Pärimusmuusika ait

Pärimusmuusika Lõikuspidu 2024: Uued tuuled ja sügavad juured

Alika Milova Viljandi Pärimusmuusika Festivalil eriprojektis “Laula mu (rahva)laulu”.

Foto: Martin Kosseson / Eesti Pärimusmuusika Keskus

Päevatoimetaja

4.–5. oktoobrini toimuv traditsiooniline Pärimusmuusika Lõikuspidu toob langevate lehtede perioodi värskeid kõlasid ja kontrastseid uusproduktsioone. Oma esivanemate pärandiga seotud paladest koosneva erikavaga esinevad Viljandi Pärimusmuusika Aidas esmakordselt üheskoos lauljad Alika Milova ning Arno Tamm.

Loe edasi:

LEEDU JA EESTI MUUSIKUD ÜHENDAVAD KÄED JA SÜDAMED PÄRIMUSMUUSIKA AIDAS

Rahvusvaheliselt tunnustatud Leedu multiinstrumentalist ja helilooja Saulius Petreikis loob koos oma kvarteti ja hinnatud kitarristi Andre Maakeriga värvikirevaid maailma- ja jazz-muusikavahelisi kõlasid. 7. detsembril avaneb Pärimusmuusika Aida laval võluv muusikamaailm, mis pakub põnevust igale kuulajale. Mängitakse lugusid värskelt albumilt The Gate of Dreams, kuid esitatakse ka kompositsioone varasemast repertuaarist.

Loe edasi:

VIIMASEID PÄEVI SAAB ESITADA MUUSIKALISI TÖID AUHINNALE ETNOKULP 2023

Pildil ETNOKULP 2022. Foto: Ako Lehemets

Pärimusmuusikat esitavatelt kollektiividelt ja sooloartistidelt oodatakse singleid, lühikesi ja pikki albumeid, digitaalseid väljaandeid ja füüsilisi eksemplare, töötlusi ja vanade lugude uusversioone, mis on välja antud vahemikus 1.08.2022–1.08.2023. Materjalide edastamise tähtaeg on 4. august 2023.

Loe edasi:

EESTI PÄRIMUSMUUSIKA KESKUSEL TÄITUS MILJON KÜLASTUST

Viljandi Pärimusmuusika Aida hoone tagakülje juurdeehituse klaasseinad.
Foto: Urmas Saard / Külauudised

Eesti Pärimusmuusika Keskusele 15 aastat koduks olnud Viljandi Pärimusmuusika Ait tähistab 24. märtsil esimest miljonit ning ümmargust tähtpäeva sünnipäevapeoga.

Loe edasi:

MAAjaILM esitleb: Vene päev

14.04.2012 algusega 16:00 toimub Pärimusmuusika aidas Vene päev.

Pilet: Päevapilet 9 € / 7 € (soodushinnaga piletid kehtivad õpilastele, üliõpilastele ja pensionäridele). Piletid on müügil Piletilevis.

Viljandi pärimusmuusika festivali väike veli MAAjaILM jätkab uues formaadis. Seekordsel rahvuspäeval keskendume idanaabrite traditsioonidele, pärimusele ja muusikalisele indentiteedile. Kohaletulnud saavad ära küsida oma seni hinges kripeldanud küsimused vene traditsioonide ja muusika kohta, õppida selgeks nii mõnedki idanaabrite pärimustantsu sammud ning tantsida, tantsida, tantsida seni, kuni hommik koidab.

Lisinfo:www.folk.ee

Viljandi Pärimusmuusika Ait ootab sünnipäevale

24. märtsil peab Viljandi Pärimusmuusika Ait oma neljandat sünnipäeva. Seda rõõmupäeva tahame tähistada ka Sinuga, kallis sõber, kes Sa ikka ja jälle leiad Aidast üles pärimusepärlid ning annad oma panuse meie hingeelule. Selleks puhuks toob pärimusebuss, mis sünnipäeval kulgeb liinil Setomaa-Šotimaa, püünele tantsulise kolmiku nimega Klapp ning armastatud laululinnu Kate Youngi koos sõpradega.

