Teisipäeval pandi nurgakivi Kärdla sadamale, millest unistatud ja mille nimel töötatud paarkümmend aastat – ilus kingitus 75aastaseks saavale Kärdla linnale.
Pool tööd on tehtud, pool veel ees, aga enam ei kahtle keegi, et järgmise aasta suvel võtab Kärdla sadam vastu esimese laeva.
Skeptikud võivad ju arutada, et kas ikka on tarvis ja kui palju maksab, aga sajandi ehitus on Kärdla sadam kindlasti.
Sadam annab üle mitme põlvkonna taas õiguse Kärdlat sadamalinnaks nimetada.
Kärdla sadamast saab veel üks Hiiumaa mereuks, kustkaudu külalised Hiiumaale tulevad. Korrastatud rannaala ja sadam annavad Kärdlale uue ilusa tahu ja nii tulevad maitsi siia ka need, kel laeva või paati pole. Kõrgessaare valla Kalana sadama arendus tõestab, et inimestel on suur tõmme mere äärde.
Ja järgmisel aastal sündival Hiiu vallal saab mõlemas otsas olema sadam – idatipus Kärdla, läänetipus Kalana.
Silt: meri
Abruka laevale otsitakse nime rahvahääletusega
Kaarma vald korraldab tuleval kevadel valmiva Abruka uue laeva nime leidmiseks internetipõhise konkursi.
Ettepanekuid saab esitada elektrooniliselt e-posti aadressile abrukalaev@kaarma.ee kuni 16. detsembrini. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi soovitusel toimuval konkursil osaleva isiku e-posti aadress on nähtav ainult konkursi korraldajale administreerimissüsteemis.
17. detsembrist 28. detsembrini toimub esitatud nimede vahel internetihääletus aadressil abruka@lists.oesel.ee, kusjuures IP aadressilt saab hääletada ühe korra, kuid hääle võib anda kahele uue laeva võimalikule nimele.
Kolm enam hääli saanud nime edastab vallavalitsus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.
Saaremaa vetest avastati agressiivne ahvenaline
Suur oli Egon Sepa üllatus, kui ta kala kohta uurides lugeda sai, et 20 cm pikkuse ümarmudila näol on tegemist agressiivse kalaga, kes tõrjub välja kohalikud liigid. “Tegemist on täpselt sama teemaga nagu kormoranide ja huntide puhul, aga ümarmudil tegutseb vee all ning seda me ise ei tunneta ega näe,” ütles Sepp Saarte Häälele.
Varem on Musta mere piirkonnast pärit ümarmudilat Eestis leitud Pärnu ja Tallinna lahest. Viimases on ta saanud juba niivõrd tavaliseks kalaks, et Prangli saare kalurid pidavat teda päevas mitmesaja kilo kaupa püüdma. Loe edasi: Saaremaa vetest avastati agressiivne ahvenaline
Vilsandi saarevaht jõuab täna koju
Täna peaks pärast 622 päeva pikkust eemalolekut koju jõudma Vilsandi saarevaht Jaan Tätte, kes vahepeal usaldas oma kohuse täita abikaasa Margit Tättele. Saar on kenasti oma koha peal alles, nõnda mõeldes võinuks Jaan pikemaltki ära olla.
Allikas: MeieMaa
Emmaste lastel on meri põlvini
Teisipäeval avati Sõru muuseumis Emmaste laste loomingu näitus, mille eesmärgiks on laiemalt tutvustada noorte hiidlaste kunsti- ja käsitööloomingut.
Näituse teema MEILE ON MERI PÕLVINI! kannab optimistlikku sõnumit „Me suudame, tahame ja oskame.“ Näituse koostaja ja kujundaja, Emmaste kooli kunsti- ja käsitööõpetaja Eila Tõnisson, kelle juhendamisel on need tööd valminud, ütles, et noored loojad on julged oma mõttemaailmu avama. “Oma töödes avaldavad nad arvamust meid ümbritseva elu mitmekesisuse suhtes – on vaja märgata, kuulata, hoolida ja tahta, siis muutub ka maailmas midagi paremaks. Ammutades jõudu oma esivanemate pärandist oleme tugevamad ja targemad. Sellele toetudes on meil ka homme „meri põlvini“!“ märkis Tõnisson.
