Salme vald

Sõrves avastati Eesti jaoks uus liblikaliik

Enne pühi Sõrves Sääre külas viimase seirepüügi saaki üle vaatamas käinud liblikauurija Erki Õunap avastas Eesti jaoks uue liblikaliigi ning pani talle nimeks pöök-täpikvaksik.

Ladinakeelset nimetus Cyclophora linearia kandev liblikas saabus Sõrve tõenäoliselt eelmise nädala jooksul, sest viimane püük kestis 17.–21. juunini, kirjutab Meie Maa.

«Seda liblikat ei ole varem kunagi Eestis nähtud. Oli teada, et ta võib Eestisse jõuda, aga seni polnud,» ütles Tartu Ülikooli doktorikraadiga Õunap.

Kuna Eesti jaoks uuel liigil eestikeelset nime veel ei ole, siis Erki Õunapi arvates võiks liblika nimetada toidutaime järgi pöök-täpikvaksikuks. Nimelt toitub liblikas pöögist. Kust Sääres avastatud konkreetne isend pärineb, seda on Erki Õunapi sõnul võimatu öelda. Lähim koht, kus liblikat esineb, asub Lõuna-Rootsis. Kesk- ja Lõuna-Euroopas peetakse teda tavaliseks.

Miks tuli liblikas Eestisse, kui siin pööki looduses ei kasva? Jutu järgi pidavat liblikas ka tamme ja kaske sööma, kuid kinnitust sellele ei ole. Õunapi arvates võis liblikas niiöelda hulgusena Sõrve sattuda sooja õhumassiga. «Mõnikord kannab soe õhuvool lõunast liblikaid kaasa. Seda liiki on püütud ka Soomest, kus teda looduslikult samuti ei esine,» selgitas Õunap, kes liblikate püüdmisega tegelenud 25 aastat.

Oma staaži juures on ta avastanud kuni kümme uut liiki Eesti jaoks.

Saaremaa vetest avastati agressiivne ahvenaline

Salme valla Lõu küla elanik püüdis eile hommikul kohalikust lahest ennenägematu kala, kelles tuvastas ahvenaliste seltsi kuuluva ümarmudila.

Suur oli Egon Sepa üllatus, kui ta kala kohta uurides lugeda sai, et 20 cm pikkuse ümarmudila näol on tegemist agressiivse kalaga, kes tõrjub välja kohalikud liigid. “Tegemist on täpselt sama teemaga nagu kormoranide ja huntide puhul, aga ümarmudil tegutseb vee all ning seda me ise ei tunneta ega näe,” ütles Sepp Saarte Häälele.

Varem on Musta mere piirkonnast pärit ümarmudilat Eestis leitud Pärnu ja Tallinna lahest. Viimases on ta saanud juba niivõrd tavaliseks kalaks, et Prangli saare kalurid pidavat teda päevas mitmesaja kilo kaupa püüdma. Loe edasi: Saaremaa vetest avastati agressiivne ahvenaline

Salme vallas kolm sadamat korras

Saaremaal Salme vallas oli see aasta justkui sadamate aasta. Eile taasavati valla neljast sadamast remondijärgselt juba kolmas, Läätsa sadam. See läks maksma 190 572,72 eurot. Varem oli rekonstrueeritud ja süvendatud Salme ja Lõmala sadamad.

“Nüüd mõtleme juba Rahuste sadama korrastamisele, siis oleme merelt tulevatele paatidele täielikult avatud omavalitsus,” ütles Salme vallavanem Kalmer Poopuu eilsel Läätsa sadama avamisel ajalehele Meie Maa.

MTÜ Läätsa Rand korraldas eile sadama avamise puhul tõelise kalurilõuna, kuhu kutsus nii sadama rekonstrueerijad kui ka endised selle ranna kalurid.
“Siia sadamasse on veetud palju suuri ja väikesi kive ” ütles eile MTÜ Läätsa Rand juhatus eliige Hans Varris. “Me tahame tänutäheks kinkida teile võrgukivid, mida on lihvinud nii meri kui kalameeste käed.” Nii saidki kivid kõik kaasaaitajad, Saarte Kalanduse juhid, ehitajad jne. Vallavalitsus tegi omapoolse kingitusena Läätsa sadamahoones korda tualeti.

Saaremaa kutsub merenädalale

29. juulil avatakse Kuressaare kultuurikeskuses Eesti tuletornide näitusega Saaremaa merenädal, mida peetakse mitmes Saaremaa vallas ja Kuressaares.