Et kevade meeleolu rõhutada ning külaliste suunurki kergitada, sirisevad sünnipäeval ka kevadetnolised. Õndsas meeleolus saadab pidulised hommikusse etnobiidipidu Folkloob, kus seekord asuvad pulti DJ HU alias Hannaliisa Uusma ning DJ Suits alias Juhan ja Janne Suits. Tule meiega rõõmu jagama, hää sõber!

Ajakava:
18:00 avatud kohvik väikeses saalis, sirisevad Kevadetnolised
19:00 Kate Yong ja sõbrad suures saalis
20:15 avatud kohvik väikeses saalis, sirisevad Kevadetnolised
21:00 tantsuks mängib ansambel Klapp suures saalis
22:00 avatud kohvik väikeses saalis Loe edasi: Viljandi Pärimusmuusika Ait ootab sünnipäevale

Tuhat talitantsijat välgutab Viljandis pakasele taldu

Neljapäeva õhtul Pärimusmuusika Aidas avatava 3-päevase Viljandi talvise tantsupeo kulminatsioonina astub laupäeval pakaselisel Vabaduse platsil tantsusõõridesse üle tuhande inimese.

14. korda peetava talipeo eestvedajad on algusest peale tahtnud iselaadse ettevõtmisega näidata, et tantsust saab rõõmu ja tervist ammutada igasugustes oludes. Peakorraldaja Vaike Rajaste sõnul pole tegelikult suurt vahet, kas tantsitakse soojas toas või pakaselisel linnaväljakul. „Peaasi, et hing on lusti täis,“ sõnas ta.

Kuigi Eesti vanima ja suurima talvise tantsupeo ajaloos on folkloorseid tantse ette võetud nii lumes kui poris, möönis Rajaste, et selleks korraks ennustatav 30-kraadine külm on erakordne. „Tuleb tunnistada, et nii madala temperatuuriga pole me varem rinda pistnud, aga vaevalt me jänni jääme. Vähemalt pole siiani ükski registreerunu teatanud, et ta külma pärast tulemata jätab.“

Eile lõunaks oli internetis end laupäevasele suurele ühistantsimisele kirja pannud 1006 tantsijat 78 rühmast, mida on mõnevõrra rohkem, kui eelmistel aastatel. Et tänavu möödub 110 aastat tantsutaat Ullo Toomi sünnist, on esitamisele tulev repertuaar valitud tema 1953. aastal ilmunud raamatust «Eesti rahvatantsud». Loe edasi: Tuhat talitantsijat välgutab Viljandis pakasele taldu

Pärimusmuusika aidas tuleb tore kaminakontsert

Anu Taul ja Tarmo Noormaa. Foto: erakogu

Eesti Pärimusmuusika Keskus annab teada, et 25. novembril astuvad Viljandi Pärimusmuusika aidas kuulajate-vaatajate ette Anu Taul (laul, kitarr, vile,) ja Tarmo Noormaa (2-realine lõõts, eesti lõõts). Kell 19.00 algav kaminakontsert kannab pealkirja “Engede aig”.

Hingedeajal peaksid olema vaiksed ja udused ilmad. Kui on tuuline, on hinged rahulolematud. See on aeg sügiskuu algusest jõuludeni. Kuulda saab lugusid ja laule haldjatest, tontidest, lindusest ja kogu hingest. Avatud laste mängutuba.

Allikas: Eesti Pärimusmuusika Keskus

Viljandi Tantsumaja annab vanadele tantsusammudele uue hoo

Kevadel Viljandi Pärimusmuusika Aidas käima lükatud tantsuõhtute sari Tantsumaja saab septembris hoogu juurde ja meelitab jalga keerutama kõiki, kel soov end pärimuslike tantsude sees ja saatel hästi tunda.

