Rubriik: Võrumaa

Võru Euroopa filmikohvikus näeb taaskord tasuta kvaliteetfilmi

ce5Euroopa filmikohvikute sarja viienda filmina linastub neljapäeval, 28. mail kell 19 Võrus kinos Kannel Sloveenia režissööri Rok Biceki debüütfilm „Klassivaenlane“ (2013), mis süüvib ühe keskkooliklassi väikesesse maailma ja vaatleb noorte probleeme kokkupuutel uue eriti range õpetajaga.

Film kandideeris eelmisel aastal  filmiauhinnale LUX, see on Euroopa Parlamendi poolt algatatud tunnustus andekatele filmitegijatele. Selle peamisteks eesmärkideks on aidata kaasa avalikule arutelule Euroopa teemadel ning toetada koostööprojektide levikut Euroopa Liidus. LUXi filmiauhind ei ole rahaline, vaid toetab filmi tõlkimist 24 Euroopa Liidu ametlikku keelde.

Pärast filmi on külastajatel võimalik Kandle kohvikus nautida tasuta teed, kohvi ja suupisteid ning arutleda filmis kajastatud teemadel. Filmiõhtu on kõigile huvilistele tasuta!

Filmikohvikute sarja korraldab Europe Directi Võru teabekeskus koostöös kultuurimajaga Kannel. Üritust toetavad Euroopa Liit, Riigikantselei, Võru maavalitsus ja Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp. Filmi linastust toetab Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis.

Suve alguse kontsert Suurel Munamäel

Võrumaal Haanjas asuval Suurel Munamäel saab suve jooksul mitmeid kontserte ja etendusi nautida. Seekord teevad otsa lahti hr Mihkel Mattisen ja pr Birgit Sarrap (endisega nimega Õigemeel).

Suve alguse kontsert Suurel Munamäel toimub juba teisipäeval, 2. juunil 2015 algusega kell 18:00.

Pilet 5 €,
õpilastele ja pensionäridele 2 €

Olete oodatud!

Rõuge valla X laulu- ja tantsupidu “Kauges külas”

Reedel, 22. mail rõkkab kevadine Järvesaar Võrumaal Viitinas juba kümnendat korda rõõmsatest laulu- ja tantsuviisidest.

Uuenenud tantsupõrandaga laululaval esinevad valla lauljad ja tantsijad mudilastest memmedeni, põlvepikkustest poisikestest täismeesteni, kaasa löövad laste lauluvõistluse vanemate vanuserühmade võitjad!

Peole eelneb rongkäik Viitina mõisahoone juurest algusega kell 18.30. Ootame kõiki rongkäigule ja peole kaasa elama!

Kehakinnitust pakub MARU KÄRU – kiirtoit ratastel.

Kontserdielamuse eest saad korjanduskarpi vabatahtliku annetuse poetada! Tule kindlasti, sest maailm heliseb!

Pupimeistri Värtoni Aino käe ei püsü paigal

Pupimeistri Värtoni Aino. Kuulmetsa Heli pilt, Uma Leht
Pupimeistri Värtoni Aino. Kuulmetsa Heli pilt, Uma Leht
«Kolm aastat tagasi es mõista ma heegeldägi, a sis sai üte mänguasju tegemise raamadu ja tahtsõ säält õkva midägi tetä. Pidi sis heegeldämise raamadu kah ostma ja tuu tüü selges opma,» kõnõlõs Vahtsõst-Antslast peri Värtoni Aino (69) ja nakkas kastist puppõ vällä nõstma.

Ku ma küsü, et pall’u täl näid om, hõikas Aino: «Kas ma tuud tiiä, loe esi üle!» Suurõmba ja väikumba, egäsugumadsõ eläjä ja pupi saava sohva pääle lakja säetüs: umbõs 100 tükkü.

«Tõnõ niipall’u om mul jo lakja jaetu ja är müüdü, päämidselt Nõiariigin,» seletäs Aino edesi. Aino poig Aivo om Nõiariigi perremiis. «Kae, naid hiiri olõ ma uma 30 tükkü tennü, naid ostõtas häste,» hoit Aino ütte väikeist hiirekeist peo pääl. «Ja jõulõaigu läts’ kah hulga asju minemä. Anti, mu tõnõ poig, kül ütles, et ma anna odavalõ är, a mul om pääasi, et langaraha tagasi saa.

