„Helluse, osavõtlikkuse, armastuse värv. Nii koolitusel sellest teada sain, kui koolitaja mind üleni roosana nägi,“ selgitab Eneli, Sindi gümnaasiumi algklasside õpilastele õpetaja Eneli Arusaar, keda tegelikult jätkub kuni gümnaasiumi astme viimase klassini ja isegi vilistlaste jaoks.

Täna on koolipäev läbi, aga reedene päev ei tähenda veel Enelile töönädala lõppemist. Tuleb veel tegeleda õpilasteatri näitemängu tekstidega. Tekstide kirjutamist ja lugemist peab Eneli võrdväärselt väga tähtsaks tegevuseks, mida nõuab äärmise rangusega nii endalt kui õpilastelt.
Viin tema mõtted varem kokkulepitud külastusega töiselt tegevuselt kõrvale. Poetan end pisut kartlikult ukse vahelt klassiruumi, paberisse pakitud buketi varred on vist liiga pikaks jäänud. Ehmatan hetkeks, kui tajun pakendi puudutust vastu põrandat. Ei, see ei ole luud. Mitte ka sauna viht, nagu tuttav vene mees Kooli tänavat pidi vastu tulles ekslikult arvas, kui küsis kas sauna? Alles klassi jõudes taipan, et lillekimbu pidanuks paberist vabastama juba ukse taga. Aga nüüd on hilja. Niipea, kui esimesed suured õied nähtavale ilmuvad, hüüatab Eneli, et Star liilia on tema lemmiklilli. Saan esimest korda teada, et olemas on ka Star liilia, veel vähem võisin aimata, et tegu tema lemmikuga. Taas juhatas juhus. Enam ei saa aru, kas tema kaunis nägu muutub pisarmärjaks või hingelist liigutust peegeldavaks peegelpildiks. Kingitud lilled pole ainsad. Suur hulk erinevaid lilli on leidnud sobiva koha pikal aknalaual, roosade kardinate vahel.