Sõru muuseumi direktori Helve Russaku väitel on laste tehtud tööd innustavaks märgiks noorte loovuse kestvast seotusest hiiu muistsete mustritega. Ent sellega noored kunstnikud ei piirdu. Tänavusel näitusel leiab Russaku sõnul mõjusid ka Vahemeremaadest, klassikalistest Kreeka mustafiguurilisest vaasimaalitehnikas töödest kuni väljendusrikaste kalligraafiliste etüüdideni. Ajalises plaanis ulatuvad vanemad tööd kujutama antiiki ja keskaega. Näitus kinnitab Emmaste kooli ja Sõru muuseumi koostööd ja mõttekaaslust kultuuri ja loovuse laiemal tutvustamisel.
Näitus on avatud kuni 15. juulini.
Ruhnus on võimalik jäält kalu noppida
Kummalisel kombel pressib vesi tugeva merejää kihi alt välja pinnale. Pikki mõrasid asetsevad tumedad augud, millest väljapurskuv vesi tekitab miniatuurseid järvesid jää peale. Pisikesed kalad, ei saa midagi parata, et vee surve nende uimedest tugevam on, niisiis surub vesi nad teisele poole turvalist jääkihti.
Seal on kalakesed kergeks saagiks röövlindudele ja rebastele ning muidugi ka meile!
Tänu säärasele kummalisele fenomenile on ühtäkki kalapüük sama lihtne ja seaduslik kui metsast marjade noppimine. Kõik teie, kellel pole võrku või püügiluba või paati või üldse mitte midagi, siin on teie võimalus saada endale või kassile üks soolane suutäis! Kott kaasa ja kalu korjama!
Allikas: Ruhnu blogi, Marten
Meri uhtus Sõrves randa 100 tihumeetrit palke
Meri uhtus nädalavahetusel Sõrves randa Leedu lipu all sõitvalt laevalt merre paiskunud 100 tihumeetrit kasepalke.
| Randlased said merest hulga head küttepuud. Foto: Irina Mägi |
Piirivalvebüroo merevalvekeskuse juhi politseikapten Tarvo Vaheri sõnul teatas mootorlaev Afalina, et kaotas reedel kell 15.57 osa oma teki laadungist, milleks oli 100 tihumeetrit kolme meetri pikkusi kasepalke. Palgid paiskusid merre 22 kilomeetri kaugusel Sõrve poolsaarest läänes. Kohalikud elanikud said endale palkidest küttematerjali.
Meie Maa
Muinastulede öö kutsub laupäeva õhtul mere äärde
Veebiportaal Mereblog koos Rannarahva kojaga kutsub kõiki täna, 27. augusti õhtul mere äärde. Lihtsalt randa või sadamasse, et iidetulesid süüdates osa võtta traditsioonilisest muinastulede ööst. Tuletame endile ja teistele meelde, et meri on meie jaoks oluline.
Peale sinu on vee äärde kutsutud veel tuhanded inimesed, et koos endale ja teistele meelde tuletada, et oleme mererahvas ja meri on osa meie elust. Mõelgem ka Läänemerele, et see on kõigi selle kallastel asuvate rahvaste meri ja me peame seda ühiselt hoidma. Tule mere äärde ja tee sellest oma õhtu!
Muinastulede ööl süüdatakse lõkked päikseloojangul, Eestis kell 21.30.
Üleskutse eesmärgiks on süüdata nii palju tulesid, et igas mereäärses kohas oleks näha vähemalt kahte tuld. Kui Sul on võimalus, süüta ka enda küünal, tõrvik või lõke, et teistele endast märku anda. Tule ise, kutsu lähedased ja sõbrad kaasa, kutsu naabrid ja terve küla.
