põlevkivi

Riigikogu kuritegu ökosüsteemide vastu

Aleksander Laane

erakonna Eestimaa Rohelised esimees

Äsjane Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) raport ütleb, et fossiilkütuste tootmist kogu maailmas toetatakse tempoga 10 000 dollarit minutis! Aastas toetavad maailma riikide valitsused fossiilkütuste tootjaid summaga, mida on raske isegi ette kujutada: 5,4 triljoni dollariga. Seda on palju rohkem, kui kogu maailma valitsused suvatsevad eraldada tervishoiu vajadusteks.

Harukordse erakonnaülese koosmeelega on Reformierakonna, Keskerakonna, IRLi ja Sotsiaaldemokraatide esindajad asunud Riigikogus soodustama põlevkivi kaevemahtude suurendamist. See on paari ettevõtja ja firma huvides tehtav subsideerimine ehk raha kinkimine, sest riik ei küsi meie ühise vara laristajatelt kaugeltki õiglast hinda. Kuritegu meie maa ökosüsteemi vastu püütakse ära teha eriti kiiresti, mis annab tunnistust pehmelt öeldes varjatud huvidest.

Eelnõu 43 SE maapõueseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmiseks on kavas suunata täiskogu päevakorda 9. juuniks, määrates muudatusettepanekute tegemise tähtajaks 10. juuni (!). Eelnõu esitajad ei ole vaevunud hindama selle vastuvõtmisega kaasnevaid keskkonnamõjusid, sealhulgas mõju kasvuhoonegaaside emissioonile. Nii kummaline kui see ka pole, ei ole tegelikult analüüsitud ka eelnõu sotsiaalseid mõjusid, jutustades muinasjutte lisanduvatest töökohtadest.

Tegemist on häbiväärse katsega muuta seadust vaid mõne ettevõtte ja selle omanike lühiajalistes huvides, ignoreerides avalikke huvisid ja ühiskonna pikaajalisi arenguperspektiive. Erakond Eestimaa Rohelised leiab, et eelnõu 43 SE tuleb esimesel lugemisel tagasi lükata ja kutsub üles Riigikogus esindatud erakondi lõpetada erahuvide eelistamine avalikele vajadustele.

Kohtla Kaevanduspark avab külastajatele Eesti ainsa rikastusvabriku

Kohtla Kaevanduspark avab täna renoveeritud Rikastusvabriku. See kaheksakorruseline hoone on alates 1950-ndatest eraldanud põlevkivi paekivist 48 329 542 tonni jagu. Nüüd on maja täis põnevaid teadmisi, uusi avastusi ning futuristlikku sisearhitektuuri. Objekti renoveerimist toetati Euroopa Regionaalarengu Fondist, oma toetuse andis ka Eesti Energia.
Rikastusvabriku avamist külastusobjektina oodati kaua – maa-aluste tööde ja toimetamistega olid külastajad hästi kursis, maapealne ajalugu vajas tutvustamist. Rikastusvabrik peidab endas mahukat ekspositsiooni põlevkivi tekkimisest, selle leiukohtadest, kaevandamisest ja kasutamisest. Lisaks saab aimu sellest, kuidas tulevikus on võimalik energiat toota. Siin võivad külastajad ka ise

käed külge panna, vaadata interaktiivseid väljapanekuid, lugeda ja kuulata lugusid. Kaheksanda korruse vaateplatvorm pakub imelisi vaateid Kaevanduspargile ja selle ümbruskonnale.
Eesti sügavaimat elamust pakkuvas Kaevanduspargis saavad külalised veeta terve päeva, soovituslikult on külastamiseks vaja aega varuda vähemalt kolm tundi. Avastamist ootavad lisaks Rikastusvabriku viiel korrusel paiknevatele huvitavatele ekspositsioonidele ka endised
kaevanduskäigud kogupikkusega üks kilomeeter ning kaheksa hektarit väliterritooriumi, kuhu on välja pandud vana kaevandustehnika. Tõelise kaevurieluga tutvumiseks saab sõita maa-aluse kaevuriterongiga ning soovi korral keha kinnitada maa-aluses sööklas. Kaevanduspargi partnerid pakuvad võimalust huvilistel osaleda maasturisafaril, kus avastatakse sissevarisenud šahte, karjäärijärsakuid ning põhjaveekoskede uuristusteid.
Kaevanduspargis toimuvad erinevad üritused, millest selle kevade suuremad on 1.mail toimuv kivi- ja kullapäeva koos kullauhtimise võistlusega ning 31. mail toimuv suur perepäev.
Kaevanduspark on avatud aprillis teisipäevast laupäevani kella 10-18, maist septembri lõpuni teisipäevast laupäevani kella 11-19 ja pühapäevast esmaspäevani kella 11-17.
Lisainfo külastuse ja Kaevanduspargi kohta www.kaevanduspark.ee.
Fotodel: Rikastusvabrik enne ja Renoveeritud rikastusvabrik.
Teet Enok

