Ornitoloogid viivad õpetajad õue

Eesti Ornitoloogiaühing alustab koostöös Tartu Keskkonnahariduse Keskusega linnuõppekoolitust õpetajatele. Osalema on oodatud eelkõige üldhariduskoolide loodusainete, aga ka algklasside õpetajad.

Koolitus toimub vähemalt 23 kohas üle Eesti, kuhu oodatakse õpetajaid kõigist piirkonna koolidest. Igas paigas viiakse kevade jooksul läbi kolm hommikust väliõpet pikkusega 2-3 tundi, mille käigus õpitakse välimuse ja hääle järgi tundma umbes 30 tavalisemat linnuliiki ning saadakse üldteadmisi lindudest. Osalejad saavad ka koolitustunnistuse. Esimene väliõpe toimub märtsi lõpus või aprilli alguses, teine aprilli teises pooles ja kolmas mai keskpaigas.

Õppimise lihtsustamiseks ja teadmiste kinnistamiseks tuleb õppe alguseks EOÜ kodulehele ka abimaterjal tavalisemate linnuliikide fotode, häälte ja kirjeldustega.

Koolituskohad ja lähem teave on EOÜ kodulehel www.eoy.ee. Koolitus on tasuta, seda toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Talvine linnuvaatlus võeti kokku

Eesti Ornitoloogiaühingu poolt 28. ja 29. jaanuaril läbiviidud talvine aialinnuvaatlus TALV 2012 pakkus mitmeid üllatusi nii osalejate kui lindude
poolt. Oma vaatlused edastas 2050 linnusõpra 1439 paigast üle Eesti ehk pea kaks korda rohkem kui eelmistel aastatel. Kokku vaadeldi 45 686 lindu 54 liigist. Kuigi keskmine lindude arv ühes vaatluskohas (32) oli väga lähedane mullusele tulemustele (33), pärssis paljude vaatlejate
tähelepanekute kohaselt lindude arvukust ja liigilist mitmekesisust vaatluse ajal valitsenud käre pakane, mille tõttu oli linde näha
tavapärasest vähem. Kindlasti on lindude vähesusel oma roll ka eelnevate aastate külmadel ja lumerohketel talvedel, mis kahandasid paljude liikide arvukust.

Kõige arvukam liik oli kolmandat aastat järjest rasvatihane, kes esines üle 95% vaatluskohtades ning moodustas umbes veerandi lindude koguarvust. Teise koha saavutas taas rohevint, kolmas oli taas põldvarblane. Enamike liikide arvukus oli stabiilne, silmapaistvaimad langused toimusid invasiooniliikide pasknääri ja suur-kirjurähni esinemissageduses, samalaadset trendi võib märgata ka suurenenud kiskluse ja külmade talvede ohvril nurmkanal. Märgatavalt on tõusnud leevikese esinemissagedus. Liigiline mitmekesisus vähenes juba teist aastat järjest 4 liigi ehk 6,5% võrra, seda peamiselt harvaesinevate liikide arvelt. Ometi vaadeldi sarnaselt eelmistele aastatele talvistest haruldustest punarinda (29 is), kaelus-turteltuvi (6 is), tamme-kirjurähni (5 is) ja käblikut (2 is).

Tänavuse aialinnuvaatluse teemaküsitluseks olid haigusilmingute ja hälvetega linnud. Taolisi linde oli tänavuse või eelmiste talvede jooksul
märganud 9,9% vastajatest, levinuimaks ilminguks oli uimasus ja loidus, mida märgati paljudel liikidel, kuid peamiselt rohevindil ja rasvatihasel.

Talvise aialinnuvaatluse statistika nii üldkokkuvõttes kui maakondade lõikes leiate TALV 2012 kodulehelt www.eoy.ee/talv.

Eesti Ornitoloogiaühing tänab kõiki aialinnuvaatlusel osalejaid ning ajakirjanikke, kes aitasid üritusest teavitada. Järgmine talvine
aialinnuvaatlus toimub 26.-27. jaanuaril 2013.

