Pühapäeval, 12. veebruaril algusega kell 15 leiab Viimsi mõisas, kindral Johan Laidoneri kunagises kodus aset traditsiooniline kindrali sünniaastapäevale pühendatud mälestusloeng.
Auvalve Maria ja Johan Laidoneri mälestusmärgi juures Viimsi mõisapargis. Foto: Urmas Saard
Tänavune lektor on ajaloodoktor Ago Pajur, kes kõneleb teemal „Konstantin Pätsi osa Eesti riigi sünniloos“.
Kell 14.45 süüdatakse Viimsi mõisapargis Maria ja Johan Laidoneri mälestusmärgi juures küünlad. Viimsi valla ja Kindral Johan Laidoneri Seltsi nimel asetatakse monumendi juurde pärjad. Mälestusloengut ilmestavad lühikontserdiga Peeter ja Pia Paemurru.
Tänavune mälestusloeng on arvult kümnes. Alates 2008. aastast on mälestusloengu pidanud president Toomas Hendrik Ilves, kaitseminister Jaak Aaviksoo, professor Seppo Zetterberg, kindral Riho Terras, kindral Ants Laaneots, preester Vello Salo, massisuhtluse eriteadlased Raul Rebane ja Ilmar Raag ning mullu semiootik Valdur Mikita.
Osavõtt vaba.
Mälestusloengut korraldab Kindral Johan Laidoneri Selts.
Mullu sügisel täitus Debora Vaarandi sünnist 100 ja Betti Alveril 110 aastat. Mõlemat poetessi meenutavad kirjanduslik-muusikalise kavaga Timo Dreimann, Krista Nõmm, Liina Hansen ja Jaak Känd, kes nüüd jõuavad ka Sindi kirjandusrahva juurde.
Timo Dreimann, Krista Nõmm, Liina Hansen, Jaak Känd Pärnus eakate avahoolduskeskuses. Foto: erakogust
Loominguõhtu toimub Sindi linnaraamatukogus 15. veebruaril, algusega kell 17.00. Jaak Känd ütles, et varem on sama kava ja koosseisuga esinetud Pärnus eakate avahoolduskeskuses ja restoranis Cafe Grand. „Krista loeb Debora, Liina Betti loomingut. Minult on vahetekstid. Timo esitab Betti ja Debora sõnadele kirjutatud laule ja saadab ennast süntesaatoril või klaveril.“ selgitas Känd. „Lauludeks olid „Ei vaibu“ (Podelski/Alver), „Kaks saarlast“ (Tubin/Alver), „Rannakolhoosis“ (Ojakäär/Vaarandi) ja „Saaremaa valss“ (Valgre/Vaarandi)“.
Debora Vaarandi
Hulgaliselt tundelüürikat ja lüürilis-filosoofilisi luuletusi kirjutanud Vaarandi sündis 1. oktoobril 1916. aastal Võrus, aga lapsepõlv möödus Tallinnas ja Saaremaal. Tema esimene luuletus “Udus” ilmus Saaremaa ühisgümnaasiumi kooliajalehes Kume Rivi. 1946. aastal haigestus poetess tuberkuloosi. Nõmmel asuvas Kivimäe haiglas kirjutaski Vaarandi luuletuse “Talgud Lööne soos”, mille lõpuosa valis Raimond Valgre „Saaremaa valsi“ sõnadeks. Luuletuse “Eesti mullad” eest määrati talle 1965. aastal esimene Juhan Liivi luuleauhind. Vaarandilt on ilmunud 6 erinevat luulekogu, üks valikkogu, mälestusteraamat „Aastad ja päevad“. Ta on palju tõlkinud vene ja saksa autorite loomingut.
Kõige paremini on Debora Vaarandi loomingu kohta öelnud tema eluaegne sõber luuletaja August Sang: „Äärmiselt eestipärane, põhjamaine temperament avaldub Debora värssides. Vaarandile pole luule aktuaalsus mingi probleem. Ta luuletab lihtsalt oma isiklikest elamustest, kuid ta tunneb niivõrd sisse sellesse suurde aega, milles ta elab, et märkamatult on ta luuletustes sees ka kõik need suured teemad, millele kuju leidmisega peaks heitlema mõni vähem spontaanne luuletaja …“
Betti Alver
Betti Alver, kodanikunimega Elisabet Lepik, sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval.
Enamasti alustavad kirjanikud oma loomingutööd luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja komplitseeritumatele žanritele. Betti Alveri looming on näide vastupidisest arenguteest. Koolipõlves huvitus Alver võrdväärselt nii kirjandusest kui ka muusikast. Gümnaasiumi viimases klassis kirjutas ta romaani “Tuulearmuke”, mille Tuglase soovitusel saatis “Looduse” romaanivõistlusele, kus võitis teise auhinna. Esikraamat trükiti 1927. aastal.
„Tervitan omalt poolt kõiki gümnasiste ja soovin ilusat Tartu rahu 97. aastapäeva,“ saatis Sindi gümnaasiumi õpilaskonverentsile sõnumi Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, kes ei saanud muude tähtsate kohustuste tõttu sedakorda sama kooli vilistlasena riigile väga olulise päeva tähistamisel osaleda.
