Kohila alev

Patsilabor Kohilas toob kokku üle poolesaja piiga

Teist hooaaga alustanud Kohila Loovuslaboris saab laupäeval alates kella 11-st patse punuda. „Patsid, krunnid, junnid, palmikud, põimikud, kalasabad ja kõiksugu muu sigri-migri, mida juustest on võimalik ehitada, saab professionaalsete juhendajate kaasabil selgeks õpitud ja pähe punutud,“ lubab labori tutvustus.

Pealaborant on õpetaja Merike Tiidrus, teda assisteerivad kuus asjatundjat. Tung laborisse on olnud ootamatult suur, seetõttu on võimalik, et kaalumisele tuleb ka jätkulabori korraldamine.

Möödunud aasta oktoobris Kohilas uksed avanud, igas vanuses inimestele katsetusteks ja loovuse turgutamiseks mõeldud laborid on rahva hulgas omaks võetud ja oodatud.

Loovuslabori eestvedaja, MTÜ Raplamaa Noored juhatuse liikme Anneliis Kõivu sõnul ei ole labor konkreetne hoone või rajatis, vaid mõtteline paik, kus kohtuvad teadmine ja teadmisjanu. „Labor on koht, kus oled vaba oma loomingus – võid julgelt teistest eristuda. Toetame inimeste loovust, pakkudes erinevaid kogemis- avastamis- leiutamis- ja uurimisvõimalusi. Asendame välisele edule ja saavutustele suunatud orientatsiooni sisemisele rikastamisele suunatud mõtteviisiga. Iga kuu avaneb võimalus end katsetada mõnes uues laboris, kuid, tähelepanu!, labor ei ole huviring!, konkreetses laboris saab osaleda vaid korra. Pideva huvi tekkimisel saab loomulikult luua ka erinevaid huvialaringe, mis võimaldavad inimestel neid paeluva huvialaga tegeleda pikema ajaperioodi jooksul.

Laborid on osalejatele tasuta või väikese tasu eest. Gurmetlabor, teatrilabor, seikluslabor, tarbekunstilabor, mustkunstilabor, muusikalabor, fotolabor, filmilabor – need on laborid, kus juba katsetused käinud. Avanemist ootavad huumorilabor ja koomiksilabor.

Loovuslabor loodi, et teostada idee – muuta kogu Kohila vald loovust genereerivaks keskkonnaks. Esimesed laborid avasid uksed eelmise aasta novembris. Loovuslabori ellukutsujad on MTÜ Raplamaa Noored koostöös Kohila vallavalitsusega. Sel hooajal toetab laborit ka Raplamaa Partnerluskogu LEADER meede 5.1.

Vaata ka: www.loovuslabor.ee
Rohkem infot: Anneliis Kõiv, tel 55560083

Homme lõpeb Kohilas rahvusvaheline keraamikute kokkutulek

Pea kolm nädalat Kohilas Tohisoo mõisas kestnud üheteistkümnes rahvusvaheline keraamikasümpoosion jõuab meeleoluka finaalini homme, 23. juulil. Koos traditsioonilise parginäituse avamisega kell 15 algab ühtlasi sümpoosioni lõputseremoonia. Stiilsel ja kordumatul näitusel esitlevad kõik sümpoosionist osa võtnud kunstnikud oma teoseid, mis kolme nädala jooksul Tohisoo puupõletusahjus valminud. Sümpoosioni lõpunäitus on tasuta ning avatud kõigile huvilistele.

Nagu tavaks, osalevad sümpoosionil kunstnikke üle maailma. Tänavu on esindatud USA, Venemaa, Hongkong, Taani, Türgi ja nagu ikka kahe kunstnikuga ka Eesti. Kogu tänavune sümpoosioni seltskond on silmapaistvalt eksperimenteerimisaltis; Ray Chan Hongkongist püüab saviga ühendada kõikvõimalikke materjale, mida mõisast ja ümbritsevast loodusest leiab. Meie tekstiilikunstnik Monika Järg avardab tehnikate piire kunstis ehtides tekstiili portselaniga ja keraamilisi vorme üle tikkides. Selle aasta omamoodi hitiks on aga purustatud Eesti kroonide põletamine keraamikaahjus.