Muhus toimub lõunaranna sadama päev, kuhu oodatakse esinema Hollandi torupilliansamblit “Saendistrict Pipes and Drums”. Õhtu veedetakse külaseltsi laulude saatel lõkke ääres.

Orissaare vallas peetakse Illuka laiu päevi. Päevade käigus avatakse ajalootuba ja käsitöö töötuba. Parimad selguvad muuhulgas isevalmistatud mootorita veesõidukite rallis, ujumises, pimevõrkpallis, rahnu viskamises ja sõudmises. Päevade jooksul esinevad teiste hulgas ansamblid “Vaikust, naabrid tahavad magada”, “Boogie Company”, “Lucky Jeans”, “Kolumbus Kris”, külalisesinejad Rootsist ja kohalikud kultuurimaja tantsu- ja laulutrupid.

Torgu vallas asuvas Mõntu sadamas peetakse merepäeva raames ümarlaud “Meri on, meri jääb – kas ka rannakalur?”, mis on jätk eelmise aasta ümarlauale. Räägitakse Torgu valla rannakalurite elust ja olust, kalasaakidest, seadustest ning võimalikest toetustest. Toimuvad sportlikud võistlused ja õhtul esinevad tantsuks Laur Teär ja Meelis Laido

Kihelkonna vallas peetakse rannarahva päeva Papisaare sadamas. Võimalik on osaleda ekskursioonil majakatesse, ajalookonverentsil, õpitubades. Saab sportida, tantsida, laulda, süüa ja tegevust jätkub ka lastele. Augusti alguses toimuvad pärimusmatkad Vilsandi rahvuspargis. Loe edasi: Saaremaa kutsub merenädalale

Saaremaale Tehumardile plaanitakse terviseparki

Tehumardi puhkekeskuse omanik Ago Liblik tahab oma maale rajada 20 atraktsiooniga tervisepargi kõigile huvilistele tasuta kasutuseks, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Projekti ootab LEADER-programmist rahastuseks 50 000 eurot. „Kuna seda maad siin teede ristmiku lähedal tuleb nagunii hooldada ja praegu on seal jalgpalliväravad, siis mõtlesin selle aktiivsemasse kasutusse panna. Kõik, kes soovivad, võivad jõumasinaid kasutada ja turnida, raha selle eest maksta pole vaja,” selgitas Ago Liblik oma ideed.

Kui kõik sujub plaanipäraselt, saavad esimesed atraktsioonid paika sel sügisel. Platsi keskele tuleb seitsme meetri kõrgune trossidest ronimistorn.

Ülejärgmisel aastal läheb Tehumardi-Läätsa maantee remonti ja kuna Tehumardi öölahingu mälestusmärgi juures olevat parklat laiendatakse, teeb Liblik teemeistritele ettepaneku rajada parklast üle tee jalakäijate ülekäigukoht, et soovijad saaksid ohutult terviseparki minna.

Salme koolis tähistati emakeelepäeva

Nagu kogu Eestis, nii tähistati ka Salme koolis 14. märtsil emakeelepäeva. Ettevalmistused selleks algasid aga palju varem. Vabariigi aastapäeva eel kuulutati koolis välja luulekonkurss teemal “Isamaa ja emakeel ehk Isa maa ja ema keel“. Parimad selgitati välja kooliastmeti, 1.–3., 4.–6. ja 7.–9. klass.

Noorema vanusegrupi (1.–3. klass) emakeeleviktoriini võitnud võistkonna (2. klass) liikmed (vasakult) Jan-Silver Õun, Helena Aavik ja Emma Treirat. Foto: Ivi Saar

Konkursi lisatingimus oli, et luuletuse ridade esitähtedest moodustuks sõna “emakeelepäev“, suurematele lastele lisandus teiseks variandiks „Kristjan Jaak Peterson“.

14. märtsil pärast teist tundi kogunes kogu koolipere teise korruse fuajeesse emakeelepäeva tähistama. Selleks ajaks võis seinalt lugeda ka paremaid luuletusi. Valik oli tehtud nii, et igast klassist valiti välja kolm paremat, lisaks veel mõned huvitavamad. Pingeritta neid rohkem ei seatud – parimad lihtsalt olidki parimad! Mainimata ei saa siinjuures jätta, et konkursist võttis osa praktiliselt kogu kool.

Emakeeleõpetaja Tea Merivald avas kogunemise lühikese ülevaatega emakeelepäeva olemusest ja tähistamisest. 7. klassi õpilased olid lavastanud katkendi Juhan Liivi “Varjust“ – lõik sellest, kuidas mõisalapsed arutlevad eesti keele üle, kas see keel üldse on sobilik nii üleva asja nagu kirjandus jaoks ja mida arvata talupoiss Villu luuletustest.

Pärast katkendi ettekandmist läks sõnajärg 6. klassi õpilastele, kes tõid koolikaaslaste ette F. R. Faehlmanni, C. R. Jakobsoni ja K. J. Petersoni mõtteid ning arvamusi eesti keelest.

Päev jätkus pärast lõunasööki, kui klasside kolmeliikmelised võistkonnad hakkasid kooli raamatukogus lahendama keeleteemalisi ülesandeid – ikka nii, et kolm klassi koos ja kolmel vahetunnil. Lahendada tuli nii ristsõnu, rahvatarkusi, mõistatusi kui ka ülesandeid, mis vajasid konkreetset keele tundmist. Lapsed olid tublid: esimeses kooliastmes oli võidukas 2. klass, teises kooliastmes 6. klass ja kolmandas 9. klass.

Ivi Saar, Salme kooli raamatukoguhoidja

Saaremaa sepp tegi suuskadest kelgu

Salme valla Suurna küla tunnustatud sepp Aado Himmist (fotol) ei kannatanud välja, et lastest seisma jäänud suusad niisama kuuri nurgas vedelesid. Võttis suusaklambrid maha, kinnitas kasti metallkonstruktsiooniga suuskade peale, pani käepideme külge ja nüüd on väga vajalik tööriist majapidamises võtta, nii kirjutab Veljo Kuivjõgi tänases Meie Maas.

Foto: Veljo Kuivjõgi

“Suusad muidu kenad korralikud, Tallinna Dünamo suusavabrikus 1988. aastal tehtud, aga puidust. Nüüd tahetakse enamasti plastiksuuskadega sõita. Ma sain omale kena kerge sõiduvahendi, millega puid ja kõiki vajalikke asju vedada,” rääkis 70aastane meistrimees Aado Himmist.

Ega ta viletsatest asjadest suuskadel soomekelku meenutavat sõiduvahendit teinud. Kinnitused on kvaliteetne sepatöö ja käepide puidust treitud. Isegi kastilauad hööveldas üle, sest Aadole on tähtis, et kelk ka kena välja näeks.

“Aado on tõsine sepp, kes kehva asja ei tee. Kui meil oli teatritüki “Läänemere isandad” jaoks vaja viis mõõka, mis ikka ehtsate võitlusvahendite moodi oleksid, tegi ta need tunduvalt ehtsamad, kui me oodata oskasime.

Veel meisterdas ta keti küljes oleva joogisarve, tegi meie laulupüha kivile tõrvikuhoidja. See mees saab kõigega hakkama,” iseloomustas seppa Salme valla kultuurijuht Maire Sillavee.

Salme jõel uuendatakse paadisilda

Salme vald sai Salme jõe paadisilla rekonstrueerimiseks Euroopa kalandusfondist 2,53 miljonit krooni, projekti toetab ka EAS, kirjutab ajaleht Meie Maa. Paadisild koos slipi ja sadamahoonega peab valmima järgmise aasta sügisel. 

„Kuna paadisilla lähedal on Suure Tõllu raiesmaa ja kahe muinaslaeva leiukoht, tahtis vallavalitsus, et sadamahoonel oleks vanaaegsem väljanägemine. Seda projekteerijad ka arvestavad,” ütles Kuressaare Ehituse projektijuht Toivo Prostang.

 Sadamahoonest tuleb põhiliselt kalameestele püüniste hoidmise kuur, lisaks mõned väiksemad abiruumid.

Salme muinaslaeva esemete konserveerimiseks
saadi eraldi ruumid

Spetsialistide hinnangul ületab Salme muinaslaev oma tähtsuselt Eesti piire, mistõttu Tallinna ülikooli Eesti ajalooinstituudi bioarheoloogia ja muinastehnoloogia labori majas eraldati tööruumid konservaatoritele ja inim- ning loomaluid uurivatele spetsialistidele – antropoloogidele-osteoloogidele.

Kuivamise aeglustamiseks oli suvel vaja luustikke ja muid leide niisutada. Arheoloogiadoktor Jüri Peetsi “kompressitamist” jälgib pikaajaliste välitöökogemustega harrastusarheoloog ja -ornitoloog Andrus Ojamets. Foto: Priit Rauniste

“Salme asjade konserveerimiseks saime kaks eraldi ruumi ja nüüd otsime võimalusi, et saaksime ühe inimese sinna tööle võtta kuni Salme ekspeditsiooni lõpetamiseni,” oli Salme muinaslaeva leiu ekspeditsiooni juhtinud arheoloogiadoktor Jüri Peets optimistlik.