Tule lihtsalt mere äärde, uskuge see on võimas tunne, kui näete rannikul mitmeid tulesid süttimas.
Muinastulede öö ühine loits: “Põle Muinastuli, põle! Põle puhtamale Läänemerele. Põle selle elujõulistele rannaküladele ja saartele. Põle Läänemere kultuuri mineviku ja tuleviku rikkusele. Põle ajaloolisele ühtekuuluvusele ning vastutusele Läänemere tuleviku eest”
Vaata lisa: www.muinastuled.ee
Allikas: Bioneer.ee
Kuressaare jahisadamat külastas tänavu rekordarv aluseid
Suvehooajal külastas Kuressaare jahisadamat 451 alust, mis on sadama 11 tegutsemisaasta absoluutne rekord. Alustega saabus jahisadamasse ligi 1700 inimest.
“Tänavu on meil rekordaasta jah, tendents on järjest kasvamise poole,” räägib sadamakapten Oskar Jõgi ilmse rahuloluga. Oskari sõnul on rekordi taga suurepärane soe suvi, mis pani sel aastal inimesed liikuma. Ka tuuleolud olid tema sõnul soodsad. “Rahvas ju külma ilma ja tugeva tuulega väga merel olla ei taha,” selgitab Oskar.
Aluseid käis Kuressaare jahisadamas sel hooajal 17 riigist. Kui kõige rohkem käib siin vetes jätkuvalt soomlasi (182 alust), siis sadamakapteni sõnul on hea meel sellest, et ka eestlased on hakanud Kuressaarde järjest enam jahtide ning kaatridega sisse sõitma. Sel aastal peatus sadamas 97 Eesti alust, millest jahte 41 ja kaatreid 56.
“Varaseimal aastail on eestlased oma alustega külastatavuselt 3.-4. kohal olnud, tänavu aga teisel,” sõnab Oskar ja lisab, et siinne sadam saab üha tuntumaks ja tuttavamaks. Külalisi oli sadamas veel näiteks Prantsusmaalt, Belgiast, Šotimaalt, Saksamaalt ja Rootsist.
Igal aastal käib jahisadamas aluseid, mis juba viis-kuus aastat järjest on Kuressaares käinud, kuid palju on neidki, mis esmakordselt siia satuvad. “Üks sakslane rääkis, et ta on maailmas palju ringi purjetanud, aga kui meile sisse sõitis, tundis ta end kohe justkui kodus,” tõi sadamakapten näite. Oskari kinnitusel kiidavad Kuressaarde tulnud külalised väga palju linna ilu, puhtust, loodust ja muidugi inimesi.
Tuleviku osas on Oskar optimistlikult meelestatud. “Viissada alust hooajal ei ole enam kaugel,” ennustab ta. Et aga jahte ja kaatreid veelgi enam siia satuks, tuleks tema sõnul kindlasti süvendustöid teha, et ka alused, millel süvist 3-3,5 meetrit sadamasse mahuksid. “Ma usun, et varsti nii ka läheb, sest see on ju Kuressaarele ja tervele Saaremaale väga kasulik,” usub Oskar.
Üritusi nagu merepäevad võiks sadamakapteni sõnul Kuressaares isegi rohkem olla. “Sadamas peatus tänavu üks rootslane, kui ta kuulis, et merepäevad on tulekul jäi ta kauemaks ja hiljem kiitis üritust väga,” meenutab Oskar. Või teine näide. “Eelmisel aastal purjetas siia üks jaht Ahvenamaalt ja sattus täpselt merepäevade ajaks. Tänavu ajastas ta oma tuleku juba merepäevade järgi,” sõnab kapten.
Sadamasse jahi või kaatriga sisse sõitnud inimesed on sadamakapteni sõnul väga sõbralikud ja paljudega tekib ilus sõpruski. “Mõnda ära saates, kes on sadamas pikemalt peatunud, on tunne, nagu saadaks ära väga head tuttavat,” tunnistab Oskar.
