Eesti meistrivõistlused löögimängus toimusid Manniva külas

Meistrid Eero Sikka ja Merlin Palm. Foto: Mats Soomre

Golf on viimasel ajal Eestis üha enam populaarsust koguv spordiala. Tõsi ta on, et odav ala see just ei ole, kuid samas ei pea selleks ka miljonär olema, et mängida saaks. Tänase seisuga on meil Eestis kokku kaheksa golfiklubi ja enam kui 2000 aktiivset golfarit.

Selle aasta Eesti meistrid löögimängus selgitati aga välja möödunud nädalavahetusel Jõelähtme vallas Manniva külas asuvas Eesti Golfi ja Kantri Klubis. Võistluste peakorraldajaks oli Eesti Golfi Liit. Eriline on siinjuures asjaolu, et Jõelähtmel peeti meistrivõistlusi esimest korda, kuna möödunud 17 aastat on üritust korraldanud Niitväljal asuv Tallinna Golfiklubi.

Kolme pika ja põneva päeva jooksul selgusid ka meistrid, kelleks osutusid Eero Sikka Saare Golfiklubist ja Merlin Palm Tallinna Golfiklubist. Parim naiskond oli samuti Niitväljalt koosseisus Annika Meos, Merlin Palm ja Anastasia Kharchenko.

Parim meeskond aga EGCCst: Mait Schmidt, Janar Toomesso ja Jan Larsson. Tulemusi saab näha Golfboxi vahendusel siit.

Võistlustele registreerus 117 osavõtjat, kelle hulgas oli ka golfareid Venemaalt ning Rootsist. Välismaalt tulnud mängijad aga võistlesid väljaspool arvestust, kuna meistrivõistlusi peetakse vaid Eesti Vabariigi kodanikele.

Golfiliidu presidendi Peep Põldsammi sõnul oli väljak väga heas korras, sest äsja olid lõppenud Omega Mission Hills Euroopa kvalifikatsioonivõistlused. See oli juba teine kord, mil EGCC võitis õiguse antud prestiižset turniiri korraldada.

Fotosid meistrivõistlusest saab näha Eesti golfifotograafi Mats Soomre Facebooki lehel.

Rohkem uudiseid Eesti ja välismaa golfielust saab aga lugeda Eesti Golfi Blogi vahendusel.

Kohal käis Leo Siemann Kuusalu külast

Estonian Champions 2011 in Stroke Play are sorted now

Champions: Eero Sikka and Merlin Palm. Photo: Mats Soomre

The Estonian National Championship in Golf was held by Estonian Golf Association and hosted by Estonian Golf & Country Club at Manniva Village, Jõelähtme over the last weekend. Actually it was the  first time in 18 years when Championship was not held by Tallinn Golf Club.

Three great days sorted out the Champions who are Eero Sikka from Saare GC and Merlin Palm from Tallinn GC. Scores via GolfBox. The best mens team was EGCC: Mait Schmidt, Janar Toomesso and Jan Larsson. And the best ladies were from TGC: Merlin Palm, Annika Meos & Anastasia Kharchenko.

There were 117 golfers registered for the Championship in total, including players from Russia and Sweden.

EGCC golf course was and still is in a superb condition after Omega Mission Hills European Qualifier.

Photos of the Championship were taken by Estonian Golf Photographer Mats Soomre.

More golf news from Estonia and abroad  by Estonian Golf Blog.

Leo Siemann

Tuleval nädalavahetusel toimub Jõelähtme Passaar

20. augustil algusega kell 11 oodatakse kõiki Jõelähtme Passaarile kirikumõisa peoplatsil.

Tegusat ja toimekat rahvast tuleb kokku kõikidest küladest üle kogu kihelkonna. Kaubeldakse aiasaaduste ja käsitööga, meisterdatakse, mängitakse pilli, lauldakse ja tantsitakse.

Hea ja paremaga kostitavad Kostivere, Rebala ja Ruu külaselts. Jõelähtme golfiklubi pakub laadasuppi ja tutvustab golfimängu algtõdesid. Lastele teeb lõbusõitu poni, esindatud on kennel Ribessita huvitavate koertega Parasmäelt.
Esinevad Saha küla ansambel, Loo Pihlakobar, Neeme Nogia ja paljud teised. Töötab päevapiltnik, toimub loterii ja leidub muudki huvitavat.

