Haridus- ja Teadusministeerium kuulutab välja konkursi 2015. aasta parima keeleteo selgitamiseks, kandidaate saab esitada 17. jaanuarini.
Aasta keeleteokonkursi eesmärk on tunnustada tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.
Aasta parima keeleteo kandidaate saab esitada ministeeriumi kodulehel www.hm.ee/keeletegu2015; e-postiaadressil keeletegu@hm.ee või posti teel (aadressil Haridus- ja Teadusministeerium, Munga 18, Tartu 50088, märksõna „Keeletegu“).
Kandidaatide esitamisel e-posti või posti teel tuleb järgida ministeeriumi kodulehel olevat esitusvormi ja teatada:
1) keeleteo nimetus,
2) keeleteo tegija/tegijad ja tema/nende kontaktandmed; töörühma puhul juhi ja liikmete nimed ning juhi kontaktandmed,
3) keeleteo kirjeldus seostatuna konkursi eesmärgiga (500-1000 tähemärki),
4) esitaja nimi, e-postiaadress ja/või telefoninumber.
Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna saaja valivad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel, mis toimub veebruaris. Laureaadid selguvad märtsis.
Tartu Ülikool ja Eesti Keele Instituut leiavad, et Eesti teaduses ja kõrghariduses ootavad ees olulised väljakutsed. Sellest tulenevalt tunnevad mõlemad asutused ühist vastutust seista eesti keele tuleviku eest. Kinnituseks allkirjastavad TÜ rektor professor Volli Kalm ja EKI direktor professor Urmas Sutrop 5. märtsil Tallinnas koostöölepingu.
“Meie rahvaarv ja ka üliõpilaste arv kahaneb, ülikoolid ja teadusasutused peavad hakkama saama olemasolevate eelarvevahenditega, tõukefondidest tehtavad kulutused peavad tagama teaduse ja kõrghariduse jätkusuutlikkuse, kus kestliku tegevuse aluseks on koostöö ja dubleerimise vältimine,” rääkis professor Sutrop koostöö ajendist.
TÜ rektori professor Volli Kalmu sõnul kannab Tartu Ülikool rahvusülikoolina Eesti riigi ja rahvuse ees vastutust kultuuri säilimise ja arengu eest. “Tartu Ülikool ja Eesti Keele Instituut on mõlemad pühendunud eesti keele hoidmisele ja arendamisele ning selle lepinguga kinnitame üle meie ühised eesmärgid, kooskõlastame vastutusalad ja planeerime konkreetsed ühistegevused, et kasutada mõlema organisatsiooni ressursse parimal moel,” ütles Kalm.
Eesti juurtega, kuid välismaal sirguvatele lastele toimus eesti keele õppimiseks ja harjutamiseks sel suvel kolm erinevat laagrit, neist viimane kestab 13. augustini.
Keelelaagrites saavad 13-18aastased Eesti päritolu, kuid välismaal elavad noored õppida ja harjutada eesti keelt, suhelda laagrikeskkonnas eestlastest eakaaslastega ning viibida Eesti kultuuriruumis. Laagrite päevakava on sarnane tavalistele suvelaagritele, on ühistegevused, sportlikud ettevõtmised ning ekskursioonid Eesti huviväärsuste juurde.
Esimene laager Viljandimaal Venevere puhkekeskuses oli mõeldud lastele, kes oskavad vähe või ei oska üldse eesti keelt. Teises laagris Valgamaal Marja talus osalesid edasijõudnu tasemel eesti keelt valdavad lapsed. Vabalt eesti keelt rääkivatele lastele mõeldud laager algas Veneveres 3. augustil.
Laagrites veedab tänavu suve 66 Eesti päritolu noort 20 riigist, osalejad valis MISA kandideerinute seast välja kevadel. Taotluste vaagimisel võeti arvesse noore eesti keele oskust, motivatsiooni, vanust, elukohta ja varasemaid laagris osalemisi.
Eesti päritolu noorte keele- ja kultuurilaagreid rahastavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Kultuuriministeerium rahvuskaaslaste programmi (2014-2020) kaudu. Laagrite läbiviimist koordineerib Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus, korraldab MTÜ HeadEst.
