Supeluse tänav 2019. aasta tänavafestivali ajast. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Päevatoimetaja
19. augustist hakkab OÜ ATEMO Pärnu ranna rajoonis asuva Supeluse tänava Esplanaadi tänava ja A. H. Tammsaare puiestee vahelist lõiku rekonstrueerima, tööd kavatsetakse lõpetada järgmise aasta mais.
Loe edasi: PÄRNU KESKRANDA SUUNDUVAL SUPELUSE TÄNAVAL ALGAB AUGUSTIS REKONSTRUEERIMISTÖÖ
Algasid Võru linnakalmistul asuva Vabadussõjas võidelnute mälestussamba rekonstrueerimistööd, mille käigus muudetakse mälestussammas ilmastikukindlamaks ning valmistatakse esialgsel sambal kujutatud rist.
Loe edasi: VÕRUS REKONSTRUEERITAKSE VABADUSSÕJAS VÕIDELNUTE MÄLESTUSMÄRKI
Riigihanke võitnud Läänekivi OÜ hakkab Pärnu kesklinnas asuvat Lydia Koidula parki rekonstrueerima, tööd peavad olema lõppenud järgmise aasta suveks.
Loe edasi: PÄRNUS HAKATAKSE KOIDULA PARKI UUENDAMA28. veebruaril kell 12.00 toimub Kohila reoveepuhasti juures Kohila alevi veeprojekti pidulik lõpetamine. Sellega pannakse punkt Kohila alevi ning Masti ja Pukamäe veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimisele.
Kogu projekt lõpetatakse septembris või oktoobris 2013. aastal. Hageri, Sutlema, Prillimäe ja Salutaguse ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine valmib juba sellel kevadel, kuid tuletõrjereservuaaride ehitus lõpeb septembri lõpus või oktoobri alguses.
Projekt algas 2008. aasta augustikuus taotluse kirjutamisega, rahastusotsus saadi sama aasta detsembris. Ehitustöödega alustati 2010. aasta maikuus.
Projekti maksumus eelarve järgi on 12,8 miljonit eurot, millest 81,75% tuleb Euroopa Liidult. Ülejäänud katavad kahasse Kohila vald ja Kohila Maja.
Hasartmängumaksu nõukogu toetas Rakvere linnavalitsuse projekti „Rakvere sotsiaalmaja katuse läbijooksmise peatamiseks ja niiskuskahjustuste likvideerimiseks“ regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmist ligi 32 000 euroga.
Eelmise sajandi keskpaigas nakkushaiglaks ehitatud maja on vana ning alates Rakvere linna omandisse kuulumisest on majasse tehtud mitmeid investeeringusüste. 2002. aastast kuulub sotsiaalmaja Rakvere Sotsiaalabikeskuse alla. Maja on kohandatud kodutute varjupaigaks ja tuge vajavate elanike sotsiaalkortermajaks.
Hoone on seest korda tehtud, kuid hoone välisilmet rikuvad niiskuse- ja külmakahjustused, mis on hakanud ohustama juba maja säilimist. Projekti käigus keskendutakse maja säilimise seisukohalt vajalikele töödele – rekonstrueeritakse katuse servad koos katusekarniisidega, likvideeritakse niiskuskahjustuste tekkepõhjused ning soojustatakse osa fassaadi. Projekti lõppedes saab kasutusse võtta ka hetkel tühjad, niiskuskahjustustega toad.
Rakvere abilinnapea Allar Aroni sõnul vähenevad hoone rekonstrueerimiselsoojakaod ja maja ülalpidamiskulutused. ”Rekonstrueerimistööde järel on võimalik seni maja energiakuludsesse suunatud finantse edaspidi ümber suunata sotsiaalteenuste arendamisse.”
Aastavahetuse eel jõudis lõpule Rakvere Gümnaasiumi Tallinna tänava 29 õppehoone energiasäästu-rekonstrueerimine, mis hõlmas soojustustöid katusest vundamendini, küttesüsteemide rekonstrueerimist ja ventilatsiooni paigaldamist ruumidesse, kus see seni puudus.
Hoone rekonstrueerimistööd läksid maksma ligi 547 000 eurot. Tallinna tänava õppehoone, nagu varasemadki kordatehtud koolihooned, tegi linn korda saastekvootide müügist saadud raha eest.