Melissa Aaslaid ja Taavi-Toomas Tärk. Foto: Urmas Saard
Traditsioonid kui juured
Täna kaunistas Sindi gümnaasiumit poolsada sinimustvalget lippu. Vana hoone aknalaudadele oli kinnitatud terve hulk majalippe ja kordades arvukamalt kandelippe hoidsid Eesti lipu seltsi noored abilised oma kindlates kätes pikas koridoris, mida mööda suundusid konverentsil osalejad kooli aulasse. „Nõnda nagu Sindi gümnaasiumi sümbolpuu punase vahtra juured poetavad oma juurestiku sügavale musta mulda, samamoodi asuvad selle kooli traditsioonid sinimustvalgete värvide tundmises ja Eesti Vabariigile tähtsate päevade väärika tähistamisega väga sügaval viljakas pinnases,“ kirjeldas tänast kogemust üks paljudest külalistest.
Õpilaskonverents algas instrumentaalpalaga „Sind surmani“, mida mängis õrnade helidega ksülofonil 6. klassi õpilane Nelly Tomson. Järgmisena kõlas „Eesti muld ja Eesti süda“. Laulsid Melissa Aaslaid, „Sindi Ööbik 2008“, ja vilistlane Taavi-Toomas Tärk, kes lubati erandkorras Kuperjanovi jalaväepataljonist selle laulu esitamiseks kodulinna. Sama paar laulis ka Tartu rahu 95. aastapäeva õpilaskonverentsil. Lauljaid saatis klaveril Jelena Kuvšinova.
Hommikul enne kaheksat langetas Sindi seltsimaja tehnikameister Margus Kask kolmevärvilise viiru ja asendas selle suure sinimustvalge lipuga, mis jääb vastavalt lipu seadusele kuni päikeseloojanguni Tartu rahu 97. aastapäeva kaunistama.
Mõne nädala eest paigaldas OÜ Hõbesõlg seltsimaja ette 12 meetrit kõrge lipumasti, mis läks koos viiru ja lipuga Sindi linnale maksma 720 eurot. Sindi linnapea Rein Ariko arvates sobiks samasse kohta edaspidi paigaldada veel paar lipumasti. Mingeid erilisi lipuheiskamise tseremooniaid pole seltsimaja juures siiski lähiajale plaanitud. Traditsiooniline 24. veebruari hommiku pidulik lipuheiskamine toimub tavapärasel viisil sarnaselt eelmiste aastatega jätkuvalt raekoja juures.
Margus Kask heiskab Tartu rahu 97. aastapäeva hommikul lipu Sindi seltsimaja juures. Foto: Urmas Saard
Kui Sindi gümnaasiumi uksed on juba lukustatud, sammub õpetaja Eneli Arusaar kiirelt pikki samme mõõtes koolimaja juurde. Tema on esimene.
Eneli Arusaar julgustab Anttit veelgi julgemalt esinema. Foto: Urmas Saard
Eneli astub lavale ja lööb üllatusest käsi kokku. Lava tagasein on dekoreeritud siniste kardinatega, millele kinnitatud suitsupääsukesed ja rukkililled. Rahvuslikes motiivides kaunistuse on teinud õpetaja Tatjana Grigorjeva-Keerup.
Mõni aeg hiljem astuvad üle aula lävepaku Eneli näiterühma noored näitlejad Eliise, Egon, Martin, Meelike, Eliria, Chätlyn, Ats Tobias, Õnneli ja väike Antti. Nende jaoks pole päevakohustused veel lõppenud.
Antti aeg on kõige piiratum, seepärast alustatakse temast. Antti peab üllatama järgmise päeva külalist. Teisedki seisavad poodiumi treppidel ja toetavad noorhärrat taustarääkijatena. Antti lõpetab. Chätlyn on jäänud lummatuna Antti esinemist kuulama ja unustab õigel hetkel oma osaga sisse tulla. Tartu rahu aastapäeva õpilaskonverentsiks on harjutatud juba palju kordi. Nüüd antakse viimast lihvi. Anti väljub, teised jäävad.
Õnneli suudab vajadusel kõiki asendada, aga täna istub ta lava ette toolile ja jälgib kõnelejate seismist puldis. Mõnel juhul teeb suunava märkuse ja sellega arvestatakse tõsiselt. Eneli räägib rohkem, siiski mitte nii palju, kui kordamööda kõnepulti astuvad noored.
Sindi gümnaasiumi eesti keele õpetaja Raili Juss on saatnud valikuliselt oma õpilaste loomingut. Kirjutamise ajal olid Alex Feldman ja Dajana Raab 9. klassi õpilased, nüüd Sindi gümnaasiumi vilistlased. Homsel küünlapäeval tähistame Tartu rahulepingu aastapäeva. Huvitav on lugeda, mida mõtlesid noored seitse aastat tagasi oma maast ja rahvast, kuidas nad ennast siis väljendasid.
Dajana Raab. Foto: Urmas Saard
EESTIMAA
Oh külm ja karge Eestimaa!
Uhkust selle üle tunnen ma,
et Sinu külge on mind kinnitand’,
püha sõna vannutand’.
Su valgel sulgjal lumepadjal puhkab pea,
Sind ülistan ja kalliks pean, Sa tea.
Sinu vaeva, valu olen näind’,
Su ürgseid radu olen käind’.
Et kestaks kaua meie rukkilillemaa,
et jätkaks jõudsalt meie kaunis Põhjamaa.
