looduskaitse

Pühajärve sõjatamm on suremas

Hiljuti murdus Pühajärve sõjatammel kaks suurt oksa ning pärast seda näeb Pühajärve pargi uhkus võrdlemisi rääbakas välja. Väimus annab tunnistust sellest, et puu seisund on täbar – tüvi on seest mäda, tema okstes leidub pragusid.

Looduskaitsealuse puu saatuse üle pidasid augusti viimasel päeval nõu keskkonnaspetsialistid ning Pühajärve puhkekeskuse esindajad. Viimased on territooriumi haldajad ning väga huvitatud sellest, et võimas puu edasi elaks.

Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni looduskaitse juhtivspetsialisti Pille Saarnitsi kinnitusel tuleb esmalt võtta midagi ette selle nimel, et puu ei oleks varisemisohtlik.

Lähema nädala jooksul koostab dendroloog Urmas Roht täpse ülevaate puu seisundist ning annab soovitusi, mida tamme päästmiseks teha. Enne talve püütakse dendroloogi soovitused ka ellu viia.

Pärast hiljutist kahe haru murdumist on tamme võra muutunud kergemaks ning tüve koos hoidev tõmmits lõdvenenud. Puhkekeskuse esindajad lubasid tõmmitsat timmida juba lähipäevil.

Aegade jooksul on puusse tekkinud auke plommitud betooniga. See materjal on aga raske ning kogub endasse niiskust, mis omakorda soodustab kõdunemist. Dendroloog soovitas esimese asjana betoonosa puu seest välja lõhkuda ning ehitada avatud tüveosade kohale varikatuse.

Lisaks sellele soovitas Roht järelejäänud oksad kõrgemalt omavahel ühendada. See peaks parandama puu stabiilsust ning vastupanuvõimet tormidele.

Vaatamata inimeste pingutustele säilib siiski risk, et puu hukkub. Maha teda kindlasti ei võeta, kui puu sureb, siis omal jalal, lisas Saarnits.

Pühajärve sõjatamm on nime saanud 1841. aastal toimunud talupoegade vastuhakust Pühajärve mõisniku vastu. Tamme juures oleva teabetahvli kinnitusel on puu ümbermõõt 698 cm ja kõrgus 22 meetrit. Tema vanuseks arvatakse olevat 300-400 aastat.
Allikas: Tartu Postimees

Homme algab looduskaitsekuu: Loodus on lähedal

Tänavune looduskaitsekuu algab 9. mail ja selle moto on “Loodus on lähedal”. Kas teate, et Eestis on ametlikult teada ligi 24 000 liiki taimi ja loomi, kuid kokku arvatakse neid olevat hoopis 40 000? Kui paljusid neist teame-tunneme?

Looduskaitsekuul on kavas rohkelt ettevõtmisi, mis aitavad meil Eestimaa liigirikkust paremini tundma õppida ja õpetavad austama oma naabreid. 21. mail kutsub Keskkonnaamet rahvast kõikides maakondades matkama. Kasutagem juhust, bussid on organiseeritud, osavõtt on tasuta, matku juhendavad Keskkonnaameti töötajad. Loodus on lähedal.

Esmaspäeval, 9. mail kell 13 toimub Eesti Vabaõhumuuseumi kiigeplatsil looduskaitsekuu avamisüritus. Keskkonnaminister Keit Pentus annab üle Eesti looduskaitse märgid ja Eerik Kumari looduskaitsepreemia koos looduskaitse kuldmärgiga. Huvilised saavad kaasa teha tutvumisretke Eesti Vabaõhumuuseumiga.

Allikas: Keskkonnaministeerium

Tuhala nõiad vihtlevad

Neljapäeva varahommikul hakkas ootamatult keema Tuhala nõiakaev.
Tuhala Looduskeskuse juhataja Ants Talioja ütles, et tavaliselt kaevu keemist siis ette ei tule, kui ümbritsevatel põldudel on veel küllaga lund ning märgatavat veetõusu oodati alles järgmiseks nädalaks.

“Tänavu on meil lund rohkem, kui eelmisel talvel, õigupoolest oli selline lumikate siinkandis viimati 1957. aastal,” selgitas Talioja.

Viimaste päevade sajud on aga lund kiiresti sulatanud ning viimastel päevadel on veetõus olnud kiire.