Linnapea Utah’ osariigist külastas Eesti põlevkivitööstust

Laulu- ja tantsupidu vaatama sõitnud Utah’ tööstuslinna Vernali linnapea Sonja Norton külastas sel nädalal Eesti põlevkivitööstust – Narva karjääri, Auveres kerkivat elektrijaama ja Eesti Energia õlitööstust.

Vernali linnapea kinnitusel on Eesti Energia põlevkiviprojekt Utah’s teretulnud. “See loob meile töökohti juurde, toob meie piirkonda tööstust, mis on hea, sest meile meeldib laieneda. Me püüame infrastruktuuri ja inimestega käituda vastutustundlikult, aga igasugune tööstus, mis aitab meie piirkonnal areneda, on teretulnud,” kinnitas Sonja Norton “Aktuaalse kaamerale” antud intervjuus.

Toetust põlevkivitööstuse arendamisele näitasid ka eelmise aasta lõpus läbiviidud uuringu tulemused, millest selgus, et 68% vastanutest on põlevkiviprojektide arendamise poolt. Eesti Energia omandas 2010. aastal Utah’ osariigis põlevkivimaardla, mis sisaldab hinnaguliselt 2,6 miljonit barrelit põlevkiviõli. Projekt on eelarendusfaasis, toimub keskkonnamõju hindamine, geoloogilised ja tehnoloogiauuringud. Õlitööstuse ja kaevanduse rajamine on plaanitud 2020. aastatesse ning rahastamiseks kaasatakse teisi strateegilisi investoreid.

Vernal on Eesti Energia Utah’ põlevkivimaardlale lähim linn, kus elab ligi 10 000 inimest. Piirkonnas on aktiivne nafta-, maagaasi-, fosfaadi- ja gilsoniiditööstus ning linn on tuntud ka dinosauruste fossiilide leiukohana.

Eestimaalased eelistaksid kodumaist autokütust

TNS Emori poolt läbiviidud uuringust ilmneb, et 65% eestimaalastest eelistaks Eestis kohalikust toorainest toodetud autokütust. Valdav osa, ehk 84% uuringus osalenud inimestest peab kodumaise põlevkivitööstuse arendamist majanduslikel põhjustel vajalikuks. Sama hulk vastajaid väljendas toetust seisukohale, et Eesti Energia peaks ka teistes riikides põlevkiviprojekte arendades Eestile raha teenima. Veel aasta tagasi oli see näitaja vaid 76%.

Eesti Energia Õlitööstuse juhatuse esimehe Igor Kondi sõnul näitab uuring, et toetus põlevkivist vedelkütuste tootmisele kasvab käsikäes teadlikkuse
paranemisega. „Eesti Energia on põlevkivist vedelkütuste tootmisel Eestis läbimas murrangulisi arenguid, sügisel peaks tulema esimene õli meie uue
põlvkonna tehnoloogial töötavast Enefit280 õlitehasest ning tulevikus saab põlevkivist toota ka sõiduautole sobilikku mootorikütust. Esimesed diisli
kvaliteeti kinnitavad katsed on tehtud,” kommenteeris proovisõitude tulemusi Igor Kond.

Sarnaselt põlevkivienergeetikale laiemalt, on ka toetus põlevkivist vedelkütuse tootmisele seda suurem, mida parem on vastajate teadlikkus tehtavatest investeeringutest. Teadlike vastajate seast 73% vastasid, et toetavad põlevkivist vedelkütuste tootmise edasist arendamist ja laiendamist.