Puppõ jaos ma harutõdut langa ei pruugi, osta õks vahtsõ. Ja sisse topi patju sissu, mul om naid vannu patju kotun küländ. Nuu as’a, mis är läävä – ma tii õkva vahtsõ asõmõlõ. Ma taha, et mul olõs egäst ütest üts asi ka hindäl olõman.»

«Är tuud panku, tuu om mul üts edimäidsi puppõ ja ei olõ illus!» haard Aino mul üte jõuluvana käest ja käkk kasti tagasi. «Edimäne mänguasi, mis ma tei, oll’ pingviin, ja säält nakas’ki minemä. Pääasi et seletüs, skeema vai asi esi iin om, sis ma või kõkkõ perrä tetä. Esi uma pääga ma vällä ei viisi mõtõlda,» seletäs provva. Loe edasi: Pupimeistri Värtoni Aino käe ei püsü paigal

Rattaretk “Kuidas elad, Haanjamaa?” – kõige soodsamalt saab registreerida kuni 30. aprillini!

0_1214Tänavu 15.-17. mail toimub roheliste rattaretk Haanjamaal. Teekond kulgeb nii siin- kui ka sealpool Läti piiri marsruudil Vastseliina – Loosi – Kütiorg – Suur Munamägi – Rõuge (laager) – Hinni kanjon – Sänna – Karaski – Pähni – Korneti – Rogosi (laager) – Tsiistre -Miikse – Meremäe vaatetorn – Vana-Vastseliina linnus.

Eelregistreerimisel kuni 30. aprillini (k.a) maksab osalustasu õpilastele, ISIC- ja ITIC-kaardi omanikele ning pensionäridele 38 eurot, täiskasvanutele 48 eurot ja perepääse on 148 eurot. Perepääsme saavad soetada pered kuni neljale inimesele, kellest vähemalt üks peab olema täiskasvanu ja üks laps (7-17-aastane).

Rohkem teavet, sh kultuuriprogrammi, leiab kodulehelt http://www.rattaretked.ee/

või Facebookist. Lisateavet saab telefonitsi 5623 0830 või e-posti teel info@rattaretked.ee.

Homme toimub juba 19. Vaskna järve jooks

Kolmapäeval, 22. aprillil 2015. aastal toimub Võrumaal Haanja vallas järjekorras juba 19. ümber Vaskna järve jooks. Jooks on liitunud Võrumaa pikamaajooksu sarjaga ning tegemist on sarja I etapiga. Distantsi pikkus on ca 7,5 km ja põhijooksu ühisstart on algusega kell 19:00, start ja finiš on Haanja Kooli spordiväljakul.

Täpsem info:

Võrumaa Spordiliidu kodulehelt

Facebookist – 19. Vaskna järve jooks

Vaata ka: Juhend ja Rajaskeem

Nimekonkurss Haanja ja Rõuge valdade ühisele ajalehele

Veel selle aasta esimesel poolel täitub paljude Rõuge ja Haanja inimeste suur soov: tehakse valmis esimene number mõlema valla elust pajatav ajaleht.

Uuele lehele on tarvis väärilist nime, mille leidmiseks kuulutatakse välja nimekonkurss. Nimele piiravaid tingimusi ei seata, kuid see võiks kajastada valdade nimesid.

Ettepanekud palutakse edastada e-posti teel aadressile infoleht@rauge.ee, telefonil 5631 8732 (Viivika Nagel) või toimetada Haanja või Rõuge vallamaja kantseleisse hiljemalt neljapäeval, 7. mail.

Koos ajalehe nime ettepanekuga pange kindlasti kirja idee autor(id). Oodatud on ka lehe päise kujunduse mõtted, mis võivad olla ka käsitsi visandatud idee tasemel.

Mõlema valla esindajatest koosnev meeskond vaatab kõik nimepakkumised läbi ja valib nende hulgast sobivaima.

Ajaleht hakkab ilmuma neli korda aastas ja on kõigile lugejatele tasuta. Suure ajalehega paralleelselt jäävad käima ka kiiremaid teateid edastavad valdade senised infolehed.

Rogosi mõis sai peahoone trepi renoveerimiseks raha

Kultuuriministeeriumi Mõisakoolide programm otsustas rahastada Haanja Vallavalitsuse taotluse Rogosi mõisa peahoone trepi renoveerimiseks.

Trepi renoveerimisega paraneb peahoone välisilme ning see võimaldab parema juurdepääsu peahoone saalile ning teistele ruumidele.

Peahoone saalis toimuvad mitmed üritused, Unustatud Mõisapäevad, kontserdid, infopäevad jne. Peahoone saali kasutajateks on Haanja Vallavalitsus, hallatavad asutused, MTÜ-d ning piirkonna elanikud.

Renoveerimistööde maksumus kokku on 17 527 eurot, sellest 14 897 eurot on eraldatud Mõisakoolide programmist ja 2 630 eurot Haanja valla oma osalus.

Renoveerimistööd on kavandatud käesoleva aasta teisel poolel.

Võru Maavalitsus ootab Võrumaa aasta ema kandidaate

Läheneva emadepäeva eel kutsub Võru Maavalitsus esitama kandidaate Võrumaa aasta ema tiitlile.

Kandidaate võivad esitada kohalikud omavalitsused, organisatsioonid kui ka üksikisikud.

Võrumaa aasta ema kandidaadiks võib üles seada Võrumaal elava ema, kelle perekonnas kasvab või on üles kasvanud vähemalt kaks tublit last, kes on tunnustatud nii oma ametitöös kui ka perekonna väärtustamisel ja kes onühiskonnale heaks eeskujuks ka väljaspool oma  pereringi.

Tiitlit on välja antud alates 2002. Aastast. Möödunud aastal pälvis Võrumaa aasta ema tiitli Sõmerpalu vallas elav kuue lapse ema Anneli Hollas.

Võrumaa aasta ema tunnustus avalikustatakse emadepäeval, 10. mail Võru Kandles toimuval kontserdil.

Taotlused tuleks esitada Võru Maavalitsusele elektrooniliselt aadressil  info@voru.maavalitsus.ee hiljemalt 27. aprilliks. Taotluse vormid ja lisainfo veebilehel  http://voru.maavalitsus.ee/maavanema-poolt-antavad-autasud.

Kersti Kattaiüles

Vana-Võromaa Kultuurikojas tuleb näitus „Triinu ja Hapnik“

Alates 17. aprillist on avatud Triinu Pungitsa ja Rivo Hapniku ühisnäitus „Triinu ja Hapnik“ Vana-Võromaa Kultuurikojas. Näitus „Triinu ja Hapnik“ on võrukatest kunstnikepaari teine ühisnäitus, esmane esinemine toimus eelmise aasta sügisel Tartus, Jakobi galeriis.

Triinu Pungits, kes on tuntud ja tunnustatud moekunstnik eksponeerib oma viimase kümne aasta parimaid moemudelid. Väikses saalis on läbilõige Triinu loomingust.
Näituse pearõhk on suunatud tänavakunstnikule Hapnik, kelle loomingut võib igapäevaselt kohata põhiliselt Tartu tänavatel. Galeriis on näha stencilkunsti stiilis suuremõõtmelisi teoseid.

„Triinu ja Hapnik“ on loomingukompott, mis on välja kujunenud kahe inimese igapäevasest kooseksisteerimisest. Näitus jääb avatuks 24. maini. Vana-Võromaa Kultuurikoda on avatud K-P 10.00- 18.00

Allikas: Jana Huul

Võrumaa aasta külaks valiti Urvaste

Urvaste kandi aktiivsed naised Mariina Kõller ja Airi Hallik-Konnula Urvaste seltsimajas oma kuulsat kama pakkimas. Foto: erakogu
Urvaste kandi aktiivsed naised Mariina Kõller ja Airi Hallik-Konnula Urvaste seltsimajas oma kuulsat kama pakkimas. Foto: erakogu

Võrumaa aasta külaks 2015 valiti Urvaste kant, mis tõusis mitme aktiivse külapiirkonna seast esile oma kogukonda arendava sotsiaalse ettevõtlusega ja mis on suutnud hoida koos erinevaid põlvkondi. Žüriil oli valikut teha siiski väga keeruline, sest tublisid ja tegusaid külapiirkondi on Võrumaal mitmeid.

“Urvaste eristub oma sotsiaalse ettevõtluse suunaga,” sõnas žürii liige Ivika Nõgel. “Nad kasutavad oma Urvaste kama kaubamärki selleks, et ülal pidada oma küla tegevusi ja samas luua ka töökohti.”