“Hea, et kaevul kaane pealt ära sain, muidu oleks allavett läinud,” sõnas Talioja, kes lisas, et praegu on veevool veel väike, kuid tugevneb iga päevaga. Kuigi kaevu keemist on raske prognoosida, arvas Talioja, et sel aastal kestab see pikalt ning kõik soovijad jõuavad vaatama tulla.

“Usume siiralt,et õiglus võidab ja Nabala karstialal lubjakivikarjääre ei avata nung nõiakaev jääb kestma kui Eestimaa ürglooduse ehedaim näide,” lisas ta Ants Talioja.

Allikas: Maaleht

Tulekul Haanja Looduspargi kaitsekorralduskava koosolekud

Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni tellimusel on AS Kobras ja Eesti Maaülikool alustanud Haanja Looduspargi kaitsekorralduskava koostamist, lähiajal on toimumas algatuskoosolekud.

Tulenevalt looduskaitseseaduse § 25 koostatakse hoiualade ja kaitsealade kaitse korraldamiseks kaitsekorralduskava, milles tuuakse välja olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile, kaitse eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tööd, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning kava elluviimise eelarve.

Haanja Looduspargi kaitsekorralduskava koostamise raames viiakse läbi ka Kütioru, Vällamäe, Tuhkrijärve, Vaskna, Suur-Munamäe ja Jürihani sihtkaitsevööndites loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpide inventeerimine. Kaitsekorralduskava läbiviimise protsessi tutvustamiseks viiakse läbi algatuskoosolekud:

8. aprillil kell 17 Võru Maavalitsuse II korruse saalis
11. aprillil kell 17 Rõuge rahvamajas
12. aprillil kell 17 Haanja rahvamajas

Täiendavat infot saab Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni kaitse planeerimise spetsialistilt Jaanus Tanilsoolt (jaanus.tanilsoo@keskkonnaamet.ee, telefon: 53229241) ja AS Kobras keskkonnaekperdilt Kadi Kukelt (kadi@kobras.ee, telefon: 7300316)

Allikas: Keskkonnaamet

Orhideekaitsjad valisid aasta orhidee

ustulata_foto_Rainar_Kurbel — Tõmmu käpp, foto autor Rainar Kurbel

Eesti Orhideekaitse Klubi valis välja aasta orhidee, kelleks on tänavu tõmmu käpp (Orchis ustulata). Tõmmu käpp on nii Eestis kui mujal Euroopas üks ohustatumaid käpalisi. See liik asustab vanu poollooduslikke rohumaid ning on ohustatud eelkõige traditsiooniliste põllumajandusviiside kadumisetõttu.

Tõmmu käpa leviala on viimase viiekümne aasta jooksul oluliselt vähenenud,seda eriti mandri-Eestis. Kuigi vähemalt 50% populatsioonidest peaks olema kaitsealadel kaitstud, on see siiski probleemne, sest isendid on lühiealised ja üsna tillukesed ning märgatavad vaid õitseajal.

Tõmmu käpa õied on inimsilueti kujulised. Avanemata õiepungad on tumepurpurset värvi, millest on taim ka nime saanud. Aasta orhideeks valimisega juhitakse inimeste tähelepanu sellele looduse kaunitarile, lootes saada lisaandmeid tema leviku kohta, mis aitab paremini korraldada selle taimeliigi kaitset.

Eesti Orhideekaitse Klubi kuulutab välja aasta orhidee juba teist aastat, selle eesmärk on pöörata tähelepanu just konkreetse käpalise leiukohtade kaitsmisele ning ohtude väljaselgitamisele. Mullu algatatud traditsioon andis
esimese aasta orhidee tiitli punasele tolmpeale.

1985. aastal asutatud Eesti Orhideekaitse klubi ühendab loodushuvidega inimesi väga erinevatelt eluaaladelt, sealhulgas ka elukutselisi botaanikuid-orhidolooge. Klubi eesmärgiks on kodumaiste käpaliste tundmaõppimine, tutvustamine, uurimine ja nende kaitsele kaasaaitamine.

Eilsest on kaitse all 40 uut käpaliste liiki

Eile jõustus keskkonnaministri määrus, millega võeti kaitse alla neli I ja 36 II kaitsekategooria käpaliste püsielupaika, mis asuvad väljaspool kaitsealasid. Kokku võetakse kaitse alla 40 püsielupaika 850,74 hektaril.
„Looduskaitseseaduse kohaselt tuleb I kaitsekategooria liikide kõikides teadaolevates elupaikades või kasvukohtades nende soodsa seisundi tagamiseks moodustada kaitsealad või hoiualad või määrata kindlaks püsielupaigad,“ ütles Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna spetsialist Kadri Alasi. „Seni jäi neli I kaitsekategooria käpalise kasvukohta väljapoole kaitstava ala piire ja nende kaitseks moodustati püsielupaigad,“ täpsustas ta.