Täna toodab Eesti Energia vedelkütuseid kahes Enefit140 tootmisplokis, mille aastane tootmismaht jääb miljoni barreli juurde. Esimene uus Enefit280 õlitehas, mille kuumkäivitus käib, kahekordistab toodangumahu. 2016. aastaks on Eesti Energial plaanis rajada veel kaks täiendavat Enefit280 õlitehast ja järeltöötlustehas, mis koos tänaste tootmisvõimsustega kataks mahult kogu Eesti vedelkütuste vajaduse ning võimaldab toota ka autokütuseks sobilikku kõrgekvaliteedilist diislit. Eesti Energia Õlitööstus annab täna Ida-Virumaal tööd enam kui kolmesajale inimesele, tootmise laiendamine tõstaks töökohtade arvu pooletuhandeni.

Eesti Energia poolt tellitud ja juunis valminud TNS Emori uuringus osales juhuvalikuga 1000 inimest vanuses 15-74 aastat.

Ida-Viru suveniiriks valiti põlevkivišokolaad “Pruun kuld”

Ida-Virumaa suveniiriotsingud andsid saagiks põlevkivišokolaadi, harupesa, ökoseebi ja palju muud, mis ei jääks selle ostjal “tolmu koguma”, vaid leiaks praktilist kasutust.

“Põlevkivišokolaad sai ülekaaluka toetuse just praktilise väärtuse tõttu. Selles on ka huumorit ning meie ajalugu ja tänapäev on hästi kokku pandud,” kommenteeris žürii esimees, Jõhvi kontserdimaja direktor Piia Tamm.

Taruvaiku ja vahvlipuru sisaldava maiuse idee autor on Ene Raudar MTÜst Kultuuriveski. “Naljakas on see, et suveniirikonkursi auhinnad antakse üle turismimessil “Tourest” ja seal ma sellele mõttele kolm aastat tagasi tulin. Sattusin vestlusringi maavanema ja Kõlleste Kommimeistrite müügijuhiga. Pakkusin maavanemale, et annan talle hea kingiidee – põlevkivišokolaadi. Tookord jäi see sinnapaika. Kui lugesin suveniirikonkursist, mõtlesin, et teen siis ise selle asja ära.”

Edasi loe Põhjarannikust.

Jõhvis tehti proovisõit põlevkiviõlist toodetud diiselkütusega

Eile, 25. oktoobril 2011 Jõhvis toimunud XI Eesti Energia põlevkivipäeval olid fookuses uued kaevandamise tehnoloogiad ja vedelkütuste tootmine. Seda, et põlevkivist toodetud vedelkütus on reaalsus, näitas ka esimene sõit Eesti Energia põlevkiviõlist toodetud diiselkütusega. Proovisõit kinnitas, et põlevkiviõlist toodetud diiselkütus on heade omadustega ja suudab konkureerida nafta baasil toodetavate autokütustega.

Eesti Energia kütuste valdkonna juhi Harri Miku sõnul liigub põlevkivi kasutamise trend selgelt kõrgema lisaväärtusega toodete suunal. „Täna on meil olemas 600 liitrit kaasaegsetele kütusenormidele vastavat autokütust. 2016. aastaks kavandame tootmise laiendamist ning aastas toota vedelkütuseid mahus, mis kataks kogu Eesti vajaduse.

„Põlevkivi kaevandamisel rõhutatakse sageli eelkõige selle pikka traditsiooni ja ajalugu. Meie jaoks on põlevkivi tuleviku maavara,“ ütles Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive põlevkivipäeva avakõnes.

Põlevkivi kaevandamise tehnoloogia vallas on Eesti juba täna maailma tasemel. „Tehnika ja tehnoloogia, mida me Estonia kaevanduses ja Narva karjääris kasutame, on valik parimast, mis kohandatud vastavaks just siinsete tingimustele,“ kinnitas Eesti Energia Kaevanduste juhatuse esimees Veljo Aleksandrov. Tema sõnul ei saa efektiivsuse tõstmine tulla ei keskkonna ega töötingimuste arvelt ning seda peetakse silmas nii tänaste kaevanduste kui ka tulevikus rajatavate puhul.

Põlevkivipäeval anti üle ka järjekordsed Eesti Energia Kaevanduste stipendiumid tulevastele mäemeestele. Stipendiumi said TTÜ Mäeinstituudi üliõpilased Raul Roots, Kaspar Peebo ja Sander Sööt.

Järgmine, XII põlevkivipäev toimub 2012. aasta sügisel.