Urvaste külade (Urvaste, Kirikuküla, Ruhingu, Koigu) arengut veab eest Urvaste külade selts. Selts pakub praegu tööd kolmele inimesele. Selts haldab Urvaste seltsimaja (endist koolimaja) ning on suutnud selle täita sisuga: hoones on köök, kus tehakse üle Eesti tuntuks saanud kama; latsitare (lastetuba), käsitöötuba, pesumaja, kino jne. Seltsimaja aknast paistab piirkonna legendaarseim loodusobjekt: Tamme-Lauri tamm.

“Nii uhket külamaja on vähestel,” kommenteeris Ivika Nõgel. “Nad on jaksanud selle sisuga täita. Neil on maja end õigustanud. See on üks paremaid külamaja ülalpidamise näiteid.”

Peale seltsi tegutseb külapiirkonnas Urvaste kogudus, SA Pokumaa, naiskodukaitse ja loodukaitsele pühendunud seltsing Roheline Urvaste. Viimane suutis aastatepikkuse visa võitlusega jätta piirkonda alles olulise loodusobjekti Ess-soo raba.

Urvaste piirkonnas korraldatakse aasta jooksul mitmeid traditsioonilisi üritusi, sealhulgas urbanipäeva laata, ümber Uhtjärve jooksu, kirjanduslikku Contra sünnipäeva, tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi jm.

Urvaste seltsimajas valmistatav kama on võitnud tuntust kogu Eestis. Seda tehakse käsitööna Urvaste seltsimaja tunnustatud köögis. Kamategu pakub töökohta kahele noorele inimesele. Kamast saadav tulu paigutatakse külapiirkonna arengusse, eelkõige projektide omaosalusse. Urvaste kama valiti mullu Eesti parimaks mahetooteks.

Urvaste kogukonnal on ka oma “raha” urban. See on tänukaart ja väike maksevahend inimestele, kes on panustanud oma aega ja jõudu kogukonna hüvanguks talgutel osaledes. Urbanipäeva laadal on võimalik urbani eest lunastada loteriipilet või pannkook.

Võrumaa aasta küla konkursi eesmärgiks oli avaldada tunnustust maakonna küladele tulemusliku tegutsemise eest ning teadvustada üldsusele maa- ja külaelu olulisust maakonnas.

Võrumaa aasta küla valisid välja Võru Maavalitsuse, Võrumaa Arenguagentuuri, MTÜ Võrumaa Partnerluskogu, MTÜ Piiriveere Liider ja MTÜ Vastseliina Külade Ühendus esindajad. Komisjon esitas Urvaste aasta küla üleriigilisele konkursile.

Aasta külasid valitakse üle aasta ehk Eesti külade maapäeva toimumise aastal. Tänavu kuulutatakse Eesti aasta küla välja 7. augustil Järvamaal Eesti külade XI maapäeval.

Järgmine Võrumaa aasta küla konkurss toimub 2017. aastal.

Selgus Võru keskväljaku arhitektuurivõistluse võitja

Võru keskväljaku arhitektuurikonkursi võidutöö "Urban Gadget". Illustratsioon: Eesti Arhitektide Liit
Võru keskväljaku arhitektuurikonkursi võidutöö “Urban Gadget”. Illustratsioon: Eesti Arhitektide Liit
Viieteistkümnest Võru keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistlusele laekunud tööst tunnistati parimaks ideekavand märgusõnaga „Urban Gadget“, mille autor on Villem Tomiste arhitektuuribüroost OÜ Stuudio Tallinn. Võistlus toimus EV 100 arhitektuuriprogrammi „Hea avalik ruum“ raames.

„Võidutöös hindas žürii selle veenvat linnaehituslikku kontseptsiooni ja ruumi selget funktsionaalset jaotust. Lahendus võimaldab päris mitmeid arengusuundi. Samuti rikastavad üldlahendust väiksemas mastaabis ruumielemendid. Projekti edasiarendamine eeldab Võru Linnavalitsuse, kohalike inimeste ja arhitekti tihedat koostööd,“ selgitas Võru Linnavolikogu esimees Anneli Ott.

Avatud ideevõistluse eesmärk oli leida Võru linnale parim tseremoniaalse multifunktsionaalse esindusväljaku ja seda ümbritseva avaliku ruumi lahendus.

Žürii hindas töödes keskväljaku arhitektuuri kvaliteeti, funktsionaalsust, tekkiva linnaruumi terviklikkust, lahenduse otstarbekust ja realiseeritavust. Eesmärk on võiduprojekt teostada Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks. Loe edasi: Selgus Võru keskväljaku arhitektuurivõistluse võitja

Maalikunst ja teater pühapäeval Võru Kandles

Pühapäeval kell 15.30 avame Tõnu Tamme  maalinäituse “Kuusalu värvid”.
Miks “Kuusalu värvid”?

Tõnu Tamm: „Kõigepealt tuli minu juurde, ei tea kust, näituse pealkiri, millest lähtuvalt sündis tänavu – 2014. aasta kevade-suvel enamik praeguse näituse maalidest. Ei mäletagi, kes mulle selle näituse mõtte pähe pani, kuid olen lähtunud neid pilte tehes kodukoha looduse värvidest ja kombinatsioonidest Kuusalu kihelkonna rahvariiete värvidega. Püüdsin leida loodusest üles just neid värve, mis pandi siinsetesse rahvariietesse ja otsisin vastust kuidas mitu sajandit tagasi need mustritesse kokku seati.
Kuna olen juba enam kui paarkümmend aastat tegelenud Eestis looduslikult kasvavaid orhideede uurimisega, ongi paljud minu maalid just neist lilledest. Käesoleva näituse piltidel on ainult minu kodukohas – Andineeme külas – leitud orhideed: laialehine neiuvaip, ööviiul, pesajuur, punane tolmpea jt. Kuna orhideed armastavad lupja ja paas, mis asub meil, Kuusalus peaaegu maapinnal on lubi, ongi neid lilli saartel, Lääne- ja Põhja Eestis rohkem kui mujal. Aegviidu kandist metsast leidsin lehitu pisikäpa, mille õied on tagurpidi varre küljes, sellel taimel pole klorofülli. Inglased nimetavad seda lille kummitus-orhideeks – ka seda olen ma oma maalil kujutanud“.

Kell 16 on Kandle lava Kuusalurahva Teatri päralt, etendub Tõnu Tamme lavastus “Teise mehe pea”.
Kuusalurahva Teater on seltskond rõõmsameelseid inimesi, keda ühendab kirg näitemängu vastu ning kes soovivad seda ka teistega jagada. Ehkki näitemängu on Kuusalus tehtud rahvamaja raja­mi­sest (1905. aastal) saati ning isegi varem, tegutsetakse selle nime all alates 2011. aastast, kui  juhendajaks tuli Tõnu Tamm , kelle käe all on lavaküpseks saanud kolm lavastust: Edward Albee must komöödia “Kõik aias”, mis esietendus 2012. aasta kevadel.
2013. aastal mängiti Soome näitemänguklassikasse kuuluva Maria Jotuni külajanti “Mehe küljeluu”.  Marcel Aimé näidend “Teise mehe pea” esietendus Kuusalus 2014. aastal.

Kätlin Hoop

Pikakannul toimub kitarri meistriklass

Laupäeval, 28.märtsil toimub Pikakannul kitarri meistriklass. Meistriklassi viib läbi Aldo Järve. Ole algaja või virtuoos, tule õpi meistri käe all!

Algus kell 11 ja oletatav lõpp kell 16.
Osavõtutasu 7 € sisaldab kosutavat jooki ja suupistet.
Registreeru telefonil 502 8783.
Meistriklassi rahastab siseministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest.

Ave Tamra

Võrumaa aasta küla konkurssi pikendati 16. märtsini

Kuna Võrumaa aasta konkursi žüriil oli põhjust arvata, et info konkursist ei ole jõudnud kõikide küladeni, võetakse aasta küla kandidaate vastu kuni 16. märtsini.

Võrumaa aasta küla valimist veab külaliikumise Kodukant volitusel tänavu eest MTÜ Vastseliina Külade Ühendus. Võrumaa aasta küla esitatakse omakorda Eesti külaliikumise Kodukant üleriigilisele aasta küla konkursile.

Aasta küla valimisega soovitakse avaldada tunnustust küladele, külade piirkondadele või alevikele tubli tegutsemise eest.

Aasta küla peaks olema viimase kolme aasta jooksul silma paistnud oma kogukondliku positiivse arengu ja külasisese koostööga. Kasuks tulevad külaarenduslike ja kogukonda liitvate projektide ja eestvedamiste edukas algatamine ja teostamine, lisapunkte annab ajaloo talletamine. Aasta küla valimisel hinnatakse ühistegevusi ja koostööd avaliku sektoriga ning avatust ja tuntust maakondlikul või riiklikul tasandil.