Korraldajate, kunstnike Aigi Orava ja Külli Kõivu sõnul on kõik osalejad äärmiselt huvitatud puupõletuse fenomenist ja tehnoloogiatest. Üle maailma tuntud puupõletuse asjatundjad on Priscilla Mouritsen Taanist ja Mark Lancet USA-st. Viimase väsimatu ja otsiv vaim on saanud uut inspiratsiooni ka Kohilas: temalt on valmimas sümpoosioni üks suurimaid teoseid – üleelusuurune inimfiguur.

Üheteist aasta jooksul on Kohilas loomingulist suve nautinud ligi sada nelikümmend kunstnikku kogu maailma.

Araabia muinasjutud ärkavad ellu Tohisoo mõisapargis

Täna, 14. juulil kell 20 algab Kohilas Tohisoo mõisapargis suurejooneline vabaõhuetendus „Päris Pärsia prints päris päris Pärsia“. Saja kaheksakümne näitlejaga etendus on ühtlasi esmaspäeval alanud Raplamaa tuntuima lastelaagri „Mäng on väikese inimese töö“ kulminatsioon.

Värssides kirjutatud seiklusdraama pajatab Pärsia printsi Ekbali (araabia keeles õnn) röövimisest ja kojusaabumisest. Loos on kaliif, padišahh, haaremid, trobikond röövleid ja imaam, kes teab lugu viie ime teest, et aidata printsil leida üles ajaliivaga võlukell. Võluliivakella valdaja saab oma soovi järgi muuta üht hetke enda elus. Etenduses on tähtis osa täita miraaklil, keda kehastab tuntud mustkunstnik Meelis Kubo ning kelle võluriväge saab näha õige mitmel korral.

Etendus on tasuta (vabatahtlikud annetused on siiski oodatud) ja avatud kõikidele, kel soov koos pere või sõpruskonnaga laste mängu nautida.

Korraldaja: MTÜ Raplamaa Noored
Info: Anneliis Kõiv, laagri peakorraldaja, tel +372 5556 0083

Algas mängulaager, kus kõik lapsed on alati head

Täna kogunesid rekordarv 150 poissi ja tüdrukut Kohila Tohisoo mõisaparki, et veeta seiklusrohke nädal mängulaagris “Mäng on väikese inimese töö”. Seekordne mängulaager on arvult juba üheteistkümnes.

Laagripäevade jooksul valmistavad lapsed igal aastal ette ühe suurejoonelise näitemängu, kus kehastatakse erinevaid muinasjututegelasi maa ja mere tagant. Tänavu pajatatakse vaatajatele imelugusid Pärsiast ja teistest idamaadest. Vabaõhuetendus „Ajaliiv võlukellas ehk Päris pärsia prints päris päris Pärsia“ esi-ja ühtlasi ka ainus etendus saab teoks 14. juuli õhtul Tohisoo mõisapargis. Etendus on tasuta ja avatud kõigile huvilistele.

Originaalse, liikuva mänguväljakuga loovust ja mängulusti toetav viis päeva kestev laager on mõeldud 6-11 aastastele lastele. Nende juhendajad ja seltsilised on vanemad kaaslased, kes enamasti ise samast laagrist välja kasvanud. Laagri algatajaks, filosoofia kandjaks ja eestvedajaks on MTÜ Raplamaa Noored, kellega laagri ajaks on liitunud veel ligi kuuskümmend vabatahtlikku noort. Loe edasi: Algas mängulaager, kus kõik lapsed on alati head