Kallis eestlane, Sind palun ma,
kaua peale mindki valva tema üle Sa!
Sindi noortekeskus avati pidulikult 28. jaanuaril 2005 linnavalitsuse keldris. Avamisel osalesid tolleaegne maavanem Toomas Kivimägi, Sindi linnapea Mati Mettus, abilinnapea Rein Ariko ja teised. Tänavu otsustasid noored korraldada sünnipäeva nädala teemana „ Viimane sünnipäev Sindi linna alluvuses“.
Helle Vent ja Kaur Kasemaa. Foto: Urmas Saard
Alustati teadmistest
Sünnipäeva mälumäng noorteka ja linna kohta näitas mõlemast häid teadmisi, ka keskuse 12-aastasest ajaloost. Osati öelda kuupäevalise täpsusega isegi seda, millal asutati noortekeskus, kes oli asutaja ja esimene juhataja, teati võimlemispeo ja Sindi Skate toimumise aastaid jne. Üheksa tegutseva ringi üleslugemine polnudki ületamatu raskus, kuigi mõned nendest asuvad väljapool meie maja. 1.veebruarist on meil kümnendaks ringiks bändiring San-Franciskost pärit muusik Zac’i juhendamisel.
Mälumängu tulemused
1. koht – võistkond „Põder“ (Kerda Saagim, Eva Lemmergas)
2. koht – võistkond „Maasikad“ (Mayken Haava, Marion Tõldsepp, Grete Hartwich)
3. koht – võistkond „Limited“ (John Mitt, Remii Metsmaa).
Alevi kalmistul asuva Vabadussõjas langenute ausamba juures meenutati 1920. aasta 3. jaanuaril Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel kehtima hakanud vaherahu, mis tähistas Eesti täielikku võitu Vabadussõjas.
3 jaanuaril Pärnus Alevi kalmistul. Foto: Lembit Miil
Vabadussõjas langenute ausamba jalamile asetasid pärja maavanem Kalev Kaljuste, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, Kaitseliidu Pärnumaa Maleva, Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna ning Eesti lipu seltsi esindajad, aga ka EKRE Pärnumaa ringkonna juhatuse esimees Helle Kullerkupp.
31. detsembril 1919 jõuti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahelistel läbirääkimistel vaherahu sõlmimiseni, mis nägi ette sõjategevuse lõpetamist Eesti ja Nõukogude Vene rindel 3. jaanuaril 1920 kell 10.30. Kuu aega hiljem, 2. veebruaril, kirjutati Tartus alla rahulepingule ja Vabadussõda oli lõppenud Eesti võiduga. Vabadussõjas võideldes langes ligi 5000 inimest.
1920. aastatel sai alguse traditsioon pidada iga aasta 3. jaanuaril relvarahu kehtima hakkamise hetkel vaikuseminutit, austamaks Vabadussõjas võidelnud eestlasi ja välismaalasi.
Ilmselt ei ole Eesti lipu seltsi olemasolu enamikele inimestele üllatus, eriti pealinnas, Pärnumaal, Pärnus ja Sindis. Võibolla kõige rohkem on seltsi tegevust märgatud lipu päevade tähistamisega. Pärnus ja Sindis ka mitmetel teistel riigile olulistel tähtpäevadel. Viimati 3. jaanuaril. Peatselt tähistatakse Tartu rahu aastapäeva, siis iseseisvuspäeva.
2016 a lipu päeva pidulikul lipurivistusel Sindis osalesid teiste hulgas Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Eesti lipu seltsi esimees (välisministeeriumi nõunik) Jüri Trei ja riigikogu aseesimees, praegune peaminister Jüri Ratas. Foto: Urmas Saard
Sindis on saanud traditsiooniks tähistada Eesti Vabariigi aastapäeva 24. veebruari hommikul erilise pidulikkusega. Loodetavasti toimub pidulik lipuheiskamine, lipurivistus, rongkäik ja sellele järgnev kava ka käesoleval aastal. Mõned aastad on Sindis riigi sünnipäeva tähistatud heas koostöös Paikuse vallaga. Nüüd tähistavad nad tähtpäeva Sindi eeskujul iseseisvalt ja omanäoliselt.
Aga alates käesolevast aastast on Sindi astumas uude olukorda. Mullu 23. detsembril allkirjastasid Sindi linn ja vallad Are, Sauga ning Tori omavahelise ühinemislepingu. Moodustuv uute piiridega Tori vald, keskusega Sindis, peab nüüdsest paljudes üksikküsimustes ühist mõistmist leidma. Tuleks otsustada, milliste seniste kogukondlike traditsioonide kestvust soovitakse kohapeal jätkata ja mida võiks asuda ühiselt toimetama.
Mõnes ettevõtmises oleks Eesti lipu seltsi Sindi osakond valmis võtma endale ühendaja rolli. Pean silmas eelkõige ühist iseseisvuspäeva ja lipu päeva tähistamist Sindis, kus on olemas kauase kogemusega tugev korraldustuumik. Lipu seltsil, eriti Sindi osal on olnud häid varajasemaid koostöö kontakte Jänesselja lasteaiaga Sauga vallas, samuti Tori vallamaja ja kooliga.
Tänasel Vabadussõja vaherahu aastapäeval mälestati Eesti vabaduse eest võidelnuid Sindi gümnaasiumi aulas asuva mälestustahvli juures ja Vanal kalmistul.