Endisesse Jõelähtme koolimaja klassituppa on oodatud vilistlased ja õpetajad mälestusi vestma. Väljanäitusel on vanu õpikuid ja pilte. Paneme välja fotonäituse, kuhu on oodatud kõikide kohalike harrastuspiltnike tabatud hetked; siinsed inimesed, loomad, maastik, unustuse hõlma jäänud töötegemisvõtted või esemed. Valime välja parimad tööd ja tublimaid ootavad auhinnad.

Näitame arheoloog Vello Lõugase lühifilme „Inimene mäletab maad” ja „Maa mäletab inimest”, mis on tehtud Rebala aladel sel ajal, kui fosforiidikarjäärid ähvardasid laieneda ja alla neelata mitu küla.

Lisainfot saab www.rebala.ee või triin 448@gmail.com.

Üks vahva ettevõtmine Harjumaa külavanematele

Lugupeetud Harjumaa külavanemad!

MTÜ Vabatahtlik Reservpäästerühm korraldab koostöös Põhja-Eesti Päästekeskusega Harjumaa külavanematele ja aktiivsetele elanikele 28. ja 29.juunil koolituse „Mida saab kogukond teha kodukohas veeõnnetuste vältimiseks?“.

Koolitus toimub 28. juunil Jõelähtme rahvamajas (Jõelähtme küla, Jõelähtme vald) ja 29. juunil Keila kultuurikeskuses (Keskväljak 12, Keila linn).

Koolituse eesmärk on suurendada külavanemate ja elanike teadlikkust veeohutuse valdkonnas, vähendamaks läbi selle veeõnnetuste arvu.

Koolitusel räägime erinevate veekogude eripäradest, veeõnnetuste põhjustest, veekogudel esinevatest ohtudest, ohutust käitumisest, valvega ja valveta supluskohtadest. Päeva teises pooles viime läbi mõtterünnaku teemal „Mida saab kogukond teha veeõnnetuste vältimiseks?“ ning päeva lõpetame praktiliste harjutustega veekogu kaldal.

Koolitusest osavõtt on tasuta (sisaldab toitlustust) ning osalema ootame külavanemaid ja aktiivseid elanikke, kes on valmis veeohutuse teemal kaasa mõtlema ja andma oma panuse kodukoha ohutumaks muutmisel. Koolitajateks on MTÜ Vabatahtliku Reservpäästerühma liikmed.

Osalemissoovist palume teada anda hiljemalt 26.juuni õhtuks aadressil krista.jaamul@rpr.ee või telefonil 52 21 112.

MTÜ Vabatahtlik Reservpäästerühm

www.rpr.ee

www.veeohutus.ee

Jõelähtme ja Rapla rahvariided postmarkidel

Jõelähtme rahvarõivad
Rapla rahvarõivad

Homme esitleb Eesti Rahva Muuseum  oma 102. sünnipäeval Postimuuseumis (Rüütli 15, Tartu) postmarke „Rahvarõivad – Jõelähtme ja Rapla“ . Eesti Posti välja antud margid kujundas Mari Kaarma. Sellega tähistab ERM ka oma 102. sünnipäeva. Samas saab ka nii  Rapla kui  Jõelähtme rahvariiete ilu imetleda.  Välja on pandud Rapla rahvariiete komplekt, imeilus Jõelähtme põll ja naiste peakatted.

Eesti Post alustas rahvariiete margisarja 1994. aastal. Sarja esimeses osas, mis kestis 2005. aastani emiteeriti igal aastal kaks marki. Nii on neil kujutatud  Mustjala ja Jämaja,  Muhu, Emmaste, Reigi, Ruhnu, Vormsi,  Kihnu,  Setu,  Hargla, Põlva, Paistu, Tarvastu, Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Äksi, Otepää, Viru-Jaagupi, Jõhvi,  Ambla ja Türi rõivaid.