23. septembril kell 19 uuele hooajale minev Tantsumajade sari on paljuski sarnane tantsuklubide liikumisega, mis kutsuti Eestis ellu juba 1990. aastatel. Mõlema puhul on eesmärgiks inimeste toomine vanade tantsude juurde, õpetades XIX ja XX sajandi vahetuse populaarsemaid seltskonnatantse, nagu näiteks valssi, polkat, reinlendrit, labajalavalssi ja ka teiste rahvaste tantse.

Tantsumaja uudsus peitub õhtu ülesehituses, sest erinevalt tantsuklubidest on seal õppeprotsess ja pidu teineteisest lahutatud. Need, kes soovivad tantsusamme õppida, saavad seda teha tantsuõhtule
eelnevas õpitoas.Muusikuid valides tähtsustavad korraldajad ansamblite kõrval soolopillimehi ning püüavad panna inimesi tantsu kaudu taasavastama soolomängu maagilist kõla ja rütmimaastikku. Nii aitavad Tantsumajad meeles pidada, et pärimusmuusika on tantsuga väga tihedalt seotud, sest peaaegu kogu selle žanri instrumentaalmuusika on tantsumuusika.

Tantsuõhtele võib tulla koos pere või sõpradega, aga miks mitte ka näiteks töökaaslaste seltsis. Varasem kokkupuude pärimustantsudega tuleb seejuures kasuks, kuid pole kindlasti tuleku vältimatuks eelduseks.

Tantsuklubide traditsioon sai alguse 1970. aastate esimesel poolel Ungaris (TanchazI), kus vastukaaluks lavatantsule ja kommunistlikule survele tunti vajadust säilitada oma hääbuvat pärimuskultuuri. Alates
sellest on liikumine muutunud populaarsemaks ning levinud ka teistesse maadesse. Lisaks Eestile toimuvad tänapäeval samalaadsed peoõhtud näiteks Rootsis, Soomes, Norras, Belgias, Hollandis, Austrias ja Prantsusmaal.

2011. aasta Tantsumajad Viljandi Pärimusmuusika Aidas:
* 23. septembril kell 19.
* 21. oktoobril kell 19.
* 18. novembril kell 19.
* 16. detsembril kell 19.

Lisainfo: www.folk.ee

Rannar Raba

Pärimusmuusika Ait pidutseb naljapäeval

Viljandi Pärimusmuusika Ait ootab kõiki häid sõpru oma kolmandale sünnipäeva puhul 1930. aastate stiilis külapeole. Sünnipäevapeo juhatab sisse kontsert Ring, kus astuvad üles TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia endised ja praegused õpilased ning nende sõbrad Tantsumeeleolu loob ansambel Pärnu poisid, kohvikus toimub pärimuskaraoke.

Peole oodatakse stiilsetes rõivastes.

Viljandis avab uksed Tantsumaja

Kaks korda kuus kooskäivale Tartu tantsuklubile ja igakolmapäevasele Tallinna folgiklubile avab Pärimusmuusika Aidas sel reedel uksed Tantsumaja.