Marko Šorin, riigikogu väliskomisjoni liige ja Sindi gümnaasiumi õpilased Vabadussõja sangari kalmul. Foto: Urmas Saard
Sindi gümnaasiumi aulasse kogunesid peamiselt õpetajad. Vabadussõjas võidelnute mälestuseks kõneles ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Lembit Roosimäe, Aasta Õpetaja 2007 ja Eesti lipu seltsi liige. Mälestustahvli ette süüdati küünal ja asetati sinimustvalge lindiga kaunistatud lillekorv. Aula oli ehitud paljude sinimustvalgete lippudega.
Samal ajal koguneti ka Sindi Vanale kalmistule, kuhu on maetud ühena Sindist pärit Vabadusristi kavaleridest kapten Viktor Arak. Tema puhkepaigale kogunemine polnud üksnes austusavaldus ainult ühele sangarile. Mälestati ja austati kõiki Vabadussõjas võidelnuid.
Lipuvalves seisid Sindi gümnaasiumi noored Eesti lipu seltsi abilised. Kooli omavalitsuse liikmed Ats Tobias Pikk (8a), Eliise Kull (11a), Andro Seppi (11a) ja 10a klassi klassivanem Chätlyn Parts. Mälestustalitusel pidas hingepalve Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku (EAÕK) Sindi Jumalailmumise koguduse preester Enos Heinsoo. Täpselt 10:30 jäädi minutiks vaikusesse seisma. Nõnda nagu seda tehti paljudes kohtades kogu riigis, ka Sindi gümnaasiumis. EAK Sindi koguduse vanem Vladimir Kokorin helistas neil minutitel kiriku kellasid, mis oli vaikse ilma tõttu selgesti ka kalmistule kuulda.
3. jaanuaril 1920 kell 10.30 vaikisid Eesti Vabadussõjas relvad. Meeleheitlik, ohvriterohke, ent edukas võitlus oli loonud tegeliku pinna oma riigi ehitamiseks. Alates 2006. aastast on 3. jaanuar lipupäevana meie kalendrites.
Vaade Tallinnas asuvale Vabadussõja võidusambale. Foto: Urmas Saard
Eesti Lipu Selts, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit, Kindral Johan Laidoneri Selts, Jaan Tõnissoni Selts, Jaan Poska Fond ja MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum kutsuvad üles riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi, kogudusi, seltse ning kõiki kaaskodanikke peatuma 3. jaanuaril kell 10.30 minutiks, et anda au nendele, tänu kellele oleme oma maa peremehed.
Tallinnas Vabadussõja Võidusamba juures kõneleb nimetatud tunnil kaitseminister Margus Tsahkna, samuti Reaalkooli õpilane ja Eesti Korporatsioonide Liidu esindaja. Vaimuliku palve järel asetatakse pärjad, lilled ja küünlad.
Kell 12 algab Õpetajate Majas (Raekoja plats 14), Eesti Ajutise Valitsuse esmases töökohas Vabadussõja hakul, avalik arutelu teemal „Missugust mälestusmärki Konstantin Pätsile me Tallinna soovime?“ Osalevad kujurid Jaak Soans, Tiiu Kirsipuu, Mare Mikof, Terje Ojaver, Ekke Väli, Vergo Vernik jpt, samuti kultuuri- ja avaliku elu tegelased Jüri Arrak, Mart Kalm, Juta Kivimäe, Jüri Kuuskemaa, Heie Treier, Andres Tarand jt.
Kohe jõuluevangeeliumi alguses mainitud keiser Augustuse lemmikmotoks oli „Festina lente! Kiirusta aeglaselt“. Seda lihtsat põhimõtet peeti hiljem keiserlikuks tarkuseks, võttes ka kristliku elutarkuse osana, mille sümboliks kujunes ankur ja delfiin.
Joosep Tammo Raeküla vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard
„Kutsugu see antiikne elutarkus meidki jõuluajal aega maha võtma! See aitab tegutseda mõtestatult ja tähendusrikkalt,“ ütles pastor Joosep Tammo täna keskpäeval toimunud jõululaupäeva kontsert-jumalateenistusel Pärnu Raeküla vanakooli keskuses.
Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg rääkis, et kaunis traditsioon koguneda igal aastal oma linnaosa rahva ja kaugemate külalistega ajaloolise hoone saali algas veel enne, kui Raeküla vana koolihoone sai endale kaunima välimuse ja uue nime. Algatajaks oli Raeküla seltsi asutajaliige Anne Kontus, kes ühiselt oma pereliikmetega kuni eelmiste jõuludeni alati oodatud sündmust eest vedas. „Et imeline tava jätkuks, ulatas tänavu keskusele abikäe Raeküla oma inimene Joosep Tammo,“ oli Karro-Selg tänulik.
Pärnu Oikumeeniline naiskoor Ester Murrandi juhatamisel kinkis juba seitsmendaid jõule järjest jõulumeeleolulisi elamusi. „Me ei laula traditsioonilisi laule, eelistame üksnes harvade eranditega rohkem uuema aja repertuaari,“ ütles Murrand. Esitusel kõlasid Piret Ripsi „Küünal“, Aleksander Abeli „Jõuluööl“, Juhan Trumpi „Jõuluöö“ jt.