Rakvere abilinnapea Allar Aroni sõnul jäi osa rahast, 22 614 eurot, tööde teostajale E&G OÜ ja PVH EHITUS OÜ–le välja maksmata. Linnavalitsus sõlmis 28. detsembril 2012 sellekohase kokkuleppe mainitud ettevõtetega, et peamiselt ilmastiku tõttu tegemata jäänud tööd, mis hõlmavad peamiselt haljastustöid ning ka osaliselt fassaaditöid, tehakse ära hiljemalt käesoleva aasta 31. maiks. Loe edasi: Rakvere Gümnaasiumi Tallinna tänava õppehoone remonditi energiasäästlikuks
Viljandi maavanem Lembit Kruuse ütles täna Suure-Jaanis aset leidnud rekonstrueeritud Jaama tänava avamisel, et igas kordatehtud tees ja tänavas on peidus regionaalpoliitika.
“Regionaalpoliitika selles mõttes, et igal inimesel peaks olema lausa inimõigus head teed kasutada. Selline tee tõstab selle piirkonna inimeste eneseväärikust,” tõdes Kruuse. “Iga tee ehitamise või remontimise puhul tuleb pelgalt tee kasutamise intensiivsuse või elanike arvu arvestamise kõrval kindlasti arvestada ka piirkondlikku mõju, vastasel korral poleks varsti mõtet väljaspool Tallinna või Harjumaad teid üldse ehitadagi.”
Maavanem avaldas ühtlasi heameelt, et Suure-Jaanist on kujunenud Põhja-Viljandimaa oluline tõmbekeskus. Oma osa selles on kindlasti ka viimastel aastatel linnas remonditud tänavatel.
Reede pärastlõunal Suure-Jaanis pidulikult avatud Jaama tänav on pärast remonti varasemast laiem ja korralike kõnniteedega.
Loe edasi: Viljandi maavanem: korras tee tõstab piirkonna elanike eneseväärikust
Korteriühistute juhtidele teeb muret rekonstrueerimistoetuste lõppemine ning ebakindlus tuleviku osas, nentisid Riigikogule ja valitsusele tehtud ühispöördumises möödunud nädalal Eesti Korteriühistute XV foorumil osalenud rohkem 300 ühistujuhti, kes esindavad tuhandeid kortermajades elavaid Eestimaa inimesi.
“Riiklikud toetused kortermajade renoveerimiseks on otsas ja keegi ei tea päris täpselt, mis edasi saab,” nentis Urmas Mardi, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige. “Ühistujuhid kinnitasid pöördumises, et ootavad vastutavatelt poliitikutelt selget kinnitust renoveerimistoetuste jätkumise ja nende suuruse kohta.” Oktoobri alguses lõpetas riigile kuuluv finantsasutus KredEx vahendite lõppemise tõttu energiaauditi, ehitusprojekti ja ehitise ekspertiisi toetuse taotluste vastuvõtu. Juba varem olid KredExil lõppenud kortermajade rekonstrueerimistoetuse vahendid. ” Toetus on korterelamutele hädavajalik, seda tõestab ka taotlejate hulk: KredExile esitatud 531 toetuse taotlusest soovis 93 korterelamut saada
35%, 166 korterelamut 25% ja 272 korterelamut 15% toetust,” tõi Mardi näite.
“Korteriühistutele suunatud teenustest jätkab KredEx küll korterelamu laenu käenduse pakkumist korteriühistutele ja korteriomanike ühisustele ning tagastatud korterelamu renoveerimistoetuse taotluste vastuvõttu, kuid suur osa kortermaju jääb riikliku toetuseta hätta vahendeid ei piisa, et elamu inimväärseks, soojapidavaks ja mugavaks koduks muuta. ” nentis ta.
Teadaolevate kavade kohaselt jätkatakse korterelamute rekonstrueerimise finantseerimisega järgmisel aastal, kuid täpsemad summad selguvad riigieelarve läbirääkimiste käigus sügisel.”Korteriühistute juhid saatsid foorumil ka valitsusele Riigikogule avaliku pöördumise, milles kurtsid oma muret – mis siis, kui umbmäärased lubadused vaid lubadusteks jäävadki ning aasta või rohkem kestvaks rekonstrueerimiseks vajalike eeltöödega alustanud ühistud renoveerimist rahapuudusel lõpule viia ei saa? ” rääkis Mardi.