Valmis talvine aialinnuaabits nutitelefonidele

Eesti Ornitoloogiaühing koostöös Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja Eestimaa Looduse Fondiga on loonud nutitelefonides kasutatava abimehe talviste aialindude määramiseks. “Talvisest aialinnuaabitsast” leiab 36 tavalisema aialinnu joonistuse, lühikese tutvustuse ja iseloomuliku laulu või häälitsuse.

Lihtsalt kasutatav aabits on heaks abimeheks linnuliikide määramisel toidumaja juures või koduaias. Esialgu saavad aabitsat kasutada Android tüüpi nutitelefonide omanikud, järgmise nädala algul lisandub sama võimalus ka Apple`i toodetele. Nutirakenduse on teinud Marko Peterson. Viited rakenduse allalaadimisele leiab Walk&Learn kodulehelt www.walk-n-learn.com. Talvine aialinnuaabits on kõigile kasutajatele tasuta.

Allikas: Eesti Ornitoloogiaühing

Lõppes talvine lindude rahvaloendus

Eesti Ornitoloogiaühingu korraldatud talvisel aialinnuvaatlusel TALV 2012 vaadeldi 28. ja 29. jaanuaril esialgsetel andmetel üle 25 000 linnu.Oma vaatlused on edastanud 1152 linnusõpra ning aialinnuvaatlusi tehti rohkem kui 760 paigas üle Eesti. Prognoositavalt pea poole suurem vaatlejate arv tõstab kogutud andmete väärtust ja edaspidi võib teha üha usaldusväärsemaid järeldusi meie talvituvate aialindude liigilise koosseisu ja arvukuse muutuste kohta.
Loe edasi: Lõppes talvine lindude rahvaloendus

Avatud on selle aasta linnu koduleht ja algab mälumängusari

Eesti Ornitoloogiaühing on 2012. aasta linnuks valinud tüllid. Tänaseks on avatud aasta linnu koduleht aadressil www.eoy.ee/tullid. Siit leiab teavet aasta lindude, tülliaastal kavandatud tegevuste ja osalemisvõimaluste kohta. Lehte täiendatakse pidevalt. Tülliaasta algab mälumängusarjaga.

Aasta jooksul toimub üheksa mänguõhtut, kus küsimused ei ole ainult aasta linnust. Paljudel küsimustel on ette antud vastusevariandid ja mäng on jõukohane igaühele. Osaleda võib nii võistkonnaga kui üksi. Tegemist on mõnusa seltskondliku olenguga, mis avardab silmaringi. Parimatele on auhinnad, pakutakse ka teed ja suupisteid.  Esimene mälumäng toimub täna, 26. janauaril Tartus Baeri maja saalis (Veski 4) algusega kell 18.30.

Väike- ja liivatüll on kaks atraktiivset kurvitsalist. Aasta linnu otsingul langes valik neile peamiselt kolmel põhjusel. Esiteks on tegemist linnuliikidega, kes ajavad väga sageli oma asju inimese vahetus naabruses, kuid jäävad pahatihti sealjuures just inimese enda jaoks märkamatuks. Teiseks on tegemist liikidega, keda on nii Eestis kui ka mujal Euroopas mingil õnnetul moel üsna kesiselt uuritud. Ning kolmandaks – mõlema liigi arvukus on aastakümneid vaid langenud

 

Suitsupääsukese aasta sai läbi

Aasta hakkab lõppema ja nõnda valmistub ka tänavune Eesti Ornitoloogiaühingu aasta lind suitsupääsuke

oma tiitlit edasi andma tüllidele, kirjutab ajakiri „Tiiutaja“. Suitsupääsukese aasta ühe ettevõtmisena taaselustati 1993. aasta algatus „Kodukoha pääsuke“, kus igaühel on võimalik kaasa aidata suitsu- ja räästapääsukeste käekäigu jälgimisele. Oma kodukoha pääsukeste tegemisi vaatles sel aastal terasemalt rohkem kui 250 inimest 130 vaatluskohas üle Eesti, kõige enam Harju- ja Raplamaal.