Tema töid on olnud paljude aastate kestel vaadata väga mitmel pool, ka välisriikides. Sindi muuseumis nägid külastajad tunnustatud tekstiilikunstniku gobeläänvaipasid viimati 2009. a märtsis avatud näitusel. Sarnaselt tollele meeldejäävale päevale kogunes ka laupäeval märkimisväärselt suur hulk tema loomingu austajaid muuseumi kitsukestesse ruumidesse. Kohal olid viis Helgi lähimat kaastöölist omaaegses 1. detsembri nimelises vabrikus; Helgi tütar Tiina; tekstiilikunstnik Karin Tislar, kes alles tänavu juulis tähistas samuti Sindi muuseumis oma 70. sünnipäeva isiknäituse avamisega; kunagine üleaedne ja praegune riigikogu väliskomisjoni liige Marko Šorin, endine majanaaber ja praegune Sindi muusikakooli direktor Merike Teppan-Kolk; teised lähedased, sõbrad tuttavad, kunstihuvilised.
Näituse avamisele andis tundelise pidulikkuse Merike, kes pani viiuli keeltel helisema traditsionaali „Forever joung“ (igavesti noor). Näituse avamisel liiguti ühest ruumist teise, kolmandasse. Kõigis tubades mängis Merike järgmise peatüki sissejuhatuseks.
Eesti Lastemisjoni nukuteater Talleke külastas tänasel teisel adventpühal Sindi linna lasteprogrammiga „Avamata kingitus“, mille keskseks ootuseks oli nukunäidend „Jõululugu“.
Eesti Lastemisjoni nukuteatri Talleke trupi liikmed Sindis. Foto: Urmas Saard
„Jõululugu“ vestab Jeesuse sünniloost ja esimestest sünnipäevakülalistest väiksematele lastele hõlpsasti mõistetaval kujul. Jutustus põhineb piibliloo Luuka evangeeliumi 2. peatüki kirjeldusel, kestvusega 25 minutit. Helitaustaks on kasutatud Timo Lige muusikat ning vokaalselt ka Maarja ja Joosepi laulu. Nukud pani elama kuus vabatahtlikku, kes saanud ettevalmistuse lastemisjoni koolituspäevadel. Lisaks üks inimene valgustuse puldis ja teine arvuti taga.
Nukuetendusele eelnes vahetu vestlus lastega. Vestlust illustreerisid pildid suurel ekraanil ja vahelduseks lauldi täiel rinnal tuntud lastelaule. Näiteks: „Kui sul tuju hea, siis käsi kokku löö…“ Seda viis läbi Ülle Kalvik, lastemisjoni projektijuht. Seltsimaja väikese saali kõik 70 istekohta olid hõivatud ja toole tuli puudugi. Tublisti üle poolte olid lapsed. Selgelt kristlikule pärimusele tuginev vestlus polnud siinse kultuuriruumiga harjunud inimestele midagi võõristavat ja seepärast ei tundunudki religioosse müsteeriumina. Pigem oli tegemist väga eluterve käsitlusega, mis suunas lapsi ratsionaalselt, aga ka eetiliselt parimal viisil elus toimetama.
Vabadussõja mälestuspäeval koguneti Tallinnas Kaitseväe kalmistule, Reaalkooli juurde ja võidusamba jalamile. Ühtlasi algatati üleilmne raha kogumine Konstantin Pätsi mälestusmärgi püstitamiseks Toompeale.
Trivimi Velliste ja Jan Enriko Laidsalu Vabadussõja mälestussamba ees, mõlemal on öelda oluline sõnum. Foto: Urmas Saard
Eile, 28. novembril tähistati pealinnas Eesti Vabadussõja algust, mis muutis meie maa ja rahva ajalugu. 98 aastat tagasi otsustati kaitsta noort riiki ja peatada pealetungivad Vene vaenuväed. Julge tahtekindlus viis Vabadussõja võiduka lõpuni. Kindral Johan Laidoneri Selts kutsus ajaloolist päeva meenutades looma sidet toonaste ja tänaste põlvkondade vahel.
Laidoneri seltsi esimehe Trivimi Velliste sõnul oli Vabadussõja sangareid mälestamas kõige rohkem inimesi keskpäeval Kaitseväe kalmistul. Kell 13:30 tulid oma lippudega võidusamba ette Ants Erm Vabaerakonnast ja Tarmo Kruusimäe IRL-ist. Juba enne nende saabumist oli asetatud sini-kollastes rahvusvärvides pärg mälestusmärgi jalamile. Erm asetas selle kõrvale lillekimbu ja Kruusimäe süütas küünla.
Laidoneri seltsi uus tegevjuht Jan Enriko Laidsalu läitis samuti küünla. Oma lühikeses sõnavõtus tegi ta teatavaks Laidoneri seltsi poolt välja kuulutatud koolinoorte esseevõistluse „Mida oleksin mina teinud Vabadussõja puhkedes?“, mis kestab kuni 9. detsembrini.
Pärnus süüdati pimeda saabudes esimene advendiküünal ja tehti head mitte ainult sõnades.
Esimesel adventpühal Pärnus Rüütli platsil. Foto: Urmas Saard
Traditsiooniliselt alustasid pärnakad esimese adventpüha tähistamist kaunimate advendi- ja jõululaulude ühislaulmisega Eliisabeti kirikus. Seejärel kogunesid kirikulised Eliisabeti kiriku ette, et ühiselt jõuluvanade ja Janne Ristimetsa tantsuinglitega alustada jalutuskäiku mööda Rüütli tänavat Rüütli platsile. Kõige ees sammusid Eliisabeti koguduse diakon Jaanus Torrim ja Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.