Tema hinnangul paigaldatakse sel nädalal konserveerimiseks vajalikud seadmed ruumis üles, vajadusel hangitakse uusi tarvikuid lisaks ja järgmisel nädalal algavad konserveerimistööd.

“Näiteks kilbikuplad on suhteliselt halvasti säilinud ja nende konserveerimine on mõneti komplitseeritud ning võtab palju aega. Kõikidele esemetele tuleb kindlasti individuaalselt läheneda. See ei ole masstöö. Konservaatori tööd võib võrrelda arstitööga. Kui midagi on halvasti tehtud, siis seda ümber teha enam ei saa. Iga eksimus maksab valusalt kätte, igal juhul tuleb vigu juba eos vältida. Tuleb teha üks kord ja korralikult,” manitses Peets.

2008. aasta, Salme esimese muinaslaeva leidude konserveerimisega ongi juba tekkinud probleeme, kuna seda tehti kiirustades. “Ma ei tea, mis põhjusel kiirustati, kuid nüüd Saaremaa muuseum palus mul need leiud üle konserveerida. Mõlemat leidu tuleb võtta ühe kompleksina, need on ühe sündmuse jäljed.

Miks nad just sellised välja näevad, see on veel arutluse objekt. On igasugu poolt- ja vastuväiteid kuni sinnamaani välja, et esimene alus võis olla enne “sündmust” kaldal olnud sõidukõlbmatu paat. Mitmed märgid viitavad sellele. Kaasa arvatud see, et luustike all laeva põhjas oli liivakiht. Või oli seal kunagi randumise koht? Sellele tuleb jälile jõuda ja saada võimaluse korral kas jah või ei vastus.” Loe edasi: Salme muinaslaeva esemete konserveerimiseks
saadi eraldi ruumid

Abruka saab uhkustada uue sadamaga

Abruka sadam sai 32 miljonit krooni maksnud remonditööde käigus uued kaitsemuulid, kai ja jahisadama, uuendati teed ja platsid ning ehitati torustikud ja sadamahoone, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Sadam avati pidulikult reedel, 24. septembril.

Saarte Liinide juhatuse esimehe Ants Tammlehe sõnul annab uus sadam Abrukale juurde palju uut. „Eeskätt on paranenud Roomassaarega ühendust hoidva liinilaeva võimalused, sest selleks on ehitatud uus, muulidega kaitstud sildumiskoht,” ütles ta.

Oluliselt on paranenud ka purjekate vastuvõtu võimalused. Selleks on korralikud ujuvkaid koos elektri ja vajaliku veevarustusega.
Sel aastal on sadamat külastanud juba ligemale sada alust.

„Meil on nüüd oivaline sadam,” kiitis värsket rajatist ka abrukalane Jüri Tuulik.

Sõrve-ainelises filmis avanevad inimsaatused

Salme vald Saaremaal sai kultuuriministeeriumilt projektist „Saarte pärimuslik kultuurikeskkond” 10 000 krooni, et alustada mälestuste kogumist ja Sõrve-ainelise filmi ettevalmistust, kirjutab ajaleht Saarte Hääl.

Vallavanem Kalmer Poopuu ütles, et sai mõtte Salme valla ajalugu jäädvustada Margus Mulla Panga küla filmist. Sõrve on ju eriline seetõttu, et inimestel on olnud nii erinevad saatused — kes on viidud Saksamaale, kes Siberisse.

„Sel aastal teeme eeltööd, filmime üles mälestusi. Seda, millal film valmis võiks saada, praegu ei tea, tähtaega me pannud ei ole,” lausus Poopuu.

Margus Muld ütles, et võttis Salme valla pakkumise hea meelega vastu. „Ehkki mul endal Sõrvega sidemed puuduvad, on töö absoluutselt põnev, mulle see mõte meeldis,” sõnas filmimees. Praeguseks on ta salvestanud ligi kümne inimese jutu.

Salme muinaslaeva leiupaigast kaevati välja üliku mõõk

Arheoloogid kaevasid Salmel muinaslaeva leiupaigast välja pronksist ja kullatud ornamentidega ringpidemega mõõga, mis omal ajal kuulus tõenäoliselt rikkale sõdalasele, kirjutas ajaleht Meie Maa.

Umbes 750. aastast või natuke hilisemast ajast pärit kahe teraga mõõk oli mitmeks tükiks murtud ja selle omanikule kaasa pandud. „Tegemist on olnud väga jõuka mehega. Taolised mõõgad pandi kaasa kõrgema üliku tunnusena,” ütles arheoloogiadoktor Jüri Peets.