Aasta küla kandidaadi võib esitada igaüks. Selleks tuleb täita ankeet ja saata see aadressil akuhlap@online.ee. Lisainfo samalt meiliaadressilt või Aado Kuhlapilt telefonil 5140 920.

Aasta küla valivad välja Võru maavalitsuse, Võrumaa arenguagentuuri, MTÜ Võrumaa Partnerluskogu, MTÜ Piiriveere Liider ja MTÜ Vastseliina Külade Ühendus esindajad. Žürii valikul teise vooru pääsevaid külasid on žüriil kavas külastada 20. märtsil.

Aasta külasid valitakse üle aasta ehk Eesti külade maapäeva toimumise aastal. Tänavu kuulutatakse Eesti aasta küla välja 7. augustil Järvamaal Eesti Külade XI Maapäeval.

Aasta küla konkursi ankeedi ja täpsema info leiab siit.

Kas tahaksid osaleda Võrumaa vabaühenduste messil?

Võrumaa vabaühenduste ümarlaudade arutelude tulemina kerkis esile idee korraldada vabaühenduste mess. Mess on planeeritud toimuma Võru kultuurimajas Kannel laupäeval, 28. novembril kella 11-13.
Messile järgneb vabaühenduste konverents ja tunnustamisüritus. Päev lõpeb kell 17.
Messil on kolm peamist eesmärki:
– oma tegevuste (teenused, tooted jne) vahetu tutvustamine avalikkusele ja teistele MTÜ-dele;
– vabaühenduste omavahelise koostöö julgustamine ja suurendamine;
– kodanikuühiskonna võimaluste teadvustamine laiemalt
Alloleval lingil palutakse hiljemalt 12. märtsiks teada anda, kes on valmis messil oma ühenduse tegemisi tutvusatama:
Mess on planeerimisjärgus ja oodatud on kõik ettepanekud, mis aitavad teha sellest üritusest ühe suurepärase sündmuse Võrumaal. Kui tahad ka messi korraldamisel abiks olla, siis kirjuta evelyn@vaa.ee.
Messi korraldusmeeskonda kuuluvad:
Martin Mark ja Viivika Nagel (MTÜ Revolutsioon), Ene Aedma (Haanja Tantsu Mängu Laulu Selts, MTÜ Plaani Kotus), Helle Kivi (MTÜ Võluvõru), Evelyn Tõniste (Võrumaa Arenguagentuur).

Terve Pere Kool kutsub Parksepasse kuulama loengut

Terve Pere Kool kutsub kuulama loengut “Kuidas täiskasvanute koostöö aitab luua ja hoida laste turvalist kasvukeskkonda”.
Loeng toimub neljapäeval, 12. märtsil kella 17.15-19.45 Parksepa lasteaia waldorfrühmas Terve Pere Aed.
Seekord on külalislektoriks Mati Valgepea, kes on aastate jooksul vedanud kollegiaalse juhtimise ning koostööteemalisi töötubasid waldorfkoolide ning lasteaedade lastevanematele ja pedagoogidele. Lektorina seob ta oma analüütilised teadmised ja pikaajalised kogemused äri- ja haridusvaldkonnas kaasahaaravaks ettekandeks.
 
Loengus kuuldut aitavad kinnistada intuitiivpedagoogikal tuginevad sotsiaalseid oskusi arendavad mängud. Need on nauditavad ning õpetlikud nii osalejatele kui ka pealtvaatajatele. Mänge aitab läbi viia Mari Peetsalu.

Loeng on tasuta. Loengu ajal on avatud heategevuslik kohvik, kus pakutakse Terve Pere Aia lastevanemate poolt valmistatud suupisteid.

Et teaks arvestada kohvikus pakutavate suupistete koguseid, palutakse loengusse registreerida e-posti aadressil evelin@vaa.ee.

Kodukontsert Loosi külas –
Sakarias Leppik “Lood ja laulud”

sakarias15. märtsil kell 17 toimub Humaliste talus Loosi külas Vastseliina vallas Võrumaal kodukontsert, kus esineb Sakarias Leppik. Kontserdi pealkirjaks on “Lood ja laulud”.