II kaitsekategooria liikide teadaolevatest elupaikadest või kasvukohtadest tuleb vähemalt 50%-le tagada kaitse kaitsealade või hoiualade moodustamisega või püsielupaikade kindlaksmääramisega. Määrusega võetakse II kategooria liikide täiendavad püsielupaigad kaitse alla, lähtudes kasvukohtade esinduslikkusest, arvestades liigi kasvukohtade geograafilist jaotust, kaitsealuste liikide arvu kasvukohas, populatsiooni elujõulisust jne. Lisaks I ja II kategooria käpaliste kaitsele tagatakse püsielupaikade moodustamisega ka teiste kaitsealuste liikide kaitse, sealhulgas mitme III kaitsekategooria käpalise kaitse.

„Väga oluline on, et lisaks liigile kaitstakse püsielupaikades ka elupaiku,“ märkis Alasi. Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpidest jäävad uutele püsielupaikadele näiteks alvarid, kadastikud, siirdesoo-ja rabametsad, allikasood, vanad loodusmetsad ja laialehised metsad, samuti rannaniidud, puisniidud, puiskarjamaad jne.

Neli püsielupaika (3 Saaremaal ja 1 Valgamaal) on liidetud Natura 2000 alade võrgustikku.

Käpalised ehk orhideed on üks suuremaid õistaimede sugukondi maailmas. Sinna kuulub erinevatel hinnangutel 20 000-35 000 liiki, millest enamik kasvab troopikamaades. Euroopas kasvab käpalisi üle 100 liigi ja Eestis leidub neist 36 liiki, mis kõik on ka looduskaitse all (4 I ja 18 II kaitsekategoorias).

Allikas Keskkonnaministeerium

Ninasi teeäärsed puud ohus

Lohusuu vallavalitsus teatab, et alanud on eeltööd riigimaantee Jõhvi-Tartu-Valga 8,4 km pikkuse Tammispää-Vilusi lõigu (km 61,2-69,6) remondi tehnilise projekti koostamiseks. Projekti eesmärk on teekatte seisukorra parandamine ning sõidumugavuse ja kergliikluse liiklusohutuse taseme tõstmine. Ühtlasi on kavas Tammispää ja Ninasi silla ümberehitus ning Kalmaküla silla remont. Projekti koostamise käigus peetakse läbirääkimisi teeäärsete maade omanikega.

Sellel teelõigul asub ajalooline Ninasi postijaam, mis jäi Peterburi-Narva-Tartu-Riia postimaanteele. Ninasi postijaam tegutses seal aastail 1772–1877. Postijaama kivist peahoone ehitati 1824. aastal. Ninasi postijaamas peatumist on oma reisimärkmetes maininud prantsuse kirjanik Honore de Balzac (1843). Ajaloouurimustes on mainitud veel Katariina II (1764), Robert Schumanni, Elias Lönnroti, Ferenc Liszti jt peatumist selles postijaamas.

Postijaama ümbrus on hetkel väga kena kõrghaljastusega, teede euroremondi käigus on väga paljud sellised puudekogumid ja alleed kahjuks hävitatud.

Projekt peaks valmima käesolva aasta lõpuks ning kuni selle ajani kajastab projekteerimise käiku veebileht http://johvitee.teedeprojekt.ee

Euroopa naaritsale kaevati Isabella külla konnatiik

Euroopa naaritsa kaitse tegevuskava raames rajati detsembris Hiiumaale Kõrgessaare valda Isabella külla konnatiik, teine tiik plaanitakse valmis kaevata sel kuul Leigri külas.

Tiikide rajamise eesmärk on konnade kudemistingimuste parandamine ja konnade arvukuse suurendamine Euroopa naaritsa elupaigaks olevate jõgede ümbruses. Keskkonnaameti looduskaitse bioloog Riina Lillemäe selgitas, et konnatiikide rajamine on vajalik, kuna Euroopa naaritsa jaoks on raba- ja rohukonn oluline toit.