Laagreid korraldatakse juba kolmeteistkümnendat aastat ning need on väga hinnatud nii laste, vanemate kui õpetajate seas.
Emakeele Selts ning Haridus- ja Teadusministeerium korraldavad 5. aprillil Peterburi Jaani kirikus järjekordse eesti keele päeva, mille kavas on kuus ettekannet Eesti keeleinimestelt. Jüri Viikberg räägib eesti murretest ja Soome lahe aastast, Tiit Hennoste eesti netivestluse keelest kõne ja kirja vahel, Maire Raadik tutvustab õigekeelsussõnaraamatut ÕS 2013, Tõnu Tender analüüsib Eesti elanike keeleoskust, Jüri Valge ettekande teema on „Üldsuse keeleinnukus – vahend ja eesmärk“ ning Leelo Tungal arutleb, kas on kerge olla eesti lastekirjanik.
Peterburi keelepäevi on alates 2001. aastast korraldatud regulaarselt, osalejateks kohalikud eestlased, Peterburi ülikoolis eesti keelt õppivad üliõpilased ja Peterburi estofiilid. Korraldajatena on külalisi Eestist vastu võtnud Peterburi eesti kultuuriselts, Jaani kogudus, Peterburi Eesti peakonsulaat ja mõnel aastal ka Peterburi ülikool. Keelepäeva kavas on ka lillede panek akadeemik Ferdinand Johann Wiedemanni mälestuskivi juurde.
Keelehooldekeskus korraldab ajakirjanduse keelele keskenduva täienduskoolituse 30. aprillil kella 14-18 Tartu Ülikoolis Lossi 3-328. Koolitajaks on Egle Pullerits (fotol). Oodatud on oma keelekasutust lihvida soovivad ajakirjanikud, toimetajad, kodanikuajakirjanduse ja omavalitsuste ajalehtede tegijad. Koolitus on tasuta.
Oma osavõtust palutakse teatada e-posti aadressil egle.pullerits@raad.tartu.ee. Koolituse kordaminekuks palutakse saata osalejatel samale aadressile ka oma koostatud tekste (või veebilinke).
Haridus- ja teadusministeerium kuulutab välja õpilaskonkursi „Sõnavigurid”, milles oodatud kirjutiste teema on vaba, kuid vorm tuleb valida kolme võimaliku hulgast. Valida võib, kas kõik sõnad jutus algavad sama tähega või ei ole seal ühtegi R-tähte või on hoopis hästi palju täpitähti. Konkursitööde esitamise tähtaeg on 10. aprill.
Igal aastal valitakse üks emakeelt ja eesti kultuuri edasi viinud tegu – keeletegu. Ka sel aastal on inimestel võimalik öelda, milline oli nende meelest mullune tubli keeletegu.
Tavapäraselt teevad Emakeele Selts ning Haridus- ja Teadusministeerium keeleteo teatavaks emakeelepäeval, 14. märtsil. Välja antakse kaks auhinda, peaauhinna saaja otsustavad ühiselt kõik taasiseseisvunud Eesti haridusministrid, rahvaauhinna saajat võivad valida kõik. Oma lemmikkandidaadile saab poolthääle anda Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehekülje, välkposti või kirja vahendusel.
Tänavused keeleteo kandidaadid on: sõnavaraloend „Põhikooli ainetundide sõnavara“; Eesti keele e-õppe kursus “Keeleklikk”; sõnaraamat „Eesti keele sõnapered“; eestikeelsete helisalvestiste leidmine, teemakohase kogumiku koostamine ja toimetamine; eestikeelne Anni lasteaed Helsingis; „Eesti etümoloogiasõnaraamat“; eesti murrete ja sugulaskeelte avalik digitaalarhiiv; eestikeelne laul Eurovisioni lauluvõistlusel; käsiraamat „Keelemeel“; metoodiline kogumik „Keelemängud“; „Võõrsõnade leksikon“; kaheosaline eesti keele riigieksam; eesti punktkirja käsiraamat; Vikerraadio „Kihnukielsed uudisõd“ ning kokkuvõttevõistlus „Tuum“.