“Olen tegelenud nii looduse, poliitika, usuteaduse, kultuuride arengu, ajakirjanduse, etnoloogia, muusikalise interpretatsiooni kui ka poeesiaga,” tutvustab end Sakarias Lepik. “Mulle meeldib hirmsasti suulise pärimuse loogika. Ma ei olegi nõnda eales midagi sättinud perspektiivi üksnes oma mõistuse kohaselt või plaaninud ratsionaalselt. Olen vanamoodselt usklik inimene ja ikka eeldanud, et lähtekohad asjade väärtustamiseks annab Jumal. Õigel ajal ja õiges kohas, kui ma ise olen valmis. Mulle meeldib teadmine, et asjaolude ja sündmuste toimumisel elan läbi enneolematuid ja spontaanseid passioone, mida ma ei saa ette planeerida. Küllap on mu muusikas mitmeid mõjusid, mida ma ei vaevugi tõrjuma. Esmalt regilaul. Siis 1970. aastate folk, vene sümbolism, 1980. aastate looduslüürilised ballaadid. Ja muidugi proge-rock, gregoriaani ja bütsantsi laul, renessansspolüfoonia. Just selles muusikas olen kujunenud. See on mu maailm.”

Sakarias Leppik on sündinud Mulgimaal Helmes. Õppinud bioloogiat, usuteadust ja muusikat ning lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pärimusmuusikuna. Õigeusu preester, laulja ning muusikaõpetaja.

Piletid on müügil eelmüügis, sülelastele sissepääs tasuta. Kohtade arv piiratud.

Tsiakatsk perrä ei anna

Mõtsatsiko om veitüs jäänü. Aheri Georgi pilt, Uma Leht
Mõtsatsiko om veitüs jäänü. Aheri Georgi pilt, Uma Leht

«Võromaa mõtsa omma koolnuid tsiko täüs – tuud näütäse perädüsuurõ kaarnaparvõ mõtsa kotsil,» om murrõn Sõmmõrpalo jahiseldsi päämiis Kauna Toomas. «Kaarna omma nii täüs söönü, et jõvva-i inämb lindu minnä: juuskva jupp aigu maad pite, inne ku üles saava.»

Et hulga tsiko om hukka saanu, näütäs ka tuu, et talvõl es putu tsia piaaigu sukugi söögiplatsõ pääle veetüt kardokat ja villä.
A veterinaar- ja söögiammõt om saanu timahava kontrolli õnnõ ütte Võromaalt löütüt koolnut tsika ja katsk tuul tsial oll’gi.

Jahimehe lihtsäle lää-i mõtsa koolnuid tsiko otsma. «Taudipiirkunnan saa-i ajujahti pitä ja koolnu tsia löüdmine tähendäs jandalit ja rahakullu,» põhjõnd’ Kauna Toomas. «Kel omma koton tsia, nuu ei taha kah jahti tulla, et mitte katsku kodo tuvva, ja tuu omgi mõistlik.»

Veidemb ku kats nädälit tagasi otsust ärminejä valitsus, et mass reservfondist egä tsiakatsku koolnu tsia häötämise kinni.

Veterinaar- ja söögiammõdi Võromaa veterinaarkeskusõ juhataja Saavo Inge selet’, et ammõtil om seost kuust leping Eesti jahimiihi seltsiga. Tuu perrä mass ammõt seltsile egä tsiakatsku koolnu ja maaha matõtu tsia päält 70, konteinerihe viidü koolnu vai lastu tsia päält 35 eurot. Selts saa raha kätte kõrra kuun eelmidse kuu aruandõ perrä. Loe edasi: Tsiakatsk perrä ei anna

Algas eakatele suunatud keele- ja kultuuriseminaride sari

DSCF2246Europe Direct’i Võru teabekeskus koostöös Võrumaa Kutsehariduskeskuse ning Võru Pensionäride Päevakeskusega alustasid eakatele suunatud keele- ja kultuuriseminaride sarja “Keeled viivad Euroopasse”.

Seminaride korraldamisega soovitakse toetada Võrumaa eakate aktiivset vananemist ning õppimist vanemas eas.

Seminaride käigus avaneb umbes 20 Võrumaa eakal võimalus tundma õppida inglise keelt kõnelevate maade kultuuriruumi, keelt ja kombeid. Esimene grupp õpihimulisi eakaid alustas tööd Maila Vilu juhendamisel 2. märtsil ning lõpetab 15. aprillil. Teine õppegrupi kursus kestab 20. aprillist 27. maini, juhendajaks Airi Pilt. Kursusele registreerumine toimub Võru Pensionäride Päevakeskuse kaudu. Päevakeskuse juhataja Astrid Hurda sõnul jäid avaseminaril osalenud väga rahule ning ootavad huviga järgmist koosviibimist.

