Noorteseirest selguvad viimase dekaadi muutused Eesti noorte eluolus

nooredTäna, 11. septembril esitletav noorteseire aastaraamat annab detailse ülevaate Eesti noorte eluolust viimase dekaadi jooksul.

Kui tööpuuduse näitajad on vähenenud ja noorte meeste suremus pidurdunud, siis noorte väljaränne on endiselt tõusuteel ning murettekitav on ka vanemliku hoolituseta ja abivajavate laste suur hulk. Tänasel noorteseire konverentsil arutletakse muuhulgas, missugune on tuleviku noor tegija aastal 2030 ja milliseid väljakutseid ta ühiskonnale esitab.

Mõttekeskus Praxis koostöös Eesti Noorsootöö Keskuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga annab juba viiendat aastat välja noorteseire aastaraamatut, mille fookuses on noorte eluolu kirjeldavate näitajate koondamine ja analüüs. Seekordse aastaraamatu keskmes on ka noortepoliitika ja noorsootöö tulemuslikkuse mõõtmine.

Statistikaameti andmetel elas Eestis 2014. aasta alguse seisuga 290 555 noort vanuses 7-26 aastat, moodustades 22,1% rahvastikust. Kui paljude näitajate osas ei ole noorte eluolus viimase kümne aastaga märkimisväärseid hüppeid toimunud, siis mõned trendid väärivad olulist tähelepanu. Loe edasi: Noorteseirest selguvad viimase dekaadi muutused Eesti noorte eluolus

Läänemaa aastaraamat ilmus viiendat korda elektroonilisel kujul

Foto: Läänemaa aastaraamat 2012

Valmis on saanud Läänemaa aastaraamat 2012, mis võtab kokku eelmisel aastal maakonnas toimunu. Aastaraamatut koostati sellel aastal 19-ndat korda. 2012. aasta oli maavanem Innar Mäesalule esimene täisaasta Läänemaal ning tema sõnul oli see lisaks tööle huvitav ka kogemuse ja emotsioonide tõttu, mida maakond talle kui värskele läänlasele pakkus.

Elektroonilisel kujul ilmub aastaraamat alates alates 2008. aastast ehk viiendat korda. Arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Merle Mäesalu sõnul on pärast viit aastat jõutud arusaamisele, et tegelikult on vajalik ka paberkandjal ülevaade. Seetõttu trükiti lisaks elektroonilisele versioonile ka 12-leheküljeline brošüür. Selles annavad maakonna katusorganisatsioonide (Läänema Omavalitsuste Liit, Läänema Arenduskeskus, Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž ja Kodukant Läänemaa) esindajad ülevaate enda 2012.aasta olulisematest saavutustest.

Lisaks on eessõnana kirjas maavanem Innar Mäesalu kokkuvõte möödunud aastast. “Kitsastel aegadel olime sunnitud loobuma aastaraamatu tervikteksti trükkimisest. Värviline brošüür koos CD-plaadiga on sobilik kinkimiseks koostööpartneritele teistest maakondadest,” arvas Innar Mäesalu. “Aastaraamat sümboliseerib maakonda kui tervikut. See annab see põhjaliku ülevaate kogu maakonna riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, koostööpartnerite ja kolmanda sektori 2012. aasta tegevustest,” lisas Merle Mäesalu.

Brošüüri koos CD-ga jagatakse kõigile partneritele, kes raamatu koostamisele kaasa aitasid. Huvilised saavad brošüüri ja CD-d, millel terve aastaraamat peal, uurida Läänemaa raamatukogudes. Samuti on aastaraamat elektroonilisel kujul saadaval Lääne Maavalitsuse kodulehel!

Avatud Eesti Fondi värske aastaraamat on nüüd veebis saadaval

Aasta 2012 jääb Eesti mõtteloos meelde kodanikuaktiivsuse uue laine aastana. Reformierakonna rahaskandaal, valitsuse suutmatus AEF_logokuulata ACTA-vastaseid, lisaks üle-eestiline meditsiinitöötajate streik ning Rahvakogule teed sillutanud Harta12 on mõni näide, kus eestimaalased demonstreerisid oma valmisolekut astuda riigivõimuga senisest ärksamasse dialoogi ning nõudsid valitsejalt senisest suuremat kodanike tahtega arvestamist.

Avatud Eesti Fondi kodulehel saab nüüd lapata äsja valminud aastaraamatut, kus antakse ülevaade olulistest algatustest, meenutatakse mullu toimunut ja muidugi kiigatakse  tulevikku.

Läänemaa omavalitsused said aastaraamatu

Läänemaa Omavalitsuste Liidu Eestseisusel Oru vallamajas andis maavanem Innar Mäesalu kõigile Läänemaa omavalitsustele üle aastaraamatu. Maakonna kokkuvõtte 2011. aastast koondas Lääne maavalitsus.

Aastaraamat on ainuke maakonna kõiki eluvaldkondi kajastav ja avalikke organisatsioone ühendav informatsiooni ning sündmuste kogum. Läänemaa aastaraamat ilmub 18ndat korda, neljandat aastat on raamat elektrooniline. Arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Merle Mäesalu sõnul on aastaraamatut mugav kasutada, näiteks on raamatu sisu ning tekstid varustatud linkidega lisainformatsiooni saamiseks.