Kõrvuti uute markidega saab ERMi Postimuuseumis näha ka ehedaid esemeid, mida kunstnik kasutas eeskujuna markide joonistamisel. Näha saab ka varasemaid Mari Kaarma kujundatud rahvariiete margikavandeid.

Rebala muuseumi arendaja

Jõelähtme vald soovib arendada Rebala muuseumi ekspositsiooni ja pakutavaid erinevaid teenuseid ning suurendada seeläbi olulisel määral muuseumi külastatavust. Seoses sellega kuulutab Jõelähtme vald välja ideekonkursi muuseumi arendaja leidmiseks.

Konkursil osalemise tähtaeg on 1. märts 2011.

Täiendav informatsioon: Jõelähtme valla abivallavanem Priit Põldma

Urmas Sisaks loitsis Tuhala nõiakaevu

Tuhala nõiakaevu kaitseks valjuhäälselt sõna võtnud helilooja Urmas Sisask pidas eile, 20. oktoobril 2010 kell 20.10 nõiakaevu juures maha loitsimistseremoonia, kirjutas Õhtuleht.

„Tuhala ja Nabala — looduse karstialad käsikäes. Rahvusvaheliselt koos, meie heliseme selles loos,” kõlas Sisaski poolt ligi kümme minutit lauldud loits, mida laulsid kaasa ka üle saja kohalolnud pealtvaataja.

Sisaski sõnul on Tuhala nõiakaevu kaitseks allkirja andnud juba üle 60 000 inimese ning de facto ka üle 100 riigi. Et Sisask kutsub end veresugulust pidi Tuhala põlisasukaks, kuulutas ta nõiakaevu rahvusvaheliseks karstialaks.

Urmas Sisask, „Tuhala nõiakaevu loits”

[youtube GTz21rncDQc]

Maanoorte akordioniorkester sai Itaalias II preemia

Itaalias Triestes toimunud akordionikonkursil “Fisa…armonia”, sai Eestit esindanud Võru-Aruküla-Kehra muusikakoolide ühine akordioniorkester “Väikesed lõõtsad” oma kategoorias 100-st punktist 94 ehk 2. preemia.

Kaheksandat korda toimunud konkursi korraldajaks on Glasbena Matica muusikakool koostöös akordioniorkestriga “GM Synthesis 4”. Osalejaid oli sel aastal Horvaatiast, Serbiast, Venemaalt, Leedust, Sloveeniast, Ukrainast, Eestist, Moldovast.  Konkursil oli võimalik osaleda mitmetes kategooriates – solistid 6 kategoorias, kammeransamblid 3 kategoorias, akordioniorkestrid 3 kategoorias. Kuna meie orkestri mängijad on väga noored, siis osaleti H1 kategoorias (80% liikmetest kuni 15-aastased). Konkursi kava koostasid ning õpetasid Heli Raitar, Eve Vendt ja Eero Paltsepp, dirigent oli Eero Paltsepp.

Võru Muusikakooli ja Aruküla Huvikeskuse ning Kehra Muusikakooli akordioniõpilased on koos musitseerinud juba 6 aastat. Vastastiku on Võru muusikakooli akordioniõpilased käinud kontsertreisil Arukülas ning Aruküla akordioniõpilased osalenud aktiivselt „Võru Akordionimuusikapäevadel”. Kolme kooli akordioniõpetajate ja -õpilaste vahel on hea koostöö, mis võimaldab samal tasemel olevatel õpilastel koos pilli mängida ning rõõmu tunda koos musitseerimisest. Traditsiooniks on kujunenud kevadisel koolivaheajal toimuvad orkestrilaagrid.  Esimene julge osalemine rahvusvahelisel konkursil oli 2008 aasta märtsis V Euroopa Akordioniorkestrite konkursil Prahas, kus saavutati omas vanuserühmas (kuni 16aastased) III koht. Edasistes plaanides on märtsi lõpus kontsert Tartus, aprilli algul Arukülas ning 10.juunil Võru muusikakoolis – X Võru Akordionimuusikapäevade avakontserdil.

