Eesti Looduse toimetus on valinud aasta puud 1996. aastast alates. Nagu esimesel korral 1996. a on tänavuse aasta puu kadakas, täpsemalt meil looduslikuna kasvav harilik kadakas (Juniperus communis).
Kadakas väärib tähelepanu paljude omaduste poolest. Teda peetakse vastupidavuse sümboliks, kadakas ilmestab kuivi pärandmaastikke saartel ja Lääne-Eestis. Maailmas on harilik kadakas üks laiema loodusliku levilaga puuliike. Eestis kohtab kadakat sageli põõsakujulisena, ent ka meil ei ole haruldased kadakapuud.
Kadakas on kahekojaline: emas- ja isaskäbid on eri taimedel. Kevade hakul tolmlevad kollakad isaskäbid ning pärast roheka emaskäbi viljastamist areneb sellest lihakas käbi, tuntud kadakamarjana. Esimesel aastal on käbid rohelised, teise aasta lõpuks saavad nad küpse ehk sinakasmusta välimuse.
Kadakat teatakse mitmekesise tarbepuuna: tema puidust on saadud näiteks aiamaterjali ja tehtud õllekappasid ja muid puitesemeid. Kadakamarjad on hinnatud vürtside, ravimite ja džinni koostisosana. Kadakad on olulised pärandkoosluste puuliigid, pakkudes elupaika näiteks kadakatäksile ja paljudele teistele lindudele. Eesti Looduses on kavas kadakat ja tema omadusi pikemalt tutvustada kogu kadaka-aasta vältel.
Eesti Looduse jaanuarinumbris tutvustatakse ka teisi aasta olendeid peale kadaka: lehviksammalt, kuldnokka, lilla kübarnarmikut, väikest käopõlle, harilikku päevakoera ning rotti, samuti aasta mulda rähkmulda. Jaanuarinumbri põhiteema on valguse ja pimeduse tähtsus elusloodusele ning valgusreostus.
KU päevatoimetaja