Kell 19 algab tunnine reinrendri õpituba, mida veavad Kadri Lepasson ja Maarja Nuut. Kell 20 kutsuvad kõiki tantsima Violin Violence (viiulid), Siim Rikker ja Juhan Uppin (lõõtsad), Kulno Malva (karmoška) ja Ragnar Toompuu (mandoliin). Pidu kestab keskööni.
Tantsumaja on koht, kus saab tantsides pidutseda parimate pillimeeste saatel. Ette võetakse traditsioonilisi eestlaste, aga ka teiste rahvaste tantse. Kindlasti saab tantsida valssi, reinlenderit, polkat, labajavalssi ning paljusid muid vähem ja rohkem tuntud tantse.
Tantsumajja on oodatud igas vanuses ja igasuguste oskustega inimesed, kes tahavad tantsida, aga ka lihtsalt kuulates-vaadates mõnusalt aega veeta. Peo juhatab alati sisse õpituba, kus õpetatakse eeloleval õhtul tantsitavaid tantse.
Tantsumajade traditsioon sai alguse 1970. aastate esimesel poolel Ungaris, kus vastukaaluks lavatantsule ja kommunistlikule survele tunti vajadust säilitada oma hääbuvat pärimuskultuuri. Alates sellest on tantsumajade liikumine muutunud aina populaarsemaks ning levinud ka teistesse maadesse. Tänapäeval toimuvad samalaadsed peoõhtud Rootsis, Norras, Belgias, Hollandis, Austrias, Prantsusmaal ja nüüd ka Eestis.
Pärimusmuusika on tantsuga tihedalt seotud, sest peaaegu kogu selle žanri instrumentaalmuusika on tantsumuusika. Pärimusmuusika peamine funktsioon ongi rahvast tantsitada ning selleks on vaja kahte osapoolt. Tähtis on side muusiku ja tantsija vahel: tantsija tantsib muusika saatel ning muusik seab oma mängu tantsija järgi. Selline suhtlus säilitab ning taasloob pärimustantsule ja -muusikale iseloomuliku tunnusjoone: improvisatsioonilisuse.

Pärimusmuusika Ait sai põrandale soojad vaibad

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia andis Pärimusmuusika Aidale 12 tudengite valmistatud rõõmsavärvilist kaltsuvaipa, mida hakatakse kasutama kontserdilavade kujundamiseks.

Kooli rahvusliku tekstiili õppekava hoidja ning lektor Kristi Jõeste rääkis, et vaibad valmisid esmakursuslaste käe all. „Kuna kaltsuvaiba tegemine on kõige lihtsam kudumise tehnika, aitab see noortel hõlpsasti aru saada, kuidas üks kangas üldse tekib. Tänavu oli neil seda eriti hea teha, sest algusest peale oli teada kus ja kuidas vaipu kasutama hakatakse – usun, et see oli tüdrukutele väga motiveeriv. Pealegi on aida sisemus kujundatud selliselt, et sinna sobivad looduslike värvidega tehtud tekstiilid suurepäraselt,“ sõnas Jõeste.

Aida administraator Silja Soo avaldas heameelt, et kultuuriakadeemia tuli õppeaasta algul vaipu pakkuma ning andis kontserdimaja töötajatele võimaluse meelepärased kavandid ise välja valida. „Oleme vaipu lavade kujundamiseks varemgi kasutanud, kuid tahtsime juurde tuua midagi sellist, millel on oma lugu ning otsene seos Viljandiga. Valisime välja sellised kavandid, mis omavahel kõige paremini kokku sobisid, kuid pakkusid samas kontraste ning olid pilkupüüdvad ka eraldiseisvana.“

Vaipade autorid on Kärt Aedviir, Liis Jürken, Maarja Noorväli, Enelin Pedak, Pille Pilvar, Hanna Reilson, Signe Rätsepso, Kadi Salumets, Vaike Salus, Kadri Soone, Maren Suurna ja Kadri Viin.

20. veebruarini on huvilistel võimalik vaipu uudistada aida fuajees.

Allikas www.folk.ee

Viljandis astuvad reedel lavale parimad pärimusmuusikud

Eesti Pärimusmuusika Keskus korraldab sel reedel, 21. jaanuaril kell 19.00 Viljandis suure ülevaatekontserdi, kus astuvad lavale paljud praeguse aja kõige säravamad pärimusmuusikud.