Rüütli platsil tervitas linnakodanikke jõuluvana Ärni. Kõnelesid Torrim ja Kosenkranius.
Torrim rääkis valgusest, mida vajab iga inimene ja kogu loodu: loomad, linnud, taimed. „Valgus aitab tihtipeale eemalduda ka meie muredest ja vaadata läbi pimeduse kumava valguse poole. Torrimi arvates võiksime mõelda advendi ajal nendele inimestele, kellel võibolla ei ole lähedasi, kellel ei ole perekondi ja kes on üksinda. „Vaadakem enda ümber ringi, kas minu naabrimehel või -naisel on jõuluõhtul kedagi. Kas meie võiksime olla nende kõrval ja kutsuda neid endale kasvõi külla. Et nad ei oleks kurvad. Et ka neil oleks rõõmsad jõulud.“ Diakon pidas tähtsaks, et kiriku altari küünlast läidetud tuli valgustaks meie riigi inimeste hingesid ja südameid. „Ärgem olgem ainult jõuluajal head või väga head. Olgem kogu aeg head, ärgem riielgem ja ärgem tehkem kurja üksteisele, vaid olgem üksteise kõrval ja toetagem üksteist. Et inglid oleksid saatmas teid teie eluteel.“
28. novembril möödub 98 aastat Eesti Vabadussõja algusest, mis muutis meie maa ja rahva ajalugu.
Detail mälestusehisest Kaitseväe kalmistul. Foto: Urmas Saard
Sel päeval mälestatakse Vabadussõja sangareid:
kell 12 Kaitseväe kalmistul mälestusehise juures
kell 13 Tallinna Reaalkooli juures
kell 13.30 Võidusamba jalamil
Samal päeval kell 18 algab Rahvusooper Estonia saalis (Estonia pst 4) Eesti Vabadussõja mälestuskontsert. Esinevad Estonia seltsi segakoor Heli Jürgensoni juhatusel, Kaitseväe orkester kolonelleitnant Peeter Saani juhatusel ja solist Tõnis Mägi.
Tähtpäevakõne peab Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras. Vabadussõja tähendust tänasele Eesti noorsoole mõtestab Tallinna 21. Kooli vilistlane Mikk Mäe.
Mälestuskontsert on kutsutud looma sidet toonaste ja tänaste põlvkondade vahel, pühitsemaks meie riigi sündi ja kestmist. Kõik on teretulnud! Sissepääs vaba.
Eesti Lipu Selts
Eesti Muinsuskaitse Selts
Estonia Selts
Kindral Johan Laidoneri Selts
Konstantin Pätsi Muuseum
„Üllar Kallau ja mina oleme olnud põhilised raudnaelad,“ rääkis Papa, kodaniku nimega Alari Janson, eile õhtul enne esinemist Pärnu kohvikus Versus, kus tähistati väikeses sõpruskonnas Rääma Blue kümnendat sünnipäeva.
Papa Janson Versuses ansambli Rääma Blue kümnendat sünnipäeva tähistamas. Foto: Urmas Saard
Papa meenutas üht 2006. aasta küünlakuu päeva, kui toimus tema proosateose “Päraküla kohatu juhtum” esitlus ja Üllar oli tulnud samal ajal Pärnu jõe jääle oma koera pissitama. „Üllar ütles, et pole kahekesi enam tükil ajal koos musitseerinud. Mina vastasin, et võiks midagi välja mõelda küll. Võtsime veidike mõtlemisaega ja 11. novembril kohtusime juba kolmekesi ühiseks musitseerimiseks: Üllar, Aivar Vorman, keda kutsutakse ka Ufoks ja mina,“ jutustas Papa.
Kokkusaamiseks oli ettevalmistatud paar lugu. „Ufol oli „Vangla bluus“ ja minul tavaline „Pluus“, tugeva p-tähega,“ meenutas Papa algust. Sealt mindi edasi: järgmisel aastal kutsuti neid mängima Kentuki Lõvisse, kus olid muusikapäevad. „Appi tulid ka Rivo Kajo basskitarri mängima ja Mikko Virta trummide taha. Siis see suurem asi hakkaski.“
„Tänu sõpradele Enn Veile ja Heiki Vilepile Tartu Bluusiklubist oleme käinud mitu aastat järjest Emajõe bluesil. Kahel korral on käidud ka Haapsalu Augustibluesil. Ning muidugi oleme Pärnu Bluusifestifali stampesinejad. Seda tänu Üllarile-Kaidule, kes on selle festivali käimavedajad.“
Tänujumalateenistusega Toris ja mälestuskontserdiga Tallinnas meenutatakse üheaegselt Vabadussõja alguse päeva, kui Eesti rahvavägi asus Eesti Vabariigi iseseisvuse võidukale kaitsele.
