SAJASEKS SAANUD VANAKESE JUUBEL PEETI NOORUSLIKUS REIPUSES, KUID VÄÄRIKALT PRAEGUSELE AJALE KOHASE VAOSHOITUSEGA

Anneli Uustalu ja Meeta Allika tänavad kohalviibinute nimel Sindi aukodanikku Helle Artelit Kalju presidendina töötatud 13 aasta eest ja sajanda juubelipäeva korraldamise puhul. Foto: Helen Parmen

Mõned päevad enne Sindi Kalju sajandat juubelipäeva kohtusin linna lauluväljakul kahe tragi naisega – Helle Arteli, Sindi spordi vanima ja auväärseima naisesindaja ja linna spordisündmuste pildis kajastamiste suurima entusiasti Helen Parmeniga. 13. juunil kogunes sealsamas Sindi linna möödunud aegade hiilguste monumentaalse tunnistaja treppidele tublisti rohkem inimesi.

Loe edasi: SAJASEKS SAANUD VANAKESE JUUBEL PEETI NOORUSLIKUS REIPUSES, KUID VÄÄRIKALT PRAEGUSELE AJALE KOHASE VAOSHOITUSEGA

SUUR PILDIGALERII: JUUNIKÜÜDITAMISE AASTAPÄEVAL VIEVISES

Vievise kalmistul. Piia Karro-Selg asetab küüditamise ohvrite mälestusmärgi ette lillekimbu. Leedu lippu hoidab Audronė Stepankevičiūtė ja Eesti lipuga on Mikko Selg. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Reedest pühapäevani Lätit ja Leedut väisanud Pärnu Y klubi väike seltskond osales eilsel juuniküüditamise 79. aastapäeval Vievise kirikuplatsil asetleidnud ametlikul mälestussündmusel, kus toimus tähtpäevale pühendatud koorikontsert ja kõneles ka Piia Karro-Selg, Y’s Men International Soome-Balti piirkonna direktor.

Loe edasi: SUUR PILDIGALERII: JUUNIKÜÜDITAMISE AASTAPÄEVAL VIEVISES

12. JUUNIL MÖÖDUB 100 AASTAT ESIMESE SPORDIKLUBI ASUTAMISEST EESTIS

Helle Artel ja Helen Parmen eelseisva pikniku asjus mõtteid vahetamas. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Kunagine Sindi Spordiklubi Kalju president Helle Artel teretab näoraamatus endiseid kaljukaid, kellega käidi omalajal tervitamas kevadet, suve, sügist ja talve või tehti jalgrattamatku ning võeti ette mitmeid muid tegevusi.

Loe edasi: 12. JUUNIL MÖÖDUB 100 AASTAT ESIMESE SPORDIKLUBI ASUTAMISEST EESTIS

PILDIGALERII EESTI LIPU 136. SÜNNIPÄEVA TÄHISTAMISEST SINDIS

Eesti lipu 136. sünnipäeva tähistamine Sindis. Foto: Kelli Tõnisalu

Sindis tähistati sinimustvalge lipu 136. sünnipäeva lühikese kõnekoosolekuga, mille valmistas ette Sindi gümnaasium koostöös Eesti lipu seltsiga. Ülevaatliku loo juurde lisatud pildigaleriis on kasutatud peamiselt Sindi gümnaasiumi õpilase Kelli Tõnisalu saadetud fotosid, lisaks mõned 2.a klassi lastevanemate saadetud fotod tänasest Sindist.

Loe edasi: PILDIGALERII EESTI LIPU 136. SÜNNIPÄEVA TÄHISTAMISEST SINDIS

EESTI LIPU 136. SÜNNIPÄEVAL HEISATAKSE KÕIKJAL SINIMUSTVALGED LIPUD

Bareljeef Otepää Maarja kiriku värvapostil. Foto: Urmas Saard / Külauudised

4. juunil heiskavad Eesti lipu kõik riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Eesti lippu kui meie riigi, kultuuri ja iseteadvuse sümbolit on oodatud heiskama ka kõik teised oma kodudele, ühiskondlikele hoonetele ja lipuväljakutele.

Loe edasi: EESTI LIPU 136. SÜNNIPÄEVAL HEISATAKSE KÕIKJAL SINIMUSTVALGED LIPUD

4. JUUNI ON EESTI LIPU PÄEV JA LIPUPÄEV

Lipu heiskamine Sindi lasteaia lipuväljakul. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Sinimustvalge lipu 136. aastapäeva üleskutses ütlevad Eest Lipu Selts, Eesti Muinsuskaitse Selts, Kindral Johan Laidoneri Selts, Konstantin Pätsi Muuseum ja SA Jaan Poska Mälestusfond, et tänavusel lipu sünnipäeval pole rahvakogunemiste ja lipu päeva rongkäikude korraldamine soovitatav, aga kutsutakse kõiki heiskama lippe kodudel, ühiskondlikel hoonetel ja lipuväljakutel.