Tohisoo mõisa kogunesid keraamikud üle ilma

Kohilasse Tohisoo mõisas töötavad alates sellest nädalast seitse puupõletuse huvilist keraamikut üle maailma. Kolm nädalat kestva sümpoosioni jooksul katsetatakse üheskoos puupõletuse väge ja skulpturaalsete keraamiliste vormide loomist spetsiaalses anagama tüüpi savipõletusahjus mõisa hoovil. Tulijaid on tänavu USA-st, Venemaalt, Hong Kongist, Taanist, Türgist ja kaks kunstnikku nagu ikka ka Eestist. Kolme nädala jooksul valmivad kunstnike käe all saviskulptuurid, mis pannakse uudistajatele imetlemiseks mõisaparki välja 23. juulil. Juba täna õhtul saavad huvilised näha samas ka esimesi kunstnike töid. Eelnevalt kokku leppides on võimalik ka külastada kunstnikke nende töötubades ja oma simaga vaadata, kuidas teos ahju panekuks valmib.

Sümpoosioni peakorraldaja, kunstnik Külli Kõivu sõnul on kõik osalejad äärmiselt huvitatud puupõletuse fenomenist ja tehnoloogiatest. Üheteist aasta jooksul on Kohilas loomingulist suve nautinud ligi sada nelikümmend kunstnikku kogu maailma.

Eesti Keraamikute Liidu, Kohila valla ja MTÜ Tohisoo Mõis koostöös korraldatud keraamiksümpoosioni peategelane on endiselt Tohisoo mõisapargis asuv baltimaade suurim keraamika puupõletusahi, kus kunstnikud ja suuri saviskulptuure põletada saavad. Selline ahi kutsub kunstnikke eksperimenteerima ja oma seni teostamata suuri keraamilisi vorme põletama.

Sümpoosion lõpeb 23.juulil kell 15 meeleoluka parginäitusega ja väikese kontserdiga.

Kapa stuudiumi kevadsemestri viimane loeng räägib ilust

Pühapäeval, 8. mail kell 15 algab Tohisoo mõisas Kohilas akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ kevadsemestri viimane loeng. Auditooriumi ette astub kunstiteadlane, Tallinna ülikooli dotsent Heie Treier, kelle loengu teema on “Esteetika. Poliitika. Ilu“

Lektori enda sõnul on tegu pigem mõtisklusega ilu ja esteetika üle: ilu universaalsus ja kontekstuaalsus, ilu kui manipuleerimise vahend. Mille või kelle teenistuses ilu õigupoolest on? „Püüame koos auditooriumiga õppida läbi nägema ilu teemadega seotud manipulatsioone meie igapäevaelus ja kunstis,“ tutvustas lektor stuudiumis toimuvat.

Praegu lisaks õppejõu tööle ka toimetaja ametit pidav Heie Treier kaitses 2004. aastal doktoriväitekirja, mis käsitles kohalikku modernsust kunstis. Ta on seotud projektiga, mis uurib kultuurilise paradigma muutusi sekundaarse moderniseerumise tingimustes. Projekti käigus analüüsitakse muutusi, mis toimuvad kultuurikeskkonnas kiire ‘ülalt’ juhitud moderniseerumisprotsessi tingimustes. (allikas: Eesti teadusportaal)

Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega 2008. aasta kevadel. Kord kuus toimuvad loengud räägivad teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest, maailma ja inimkonna arenguperspektiividest.

Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast loengut saab kohvilauas lektoriga vabamas meeleolus mõtteid vahetada.

Kapa stuudiumis on eelmise kahe aasta jooksul esinenud vägapalju tuntud ja tunnustatud teadlasi ning oma ala asjatundjaid: prof Marju Lauristin, akadeemikud Peeter Tulviste, Ene Ergma, Anto Raukas ja Tarmo Soomere; demograaf prof Kalev Katus, rakubioloog prof Toivo Maimets, prof Hardo
Aasmäe, meediaeksperdid Tiit Hennoste ja Raul Rebane, õigusteadlane Varro Vooglaid, innovatsiooniaasta eestvedaja Urmas Kõiv, kirjanikud Karl-Martin Sinijärv ja Jürgen Rooste, bioloog Toomas Trapido, transpersonaalse psühholoogia ja valuuta ekspert Alar Tamming ning Eesti Panga asepresident Märten Ross, prof Voldemar Kolga, Peeter Volkonski, prof Raivo Vilu, Fred
Jüssi, prof Talis Bachmann, akadeemik Jaan Ross jpt.