Hääletamine lõpeb 6. märtsi südaööl ning oma häält saab edastada posti teel (Haridus- ja Teadusministeerium, Munga 18, 50088 Tartu, märgusõna „Keeletegu“); välkpostiga (keeletegu@hm.ee) või Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel (www.hm.ee/keeletegu2012).
2012. aasta parima eesti keelt väärtustava teo kandidaatide esitamisaeg lõpeb 22. jaanuaril kell 24.00.
Juhised keeleteoauhinna kandidaatide esitamiseks on haridus- ja teadusministeeriumi ning Emakeele Seltsi kodulehtedel. Esitatud kandidaatide hulgast valib Emakeele Seltsi juhatus rahvahääletuseks ning praegusele ja endistele haridus/teadusministritele valiku tegemiseks kõige paremini sobivad, konkursi statuudile vast avad teod. Haridus- ja teadusministeerium kuulutab need välja oma kodulehel ja ajalehes Postimees, samuti võimalikke teisi infokanaleid kasutades.
Möödunud aastal valisid ministrid 2011. aasta parimaks eesti keele alaseks teoks Tanel Alumäe ja Kaarel Kaljuranna „Kõnetuvastusrakendusi nutitelefonidele“; rahvaauhinna sai Mariko Fasteri, Triin Rõõmusoksa ja Egle Vodi projekt „Võro keelepesä käivitamine ja arendamine “. Lisaks parimate keeletegude selgitamisele võimaldab kandidaatide esitamine talletada aasta jooksul eesti keele heaks tehtut.
Haridus- ja teadusministeerium ootab aktiivset järelemõtlemist ning keeleteokandidaatide esitamist.
Lähem teave: ministeeriumi keeleosakonna nõunik Jüri Valge, tel 735 0136, jyri.valge@hm.ee
Haridus- ja Teadusministeeriumi väärtusarendusprogramm, Rahvusringhääling ning Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut korraldavad 28. ja 29. septembril Vikerraadio kodulehel kokkuvõttevõistluse „Tuum“, kus iga soovija saab panna proovile oma oskuse teha žürii antud pikemast tekstist kahesaja-sõnaline kokkuvõte.
„Kas teie oskate Tammsaare “Tõe ja õiguse” viie lausega kokku võtta? Või naabrimehe kalamehejutu lühidalt sõbrale edasi rääkida? Aga kas te suudaksite Vikerraadio tunniajase “Reporteritunni” kolme minutiga kokku võtta?“ küsi vad võistluse korraldajad.
Kokkuvõtte tegemine pikemast tekstist või jutust on üks oskusi, mida me vajame läbi elu. Kokkuvõtteid peavad tegema õpilased, üliõpilased, teadlased, ametnikud, projektide kirjutajad, ajakirjanikud, veebitoimetajad, referendid.
Kokkuvõetav tekst avaldatakse 28. septembril kell 9.15 Vikerraadio kodulehel (http://vikerraadio.err.ee). Viimane aeg oma töö ära saata on 29. septembril kell 18. Soovitame Vikerraadio arhiivist järelkuulata viimast „Keelesaadet”, kus Tiit Hennoste jagas näpunäiteid, kuidas kokkuvõtet kirjutada. Abiinfot on ka „Keelesaate“ kodulehel (http://vikerraadio.err.ee/saade/keelesaade/algus).
Keelevõistluse võitjad antakse teada 17. oktoobril saates „Uudis+“. Sellele järgneb tulemuste ja probleemide pikem arutamine 21. oktoobril kell 15.05 Vikerraadio „Keelesaates“.
Võistluse peaauhind on 100 eurot. Lisaks antakse kaks teist auhinda, kumbki 50 eurot, ja kolm kolmandat auhinda, igaüks 25 eurot.
Allikas: haridus- ja teadusministeerium
Kolmapäeval, 16. mail kell 17 on Eesti Keele Instituudi suures saalis (Roosikrantsi 6, Tallinn) järjekordne Hõimuklubi, mis seekord uurib, kust on pärit eesti sõnad.
Äsja valminud “Eesti etümoloogiasõnaraamatus” käsitletakse eesti kirjakeele sõnavara päritolu. Sõnaraamatus on üle 6600 märksõna, eesti keele tüvevara ajaloo ja etümoloogiateaduse metoodika lühiülevaade ning teiste keelte sõnade register.