“Konnade kudemiseks on vaja väikesi seisuveekogusid,” sõnas Lillemäe. “Euroopa naaritsa kaitse tegevuskavas on ette nähtud tiikide rajamine Euroopa naaritsa elupaikadeks olevate jõgede ja ojade lähedusse.”

Allikas: Hiiu Nädal

Urvaste vald otsustas võtta Ess-soo kohaliku kaitse alla

Urvaste vallavolikogu otsustas eileõhtusel istungil võtta Ess-soo kohaliku kaitse alla.

Kohaliku maastikukaitseala loomine tähendab, et Ess-soo looduslikuna säilinud alal ei tohi rajada maaparandussüsteeme, kaevandada maavara, teha uuendusraiet, kasutada taimekaitsevahendeid ja väetisi. Küll aga saavad inimesed kaitsealal jätkuvalt seeni ja marju korjata. Ess-soo on piirkonnas oluline jõhvikaraba ning siin leidub ka murakaid.

Ess-soos on praeguseks registreeritud 11 looduskaitselise väärtusega linnuliiki ning siirdesookooslus väärib ekspert Eerik Leibaku hinnangul Natura 2000 võrgustiku kaitseala staatust. Praegu on ala Natura varinimekirjas.

Seltsing Roheline Urvaste alustas võitlust Ess-soo loodusliku osa allesjäämise eest 2004. aastal, vaidlustades kohtus kaevandamisloa väljaandmise korralduse. Toona jäi seltsing Riigikohtus kaotajaks asja aegumise tõttu.

2007. aastal alustas Urvaste Vallavolikogu seitsme ühiskondliku organisatsiooni ja 17 ettevõtja ettepaneku alusel kohaliku kaitseala loomise menetlemist, kuid esimesel korral ei läinud kaitseala loomise eelnõu volikogus läbi.

Ess-soo juhtumiga tegelenud Keskkonnaõiguse Keskus korraldab sel neljapäeval (16.12) Keskkonnaministeeriumis diskussiooniseminari kohalike kaitsealade loomise ja konfliktide lahendamise võimaluste teemal.

Seltsing Roheline Urvaste

Ära maga maha matka- ja muusikapäeva Karulas

Viies ja ühtlasi viimane looduskaitse 100. juubelile pühendatud RMK matka- ja muusikaüritus toimub Eesti kõige väiksemas rahvuspargis – Karula rahvuspargis – pühapäeval, 28. novembril. Huvilistel tasub nimi aegsasti kirja panna, sest päev tuleb põnev ja rahvarohke.

Karula rahvuspark on loodud 1993. aastal eesmärgiga säilitada Lõuna-Eestile iseloomulikke metsa- ja järverikkaid kuppelmaastike ning kultuuripärandit. Matkapäev algab Karula rahvuspargi külastuskeskuse juures Ähijärvel. Üritusel osalejatel on võimalik tutvuda erinevate matkaradadega, teha sõitu hobuvankril ning osaleda töötubades.

Kontserdid toimuvad sel korral esimesele advendile kohaselt Sangaste kirikus, kus üles astuvad Riho Sibul, Jaak Tuksam, UMA (Aleksei Saks ja Robert Jürjendal) ning külalisena Tõnis Mägi. Kontserte toimub kaks, algusaegadega kell 14.00 ja kell 16.00.

Bussid kontserdipaika Sangaste kirikus väljuvad külastuskeskuse juurest Ähijärvelt vastavalt kell 12.00 ja kell 14.00. Bussireise on saatmas giidid, kes tutvustavad reisil rahvuspargi vaatamisväärsusi ja teele jäävaid paiku. Peale kontserti sõidavad bussid Ähijärvele tagasi.

Matka- ja muusikaüritusele Ähijärvele saab tulla tasuta eribussidega Valgast, Võrust, Tartust, Viljandist, Pärnust ja Tallinnast. Korraldajad paluvad ühtlasi teha juba eelnevalt valiku kahe kontserdiaja vahel ning järgida soovitusi päeva sisustamiseks. Oma valiku saab ära märkida registreerimisel, mis tagab ka koha bussis Ähijärve – Sangaste – Ähijärve. Samuti on tagatud tasuta lõunasöök vaid neile, kes on end eelnevalt registreerinud. Loe lähemalt siit.

