Eesti Looduse toimetus on valinud aasta puud 1996. aastast alates. Nagu esimesel korral 1996. a on tänavuse aasta puu kadakas, täpsemalt meil looduslikuna kasvav harilik kadakas (Juniperus communis).
Loe edasi: KADAKAS ON 2021. AASTA PUU
Foto ajalehest Meie Maa.
Täna Eesti aja järgi kell 19.30 algab Brüsseli südalinnas nooblis Vauxalli hoones asuvas Cercle Gaulois’ galeriis Euroopa aasta puu 2015 auhinnatseremoonia, kus võiduka Orissaare tamme promootorile Heiki Hansole antakse üle uhke rändkarikas.
Ajakirja Eesti Loodus jätkab kena traditsiooni ja valis 2012. aasta puuks õunapuud.
Metsõunapuud on meie maakamaral kasvanud arvatavalt viis-kuus tuhat aastat ja on tänapäeval looduses kaitse alused. Metsõunapuud ei maksaks segi ajada metsistunud õunapuuga – sellisega, mis on kasvama läinud „karjapoisi“ visatud õunasüdamest ja kasvama lähevad nad üpris lihtsalt. Erinevustest lähemalt kevadel, kui lehed juba puus.
Maailmas on õunapuude sordiaretusega alustatud paar tuhat aastat tagasi juba siis oskasid inimesed puid pookida. Meile jõudsid esimesed aedõunapuud arvatavalt kloostrite kaudu 13.-14. sajandil. Eestimaist õunakasvatust ja aretust võiks dateerida eelmise sajandi algusega.
Eesti Loodus valis esimest korda aasta puu 1996. aastaks. Seega on aasta puid ajakirja veergudel käsitlenud juba 16 aastat. Mullu kandis aasta puu tiitlit jalakas koos oma loodusliku perekonnakaaslase künnapuuga. Teda tutvustati põhjalikult Eesti Looduse märtsinumbris. Esimene aasta puu oli kadakas.
Esimeseks aasta puuks oli 1996. aastal kadakas. Aasta varem oli otsitud rahvuslille, -linnu ja -kivi kõrvale muid loodussümboleid: rahvuspuud ja -maastikku. Eesti Looduse tollaste küsitluste järgi jäi kandideerima neli puud: kadakas, kuusk, mänd ja pärn, igaühel veenev põhjendus. Teaduste akadeemia looduskaitse komisjon arvas tollal, et rahvuspuud on veel vara hääletada, ent põhjanaabrite eeskujul otsustati kõigepealt valida aasta puu. Rahvuspuu valimiseni pole seni jõutud. Eestis kasvab looduslikke puid-põõsaid 60 – 80 liiki.
Ettevõtmise eesmärgiks on tuua välja ka puude vähemtuntud külgi ning neid rohkem tutvustada. Aasta puu valimise idee algatas põhjanaabrite eeskujul professor Viktor Masing (1925-2001) ja seda ettevõtmist alustati meil 1996. aastal. Ehkki esmalt oli mõttes valida rahvuspuu, peeti seda siis liiga enneaegseks ning piirduti aasta puu nimetamisega. Esialgu aitasid aasta puud valida ajakirja Eesti Loodus lugejad nii kirja teel kui interneti-hääletuse abil, viimastel aastatel on toimetus puude valimisega ise hakkama saanud.
Tänavune aasta puu valimine võib jääda viimaseks, sest sellega on kodumaised puuna kasvavad puud otsa saanud. Siiski otsustatakse edaspidi, kas tulevikus peetakse ka põõsana kasvava kontpuu, kuslapuu, paakspuu, kukerpuu jt aastaid või hakatakse nimekirja algusest kordama. Aasta puudeks on olnud kadakas (1996), kuusk (1997), tamm (1998), kask (1999), pihlakas (2000), mänd (2001), pärn (2002), vaher (2003), lepp (2004), haab 2005), paju (2006), saar (2007), jugapuu (2008), sarapuu (2009), toomingas (2010).
Allikas www.aiandus.ee