Silver Saluri
AWARE 2010 “Meri puhtaks” talgud
Laupäev, 25. september on päev, mil rohkem kui 100 riigis üle kogu maailma kogunevad sukeldujad ja nende sõbrad, et koos puhastada veekogusid ja rannaalasid inimeste hooletuse ja hoolimatuse tõttu sinna sattunud prügist. Eestis tuleb 25. septembril ülemaailmsesse AWARE projekti kuuluv Eesti üritus “Meri puhtaks” koguni kahes lähestikuses kohas: Tallinna Kalasadamas ja Admiraliteedi basseinis. 
Eestimaa Looduse Fond kutsub vabatahtlikke mõlemast üritusest osa võtma. Tallinna Kalasadamas on vaja abi talgutöödel kaldakoristusel ja Admiraliteedi basseinis tassivad vabatahtlikud abilised sukeldujate poolt merest leitut maal olevatesse konteineritesse.
Osalemiseks palun anna teada Agni Kaldmale, registreerudes e-posti aadressil agni@elfond.ee, andes teada ka koha, kus soovid osaleda.
Päevakava Vanas Kalasadamas
kell 9 – 11 ettevalmistustööd
11.45 – 12 kogunemine
12.15 – 12.30 avasõnad, liinilaev Juku väljub
12.40 sukeldujad vette
13 kaldakoristajatele töövahendite jagamine ja tööde algus
14 saabub soe supp
15 – 15.30 tööde lõpetamine ja varustuse ning töövahendite tagastamine
15.30 – 16 tänusõnad ja päeva pidulik lõpetamine
Kogu päeva mängib mõnus muusika ja päeva juhib päevajuht.
Heakorrapäevale tulevad värvi andma ja ennast tutvustama erinevad mere-ja heakorraga seotud ettevõtmised.
Päevakava Admiraliteedi basseinis
Laupäeval, 25.septembril kogunevad sukeldujad koos abivalmite kaldapealsete abilistega Vanasadama Jahtklubis.
10.30 Kogunemine
11 Koristusaktsiooni pidulik avamine
11.15 Algab töö
16 Päeva pidulik lõpetamine ja aukirjade jagamine.
Raske töö tegijatele kohapeal kuum tee ja supp. Varustuse kasutamine tasuta. Kõigi koristustööst osavõtjate vahel loosime välja hulga toredaid auhindu. Ka pealtvaatajate peale oleme mõelnud. Saab tutvuda kauni purjelaevaga ja ka pealtvaatajatele on välja pandud põnevad auhinnad.
Vana Kalasadam on linna keskmes asuv sadam, kus praegu tegutseb Kalaturg, sinna oodatakse kalaga kauplema inimesi nii maad kui ka merd mööda. Samuti väljub sadamast Aegna saarega ühendust pidav liinilaev Juku. Kindlasti on sadam ka tulevase mereäärse promenaadi linnaruumi väärikas osa. Admiraliteedi bassein on värskelt tallinlastele avatud kaunis jahisadam, selle veealune osa puhastatakse sukeldujate abiga, vabatahtlikud abilised saavad sukeldujate poolt leitut maal olevatesse konteineritesse tassida.
“Meri puhtaks” on osa ülemaailmsest AWARE (Aquatic World Awareness, Responsibility and Education) heategevusprojektist, mille eesmärgiks on puhastada ja kaitsta veealust maailma ning tõsta inimeste keskkonnaalast teadlikkust. Eesti sukeldujad on ülemaailmses AWARE nimelises heakorraprojektis kaasa löönud juba üksteist aastat. AWARE 2010 heategevusaktsiooni eesmärk on juhtida tähelepanu Tallinna merealale ja vajadusele see ühiste jõududega korda teha. AWARE 2010 näitab eeskuju.
Osalevad: LiveHouse sukeldumisklubi, Oxygene Tallinn, Maremark sukeldumiskeskus, Sebak sukeldumiskeskus, AQUABALTIC sukeldumisklubi, O-Ring Dageida Divers Club
Allikas: ELF