Maakonna aastaraamatus on olemas Läänemaa omavalitsuste ja riigiasutuste kokkuvõtted 2011. a olulisematest tegevustest ning saavutustest. Samuti on raamatus kirjas maakonna erinevad statistilised näitajad.

Raamatu koostamist korraldas maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakond, kaasa on aidanud maavalitsuse osakonnad, kohalikud omavalitsused, riigiasutuste kohalikud esindused ja teised organisatsioonid.

Elektrooniline aastaraamat on loetav maavalitsuse kodulehel. CD-plaadil oleva aastaraamatu saavad teiste hulgas maakonnas paiknevad riigiasutused, omavalitsused, raamatukogud, õppeasutused.

Lääne Maavalitsus tänab kõiki, kes aitasid kaasa Lääne maakonna tervikliku ülevaate koostamisele!

Ilmunud on uus Eesti spordi aastaraamat

Sel nädalal esitleti Oru hotelli konverentsikeskuses äsja valminud kogumikku „Eesti spordi aastaraamat 2011”. Raamatu on koostanud Toivo Kivimets, Aare Oja, Matis Song ja Veiko Ulp, fotod on Lembit Peeglilt.

Esimest korda on aastaraamatu kokkupanemisel olnud abiks veebipõhine spordi andmebaas www.sport24.ee, mis koondab endasse Eesti sporti puudutava statistika.

Eesti spordi aastaraamatu kaante vahele on kogutud täiskasvanute, juunioride ja noorte Eesti meistrivõistluste tulemused, kajastatud on ka karikavõistlusi, maavõistlusi ja sõpruskohtumisi. Ühtlasi annab aastaraamat üksikasjaliku ülevaate meie sportlaste võistlemisest rahvusvahelisel areenil. „Aastaringi” rubriik võtab kokku Eesti Olümpiakomitee, Kultuuriministeeriumi ja spordialaliitude tegevuse, saavutuste lehekülgedel on ära toodud tiitlivõistlustel esikuuikusse jõudnud Eesti sportlaste nimed.

 

Eesti akadeemilise ajakirjanduse selts esitab aastaraamatut

Trükist on tulnud Eesti akadeemilise ajakirjanduse seltsi aastaraamat 2010/2011.

Esmaspäeval, 27. veebruaril kell 16 toimub Tartus Lossi tn 36 auditooriumis nr 205 aastaraamatu esitlus. Kavas on tegijatepoolsed lühitutvustused ja analüütiline kommentaar Tiit Hennostelt.

Aastaraamatu sisust lähemalt vt: http://aki.ut.ee/webpage/id/105

Aastaraamatut hinnaga 7 eurot on võimalik osta esitlusel ja ka seltsi järgmistel ettekandekoosolekutel. Raamat tuleb müüki suurematesse raamatupoodidesse, kuid seda saab osta ka ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi kantseleist Katrin Lendokilt (Lossi 36-228).

Kõik huvilised on aastaraamatu esitlusele oodatud!
Peeter Vihalemm

Ilmus Rahvakultuuri aastaraamat

RAhvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse väljeandena ilmus Rahvakultuuri aastaraamat 2010.   Igal aastal ilmuv aastaraamat sisaldab artikleid aasta tähtsamatest rahvakultuurisündmustest maakondade kaupa, kusjuures tänavu on rõhuasetus vaimse kultuuripärandiga seonduval.
Aastaraamatus saab ülevaate aasta kesksest sündmusest – vaimse kultuuripärandi nimistu avamisest veebikeskkonnas Rahvakultuurikeskuse kodulehel.  Samuti antakse ülevaade XXIII folkloorifestivalist Baltica 2010, II meeste tantsupeost, üle-euroopalisest kaerajaani tantsimise aktsioonist. Ka on juttu eelmisel aastal Rahvakunsti-ja Käsitöö Liidu poolt valitud puutööaastast, millega taotleti esemelise pärandkultuuri hoidjate omavahelise võrgustiku loomist ja meistrite kogemuste talletamist ning edasiandmist. Selleks korraldatud konkurss eesti-oma-puu tõi kokku 97 eriilmelist tööd. 
 Aastaraamatu järgmistel lehekülgedel on iga maakonna all vaid killuke olulisematest rahvakultuuri sündmustest eelmisel aastal. Siin on juttu nii Hiiumaa jääteede kuldajast, Avinurme Elulaadikeskusest, koduleiva küpsetajast Luule Väinast Jõgevamaal, puhkpillimängijatest ja pasunakoorist Järva-Jaanis, Kullamaa Kihelkonnamuuseumist kui pärandihoidjast, sibulakasvatamise vanast tavast Peipsi ääres, Põlvas peetud Uue Ajastu festivalist, suitsusauna väärtustamisest ja Kai Leete aastast Võrumaal, Leisi VäRKS-st, jahipidamisest kui vaimsest kultuuripärandist Valgamaal. Aastaraamat  sisaldab ka rahvakultuuri statistilist ülevaadet aastast 2010.
Vaata http://www.rahvakultuur.ee/?s=122