Rahvusoooper Estonia hoone. Foto: Urmas Saard
EELK Tori Püha Jüri koguduse ja Tori kiriku taastajte ühenduse esimees Jüri Kask annab teada, et esmaspäeval, 28. novembri õhtul algusega kell 18.00 peetakse Eesti sõjameeste mälestuskirikus tänujumalateenistust, millele järgneb tõrvikutega rongkäik ja pärgade asetamine Vabadussõja sangarite monumendi jalamile. Teenistuse viib läbi Eesti kaitseväe kaplaniteenistus ja tähtpäeva sündmusel osalevad Soome ja Läti riikide esindajad. Eesti vabadusvõitlejate liit tänab mälestusmedalitega riigi iseseisvuse taastamisel ja arendamisel märkimisväärset panust osutanud inimesi.
Eesti lipu Selts, Eesti muinsuskaitse selts, Estonia selts, Kindral Johan Laidoneri selts ja Konstantin Pätsi muuseum ootavad täpselt samal ajal inimesi Tallinnas asuvasse Rahvusoooper Estonia saali (Estonia pst 4) Vabadussõja mälestuskontserdile (tasuta, kuid eelneva registreerimisega).
Tagasivaade lõppema hakkava Paul Kerese aasta tegemistele Pärnumaal ja eelteavitavalt peatselt algavast rahvusvahelise maleliidu FIDE (Fédération internationale des échecs) Balti tsooniturniirist.
Monument Paul Keresele Pärnus. Foto: Urmas Saard
Paul Keres on mänginud kümne maailmameistriga ja neist üheksat võitnud. Üksnes Anatoli Karpoviga jäi seis kahel juhul viigiliseks. Võidetute nimed on José Raúl Capablanca, Aleksander Aljohhin, Max Euwe, Mihhail Botvinnik, Vassili Smõslov, Mihhail Tal, Tigran Petrosjan, Boriss Spaski, Bobby Fischer.
Maailmameistrid on Kerest nimetanud geeniuseks ja nende seast esimeseks, kellel ei lastud võita maailmameistri tiitlit. Boriss Spaski on vastanud sagedastele ütlemistele nagu jäänuks Keres „alatiseks teiseks“ või „igavesti teiseks“, et see väide on vale. „Ei olnud ta eales mingi „teine“! Ta oli väärikatest väärikam, kusjuures mitte ainult malelises mõõtmes. Ta oli imetlusväärne inimene!“
Eestimaa on valinud Kerese 20. sajandi sportlaseks ja FIDE nimetas käesoleva aasta Paul Kerese aastaks. Säärast au pole seni pälvinud mitte ükski teine eestlane. Pärnumaal on Kerese mälestust tähistatud mitmete sisukate sündmustega ja loetelu pole veel lõppenud.
Kuigi kadripäev on alles 25. novembril, pidasid hakkajad eakamad daamid juba täna Sindi sotsiaaltöökeskuses maskide taha varjudes kadripäeva pidu.
Ühemehebänd Kalev ja kadripäeva pidulised Sindi sotsiaaltöökeskuses. Foto: Urmas Saard
Rahvakalendri andmeil käinud vaesed saarte ja Läänemaa naised, kellel polnud oma maja, maskeeritult kadripäeval või mõned päevad varem, teinekord ka hiljem, mööda maad ringi. Mõnikord polevat maski kantudki. Kogutud siis endile toitu, villa ja riidekraami. Nõnda toimitud 19. sajandil ja eelmise sajandi alguseski veel.
Sada aastat hiljem on kombed ja tavad palju muutunud. Enamik tänaseid Sindi daame olid riietunud uhketesse valgetesse riietesse, mõned kandsid maske, mõned mitte.
„Kui kadrikamp oli suurem ja kogunes rohkem kraami, siis on mõnigi kord korraldatud külas või töökohas kadripidu, nagu see veel tänagi toimub Kihnu saarel ja mitmel pool mujal,“ kirjutatakse Rahvakalendris. Riidekraami, villa ja toitu Sindi daamid ei kogunud, aga peolaud oli sotsiaaltöömaja saalis kaetud ja pillimeeski kaasa võetud.
Meeleolu tõstis ühemehebänd Kalev, kodanikunimega Kalev Kalden Are kandist. Pillimehe saatel tantsiti valssi ja keerutati jalga ka teiste tantsude taktis.
Ansambel RäämaBlue’l on täitunud kümme musitseerimisaastat ja bänd tähistab ümmargust sünnipäeva kontserdiga kohvikus Versus.
“Inimesi on tulnud ja läinud, aga juttu on jätkunud,” sõnas ansambli vokalist Papa. RäämaBlue sai alguse 2006. aasta veebruaris, kui Pärnu jõe jääl kohtusid juhuslikult kitarrist Üllar Kallau ja laulukirjutaja ning vokalist Papa Alari Janson. Räägiti maast ja ilmast ning muidugi ka muusikast. Poolelijäänud jutuajamist jätkati sama aasta novembris Sindi seltsimaja stuudios, aga juba kolmekesi Aivar (Ufo) Vormani ja muusikainstrumetide saatel.
Esimesed lindistused tegi RäämaBlue sama aasta novembris ja just seda võibki Papa sõnul pidada RäämaBlue sünnikuuks.
Neid muusikalisi jutte, mida ansambel on kümne aasta jooksul loonud, saab kuulda 19. novembril kohvikus Versus (Ringi 4). Peale Papa ja Üllar Kallau on laval ka Kait Kallau, Rivo Kajo ja Indrek Talts.