Allikas: RMK

Metsamajandamise praktiline väliseminar Lahemaal

Lahemaa Rahvuspargi looduskeskuses ning Lahemaa metsades toimub laupäeval, 2. oktoobril algusega kell 12.00 praktiline väliseminar, mille teemaks „Looduskaitseliste piirangutega metsade praktiline majandamine ja kasutamine“.

Väliseminar jaguneb kahte ossa: esimene osa on loengu formaadis ning toimub Lahemaa Rahvuspargi looduskeskuses Palmses, mõisa härrastemaja kõrval endise tõllakuuri hoones.

Seminari teine osa viiakse läbi Lahemaa metsades, kus on reaalsete näidete varal võimalik oma teadmisi kinnistada ning saada kasulikke näpunäiteid. Seminari läbiviijaks on Ants Animägi.

Väliseminaril osalejatele väljub buss Rakverest Aqva Veekeskuse parklast laupäeval, 2. oktoobril kell 11.15. Pärast väliseminari lõppu läheb buss Rakvere tagasi. Oodatud on kõik huvilised, kuid vajalik on eelnev registreerimine. Väliseminari pikkuseks on orienteeruvalt 3 tundi. Kaasa oma leivakott ja jook.

Lahemaa loodus- ja kultuuripärandi õppeõhtute ja väliseminari korraldamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus, loengud on kuulajatele tasuta.

Lisainfo ja registreerimine: Kerli Kõue, Keskkonnaamet, tel 53047344, e-post kerli.koue@keskkonnaamet.ee

Allikas: Keskkonnaamet

Sibul, Tuksam ja Bonzo laulavad loodusest

puuolevus — **Puuolend Vällämäel.**
Foto: Erkki Peetsalu

Tuntud ja armastatud Eesti muusikud Riho Sibul, Jaak Tuksam ja Bonzo esitavad loodusest ja metsast inspireeritud laule uuel CD-plaadil, mille andis Eesti looduskaitse 100. juubeli tähistamiseks välja RMK.

Plaadile “Mets on rohkem, kui mõistame mõõta” on jõudnud 14 loodusteemalist lugu, mille seas leiab nii uude seadesse pandud vanu ja tuntud palu kui ka värskelt sündinud muusikalisi mõtisklusi Vladislav Koržetsi, Heiti Talviku, Jaan Kaplinski jt sõnadele.

Plaadi ühe koostaja Aleksei Saksa sõnul kõlab Riho Sibul uuel plaadil talle omaselt mõtlikult, sügavalt ja pehmelt, Bonzo „ootab saatmata ununend kirju“ ning Jaak Tuksam rõõmustab kõiki tema loomingu helisalvestusi oodanud fänne – lõpuks ometi on eesti loodusluule pikkamisi küpsenud vahendaja looming taas plaadile püütud. Oma jooni lisab plaadile ka UMA (Robert Jürjendal ja Aleksei Saks) – koosseis, kes omaette võetuna viljeleb ambient stiilis vaba improvisatsiooni, sellele plaadile lisab aga helilist mitmekesisust ja sügavust.

Plaadil astuvad üles Riho Sibul (laul, kitarr), Jaak Tuksam (laul, kitarr), Bonzo (laul, kitarr), Robert Jürjendal (kitarr), Aleksei Saks (trompet, corno da caccia) ja Arvo Urb (löökpillid).

Riho Sibula ja tema sõprade musitseerimist saab kuulata ka järgmistel RMK matka- ja muusikaüritustel 18. septembril Lahemaa rahvuspargis ja 28. novembril Karula rahvuspargis. Mõlemal kontserdil esinevad Riho Sibul, Jaak Tuksam ja UMA, külalistena Lahemaal Bonzo ning Karulas Tõnis Mägi.

RMK poolt välja antud loodus- ja metsalaulude plaat on osa kampaaniast “Loodusega koos”, millega tähistatakse tänavu Eesti looduskaitse 100. sünnipäeva. Sünnipäevapidustuste osa on ka matka- ja muusikaürituste sari viies Eesti rahvuspargis.

Uut ja unikaalset plaati saab esialgu soetada RMK teabepunktidest ja looduskeskustest üle Eesti, peagi lisandub selle tellimise võimalus RMK kodulehe kaudu. Plaat maksab 180 krooni.

Kuula plaadi lugu: „Nõmme pääl” Riho Sibul (sõnad E. Enno, viis R. Sibul)

[youtube YQdZcXeukLE]

Lisainfo: www.rmk.ee/loodusegakoos