juubelinäitus Sindi linnaraamatukogus

Pärnu suupilliklubi Piccolo 20 tegevusaasta juubelinäitus on jõudnud pärast kolme väljapanekut kodulinna erinevates asukohtades esmakordselt väljapoole Pärnu linna. Väga mahuka sisuga näitus jääb Sindi linnaraamatukogusse vaadata kuni 28. juulini.

https://youtu.be/YPSyQBrSqUo

Loe edasi: Piccolo juubelinäitus Sindi linnaraamatukogus

Sindis tähistatakse lipu päeva ühiselt liituvate valdadega

„Olen õnnelik ja tänulik, et saan Eesti lipu heisata oma kodutalu õuel, et saan selle all laulda ja sellest laulda,“ ütleb Kait Tamra, kes esineb 5. juunil Sindi linnas asetleidval sinimustvalge lipu 133. sünnipäeva tähistamisel.

Are valla kodutütred ja noorkotkad Eesti Vabariigi 99 aastapäeva rivistusel Sindi linnas Foto Urmas Saard — Are valla kodutütred ja noorkotkad Eesti Vabariigi 99. aastapäeva rivistusel Sindi linnas. Foto: Urmas Saard

Käesoleval aastal otsustas Eesti lipu seltsi Sindi osakond ühiselt oma koostööpartneritega tähistada Eesti lipu sünnipäeva erandlikult 5. juunil. Sarnaselt iseseisvuspäevaga tähistatakse ka lipu päeva koos Sindi linna ja ühinevate valdade üldhariduskoolidega.

Tänavu toimub pidulik lipurivistus raekoja esisel väljakul algusega kell 10:00. Kogunetakse muidugi varem ja Pärnu Noorte Puhkpilliorkester mängib Rein Vendla dirigeerimisel päevakohaseid lugusid mõnikümmend minutit enne algust. Kümnete ja kümnete sinimustvalgete kandelippude alla koonduvad lisaks koolide esindustele ka Are, Sauga ja Tori vallas tegutsevad Kaitseliidu noorteorganisatsioonide kodutütred ja noorkotkad, kinnitas Kodutütarde Pärnumaa ringkonna juhatuse liige Kristi Kivisaar. Lipu päeva tervitussõnavõttudega esinevad Sindi linnapea Rein Ariko, Pärnu maavanem Kalev Kaljuste ja Sindi gümnaasiumi õpilane Antti Riiet, kes kutsub kõiki ühisele rongkäigule läbi linna.

Loe edasi: Sindis tähistatakse lipu päeva ühiselt liituvate valdadega

Ainult kolm tähte: E, M, A

Emadepäeva miniatuurid Sindi gümnaasiumi õpilastelt

Ema on isik, kes võib asendada kõiki teisi, aga keda keegi teine asendada ei suuda! Ema on alati olemas, kui kõik teised on sulle selja pööranud. Ema on nagu selgeltnägija, ta saab alati aru, kui sul on mure, sa võid küll talle valetada, et kõik on hästi, aga tal on eriline aimdus, ta suudab isegi välja mõelda, mis sind vaevab. Ema on kõikvõimas. Ta on kokk, koristaja, õpetaja, nõustaja, arst, sõber, õmbleja, just parasjagu see, keda vajad. Elu algusetapil on ema asendamatu inimene, mida vanemaks saad, seda rohkem mõtled ja tunned, et saad ise hakkama ning ema jutt ning õpetussõnad tunduvad suisa tobedad. Julgen väita, et see ei vasta päris tõele, olen ise mitu tüli emaga maha pidanud ja jõudnud lõpuks järeldusele, et emal oli ikkagi õigus. Sõnaga „ema“ käivad kaasas sõnad „tingimusteta armastus“. Emale oled sa alati kõige tähtsam, kõige ilusam ja kõige kallim, arvaku teised, mida tahavad.

Andro Seppi, 11.a

*

Loe edasi: Ainult kolm tähte: E, M, A

Emadepäev on lipupäev

Maikuu teisel pühapäeval tähistatava emadepäevaga austatakse ja väärtustatakse emade rolli ühiskonnas. Emadepäev on kõikide emade ja perede ühine tähtpäev.

Eesti lipp kuuse ladvas Foto Urmas Saard — Eesti lipp kuuse ladvas. Foto: Urmas Saard

Eestisse jõudis emadepäev Soome kaudu 1922. aastal Naiste Karskusliidu sekretäri ja kirjaniku Helmi Mäelo algatusel. Esimene emadepäev leidis aset Uderna koolimajas. 1924. a. muutus sündmus üleriigiliseks. Haridusministeeriumist lähetati soovituskiri emadepäeva pidulikuks tähistamiseks koolides. Emadepäev tõsteti ausse ka kirikutes ja kristlikes organisatsioonides. Kell seitse hommikul heisati kirikukellade helina saatel sinimustvalged lipud.

Tänapäeval heisatakse lipud hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul. Kui lippu ei langetata, tuleb see pimedal ajal valgustada. Eesti lipu heiskavad kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Eesti lipu võivad heisata ka kõik teised.

Emadepäeva traditsioon pärineb Ameerika Ühendriikidest, kus õpetaja Anna Jarvis hakkas 1907. aastal ellu viima oma ema ideed austada emasid emadepäevaga. Peagi kandus emadepäeva tähistamise tava ka Euroopasse.

Urmas Saard

Euroopa päev on ka lipupäev

9. mail 1950. a pidas toonane Prantsuse välisminister Robert Schuman kuulsa kõne, milles tõi esile Euroopa lõimumise kui tee, mis tagab sõjajärgsele Euroopale rahu ning viib õitsengule.

Euroopa Ülemkogu otsustas 1985. aastal Milanos toimunud kohtumisel tähistada 9. mail Euroopa päeva ja esimest korda tehtigi seda mainitud tippkohtumise järgsel aastal.

Euroopa päeva puhul heiskavad lipu Eestis kõik riigi- ja omavalitsusasutused, samuti avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Koos Eesti lipuga heiskavad Euroopa Liidu lipu riigikogu, president, valitsus, riigikohus, riigikontroll, õiguskantsler, ministeeriumid, maavalitsused ja omavalitsusorganid, kaitseväe peastaap ja Eesti Pank. Mõlemad lipud võivad heisata teisedki. Siiski peab meeles pidama, et Euroopa lippu ei heisata iseseisvalt ilma Eesti liputa ja seejuures tuleb jälgida heraldiliselt õiget järjestust.

Robert Schumani büst Brüsselis. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard