Grammy võitja ning rahvusvahelise haardega dirigent Tõnu Kaljuste teeb neljandat aastat järjest suvelõputuuri Eestimaa kaunitesse maakirikutesse koos Tallinna Kammerorkestriga. Seekord tähistatakse Kaljuste 70. sünnipäeva ja Tallinna Kammerorkestri hiljutist 30. sünnipäeva.
Loe edasi: TÕNU KALJUSTE JA TALLINNA KAMMERORKESTER KUTSUVAD KAMBJASSE JA HAGERISSE
Pärast põhjalikku uuendamist avatakse käesoleva nädala kolmapäeval Tartumaal Kambja valla Tõrvandi alevikus uus lasteaia- ja raamatukoguhoone. Koroonaviiruse leviku tõttu saab laiem üldsus hoone avamisest osa veebiülekande vahendusel.
Loe edasi: TÕRVANDIS AVATAKSE UUS LASTEAED JA RAAMATUKOGU
Luke mõisapargis juuni lõpul ja juuli algul kaheksal õhtul etendatavas kangelaslikus, lustlikus ja rahvalikus „Thijl Ulenspiegeli loos“ täidavad rolle ka teatud-tuntud Kambja harrastusnäitlejad.
Heli Jaamets, Peeter Ruuge, Raimond Käsi, Margo Käsi, Märt Jaamets, Siiri Paap, Reet Kiuru, Margus Kriiva mängivad koos paljude teiste Tartu kandi harrastusnäitlejatega (+ lõõtspillimängija ja mustlastantsutrupiga) etenduses, mille läbi pika talve kestnud prooviperioodi alustas lavastaja Meelis Hansing juba eelmisel sügisel.
„Thijl Ulenspiegeli lugu“ on lugu sõprusest, armastusest ja vaprusest. Etenduse aluseks on 1867. aastal ilmunud Charles De Costeri romaan Thijl Ulenspiegelist ja Lamme Goedzakist. Romaani ainetel kirjutas tuntud vene näitekirjanik Grigori Gorin komöödia „Thijl“, mis on aluseks ka Lukel rahva ette jõudvale etendusele.
Etendused toimuvad 27., 28., 29., 30. juunil ning 4., 5., 6. ja 7. juulil algusega kell 20 Luke mõisapargis. Piletid (täispilet 12 €, sooduspilet 9 €) müügil Piletilevis ja tund enne etendust.
Etenduse tulud lähevad Luke mõisa taastamiseks.
Kontserdid Barokk-fantaasiad toimuvad Nõo kirikus 6. oktoobril kell 16.00 ning Kambja kirikus 7. oktoobril kell 11.00.
Kontserdil kõlab baroki-aegsete heliloojate looming koos rahvamuusikaga. Meie fantaasias lähevad vaimulikud aariad sujuvalt üle rahvakoraalideks ning õukonnatantsud rahvatantsudeks. Ja vastupidi. Kõlavad barokk- ja rahvapillid, kuid eesmärgiks pole erinevate stiilide vastandamine, vaid ühisosa leidmine.
Kontserdid on tasuta!
Esinevad:
Andreas Kalkun – laul
Stella Sõmer – klavessiin, karmoška
Marju Varblane – viiul, hiiu kannel
Toivo Sõmer – lauto
Kontserte toetavad Eesti kultuurkapitali Helikunsti sihtkapital ja Tartumaa ekspertgrupp.
Lisainfo: Toivo Sõmer, 55671134
Korraldaja: MTÜ Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts
Mullu avatud vabaõhulaval astuvad sel suvel publiku ette eriilmelised artistid ja kollektiivid.
„Kaunid klaveriballaadid“
Laupäeval, 21. juulil 2012 algusega kell 19 annab pianist Sven Kullerkupp kontserdi „Kaunid klaveriballaadid“. Pilet 3 eurot.
Pille Lill ja saksofonikvartett SaxEst
Reedel, 17. augustil 2012 kell 19 alustavad kontserti Pille Lill (sopran) ja saksofonikvartett SaxEst. Pilet 3 eurot.
Pille Lill on lõpetanud Eesti muusikaakadeemia kahel erialal – muusikapedagoogika ja ooperilaul. Magistrikraadi kaitses ta Helsingi Sibeliuse Akadeemias. Pille Lill on esinenud ooperi-, oratooriumi- ja kammerlauljana paljudes maades. Ta on laulnud pearolle ligi 30 ooperis.