Loe edasi: 4. JUUNI ON EESTI LIPU PÄEV JA LIPUPÄEV

OTEPÄÄL OODATAKSE FOTOSID SINIMUSTVALGEST LIPUST

Lipu heiskamine Pärnumaal Lääneranna vallas. Foto: Urmas Saard / Külauudised

4. juunil tähistab Eesti lipu häll Otepää sinimustvalge lipu õnnistamise 136. aastapäeva.
Otepää Kultuurikeskused ja Otepää vallavalitsus paluvad saata sinimustvalgeid fotosid teemal „Eesti lipp minu sees ja minu ümber“.

Loe edasi: OTEPÄÄL OODATAKSE FOTOSID SINIMUSTVALGEST LIPUST

PEAMINISTER JA LINNAPEA AVASID TALLINNA PÄEVA

Tallinna päeva puhul toimus Lühikese jala väravas traditsiooniline all- ja ülalinna kohtumine, kus linnavaht avas värava ning linnapea Mihhail Kõlvart tervitas peaminister Jüri Ratast. Ülevaate linnas öö jooksul toimunust ja olukorrast viirusega võitlemisel andis politseiprefekt Kristian Jaani.

Jüri Ratas Tallinna päeva puhul toimunud traditsioonilisel all- ja ülalinna kohtumisel.  Foto: Raul Mee  / riigikantselei
Jüri Ratas Tallinna päeva puhul toimunud traditsioonilisel all- ja ülalinna kohtumisel. Foto: Raul Mee / riigikantselei

Loe edasi: PEAMINISTER JA LINNAPEA AVASID TALLINNA PÄEVA

HÕBELUSIKAS TALLINNA PÄEVAL ESMASÜNDINULE

Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik õnnitles Tallinna päeval esmasündinut ja kinkis talle traditsioonilise hõbelusika.

Tiit Terik ja Tallinna päeva esmasündinu hõbelusikas. Foto: Jukko Nooni
Tiit Terik ja Tallinna päeva esmasündinu hõbelusikas. Foto: Jukko Nooni

Igal aastal saab esimene Tallinna päeval sündinud laps linnavolikogu esimehelt kingiks hõbelusika. Täna oli esimeseks tulijaks 3244 grammi kaaluv ja 48 sentimeetri pikkune poisslaps, kes sündis varastel hommikutundidel Ida-Tallinna keskhaigla sünnitusmajas. Vastne ilmakodanik on perele esimene laps. Linnavolikogu esimees Tiit Terik õnnitles värskeid lapsevanemaid ja soovis väikesele tallinlasele rõõmsat kasvamist targaks ja tugevaks linnakodanikuks.

Tallinna päeva esmasündinu õnnitlemise tava on aastakümneid väldanud kaunis traditsioon. Eriolukorra tõttu jõudsid hõbelusikas ja õnnesoovid pereni kontaktivabalt.

Tallinna päeva tähistatakse 15. mail. Sellega meenutatakse Tallinnale Lübecki linnaõiguste andmist 1248. aastal. Tähtpäeva eesmärk on väärtustada linna ajalugu ja tallinlaseks olemist, tutvustada pealinna tänapäeva ja minevikku nii Eestis kui ka mujal maailmas.

Tallinna päeval esmasündinud. Foto: Jukko Nooni →

Tallinna päeva hõbelusikas. Foto: Jukko Nooni
Tallinna päeva hõbelusikas. Foto: Jukko Nooni

Print

 

 KU päevatoimetaja

RAKVERE LINNA KAUNISTAVAD LINNA JUUBELILIPUD

Rakverel on tänavu tõeline juubelite aasta: Rakvere rahvamaja 100, maestro Arvo Pärt 85, Rakvere Teater 80, Rakvere Muusikakool 75.

Esimesed Rakvere juubelilipud paigaldati Kastani tänavale. Foto: Kristel Mänd
Esimesed Rakvere juubelilipud paigaldati Kastani tänavale. Foto: Kristel Mänd

[pullquote]lippude kujundusel tuli arvestada erinevate mõjuteguritega nagu lippude kuju ja sobitumine keskkonda – et need paistaksid silma, kuid ei segaks autojuhte[/pullquote]Rakvere linnapea Triin Vareki teatel soovis linn juubeleid väärikal viisil tähistada ja esile tuua ka linnapildis.

Abilinnapea Laila Taluniku sõnul kaaluti erinevaid ideid ja langetati valik lippude kasuks, mis tänasest mitmel pool linnaruumi ehivad.

„Lippude kujunduses on elementidena kasutatud musti siluette, mis kollasel selgelt esile tulevad,” selgitas linnakunstnik Marju Püümets. Siluettide loomisel on Püümetsa sõnul kasutatud laialdasemalt tuntud märke nagu logod või skulptuurid ja eraldi numbrina välja toodud juubeliaasta.