Baltisakslastest ajaloohuviliste linnakodanike ühenduse loodud Pärnu muinasuurimise selts otsustas esimesel peakoosolekul, 3. novembril 1896, avada oma museaalide kogu laiemale hulgale inimestele vaatamiseks, seda päeva peetakse Pärnu muuseumi asutamise kuupäevaks.
Kristiina Kupper, linna maastikuarhitekt. Foto: Urmas Saard
Kahe nädala eest alustatud Pärnu muuseumi 120. sünnipäevale pühendatud loengusari „Pärnu ja Pärnumaa ajaloo uurimisest“ jätkus eile, 3. novembril teise loengute päevaga. Ettekannete vahelisel kohvipausil lõigati sünnipäeva tort lahti ja lasti kohvikõrvasel hea maitsta. Pika ja põhjaliku ettekandega esines linna maastikuarhitekt Kristiina Kupper. Tema loengu pealkirjaks oli „Pärnu parkide pöörded“, aga ta rääkis parkide teemal palju laiemalt. Kupper andis põgusa ülevaate maailma ajaloo erinevatel etappidel väljakujunenud pargistiilidest, alustades päris kaugest minevikust. Ta rääkis teiste riikide mõjust Eesti ja Tallinna parkide kujundamisele. Lõpuks pühendas ettekandja olulise peatüki ka Pärnu parkidele, aga enne seda tutvustas veel inglise stiili.
Käesoleval nädalal peetakse Pärnus Briti päevasid. Nii pööras Kupper teemanädala raamistikus tähelepanu ka inglise stiilile parkide kujundamisel. Inglise pargistiili loojaks oli William Kent (umbes 1685 – 12.04.1748). Tema parkides saavad põõsad ja puud vabalt kasvada, stiili iseloomustabki eeskätt looduslikkus. Mandri-Euroopas kohandati inglise mõtet väga ulatuslikult Saksamaal. Ka Eesti ajaloolised pargid pärinevad valdavalt inglise pargi kõrghetke ajast.
Kuno Erkmann: Valla lugu tuleb meil endil ise edasi kirjutada, et see oleks meie oma nägu ja köidaks ka järgnevaid põlvkondi. Siin elades panustame Eesti ühe vanima ajalooga paikkonna arendamisse, mis omakorda on pärliks kogu Pärnumaale, jätkuvalt parim paik elamiseks, puhkamiseks, eneseteostamiseks.
Vapimärgi saanud Mait Talvoja, Marika Valter, Monika Vaher, Tarmo Saarts. Foto: Urmas Saard
Paikuse valla sünnipäeva nädal algas esmaspäeval, 24. oktoobril (sellel kuupäeval 25 aastat tagasi anti välja valla sünnitunnistus) lasteaia laste õnnitlustega. Vallamajja toodi video, milles lapsed vastasid küsimustele, mika nad tahavad oma koduvallas elada. Samal päeval esines valla sünnipäevale pühendatud kontserdil Ott Lepland. Vallarahvale jagati torti. Kolmapäeval peeti kolmas hariduse konverents, osalejaid oli 178.
Vallavanema pilguheit veerandsajandale
Sünnipäeva nädal kulmineerus suureks peoks reedel. Paikuse spordihalli kutsuti välispartnerid sõprusvaldadest Soomest Mynamäelt ja Poolast Łobez’ist. Kutsutute hulgas olid valla kõrgeima autasu vapimärgi käesoleva aasta ja varajasemad kavalerid, auramatusse kantud inimesed, tänukirjade saajad, samuti isikud, kes on aastaid ühel või teisel viisil olnud vallale olulised. Ühtekokku saadeti kutsed 400 inimesele. „Tahaks ju olla korraga kogu vallaga koos, aga midagi pole parata, ruumid ei võimalda,“ ütles Paikuse vallavanem Kuno Erkmann, kes iseloomustas juubilari 25 aastat viie märksõnaga.
Sindi ajalooklubi kaheksanda hooaja esimesel kogunemisel kõneldi täna 60 aastat tagasi alanud Ungari ülestõusust, mille Nõukogude Liit veriselt mahasurus.
Marko Šorin ja Lembit Roosimäe räägivad Sindi muuseumis toimuval ajalooklubi kogunemisel 1956 a Ungari ülestõusust. Foto: Urmas Saard
Kolmapäeval, 19. oktoobril esinesid Sindi ajaloohuvilistele põhjalikult ettevalmistatud ettekannetega ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Lembit Roosimäe ning harrastusajaloolane Marko Šorin. Mõlemad rääkisid erinevaid allikaid kasutades, aga faktide võrdluses täiesti usaldusväärselt ühest ja samast sündmustikust.
Šorin oli läbi lugenud täpselt viis aastat tagasi trükist ilmunud eesti keelde tõlgitud raamatu “35 päeva”, mille tõlkija oli Hedda Maurer, toimetaja Paul Kokla ja avaldaja kirjastus Tänapäev. Lootust andvalt alanud, kuid koletuslikult lõppenud 1956. a oktoobri- ja novembripäevadest kirjutab Austria põgenikelaagris vahetult pärast toimunut Budapesti Tehnikaülikooli üliõpilane Béla Lipták, kes toona oli kõigest kahekümnene. Kuna mälestusteraamatus kirjeldatakse äärmiselt isikliku kogemuse põhjal ülikiirest lootuse vahetumisest lootusetuse vastu, siis julgeb Šorin seda lugu väga soojalt ka kõigile teistele soovitada.