Eesti Keele Instituudis aastatepikkuse töö tulemusel valminud raamatut tutvustavad koostajad Iris Metsmägi, Meeli Sedrik ja Sven-Erik Soosaar. Etümoloogia-alase uurimistöö põnevatest tagamaadest räägib Udo Uibo.
Hõimuklubi toimub koostöös Eesti Keele Instituudiga, toetab Tallinna Kultuuriväärtuste Amet.
Kõik huvilised on oodatud! Üritusest osavõtt on prii.
Nii küsis sajandi eest keelemees Johannes Aavik. Ja samamoodi võiksime meie seda täna küsida, leiab Aime Kinnep värskes ajakirja Keelekaitsja numbris oma ülevaates emakeelepäevast Tartus 13. märtsil 2010.
Loo pealkiri kõlab „Meil kõigil tuleks oma keelest lugu pidada.” Emakeelepäeval peetud ettekandes rõhutas Martin Ehala oma ettekandes „Emakeel ja kodanik” laulupeo kui rituaali olulisust usalduse tekitamisel eesti keele püsimises. Siit soovitus jätkakem „laulupeo-usku rahvana”! Samuti rõhutas Ehala, kui oluline on säilitada eesti keele kasutus kõigil elualadel. Sest eesti keele elujõud oleneb väliskeskkonnast, sisekeskkonnast ning kõige enam kasutajate tahtest.
Keelekaitsja on kord aastas ilmuv Eesti Keele Kaitse Ühingu kogumik. Tänavune kogumik on arvult kümnes. Selle numbri ilmumist on toetanud Eesti Kultuuriseltside Ühendus. Loe edasi: Kas eesti keel on intelligendi keel?
Timahava Põlvamaa aastakaoppajast valit` Verska gümnaasiumi eesti kiile ja kiränüdse oppaja` Hoidmetsa Ilme om konkreetne inemine, kiä om uma rangõ olõmisga vällä tiinü ni opilastõ avvustusõ`, ku hää` opitulõmuse`.
Hoidmetsa Ilme om saisukotussõl, õt ku latsõga võro keeleh kõnõlõda sõs tuu tähenda-ai tuud, õt lats kooli minneh kiräkiilt selges saa-ai. Nutovi Mirjami pilt
Ilme, ni pall`o ku ma` sinno olõ kõrvalt nännü, olõt sa` mullõ väega rangõ ja tõsidsõ inemise mulje jätnü`
Mulle miilü-üi` väega pall`o kõnõlda. Mulle miilü-üi` latsivanempitega tänava pääl kõnõlda näide latsist. Õga sõs imä saa-ai` 17. aastakast sundi raamatit lugõma. Lats piät õks eis tuust arvu saama.` Ma` olõ umi mõttiga inämp uma taloh, ku siih Verskah.
Koh sul taa talo om?
Tuu talo om mul Võpolsovah, s`oo om mu vanaimä talo – Pedaste talo. Augustih oll` meil sääl viil lehm kah. Imägä kuigi katõ pääle saimi tä är` peetüs. A talo om talo. Maa om ja kikäs om ja…
Kas sullõ om taa talovärk sõs süämelähkul vai?
Kuis nüid üteldä…kunagi ole-es`, a nüid om.
A kost sul sääne armastus tulõ sõs kodukandi vasta`?
(nakas naarma) Tädi Laine (Lõvi Laine- toim.)käskse. Sõs tett` muuseumit ja ma` oll` oppaja` ja kuigi ni tuu huvi tull` A mu vanaimä ütel` külh mullõ ni, õt „kas sa olõt ülikoolih kõ`õ ullimp, õt sinno just Setomaalõ saadeti vai?“ (nakas naarma`).
Miä sa` sõs nooruspõlveh teit tah Verskah?
Või meil oll` pall`o ringe kultuurimajah… estraadiring oll` ja. Ma` olõ terve elo näüdelnü ja mullõ miildü tuu. Ka lavapääl miildüs olla`. Tegelikult ma pidigi üldse tuud asja minemä opma, a sõs lätsi õks vinnekiilt opma`. (Ilme om ni näüteringe juhend` ku mitmete Leelopääväde päävävedosnik olnu`- toim.)