Loe edasi: RAKVERE LINNA KAUNISTAVAD LINNA JUUBELILIPUD

JAAN PEHK ANNAB TALLINNA PÄEVAL LINNAVOLIKOGUS VEEBIKONTSERDI

Homme, 15. mail tähistataval Tallinna päeval saab teiste põnevate e-sündmuste seas kontaktivabalt tutvuda ka Tallinna linnavolikoguga ning nautida Jaan Pehki veebikontserti.

Jaan Pehk kirjutab Sindi raekojas kõrsikute pakendile oma autogrammi. Foto: Urmas Saard  / Külauudised
Jaan Pehk kirjutab Sindi raekojas kõrsikute pakendile oma autogrammi. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Kell 10.10 algab lühike videotuur, kus linnavolikogu esimees Tiit Terik tutvustab volikogu hoonet, ajalugu ning seda, millised otsused istungitesaalis sünnivad. Samuti näitab ta, mida peidab volikogu esimehe kabineti seinas asuv seif. Tallinna linnavolikogu töötab vanalinna piiril aadressil Vana-Viru 12 asuvas omaaegses uhkes linnavillas. Kohaliku omavalitsuse volikogu on nagu kogukonna parlament, kus elanike valitud esindajate kaudu otsustatakse kohaliku elu kõiki küsimusi.

Kell 11-11.30 on veebiülekanne, mis kannab pealkirja „Jaan Pehk ja 30 aastat Tallinna linnavolikogu“. Armastatud laulja Jaan Pehk annab (mini)veebikontserdi, kus saab kindlasti kuulda laule „Korstnapühkija“ ja „Laul Tallinnast“, kuid loomulikult on Pehkil muudki varuks. Muusikalise etteaste vahepeal vestlevad volikogu esimees Tiit Terik ja Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessor Sulev Mäeltsemees sellest, kuidas on Tallinn 30 aastaga muutunud. Tallinlastel oli uuesti võimalik oma linna kohalikku elu korraldama hakata 1989. aasta detsembris, kui valiti pärast poole sajandi pikkust pausi taas Tallinna linnavolikogu. Mäeltsemees oli aastatel 1989−1996 linnavolikogu liige ning 1992-1993 linnavolikogu esimees.

Mõlemat veebiülekannet saab vaadata tallinn.ee/tallinnapaev ja www.delfi.ee/z/tallinnapaev.

Print

 

 KU päevatoimetaja

MÜNCHAUSENI JUUBELIPÄEVAL MÕTETEGA MUUSEUMIS JA VEIDRATEL LUGUDEL

Täna möödub 300 aastat parun Münchhauseni ilukirjandusliku kuju prototüübi, vabahärra Karl Friedrich Hieronymus von Münchhauseni sünnist. Mais. 15 aastat tagasi avati Lätis Dunte mõisas terve Münchhauseni maailm.

Münchhauseni muuseum Dunte mõisas. Fotod: Urmas Saard / Külauudised
Münchhauseni muuseum Dunte mõisas. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Vabahärra sündis 1720. aasta 11. mail Saksamaal Bodenwerderis ja lahkus siit ilmast 1797. aasta 22. veebruaril samas asukohas. 18. sajandi kolmekümnendatel astus 17-18-aastane noorhärra Vene armeesse ja sõdis Musta mere põhjarannikul platseerunud osmanite vastu. Kuus ilusat aastat veetis parun ühes oma abikaasa Jacobine’ga vanal Liivimaal Vidzemes Dunte mõisas.

Loe edasi: MÜNCHAUSENI JUUBELIPÄEVAL MÕTETEGA MUUSEUMIS JA VEIDRATEL LUGUDEL

TAEVAS MEIE LASTE SILMADES EHK MÕTTEID EMADEPÄEVAKS

Räägitakse, et emadepäev saanud alguse ühe tütre palvest. See oli maikuu teine pühapäev aastal 1908, kui üks naine läks Ameerika väikelinna kirikus vaimuliku juurde ja palus tal kirikupalves mõelda oma emale, kelle elutee oli lõppenud ja lisas, et vaimulik võiks palvesse võtta ka kõik teised emad, kelle maine rännak on lõppenud.

Jaan Tammsalu. Foto: Meeli Küttim
Jaan Tammsalu. Foto: Meeli Küttim

Avastasin imeilusa särava häälega norra laulja Sisseli plaadilt kauni laulu, mille algus võiks eesti keeles kõlada umbes nii:

 

Ema, kuidas oli minu algus,
kuidas jutustada sellest, mis kord sündis?
Inglid kuulsid sinu imeilusaid palveid
ja näitasid mulle teed sinu juurde.
Nad teadsid, et armastus täitis su südant,
seepärast saatsid nad mind taevastest alla.
Inglid nutsid ja suudlesid mind hüvastijätuks
ja nii asusin ma teele ning siin on mu laul sulle.
Iial ei ole minu laul nii pehme ja armas
kui laul, mida laulsid mulle.
Iial ei ole mu armastus nii sügav
kui sinu armastus minu vastu.