Meile laekus teavet ligi 600 pääsupesa kohta, mõlema liigi kohta peaaegu võrdselt. Tulemustest selgus, et meie suitsupääsukesed pesitsevad praegu valdavalt lautades, tallides, küünides, kuurides,

saunades ja garaažides, aga ka pööningutel. Kõige sagedamini on majapidamises üks pesa, kuid ühes Viljandimaa talus oli lausa 27 asustatud pesa. Kokkuvõttes tuli ühe majapidamise kohta

keskmiselt kolm pesa. 40 paari pesitses suve jooksul kaks ning kolm paari kolmandagi korra. Esimesed pojad koorusid enamasti juuni keskpaigast juuli keskpaigani, teise kurna pojad alates

augusti algusest ning kõige hilisemad augusti lõpus. Esimene pesakond lennuvõimestus suitsupääsukestel enamasti juuli teise dekaadi jooksul, kõige hilisemad pojad lahkusid pesast aga alles 29. septembril. Sobivatele ilmadele vaatamata oli suitsupääsukestel pesas keskmiselt vaid 4,1 poega, mis tähendab neile kehva aastat. Näiteks aastatel 1993–1999 oli see 4,2–4,6.

Sel aastal katsetati Eestis teadaolevalt esimest korda ka spetsiaalseid pääsukeste tehispesi. Mõlema liigi jaoks seati üles kaksteist pesa, kuid neisse asus elama vaid üks suitsupääsukeste paar. Peale selle pesitses ühes suitsupääsukesele mõeldud pesas hallkärbsenäpp ning räästapääsukese pesas herilased. Pesade katsetamist jätkatakse

siiski ka järgmisel aastal. Pääsukeste uuringust Pärnumaal, „Kodukoha pääsukese“ tulemustest ja

muu maailma uudistest (suitsupääsuke oli selle aasta lind ka Hollandis ja Lõuna-Aafrika Vabariigis) saab pikemalt lugeda aasta linnu kodulehelt www.eoy.ee/suitsupaasuke. Põhjalikum analüüs ilmub aga järgmisel aastal ajakirjas Hirundo.

Suitsupääsukese aasatast võib kuulda ka Kuku raadio Ilmaparandaja saates 7.jaanuaril.

 

Leiti vanur-randtiir

randtiir www.vikipeedia.ee

Olavi Vainu Matsalu rõngastuskeskusest kirjutas linnuhuviliste arvutilistis, et sel sügisel Kalev Rattiste teatatud randtiiru vanuserekord Eestis on löödud. Uudistaja kirjutab, et too vanur-randtiir elas  25-aastani. Nüüd jõuti vanemate leidude elektroonilisse andmebaasi arhiveerimise käigus järjega rõngani H 132384, „mille leidsid Raivo Endrekson ja Indrek Tammekänd 16. juunil 2005 kassikaku värskest räppetombust ühest Lääne-Pärnumaa pesast. Rõngakandja osutus randtiiruks, kes rõngastati Helgur Mägeri poolt pojana 15. juunil 1980 Varbla vallas Vaistes. Rõngastuskeskused arvestavad linnu vanust kalendriaastates. Sellisel juhul oli sellel tiirul käsil 26. kalendriaasta, mille kassikakk paraku järsult katkestada otsustas. Siiski, väärikale tiirul e väärikas lõpp – I kaitsekategooria liigi kõhus”.

Euroopa rõngastuskeskuste tegevust koordineeriva organisatsiooni EURING kodulehel on vanuserekordite nimekiri liikide kaupa üleval. Kellel huvi, saab seda uurida aadressilt http://www.euring.org/data_and_codes/longevity-voous.htm. Randtiiru rekordiks on seal kirjas 30 aastat ja 11 kuud (Taani, Saksamaa), jõgitiirul veel 3 aastat rohkem.

Randtiirule kuulub teinegi maailmarekord, nimelt lindude rände pikkuses. Nimelt jäävad tema pesitsusalad suurelt osalt arktilisse vööndisse, aga talvitusalad võivad peale Lõuna-Aafrika olla ka Antarktise mandri rannikul. Nii on ühe linnu pesitsus- ja talvitusala vahekauguseks mõõdetud üle 17 tuhande kilomeetri. Ornitoloogid on aga välja uurinud, et tegelikult ei lenda nad lõunasse otse, vaid pika ringiga ja nii on saadud mõne koloonia rände pikkuseks koguni kuni 30 tuhat kilomeetrit.