Saksofonikvarteti SaxEst koosseisu kuuluvad Ivo Lill – sopransaksofon, Virgo Veldi – altsaksofon, Lauri Sepp – tenorsaksofon ja Sulev Sommer – baritonsaksofon. Ansambli repertuaar on mitmekesine – klassikast nüüdismuusikani. Repertuaaris on eriline koht Eesti heliloojate teostel. Ansambli esimene täismahus avalik kontsert toimus 1999. aastal.
„Naksitrallid“
Neljapäeval, 23. augustil 2012 algusega kell 12 annab NUKU teater etenduse „Naksitrallid“. Pilet 2 eurot.
Perespordipäev
Neljapäeval, 23. augustil 2012 kell 13.30 algab perespordipäev.
Info ürituste kohta tel +372 5309 9523.
Otepää, Sangaste, Puka ja Palupera ühine häälekandja Otepää Teataja esimene number ilmus 18. märtsil 1932. aastal. Leht trükiti toonases Otepää trükikojas „Pallas“. Pärast sõja-aastaid oli lehe väljaandmises pikk paus, kuni 1989. aastani, mil Otepää Teataja elas üle taassünni.
Otepää Teataja toimetaja Arvo Saal ütles, et esimesel aastal trükiti 39 lehenumbrit mahuga 4-8 lehekülge, 1933. aastal anti välja 51 eksemplari ja lehe tiraaž tõusis 1000ne eksemplarini. 1935. aastal oli leht Otepää, Kambja, Rõngu, Sangaste ja Urvaste ümbruskonna häälekandja. Esimene toimetaja oli August Tooming. Seejärel toimetas lehte Arvo Orn, kuu aega pärast uue võimu tulekut oli 1940. aastal väljaandjaks ja toimetajaks Vello Pekomäe, sõja ajal toimetas lehte Aleksander Tiitsmaa. Otepää Teataja jõudis ilma suuremate vaheaegadeta lugejani aastatel 1932-1940. Pärast aastast vaheaega 1941 alustas leht jälle ilmumist, kahjuks pärast sõda lõpetas leht ilmumise.
Aastail 1989-1996 oli Otepää teataja toimetajaks Aili Miks, kes oli innuga lehe taassünni juures, tehes tööd oma vahenditega ja sageli öötundide arvelt.
1997. aastal tehti mitmeid uuendusi – lugejad said Otepää Teatajat lugeda nüüd juba kaasaegses ajalehemõõdus. Suurenes ka lehe piirkond, lisaks Otepääle ja Paluperale (?) liitus lehega ka Puka vald. 2006. aastast liitus Otepää Teatajaga Sangaste vald ning sellest aastast alates hakkas Otepää Teataja ilmuma kaks korda kuus.
2007. aastal ilmus Aili Miksi sulest Otepää Teataja 75. aastapäevale pühendatud raamatuke „Elust ja inimestest ajalehe peeglis. Otepää Teataja 75“. Raamat annab hea ülevaate lehe ajaloost ja lehe tegijatest.
Tänasel päeval teeb lehte MTÜ Meediagrupp Süd-est, lehe tiraaž on 4200 eksemplari. Otepää Teataja toimetaja on Arvo Saal, keeletoimetaja Aili Miks.
Täna peeti Kambjas viies Tartumaa Talvine Tantsupidu.
Tantsupidu algas rongkäiguga Kambja vallamaja eest, kust siirduti peopaika kooliväljakul. Pidu jätkus ühise supisöömise ja simmaniga koolimajas.
Allikas: tartupostimees.ee
Foto: Margus Ansu
Kambja valla aastalõpupidu toimub 30. detsembril algusega kell 20 Kambja kultuurikeskuses.
Esinevad Kambja laulukoor Läte, Kambja naisansambel Lüüra, naisrahvatantsurühm Vikertiimer ja näitering Püünelind. Õhtut juhib Enn Tobre, tantsuks mängib ansambel Boomer. Avatud on puhvet.
Reedel, 18. novembril tähistab Kuuste raamatukogu oma 85. sünnipäeva.
Kell 13 raamatukogus algaval sünnipäevapeol tehakse kummardus rahvapärimusest lähtuvale eesti kirjandusele: vaadeldakse Vana-Kuustet raamatulehekülgedel ning tutvutakse Juhan Jaigi põneva loominguga.
Toimub Jaigi mälestusfondi stipendiaadi Kersti Kivirüüdi Vana-Kuuste-teemalise uudisteose „Kaku kabel ja teisi tondijutte” esitlus.
Peetakse kõnesid, jagatakse tänu ning maitstakse sünnipäevatorti.
Kambjas tähistatakse 23. juunil kihelkonnapäeva. Muu hulgas avatakse sel päeval Kambja kalmistu ees perekonnakivi.
Päev algab kell 11 mälestuspühaga Kambja kalmistul. Kell 12.30 avatakse pidulikult perekonnakivi. Selle püstitamise algatasid Kambja valla ajalehe Koduvald teatel 2010. aasta jaanuaris kolm suguvõsa – Riives, Klaos ja Veber/Veeber –, kelle juured on seotud Kambja kihelkonnaga.
Kambja vallavalitsus ja vallavolikogu tervitasid suguvõsade ettepanekut, idee elluviimiseks eraldati 0,7 hektarit maad. Perekonnakivi püstitamisega seotud kulud võtsid enda kanda ettepaneku tegijad, eeskätt Tartu ärimees Tiit Veeber.
Perekonnakivil on kujutatud ema, isa, kaks tütart ja poeg. Pere liikmed on omavahel põimunud ja vaatavad taevasse. Kivile on raiutud ka Hando Runneli sõnad „Hoidke meid alles“. Maakivist ausammas on pühendatud eesti pere tugevusele.
Kell 14 esitletakse kirikus Kambja kirikukihelkonna ajalooraamatut ja esineb Kambja naisansambel Lüüra.
Kell 20 algab kihelkonnapäeva kultuuriprogramm vallamaja pargis ning süüdatakse jaanituli.
Homme, 17. juunil avatakse Kambja vallas Suure-Kambja mõisapargis neljandad Kabja puupäevad.
Mõlemal päeval alustatakse tööd kell 11 ja lõpetatakse kella 17 paiku. Seekordsete puupäevade põhitegevusena tehakse pingid valmivasse „lavaauku”, töötoas saab valmistada talusilte.
Puuskulptorina teeb kaasa Martti Kalamees.
Info telefonil 5695 5989 (Pille).
25. mail algusega kell 18 toimub Kambja vallamajas suguvõsa ajaloo uurimisest huvitatute koolitus, vahendab Tartumaa infoportaal.
Suvi on suguvõsade kokkutulekute aeg ning hea võimalus tutvuda oma esivanematega seotud kohtadega. Eesti arhiivides leidub meie eellaste käekäigu kohta palju huvitavat ning nüüd on õige aeg valmistuda suviseks suguvõsa kokkutulekuks või ringkäikudeks esivanemate radadel ja tutvuda oma juurtega.
Elukutseline suguvõsauurija Fred Puss Eesti isikuloo keskusest tutvustabki uurimiseks vajalikke nippe ja allikaid.
Registreerimine: pille@kambja.ee, tel 741 6333 (Pille Tammelan). Lisainfo tel 5192 1636 (Annely Zeigo).
Koolitusprogrammmi toetatakse Leaderi programmi kaudu.
7. aprillil 2011 algusega kell 16.00 toimub Kambja vallamajas infopäev mittetulundusühingute, sihtasutuste, äriühingute ja omavalitsuse juhtidele ning töötajatele. Eesmärgiks on tutvustada kolme arendusorganisatsiooni tegevust ja teenuseid: Tartumaa Arendusselts, Tartu Ärinõuandla ning Tartu Loomemajanduskeskus.
Tartumaa Arendusselts (TAS) tutvustab toetuse taotlemise võimalusi Leader programmist. Projektitoetust saavad taotleda TASi piirkonnas tegutsevad mittetulundusühingud, sihtasutused, äriühingud ja omavalitsused; raha jagatakse noorte, kogukondade ja ettevõtluse meetme raames.
Tartu Ärinõuandla tutvustab tugiteenuseid ettevõtjatele ja mittetulundusühendustele, lühiülevaade antakse toetusvõimalustest alustavatele ettevõtjatele. Ärinõuandla pakub ekspertteadmist ja konsultatsiooni nii ettevõtjatele, MTÜdele kui avalikule sektorile.
Tartu Loomemajanduskeskus on loomeettevõtetele inkubaatoriks, jagab erialast infot, viib läbi koolitusi ning pakub loovettevõtjatele juriidilist ja majandusalast nõustamist.
Infopäevale oodatakse osalema inimesi, kes soovivad oma loovaid ideid arendada ettevõtteks. Pakutakse tasuta äriplaani koolitust ja abi oma firma loomisel.
Osalejaid registreerib ja infot jagab Kaidi Randpõld, kaidi.randpold@tas.ee, tel 5358 4035
Allikas: Tartumaa.ee
9. aprillil toimub Kambja kultuurikeskuses viiendat korda Lõuna-Eesti naisansamblite kevadkontsert „Kambja lüüra”.
Korraldajate eesmärk on tuua Kambjasse kokku naisansamblid Võrumaalt Jõgevamaani ja Põlvamaast Valgamaani, et tutvuda naabervaldade ja -maakondade kollektiivide tegemistega.
„Kambja lüüra” pole võistulaulmine, vaid vahva kohtumispidu, kus saab ennast näidata ja teiste kollektiividega tutvuda ning sõprussidemeid luua.
Õhtu jooksul laulavad naisansamblid, lisaks neile aga Haaslava meeskoor. Ei puudu ka tantsunumbrid: näeb mustlastantsu ja flamenkot.
Õhtu lõpeb nagu ikka tantsuga. Sel aastal tantsutab laulurahvast ansambel „1 kõigi eest”, kes tuleb suisa Saaremaalt.
Rohkem infot: Pille Tammelan, tel 5695 5989, e-post pille@kambja.ee.
Kõiki Tartumaa valdade ja linnade rahvatantsijaid oodatakse 5. märtsil Kambjasse, et maha pidada Tartumaa talvine tantsupidu, annab teada Kambja valla veebileht.
Pidu algab kell 16 teatetantsuga Kambja vallamaja (Kesk 2) juurest. Tantsitakse Kambja kooliväljakul (Kesk 12). Peo kunstiline juht on Lea Kurvits.
Õhtu täidab simman Kambja kultuurikeskuses. Igalt kollektiivilt oodatakse õhtusele koosviibimisele väikest näidet oma praegu tantsitavast repertuaarist.
Tantsurühmadel, kes soovivad tantsupäeval osaleda, palutakse registreeruda hiljemalt 28.veebruariks e-posti aadressil pille@kambja.ee.
Rongkäik, tantsupidu ning simman on pealtvaatajatele tasuta. Kõik on oodatud kaasa elama!
Rohkem infot: www.kambja.ee.
11. veebruaril kell 14 avatakse Vana-Kuuste külas Kambja vallas Tartumaal vastne seltsimaja, antakse teada Kambja valla kodulehel.
Kuni kella 18ni on võimalus valmistada ka sõbrapäeva kaarte ja vaadata käsitöönäitust.
Möödunud nädalal alustas uutes ruumides tööd Vana-Kuuste piirkonna mudilaste päevakodu, kirjutab Kambja valla veebileht Koduvald.
Kui seni suutis Kuuste kooli lasteaiarühm pakkuda hoolitsust vaid paarikümnele lapsele, siis uutesse ruumidesse mahuvad lahedasti kõik 36 last, kelle vanemad on sooviavalduse kirjutanud, ja mõni vaba koht jääb veel varukski.
Kuuste kool asub kunagises mõisahoones, mistõttu tuli uue majatiiva projekteerimisel ja ehitamisel lähtuda muinsuskaitsenõuetest. Kummagi lasteraiarühma käsutuses on nüüd oma mängu-, magamis-, riietus- ja tualettruumid, toidunõude pesemise ruum, rõivaste kuivatamise ruum ja koristusinventari panipaik.
Mudilaste päevahoiuks püstitatud maja lahendab lasteaiakohtade vähesuse probleemi Vana-Kuuste piirkonnas.
Ettevõtmist toetas Euroopa Liit Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse vahendusel summaga 4 866 401 krooni. Kambja valla oma osa oli 1 075 876 kr.
Kambja aleviku kortermajade rahvas ja asutused võivad eelseisvat talve tervitada rahuliku südamega, sest tänavu rekonstrueeriti suurem osa kaugküttetorustikust ja see vastab nüüd tänapäeva normidele.
Kui senini saatis katlamaja torusid mööda kuuma vee nii keskküttesüsteemi kui ka kraanidesse, siis nüüd on igas majas oma soojasõlm, kus kraanivett soojendatakse. Nii vähenevad soojakaod, kuna kuum kraanivesi ei saa enam pikkades torustikes jahtuda.