Viljandi Pärimusmuusika Aida suures saalis tuleb vaatajate-kuulajate ette kümmekond sooloesinejat ja kaks ansamblit. Galakontserdil külvavad muusikaelamusi Meelika Hainsoo, Cätlin Jaago, Tuule Kann, Karoliina Kreintaal, Tarmo Noormaa, Maarja Nuut, Sandra Sillamaa, Juhan Suits, Tõnu Tubli, Lauri Õunapuu, Jalmar Vabarna, Ando Kiviberg ning ansamblid RO:TORO ja Gjangsta. Kontserdi lavastaja on näitleja ja Ugala teatri loominguline juht Indrek Sammul. Laval toimuvat ohjab muusik ning pärimuskultuuri hoidja Jaak Johanson.

ERR-i Klassikaraadio on otsustanud galakontserdist teha helisalvestise, mida pakutakse alanud aastal Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) liikmesjaamadele.

Eesti Pärimusmuusika Keskus korraldab pärimusmuusikute esinemisi aastaringselt Viljandi Pärimusmuusika Aidas, aga ka paljudes teistes Eestimaa kontserdipaikades. Suurim traditsiooniline sündmus on tuhandeid inimesi kokku meelitav Viljandi pärimusmuusika festival, mis sel aastal leiab aset 28.-31. juulil ning kannab pealkirja “Rütm ja pulss”.

Lisainfo: www.folk.ee

Viljandi waldorfrahvas korraldab Aidas jõululaada

12. detsembril kl 11-15 toimub Pärimusmuusika Aidas Viljandi waldorfpere traditsiooniline jõululaat sealse kooli ja lasteaia toetuseks.

Laadalt leiab kingiks mitmeid keskkonnasõbralikke tooteid: puidust lelusid, ökoseepe ja -kosmeetikat, taimedega värvitud lõngasid, lambanahku, mett, lasteraamatuid, isetehtud ehteid, maiustusi ja palju käsitööd (külalistelt, teistelt waldorfkoolidelt, oma lapsevanematelt).

Töötubades saab meisterdada jõulukaarte, vahaküünlaid, jõulukroone ja -krässe, päkapikukesi, proovida pakutrükki ja kedervarrega ketramist, viltida.

Muinasjututoas võib vaikselt muinasjutte kuulata – räägivad Kristiina Ehin ja Epp Petrone. Päris pisikestele on avatud lapsehoidjaga mängunurk. Koduses kohvikus pakutakse lastevanemate valmistatud küpsetisi, kooke, leiba ja jooke, kohapeal valmivad vahvlid. Toimub piparkoogimajade näitus, võistlus ja oksjon ning laadatraditsioonide kohaselt loterii.

Laval on aga palju mõnusat muusikat waldorfkooli lastelt, lastevanematelt, sõpradelt: üles astuvad Karoliina ja Maarja, Kääksutajad, Margit Kuhi kandleklubi, Annika Mändmaa, Ruslan Trochynskyi, Justin Petrone jt.

Sissepääs on prii, tasuda tuleb osalemise eest töötubades. Laada tulu eest ostetakse koolile ja lasteaiale õppevahendeid.

Lisainfo: Gea, tel 58424080. www.waldorf.vil.ee

Allikas: Viljanda Vaba Waldorfkool

Kaminaõhtud Pärimusmuusika Aidas

Nädala pärast alustab Eesti Pärimusmuusika Keskus kaminaõhtute sarjaga, kus rulluvad kord kuus elava kaminatule paistel lahti kütkestavad lood ja laulud nii sõnas kui muusikas.

Esimese kaminaõhtu külalisteks on luuletaja Kristiina Ehin ja multitalent Silver Sepp, kes loevad, jutustavad ja laulavad teineteisele ja kõigile neile, kes sel hingedeaja alguse õhtul kaminatule ümber kogunevad.

“Teeme juttu vetelkõndimisest, revolutsioonist, kinnijäämisest, vabadusest, tasakaalust, elumustritest ja juurtest, mistoidavad, aga kuhu vastu võib ka varba ära lüüa,” rääkis Silver Sepp.

Allikas: Eesti Pärimusmuusika Keskus