 

Loe edasi: TAEVAS MEIE LASTE SILMADES EHK MÕTTEID EMADEPÄEVAKS

MÕELDES TÄNASELE PÄEVALE

Sindi raekoja vastas asuva kõrge graniitkivi küljele on raiutud sõnad: „Sindi elanikele, kes langesid Teises maailmasõjas.”

Sindi elanikele... Foto: Urmas Saard  / Külauudised

Kivi külge on kinnitatud mõõk, teravikuga ülespoole, mille tähendust seletaks taiese autor ise kõige paremini. Langetatud mõõk võinuks tähendada rahu tegemist. Aga antud juhul võib kivi ees peatuja jääda mõttesse ja arutleda, kas mõõk tähistab tõsist hoiatust neile kurjategijatele, kes päästsid valla suure sõja? Ülestõstetud mõõk võiks tähendada relvaga käes seismist selle vastu, et ajalugu ei korduks samasuguses õuduses.

Sindis ei ülistata küüniliselt ühe kurjategija võitu teise üle – nii nagu seda on tehtud palju kordi nii monumentaalselt kui inimeste meelsuses, ideoloogiliselt ja suurriigi ülbelt positsioonilt. Sindis langetatakse pea nende mälestuseks, kes langesid kangelaslikult või hukkusid mõttetult kahe totalitaarse režiimi verise heitluse püünises.

Urmas Saard

 

Sindi elanikele… Foto: Urmas Saard  / Külauudised →

MAIKUU TEINE PÜHAPÄEV ON EMADEPÄEV

Emadepäeval heisatakse kõikjal lipud, et ka nõndaviisi austada ja väärtustada emade rolli meie elus. Emadepäev on kõikide emade ja perede ühine tähtpäev.

Lipp Sindi raamatukogu juures. Foto: Urmas Saard
Lipp Sindi raamatukogu juures. Foto: Urmas Saard

Ajaloost on teada, et Eestis tähistati emadepäeva esimest korda 1922. aasta jaanikuul Elva lähedal asuvas Uderna koolimajas. Emadepäeva algatajad olid Udernast pärit Helmi Mäelo ja Järvamaalt pärit kümne lapse ema Helmi Johanna Põld. 1923. aastal tähistati emadepäeva mitmel pool Eesti naisorganisatsioonides, sealt edasi juba üleriigiliselt. Hommikul seitsmest heisati sinimustvalged lipud kirikukellade helina saatel ja orkestrid mängisid “Ema süda”.

Alates aastast 1928 hakati emadepäeva tähistama maikuu teisel pühapäeval, kuid Nõukogude režiim püüdis emadepäevast vaikida. Uuesti asuti Eestis emadepäeva avalikult tähistama 1988. aastal.

Lipud heisatakse päikesetõusul või hiljemalt hommikul kaheksaks ja langetatakse päikeseloojangul, siiski mitte hiljem kui kell 22.

Print

 

 KU päevatoimetaja

EUROOPA PÄEV ON LIPUPÄEV

Laupäeval tähistatava Euroopa päeva puhul heiskavad riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud Eestis lipud. Eesti lippu võivad heisata kõik teisedki.

Eesti ja Euroopa Liidu lipud Pärnu südalinnas. Foto: Urmas Saard
Eesti ja Euroopa Liidu lipud Pärnu südalinnas. Foto: Urmas Saard

Riigikantselei tuletab oma kodulehel meelde, et 9. mail 1950. a pidas toonane Prantsuse välisminister Robert Schuman kuulsa kõne, milles tõi esile Euroopa lõimumise kui tee, mis tagab sõjajärgsele Euroopale rahu ning õitsengu.

Schuman nägi ette institutsiooni loomist, mis ühendaks ning juhiks söe- ja terasetootmist Euroopas. Vähem kui aasta pärast kirjutatigi alla sellise organisatsiooni asutamise lepingule ning algas Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimumine. Schumani ettepanekut peetakse praeguse Euroopa Liidu alguseks. Euroopa Liidu edasist poliitikat kavandades on Tunne Kelami hinnangul põhjust alati meeles pidada Euroopa ühinemise isa Robert Schumani lausutud juhtmõtet: „Demokraatia on kristlik või seda ei ole üldse.” (Maailma Vaade 13, 2011: „Imalikustunud Euroopa ja maailma kristlased 2011).

Loe edasi: EUROOPA PÄEV ON LIPUPÄEV