“Kortermajade elanikke on väga tugevasti mõjutanud kaugkütte hiljutine hinnatõus. Tuleval aastal avanev elektriturg toob kaasa järjekordse hinnatõusu, mis paneb raskesse olukorda nii ühistud kui elektri hulgitarbijad kui ta tavatarbijatest korteriomanikud. Ainsaks võimaluseks kodukulusid kontrolli all hoida on energiasääst, mis tervikrenoveeritud majades on 40-50%.,” tõi ta näite. Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.
Möödunud nädalal kiitis Euroopa Komisjon heaks järjekordse piiriülese koostööprojekti „Safe Road“, mille tulemusena alustatakse veel tänavu Kagu-Eestit ja Pihkva oblastit ühendava Värska – Petseri kloostri tee rekonstrueerimistöödega, mis lähevad maksma ligi 6,5 miljonit eurot.
Karisilla – Petseri maantee Värskat ja Petserit ühendav 20,5 kilomeetri pikkune teelõik läbib Eesti-Vene piiril Koidula piiripunkti, mida ületab päevas 120-150 raskeveokit. Lisaks strateegiliselt tähtsale asukohale Eesti ja Euroopa Liidu ning Venemaa vahelise kaubanduse suunal on maanteel tähtis roll ka kohalike elanike ja turistide jaoks, kes külastavad seda teed kasutades aktiivselt Petseri kloostrit, Seto talumuuseumi ja teisi kohalikke turismiatraktsioone.
Kuna piiriületuste arv on alates Eesti astumisest Euroopa Liitu tublisti kasvanud, ei rahulda olemasolev kehvas olukorras tee-infrastruktuur enam regiooni vajadusi. Maantee on liiga kitsas, Värska – Koidula teelõigul on 2,5 kilomeetrine lõik asfaltkatteta ning liiklusohutuse seisukohast tekitavad muret jalg- ja jalgrattateede ning Venemaa poolel piiriparkla puudumine.
Et tõsta piiriülese regiooni konkurentsivõimet ja parandada nii piiriületusvõimalusi kui liiklusohutust, renoveeritakse rahvusvahelistele standarditele vastavaks 17 kilomeetrit maanteid Põlvamaal, ehitatakse 1,6 kilomeetri pikkune Värska keskusest Seto talumuuseumisse kulgev ning 300 meetrine rajatavast piiriparklast Koidula piiripunktini viiv jalg- ja jalgrattatee.
Venemaal Pihkva oblasti territooriumil rekonstrueeritakse piiripunkti ja Petseri kloostri vahele jääv 2,8 kilomeetrine teelõik, mille äärde ehitatakse jalg- ja jalgrattateed. Lisaks rajatakse Petseri kloostri lähistele turismibusside tarbeks parkla. Valgustuse, tualettide ja muude lisavõimalustega avar parkla ehitatakse raskeveokite ja sõiduautode tarbeks ka Vene poolel asuva Kunitšina Gora piiripunkti juurde.
Projekti käigus installeeritakse neli uut turismiinfo viita – Värskasse, Petserisse ja piirile nii Eesti kui Venemaa poolele. Lisaks tee-ehitusele korraldatakse projekti käigus ühisseminare ja -treeninguid, mille käigus jagavad projektis osalejad teadmisi ning oskusi liiklusohutuse, teede projekteerimise ja uute tehnoloogiate teemadel.
Teetöödega alustatakse oktoobris ning tööde tähtaeg on 2013. aasta lõpus. Projekti rahastab Euroopa Liit ning selle maksumus on ligi 6,5 miljonit eurot, millest 3,3 miljonit on planeeritud Eesti ning 3,2 miljonit Venemaa territooriumile jäävate teede ja parklate uuendamiseks. Eestis on projekti elluviijaks Maanteeamet ja Venemaal Petseri rajooni Administratsioon, Munitsipaalkultuuriinstituut „Petseri Kultuuri Keskus“ ja täisühing Shans & Co.
Kuu aega tagasi kiitis EAS heaks ka Kagu-Eestit ja Põhja-Lätit ühendava Mõniste – Ape Eesti-Läti piiri ülese tee rekonstrueerimise rahastamise, mille kogumaksumus on 5,35 miljonit eurot ning tähtaeg on 2014. aasta suvi.
Tartu on jõudnud Emajõe kaldakindlustuste rajamisega lõpusirgele – novembriks saab korda viimane kaldaäärne lõik, kus vee tasapinnale ehitatakse jõevaate nautimiseks puidust platvormid. Praegu on käsil tööd Võidu silla ja Turusilla vahelisel vasakkaldal, kus on valminud samasugune jõeäärne munakividest kaldakindlustus nagu ülejäänud kaldalõikudel. Täielikult uuendatakse kaldapealsel olev teedevõrk ja ehitatakse välja uus valgustus. Kõnniteega ristuvad rajad pikendatakse jõe poole ja veetasandile ehitatakse puitplatvormid, kust avaneb vaade jõele ja vastaskaldale.