Ilme, ma` tiiä sinno jo tuust aost ku ma` põhikooli aol käve Verskahe Haavaoksa Pauli luulõkonkursil etlemah. Kas sa olõtki Haavaoksa konkurssi kokkukutsjast vai?
Jah. Mi alosti` Haavaoksa luulekonkurssit üten Raudsepa Milivi ja Lilliku Ainoga. A Verskahe asusi` ma` 1985. aastakal, päält Tallinna Pedagoogikaülikooli lõpõtamist vinne kiile oppajana`. Ku Verska kuul alust` 1987. aastakal tüüd vahtsõh koolimajah, sõs tull` ka tuu konkurss ja sõs oll` ma jo klassiväldisetüü organisaator.
Mis aol sust imäkiile oppaja sõs sai?
Kadunu Lehestiku Paul täütse är` mu iist avalduse Tartu Ülikooli eesti keele erialale kuna tuudaigu oll` kooli eesti keele oppajat vaja, sest Raudsepa Milvi läts` är` Oravale. Ma` lätsi sõs eksamile ja sai üte korgharidusõ paasil omanda` tõõsõ korghariduse`. Parhilla opi ma eesti kiilt magistrioppuseh.
Küsimisele, õt kas Ilme saa sõs jo kolmanda korgharidusõ lüü naanõ käega.
Nüid ku ma` magistrioppuse är` lõpeta, sõs ma` allõs saa eesti kiile korgharidus.
Kas su arvatõh om ka sõs tuu kolm aastakat bakalaureuse opõt ulltamine?
Mitte ulltamine. Tuu om allõs üts tasõ ja võib-olla põhikooli oppajalõ piisäs tuust tävvesti. A ma` eis tunnõ, õt ku ma` taha õks gümnaasiumih opata, sõs om nagu inämpät vaja.
Sinno valit` timahava Põlvamaa aastaka oppajast gümnaasiumi astmeh, tuu om sõs nüid nagu elutüü vili?
Kahjus küll.
Mille kahjus?
Noo nüid om sääne tunnõ, õt elo omgi läbi?
A miä tuu su jaost tähendas?
Ma` tiia-ai`. Mudugi om hää miil, õt kiäki märkas ja kiäki vali ja kiäki tutvustas, a ma` tii õks tüüd täpselt samamuudu.
Kost n`oo tulõmusõ tulõ sõs, õt sinno edile om nõst?
Tuu om sääne kura oppaja tüü. Ku sa olõt midägi õks koth tetä andnu, sõs tulõ tuud kontrolli`. Ja saa-ai eesti keeleh õks nii, õt kirotami ütskõk kuis.
A kuis ortograafia mõistmisega om? Öeldas ju, õt arvuti takah olõmine tege inemise ullist`.
Ma` usu-ui`, õt tuu arvuti är` rikus. Õgal aol om olnu` uma` hädä. Noo ku om kah tuu „suht“ seeh, miäs sõs iks.
Kas om ka kirjändites „suht“ seeh vai?
Jaa! „Mogri Märt on suht normaalne mees“. Säänsit lausõit õks kirotatas. Tegelikult om ni, õt midä inämp inemine lugõ, tuud parempini nakas tä ka kirotama, sest lõpus jääse tallõ kõk n`oo koma ja õigekiri miilde`. Ma` olõ ütelnu ka uma opilastõlõ, õt harinege umi lausõid kirotama ni, õt ti mõistaside sinnä õigõ kirävahe märgi panna`.
Miildüs ka sullõ uma tüü vai?
Kiärdüst oppa` ma hüä miilega a eesti kiil om sääne… (väljendas uma näoga ebameeldivust) – tuu om üts lõputu „k“, „p“ „t“.
Kiä su hindä lemmiku kiärniku omma`?
Dostojevski ja Wilde ja vot Tammsaare… vaihtepääl tä miildüs ja vaihtepääl miilü-üi`. Mulle miildü luuletuse väega ja mulle miildüs ku latsõ kirotasõ luuletusi. Säält om õkva är` nätä, õt kas timäs om määne mõtõ seeh vai ole-ei`.
Sa olõd ratsionalist?