Kokku vahetati Kambja alevikus välja 1486 meetrit kaugküttetorustikku, välja jäid uue koolihoone ja tervisekeskuse küttetorustik, sest nende rajamisel on kasutatud juba tänapäevaseid tehnoloogiaid ja materjale.
Nõnda suure tööks taotleti toetust Keskkonnainvesteeringute Keskuselt. Ettevõtmine läks maksma 2 785 000 krooni, lisaka käibemaks.
Homme, 25. novembril kell 16 on Kambja raamatukogus külas kodukandi aiatark ja aiandusartiklite autor Elle Ahse.
Muu hulgas tutvustab ta oma äsja ilmunud raamatut „Iiris” ning jagab aednikutarkust.
Kodukandi aiatark ja aiandusalaste artiklite autor Elle Ahse tutvustab neljapäeval, 25. novembril kell 16 Kambja raamatukogus oma vastilmunud raamatut „Iiris” ning jagab aednikutarkust.
Kambjas avatakse peagi uus – Haava pood.
Valla võrguväljaande Koduvald teatel otsitakse kauplusse tööle täistööajaga juhatajat-müüjat ja osalise tööajaga müüjat.
Kambja valla kuldlugejad on Endla Langel ja Marju Orion.
“Kambja raamatukogul on küll kümneid väga aktiivseid lugejaid-laenutajaid, kuid lugemisaasta kuldlugeja tiitli võib siiski omistada pikema mõõtmise või kaalumiseta: kirjasõna künnipõldu on meil läbi aastakümnete kõige sügavamalt ja mitmekülgsemalt harinud Endla Langel. Elupõline Kambja koolmeister Endla Langel on olnud meie raamatukogu lugejaks juba enam kui 60 aastat,” seisab Kambja raamatukogu pressiteates.
Vana hea Tartu Õpetajate Seminari haridusega koolmeister pühendus ennekõike eesti keele ja kirjanduse õpetamisele. Selles rollis jagas ta õpilastele ikka ja alati toredaid lugemiselamusi ja soovitas neile häid raamatuid. Endla Langel oli Õpetaja, kes virgutas rahvuslikku vaimu ja sügavamat kultuurihuvi ka siis, kui seda tuli teha tasa ja targu. Kambja raamatukogu kuldlugeja Endla Langel ei ole jätnud raamatutest kogutud eneseharimise vilju pelgalt enda teada, vaid on jaganud seda rikast saaki kõigi huvilistega. Alates 1970. aastate algusest on Kambja raamatukogu juures koos käinud kultuurihuvilised inimesed, kes Endla Langeli suunamisel on tutvunud säravate vaimukandjate elu ja loominguga. Marju Orion – kuldlugeja Kuuste raamatukogus Kuuste raamatukogu kuldlugeja Marju Orion on Kuuste kooli matemaatika-, füüsika- ja käsitööõpetaja ning täidab ka õppealajuhataja ülesandeid. Ta on Kuuste naisseltsi aktiivne liige ja üliosav käsitöömeister. Samas on Marju innukas lugeja, seda nii Kuuste kui O. Lutsu nimelises Tartu linnaraamatukogus.
“Marju loeb kiiresti ja palju, ta jõuab läbi lugeda suure osa meie raamatukokku saabunud uudiskirjandusest ning on alati valmis loetu kohta muljeid vahetama ning arvamust avaldama. Samas on Marju üsna nõudliku maitsega lugeja,” teatab Kuuste raamatukogu.
Õpilastele sobiliku lugemisvara leidmise nimel on Marju võtnud vaevaks lugeda läbi ka enamiku uuemast noorsookirjandusest, seega on ta raamatukogus asjatundlik nõuandja noortele kirjanduse soovitamisel. Marju on võtnud osa kõigist Kuuste raamatukogu üritustest, seejuures enamasti mitte ainult osalejana, vaid löönud kaasa ka ürituste korraldamisel. Marju Orion väärib kahtlemata kuldlugeja aunime. KULDLUGEJA: Kirjasõna künnipõldu läbi aastakümnete kõige sügavamalt ja mitmekülgsemalt harinud Endla Langel.
Allikas: Koduvald.ee
Foto: Heigo Mägi
Täna, 29. augustil kella 11-14 toimub Suure-Kambja metsapargis perepäev. Kavas on sportlikud jõukatsumised, matkamäng, perevõistlused, ajalooteemaline ringkäik, lõbustused lastele ning lõke. Bussipeatuses on avatud näitus pereklubi tegemistest. Osalejad võivad kaasa võtta oma piknikukorvi.