Info: Eeva Kumberg, tel 5663 7037 või Reet Aro, tel 5818 8568.

Eeva Kumberg

Kohila alustas sajandi investeerimisprojekti

Täna kaevatakse 3500 elanikuga Kohila alevis esimesed kopatäied kraave kanalisatsioonitrassi paigaldamiseks, millega saab reaalselt nähtavaks ligi kolm aastat ette valmistatud suurinvesteering Kohila keskse vee- ja kanalisatsioonivõrgu ehitamiseks ja renoveerimiseks. Tööde lõpptähtaeg on 2012. aasta novembris.

13,8 miljonit eurot (216 miljonit krooni) maksev investeering saab teoks tänu Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetusele, millest kaetakse enam kui 81% vajaminevast summast. Ülejäänud osa, (19%) finantseeritakse Kohila valla ja Kohila Maja OÜ vahenditest. Ehitusprojektide teaostaja Kohila alevis on Nordecon AS ja Ülejõe piirkonnas Santeh Ehituse OÜ. Väiksemate tiheasustusalade ehitushanked on samuti lõppenud.

Ehitusprojekti raames rekonstrueeritakse ja rajatakse vee- ning kanalisatsioonitorustikke ainuuüksi Kohila alevis, Pukamäe ja Masti külades vastavalt 29 ja 27 kilomeetri ulatuses. Lisaks sellele rekonstrueeritakse täielikult ühisveevärk ja -kanalisatsioon valla sellistes väikeasumites nagu Prillimäe, Salutaguse, Sutlema ja Hageri. Loe edasi: Kohila alustas sajandi investeerimisprojekti

Täna algavate kaevetöödega saab Kohilas nähtavaks sajandi suurim investeering

Täna, 4.mail, kui 3500 elanikuga Kohila alevis kaevatakse esimesed kopatäied kraave kanalisatsioonitrassi paigaldamiseks, saab reaalselt nähtavaks ligi kolm aastat ette valmistatud suurinvesteering Kohila keskse vee- ja kanalisatsioonivõrgu ehitamiseks ja renoveerimiseks. Tööde
lõpptähtaeg on 2012 aasta novembris.

13,8 miljonit eurot (216 miljonit krooni ) maksev investeering saab teoks tänu Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetusele, millest kaetakse enam kui 81 protsenti vajaminevast summast. Ülejäänud osa (19 protsenti) finantseeritakse Kohila valla ja OÜ Kohila Maja rahalistest vahenditest. Ehitusprojektide teaostaja Kohila alevis on AS Nordecon ja Ülejõe piirkonnas OÜ Santeh Ehituse.

Vallavanema kohusetäitaja Argo Luige sõnul on projektiga tegeletud „kogu aeg“ ehk kuni selle ajani, mil avanesid reaalsed kaasrahastamise võimalused. “Arvestades raskendavaid olusid on Kohila ELi meetmes «Veemajanduse infrastruktuuri arendamine» 2007-2013 ette nähtud ettevalmistavate töödega hästi toime tulnud. Taotlesime samast tõukefondist vahendeid ka Aespa-Vilivere piirkonna vee- ja kanalisatsiooni ehituseks, kuid kahjuks saime negatiivse otsuse, mistõttu lükkub selle projekti teostamine tulevikku.“

Luik lisas: “Loomulikult kaasnevad kaevetöödega paratamatult ebamugavused nii jalakäijatele kui ka sõidukitele. Püüame planeerida tööde järjekorra nii, et inimesed saaksid pidevat infot kaevetööde graafiku kohta ja maksimaalne võimalik ligipääs oleks tagatud igasse piirkonda.“ Loe edasi: Täna algavate kaevetöödega saab Kohilas nähtavaks sajandi suurim investeering