Kuule jah! Ma` olõ opilastõla ka ütelnu`, õt kuulgõ ku ti arvatõ, õt mi teemi taha balletitunni, õt kas sõs tulõ siiä õpilasi mano vai? Tule-ei jo!
Miä sa` tuust Seto gümnaasiumi ideest arvad vai sa äkki saa-aiki` üldse tuust ausalt kõnõlõda?
Minkä peräst ma` saa-ai`? Õga oppaja` kiä koolih tüütäs, tüütäs õks tuu hääst, õt uma koolil olõs hää. Ja ma` arva, õt ku täl om midägi üteldä, sõs tä ka ütles. A ku ole-ei midägi üteldä, sõs tulõ vakka olla`. A Seto Gümnaasium … alguseh käve jutu Seto Kuningriigi Gümnaasiumist, a ma` arva, õt tuu om jumala õigõ, õt tuu om Verska gümnaasium, sest taa om riigikool. Seto pärimus- ja kultuur om alati olnu` siih koolih ja jääse ka edespidi olõma. Kõnelgu n`oo aokiräniku ja vallavanempa midä tahtva`. A midä tuu nime muutmine koolile tähendasi – mitte midägi.
Terve mi vestlus olõt sa väega ilosat seto kiilt kõnelnu`.
Jah ku ma edimeste klassi lätsi, sõs ma` mõistsõ vinne ja saksa kiilt ja ma` mõistse seto kiilt, a tuud eesti kiilt ma` väega mõista-as`
Kas tuu om võimlaik, õt ku latsiaia latsõga seto vai võrokeeleh kõnõlõt, sõs tä lät kooli ja täl om rassõ kirä kiilt oppi`?
No ja mis sõs ku mõista-ai`? Ma` ka lätsi kooli ja mõista-as eesti kiilt kõnõlda, a praegu õks mõista. A kost sääne arusaam tulõ, tuud ma´ tiia-ai´. Eesti kiilt kuuld lats nagunii õgaltpuult mano. Ni arenese täl jo mõlempa keele`.
Kas tuu jutt piät paika, õt latsõ mõista-ai kõnõlda?
Latsõ kõnõlõsõ`… ku nää` tahtva`. Mudogi om näil sääl määnsegi eesti keeldse sõna` seeh. Ma olõ mitmeid korgi öelnu`, õt ole-ei olulinõ määnseh keeleh iniemine uma juuri vasta huvi tund`, pääasi, õt tä huvi tund.
Lõvi Laine, Ilme tädi:
„Ilme om hää lats! Ütskõk, miä mul om vaja olnu ni ametiaalaselt ku kotoh, ma` või alati timä pääle luuta`. Tä ütle-es` kunagi edimedse asjana, õt saa-ai` vaid õks „tulõ är` tetä“. Ma` leia, õt uma iseloomult om tä väega uma esä ku ka veidkese mu muudu. Mi` või külh rangõ olekuga olla´ a mi ole-ei salakavala`. Ku om vaja öelda, sõs mi ütle lihtsält är`. Samah ku sul om suure ootusõ tõisile, sõs piät sa ka eis eishindä vasta rangõ olõma`. Tä om ka mu puja ristiimä ja tä om alati väega hooliv olnu sjooh osah.“
Merili Kõiv, Tartu Ülikooli II kursuse tudeng, Hoidmeta endine õpilane
„Tä oll` väega hää oppaja! Ma ütles´, õt umaala professionaal ja autoriteet, kinkäst peet` lugo. Tä mõist uma ainet väega höste selges tetä kasutadeh taa jaos kohati eiski humoorikaid näüteid. Tä mõist tundi põenvust sisse tuvva. Samah mõist` tä opilastõlõ lähenedä ja näist arvu saia`. Opilasõ a tundsõ eishinnäst timägä höste. Tä oll` kahtlemalda üts parimpaid oppajaid, kuigi tä oll` väega rangõ ja nõudse ünsä paljo.
Kolmapäeval, 16. mail kell 17 on Eesti Keele Instituudi suures saalis (Roosikrantsi 6, Tallinn) järjekordne Hõimuklubi, mis seekord uurib, kust on pärit eesti sõnad.