Harjumaal asuvas Lagedis on koorilauluvaimu hoidjaks ja edendajaks segakoor Heliand. Koor on esinenud nii paikkondlikel, kui ka üleriigilistel laulupidudel, samuti isamaalisel sündmusel Vaba Rahva Laul. Alates 2019 aastast juhatab koori dirigent Ragne Rüütelmaa. Tema ja teiste koorilauljate jutust sai kokku pandud lugu ka Külauudiste infoveskile.
Loe edasi: LAGEDI SEGAKOOR: VABA RAHVA LAUL HOIAB VAIMU VIRGENA
Jätkates vestluste sarja Vaba Rahva Laulul osalevate kooridega andis rahvusvahelisel muusikapäeval, 1.oktoobril, Külauudistele intervjuu segakoor Leetar koorivanem Kairi Kroon.
Loe edasi: LEETARI KOOSTÖÖPARTNER ON URMAS LATTIKASVõru Kandles reedel, 9. novembril kell 19 segakoori Noorus kontsert ”Unustatud lavad”.
Esitusele tulevad eesti rahvamuusika töötlused.
Segakoor Noorus asutati 1959. aasta novembris. 52 tegevusaasta jooksul on koor osalenud mitmetel rahvusvahelistel koorimuusika festivalidel üle Euroopa. Paljudelt konkurssidelt on koor toonud kaasa esikohti, andnud välja kuus CD-plaati, esitanud suurvorme ja osalenud paljudes projektides. Alates 2012. aastast on koori peadirigent Maarja Helstein. Nooruse abidirigent on Markus Leppoja. Koori repertuaari kuuluvad nii tuntumate eesti heliloojate looming kui ka mitmete Euroopa heliloojate teoste ettekanded sümfooniaorkestritega, aga ka a capella vormis. Koorile on kirjutanud muusikat Alo Mattiisen, Mart Siimer, Urmas Sisask ja Rene Eespere.
Kontsert on tasuta.
Olete oodatud!
Võru Kannel
Ajaleht Meie Maa annab teada, et alates oktoobri algusest on Leisi vallas uus segakoor. Sellega kandideerib Leisi kõige segakooririkkama valla tiitlile Saare maakonnas. Esimene proov tõi Pärsama kultuurimajja kokku 24 inimest ning segakoor oligi loodud.
Koorijuht Sirje Torni sõnul oli see alguse kohta väga hea tulemus. “Töötasin enne Kaarma koolis ja elasin nädala sees linnas, aga nüüd elan ja töötan Pärsamal,“ kommenteeris muusikaõpetaja Torn oma jõudmist uue koori dirigendiks ajalehele Meie Maa.
Kooskäimise algatus tuli mõneti ka inimeste poolt, sest lauluhimulisi inimesi on Pärsama kultuurimaja juhataja Aina Tomsoni sõnul sinna kogu aeg jagunud. “Heal ajal oli meil meesansambel, naisansambel, noorteansambel,“ täpsustas Tomson. “Kuna Sirje on aga kohalik, Pärsama inimene, siis meie soov langes tema omaga kokku.“
Esimene ülesastumine oli kooril Pärsama kultuurimaja juubelil eelmisel reedel. Nüüd hakatakse valmistuma järgmisel aastal toimuvaks kohalikuks laulupeoks.
Torni sõnul harjutatakse üks kord nädalas, järgmine eesmärk on osaleda Lümandas koorilaulupäeval. “Loodan, et me saame kõik laulud ikka selgeks, kuigi üks kooskäimise põhjus on muidugi seltsielu ja proovi jooksul peab jõudma kõik uudised ära rääkida,“ lisas Torn humoorikalt Meie Maale.
28. septembri kergelt vihmasel reedesel õhtupoolikul kogunes Kanepi kiriku juurde seltskond muusika-ja kultuurihuvilisi Kanepi Laulu Seltsi liikmeid ning sõpru, et asuda teele Leedumaa poole. Eesmärgiks oli viia Ukmerge piirkonda külakostiks kaasa killuke Eesti kultuuri ja muusikat, tutvuda ise kohaliku kultuuriga ning luua kontakte sealsete kultuuritegijatega.
Ukmerge on umbes 25 000 elanikuga linn Vilniuse maakonnas ja Ukmerge rajooni keskus. Kohapealseks kontaktisikuks ja organisaatoriks oli särav Auksė Pusvaškienė, kes töötab Ukmerge linnavalitsuses ja on tegev ka Lyduokiai külaseltsi juhatuses. Dirigent Kalev Lindali juhtimisel andis Kanepi segakoor linna keskväljakul vägeva, rahvuslike laulude ja tantsudega põimitud peaaegu tunnise kontserdi.