Eesti on loendatud 12 tuhat paari randtiire, aga nende arvukus väheneb pidevalt.

 

 

  

Eile varahommikul toimus linnadevaheline linnuvõistlus

Tänavuse aasta lind on suitsupääsuke. 2009. aasta linnuks kuulutati kodukakk (pildil).

Märtsikuu viimasel pühapäeval, 27. märtsil toimub igakevadine linnadevaheline linnuvõistlus, mida korraldab tänavu oma 90. juubelit tähistav Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ). Ürituse traditsioon ulatub aastasse 2002 kui linnakeskkonnas toimuvat linnuvaatlust hakati korraldama Haapsalus. Huvi ettevõtmise vastu on iga kevadega kasvanud ning möödunud aastal vaadeldi linde juba 16 erinevas Eestimaa linnas.

Linnuvaatlejad jälgisid eile varahommikul kuni kella üheni päeval linnalinde. Seekordsel linnadevahelisel linnuvõistlusel oli osavõtjaid enam kui 60. Kokku vaadeldi eile ennelõunal linde 14 Eestimaa linnas. Loendati 86 liigist linde, see oli 13 võrra vähem kui aasta varem. Võrreldes mullusega osutusid liiginimekirjad tavapärasest lühemaks peaaegu kõigis linnades. Sellele vaatamata kohati mitmeid kevadekuulutajaid, nagu raba-ja hallhani, kuldnokk, põldlõoke, kiivitaja ja metsvint.
Paigalindudest olid huvipakkuvamateks leidudeks laanepüü, kodukakk, kirjurähn.

Kõige enam linnuliike märgati Tallinnas, kus nähti-kuuldi 49 linnuliiki. Pealinna kõrval osutusid liigirikkaimateks Lääne-Eesti linnad – Haapsalu (48) ja Kärdla (47). Sisemaal asuvatest linnadest oli tavapäraselt pikim liiginimekiri Tartul, 41 linnuliiki.

Allikas: ornitoloogiaühing

Järgmise aasta lind on suitsupääsuke

Eesti Ornitoloogiaühing valis 2011. aasta linnuks suitsupääsukese. Valiku põhjuseks on rahvuslinnu arvukuse jätkuv langus viimase kümnendi jooksul.

Ornitoloogide hinnangul on pesitsevaid suitsupääsukesi jäänud Eestis iga aastaga aina vähemaks, mistõttu peab Eesti rahvuslinnule ja ornitoloogiaühingu vapilinnule pöörama suuremat tähelepanu.

Suitsupääsukese arvukuse vähenemine on ühest küljest tingitud suurtest muutustest Euroopa põllumajanduses ja maapiirkondade arengus, mis on jätnud kümned tuhanded suitsupääsukesed pesakohata. Samuti on loomapidamise vähenemine ja koondumine kinnistesse lautadesse vähendanud pääsukeste põhitoidu, kärbeste arvukust. Kuid suitsupääsukest kui pikamaarändurit mõjutavad ka olud rändeteedel ja talvituspaikades.

Lõuna-Aafrikas talvituvad linnud peavad kaks korda aastas ületama üha laienevat Sahara kõrbe, taluma üha ettearvamatumaid ilmastikuolusid ning leidma talvituspaigad, mis pakuksid talve üleelamiseks piisavalt toitu.

Suitsupääsukese aastal tutvustatakse selle liigi eluolu ja ökoloogilist tähtsust ning erinevaid viise, kuidas igaüks saab suitsupääsukeste pesitsemisele Eestis kaasa aidata. Samuti plaanitakse koguda linnuhuviliste abiga põhjalikumat teavet suitsupääsukese käekäigu ja leviku kohta Eestis. Suitsupääsukese aastat veavad Mati Kose ja Meelis Uustal.

Eesti Ornitoloogiaühing valis aasta linnu juba 17. korda. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht meil esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata üldsust aasta linnu uurimisse ja kaitsesse.

Eesti Ornitoloogiaühing