Autor: Jane Torp

Sisask kutsub pühitsema Tuhala ja Nabala karstiala

Helilooja Urmas Sisask kutsub kõiki huvilisis kolmapäeval pühitsema Tuhala ja Nabala karstialasid rahvusvahelise tähtsusega looduskaitsealadeks.

Üldsusele saadetud kutses seisab kirjas: „Mina, Urmas Sisask, Eesti rahva nimel kuulutan Tuhala ja Nabala karstialad rahvusvahelise tähtsusega loodukaitsealadeks.
2010. aastal, 20.10 kuupäeval kell 20.10. Tuhala Nõiakaevu juures, mille pühitsemine toimub 20minutit ja 10 sekundit.

Tuhala looduskeskuse eestvõttel algas märtsis allkirjade kogumine Nabala karstiala ning Tuhala nõiakaevu kaitseks. Oma toetushääle sellele on andnud üle 62 000 inimese. Sisask ja tema sugulased on Tuhalast pärit ning mehe sõnul tähendaks lubjakivimaardla rajamine Tuhala Nõiakaevu ja Nabala karstiala täielikku hävitamist. Põhjavee alandamise tõttu hävineksid rahvusvahelise tähtsusega Tuhala, Tammiku ja Rahaaugu naturaalad, mis on loodud karsti, allikasoode ja haruldaste taimede kaitseks. Lähikonnas asuva 16 küla elanike kaevud jääksid tema väitel kuivaks.

Alanud on veealune näitusesari “Silmad vees”

Neli aastat tagasi riputas Kaido Haagen Kalevi basseinis vee alla pildirea veealustest elukatest. Näitus kandis nime „Silmad vees“. Nüüdseks on valminud uus seeria veealuseid pilte ja näitust “Silmad vees II” saab näha Eesti erinevates basseinides.

„Selleks, et külastaja saaks tõetruu ja vahva elamuse osaliseks, tuleb ta panna võimalikult sarnasesse keskkonda, kus pildid on tehtud,“ selgitas Haagen eriskummalist näitusesaali valikut. Kaido Haageni sõnul erineb „Silmad vees II“ lisaks rändnäituse formaadile, mis käib läbi pea kõik maakonnad, eelmisest üsna mitmeti. „Esimesel korral olid kõik fotod tehtud soojades meredes ja pildistatud filmile, nüüd on esitlusele tulev pildiseeria tehtud Eesti vetes ning digitaalse fotoaparaadiga,“ lisas Haagen.

Igapäevaselt on võimalik näitust vaadata snorkli ja maskiga, näituse avamise ja sulgemise
päeval on võimalik proovida sukeldumist täisvarustuses. Praegu on näitus üleval kuni 9. oktoobrini Loo ujulas. Seejärel avatakse see 10. oktoobril Viimsi koolis.

Järgnevat näituse ajagraafikut vaata siit: http://www.sukeldujad.ee/sundmused/silmad-vees

Jägala Linnamäele kavandatakse külastuskeskust

Jõelähtme vallavolikogu kehtestas osaliselt Jägala-Joa küla Linnamäe maaüksuse puhkeala detailplaneeringu, mis peaks huvi pakkuma nii turistidele kui ka vallaelanikele. Tulevikus on plaanis avada Linnamäe arheoloogiline külastuskeskus — arheopark, mis tutvustab nii õuepindalalt suurimat (2,8 ha) Eesti linnust — Linnamäed kui ka kogu iidse ajalooga ümbruskonda tervikuna.

Jägala linnamägi on unikaalne kogu Põhja-Euroopas. Teadaolevalt on linnus rajatud 7.-8. sajandil, kuid inimesed on selle koha peal elanud juba 5000 aastat tagasi, hilisneoliitikumis. Sellest annavad tunnistust leitud nöör- ja kammkeraamika ning leeasemed. Linnust uuriti juba aastatel 1920-23 A. Spreckelseni, A. Friedenthali ja A. M. Tallgreni poolt. Tugevasti sai linnus kannatada seoses Linnamäe hüdroelektrijaama ehitamisega 1922. aastal.

Jägala linnamägi. Foto: vikipeedia