Henrik Hindrikus alustas oma esinemist lõõtspillil Ukuaru valsi kontsertversiooniga ja sundis oma esinemise hingestatusega möödakäijad peatuma. Väike üllatusetteaste tuli Ukmerge rahvale ka Kanepi harrastusteatrilt: improviseeriti Kevade-lugudest inspireeritud väike tantsuline etteaste teemal “Paunvere polka”. Ka polkatantsule järgnenud aktiivne rukkilõikamise ringmäng näitas üllatunud leedulastele, et aeglane ja uimane eestlane on vaid stereotüüp ning tegelikult on eestlased vajadusel vägagi korralikud tantsulõvid.
Loe edasi: Kanepi Segakoor külastas koos sõpradega Leedumaad
Türgis asuvasse Altinoluki linna jõudis augusti lõpunädalal autobuss, millest väljusid Torma naisrühma tantsijad, Torma valla segakoori “Sõbrahing” lauljad ning tantsupaarid Pala segarühmast “Tuuritajad.” Jõgevamaa isetegevuslased saabusid selles piirkonnas toimuvale Ida-Mointi rahvakultuurifesitvalile.
Torma naisrühm on osalenud kuuel korral kultuurifestivalil Europead. Sadala külade seltsi rahavamajas proovidel käiv Torma valla segakoor “Sõbrahing” on laulnud Ungaris Szegedis ning Pala segarühma “Tuuritajad” on paarid tantsinud samas riigis asuvas sõprusvallas. Augusti viimastel päevadel mindi koos Türgimaale Ida-Mointi rahvakultuurifestivalile, mida korraldati kuuendat korda. Infot sündmusest saadi Europeade kodulehelt.
“Et sõitsime Türki ühe bussiga, suhtuti meisse kui ühte isetegevuslaste peresse Eestis,” ütles Torma naisrühma eestvedaja Evi Shtukert. “Festival algas rongkäiguga. Kolmel päeval olid meie kollektiividel ühised etteasted, milleks anti aega 20 minutit. Torma naisrühm ja Tuuritajate rahvatantsijad tantsisd Torma valla segakoori laulu saatel. Kontserdid olid tänavatel ja väljakutel. Küllap tubastes tingimustes olekski esinejatel ja publikul liiga kuum hakanud, sest kraadiklaas näitas 38-42 kraadi sooja. Janu kustutamiseks kandsime pidevalt kaasas veepudeleid. Jooki kulus siiski vähem kui algul arvasime.”
Võlusid “Tuljak” ja “Saaremaa valss”
Torma valla segakoori dirigent Mare Talve rääkis, et repertuaari ettevalmistamisel peeti silmas, et rahvusvahelistel kultuurisündmustel soovitakse üldjuhul näha iga maa etlejate omapära. Loe edasi: Torma ja Pala valla kultuuritegijate reis Türgimaale
Pühapäeval, 15. mail tähistab Hiiumaal tegustev Lauka Segakoor oma auväärset sünnipäeva – 55. juubelit – kontserdiga Kõrgessaare Vaba Aja Keskuses (Tööstuse tee 25) algus kell 19.00.
55. aastat on tunnustamist vääriv väga pikk aeg, mis on koorikollektiiv koos püsinud. Järjepidev on olnud see aeg, mil on süstitud laulmise armastust väga paljudesse inimestesse ja kantud laiali koorilaulu kõlamise imet. Koor, asutati 1956. aastal, kui nääpsuke vastloodud koori juht Aili-Nelside oli vaid 22-aastane.
35 aastat tagasi selles kooris laulnud Leili-Helve Väljas on meenutanud: “Mäletan koolitüdrukuna Kärdla pargis laulupeo rongkäiku oodates, et peagi näen oma lemmikut Lauka kandi kooride juhatajat Aili Soopi. Ta oli minu meelest maailma ilusaim inimene. Ja kui ta siis Muhu rahvarõivaste kollases küüdus koori ette astus, ei olnud minu meelest midagi kaunimat. Aga seda ma veel ei teadnud, et kunagi laulan ise tema kooris. See oli aastatel 1974/75. Aili oli endiselt kena, kuid mina laulsin kooris, soovist üks kordki elus esineda üldlaulupeol suures lauljate peres. Juba laulupäeva rongkäik oli omaette elamus. Läbi hiidlaste kolonni kanti hiidlaste seltsinimedega plakateid-silte. Käinakad, naljamehed, kandsid oma meeskoori ees “märahiidlased”. Pealtvaatajad kahel pool tänavat olid naerust kõverad. Nii kaua kui jaksasime, naersime kaasa.” (Allikas Hiiu Leht, 24.05.2001)
Aili-Nelside Soop on olnud kõik need aastad ikka väärikana ja nõudlikuna meie koori ees, vaid kümnekonnal viimasel aastal on abiliseks Aave Kark. Tema juhtimisel on koor esindanud meie valda erinevatel üritustel alates laulupidudest, sinna vahele arvukad kohalikud ning vabariiklikud esinemised, kirikukontserdid ja välisesinemised. Loe edasi: Hiiumaal tegutsev Lauka Segakoor tähistab juubelit