Seminaride korraldamise idee sai alguse Europe Direct’i Võru teabekeskuse varasematel aastatel korraldatud ürituste tagasisidest, kus selgus, et Võrumaa eakatel on suur soov ja tahe inglise keelt õppida, et rakendada seda igapäevaselt oma välismaal viibivate lapselaste ning muukeelsete sõprade-tuttavatega suhtlemisel, arvuti kasutamisel, erinevatest välisprojektidest osa saamisel ning võimaluse korral ringi reisimisel.

Eakate keele- ja kultuuriseminaride läbiviimist toetavad Euroopa Liit ja Võru Maavalitsus.

KOPi infopäev Võrus ning koolitused Tartus ja Valgas

1. aprill on kohaliku omaalgatuse programmi projektide esitamise tähtaeg. Sarnaselt varasematele aastatele võtab taotlusi vastu Võru maavalitsus, kes korraldab ka programmi infopäeva.

Programmi eesmärk on kohaliku arengu ja kogukondade elujõulisuse tugevdamine kogukondliku initsiatiivi, koostöö ja identiteedi tugevdamise ning kohalike elanike teadmiste ja oskuste kasvu kaudu.

Rahastatakse projekte, mille eesmärkide saavutamisel ühendus pakub konkreetseid lahendusi kooskõlas programmi üldise strateegilise eesmärgiga. Omaalgatuslike eesmärkide saavutamise tulemustest peab olema selgelt näha kogukonnaliikmete initsiatiiv ja kaasamine.

Kohaliku omaalgatuse programmi infopäev toimub Võrua 12. märtsil kella 10-12ni Võru maavalitsuse II korruse saalis. Eelregistreerimist ei ole. Info: kerli.kanger@voru.maavalitsus.ee, tel 7868 322.

Tartus ja Valgas toimuvad KOPi infopäevad koos koolitusega 10. märtsil. Vajalik eelregistreerimine. Valgas kell 11 (Valga maavalitsuse I korruse suur saalis Kesk 12, Valga). Registreerimine hiljemalt 6. märtsiks: Marika Muru, e-post: marika.muru@valga.maavalitsus.ee, telefon 766 6137. Tartus kella 13-16.30ni (Tartu hotelli konverentsikeskuse suures saalis). Registreerimine tel 7305 237 või aadressil: heili.uuk@tartu.maavalitsus.ee hiljemalt 03. märtsiks. Koolitaja on kogukonna arengu konsulentEha Paas.

Koolitusel käsitletakse järgmisi teemasid:

  • · KOPi eesmärgid ja nende haakumine taotlusega
  • · kohaliku algatuse ja kogukonna osalemise tähtsus KOPis
  • · kogukonnateenus – mis see on ja kelle jaoks?
  • · millele taotluste ettevalmistuses tähelepanu pöörata? Millised küsimused tekivad hindajatel taotlusi lugedes?

Täiendav info Kohaliku omaalgatuse programmi kohta Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kodulehel

Pealinnas eksponeeritud näitused jõuavad Võrru

4. märtsil kell 16 avavad naha- ja tekstiilikunstnikud oma näitused Vana-Võromaa Kultuurikojas.

“Nahaalused lood” on Marje Taska ja Reet Varblase koostööprojekt nahakunstnike liidu, kunstiakadeemia nahakunsti osakonna, Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli üliõpilaste ja Tallinna Prantsuse Lütseumi õpilastega. Näitusega “Nahaalused lood” teadvustatakse Eesti paljurahvuselisust ja kultuurilist mitmekesisust.

Tallinna Kunstihoones toimus veebruaris  Eesti tekstiilikunsti esindusnäitus “SADA. Eesti tekstiilikunst 1915-2015”, mis pakkus  näitusekülastajale sissevaate saja aasta jooksul loodud tekstiilikunsti. Vana-Võromaa Kultuurikojas saab näha viimaste aastakümnete loomingut. Tänapäevane tekstiililooming mõjub oma mitmekesisuses ootamatult ning omanäoliselt. Kultuurikojas on väljas mitukümmend vaipa, kangaid ja kudumeid alates õrnadest siidimaalingutest skulpturaalsete tekstiilivormideni.

Näitused jäävad avatuks 12. aprillini. Kultuurikoda on avatud: K-P 11-18.
Jana Huul