Kaldakindlustust ehitab OÜ TAVT, tööde maksumus on 591 000 eurot. Projekti koostas OÜ Tinter-Projekt, arhitektuurne lahendus on tehtud koostöös OÜga Lahe Atmosfäär.
Käsilolev kaldakindlustuse rekonstrueerimine on III etapp EASi kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatavast projektist “Emajõe kaldakindlustuste rekonstrueerimine ja jõeäärsete teede korrastamine”. Projekti raames on rekonstrueeritud Emajõe tänav ja korrastatud kesklinna piires enamik jõekaldast.
EASile on esitatud taotlus Emajõe kaldakindlustuste ehitamise ja jõeäärsete kõnniteede rajamise III etapi tööde kaasfinantseerimiseks ligi 80 % ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.
Tööd lõpetakse tänavu novembris.
Pühapäeval, 5. juunil algusega kell 11 toimub Kareda vallas Esna vanas vallamajas 115 aasta vanuse pliidi rekonstrueerimise avaüritus, annab teada Järvamaa infoportaal.
Tuntud ahjumeister Arvo Täheväli Järvamaalt annab ülevaate hoonete küttekolletest ja ekspluatatsioonist. Koolituse esimesel päeval tutvustatakse praktilisi töövõtteid.
Eestvõtja on MTÜ Karessen. Üritusel on võimalus teha toetusannetusi. Pakutakse Karesseni seljankat.
Luunja alevikus on jõudnud lõpusirgele veevärgi uuendamise projekt.
Rekonstrueeritud on kanalisatsioonitorustikud, ehitatud uusi vee- ja kanalisatsioonitorustikke, rajatud reoveepuhasti ning joogivee eelpuhastusjaam, annab teada Tartumaa infoportaal.
Kõige keerulisem objekt oli reoveepuhasti, mis asub ajaloolise Luunja mõisapargi servas, kus kehtivad muinsuskaitsenõuded. Muinsuskaitseameti nõudel tuli puhasti paigutada osalt maa alla. See tegi töö kalliks ning nii jäi vähem raha torustike uuendamiseks.
Luunja vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitustööde hinnaks kujunes pisut üle 13 miljoni krooni.
Juba plaanitakse ka jätkuprojekti, kuhu on kavas hõlmata Kabina küla suvilapiirkonnad, Pilka küla tiheasustuse osa, Kavastu küla ja Luunja aleviku nn Uue tänava pikendus.
Rohekm infot: www.luunja.ee.
Haanja vald sai Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) 1,6 miljonit krooni, et rekonstrueerida Haanja küla joogiveetorustik.
Haanja valla enda osa projektis on 0,4 miljonit krooni. Ehitustööd on kavandatud 2011.-2012. aastaks.
Varem on KIK eraldanud 2,75 miljonit krooni Haanja küla reoveetorustiku rekonstrueerimiseks. Selleks tööks on korraldatud riigihange. Tööd on kavandatud samuti tulevaks ja ületulevaks aastaks.
Järgmisel aastal plaanib Haanja vallavalitsus esitada KIKile rahataotluse, et renoveerida Ruusmäe küla vee- ja heitveetorustik.
Kambja aleviku kortermajade rahvas ja asutused võivad eelseisvat talve tervitada rahuliku südamega, sest tänavu rekonstrueeriti suurem osa kaugküttetorustikust ja see vastab nüüd tänapäeva normidele.
Kui senini saatis katlamaja torusid mööda kuuma vee nii keskküttesüsteemi kui ka kraanidesse, siis nüüd on igas majas oma soojasõlm, kus kraanivett soojendatakse. Nii vähenevad soojakaod, kuna kuum kraanivesi ei saa enam pikkades torustikes jahtuda.
Kokku vahetati Kambja alevikus välja 1486 meetrit kaugküttetorustikku, välja jäid uue koolihoone ja tervisekeskuse küttetorustik, sest nende rajamisel on kasutatud juba tänapäevaseid tehnoloogiaid ja materjale.
Nõnda suure tööks taotleti toetust Keskkonnainvesteeringute Keskuselt. Ettevõtmine läks maksma 2 785 000 krooni, lisaka käibemaks.
