Alanud nädala ilma Läänemere ümbruses kujundab Atlandi ookeani ületanud ja troopilisest tormist tavaliseks parasvöötme tormiks moondunud tsüklon ex- või post-Katia. Tsüklon ületab Skandinaavia teisipäeval Trondheimi piirkonnas ja kolmapäeval suundub endiselt jõulisena üle Põhjalahe Soome kohale. Rannikul tõusevad iilid 22-25, sellise tugevusega tuul võib murda suuri oksi ja nõrgemaid puid. Jälgige jooksvaid hoiatusi www.emhi.ee!
Allikas: EMHI
Tartus Tiigi seltsimjas toimub sel kolmapäeval kell 20 tantsuklubi. Seekord on Tartu tantsuklubisse musitseerima kutsutud tartlased ja isehakanud tartlased. Alanud õppeaasta on toonud Tartusse hulganisti noori rahvamuusikuid. Rõõmustagem selle üle!
Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja võõrsilt. Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega.Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti!
Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.
Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Tartu tantsuklubi toimumisajad 2011. aastal kell 20.00-24.00 (02.00) Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 14. septembril, 28. septembril, 12. oktoobril, 26. oktoobril, 9. novembril, 23. novembril, 7. detsembril ja 21. detsembril.
Käsitöö- ja rahvamuusikaring Kaval Käsi ootab lapsi vanuses 6-14 taas teisipäeviti 15.00-17.00 Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja töötuppa (J. Kuperjanovi 9, Tartu). Meie selle sügise esimene kohtumine on teisipäeval 20. septembril. Käsitöömeistri Age Raudsepa ja rahvamuusiku Eva Väljaotsa õpetusel tehakse rahvalikku käsitööd, mängitakse väikekannelt, lauldakse rahvalaule ja lustitakse mänge. Meie tegevus on lõimitud ERMi näituste ja üritustega. Huviringi tasu on 10 eurot kuus, kui laps osaleb nii käsitöös kui pilliõppes ja 6 eurot 50 senti kuus, kui ühes nendest. Registreerimiseks tulla lihtsalt kohale.
Ring saab teoks Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi ja Eesti Rahva Muuseumi koostöös.
Üheksa aastat tagasi kirjutas Roheline Värav, et Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastamisel hävitatakse meie üks sümboleid – Pühajärve sõjatamm. Keskkonnaminister Heiki Kranichi juhitav keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) nõukogu eraldas 2001.aastal vastuhäälteta Pühajärve Puhkekodule taotletud 1,2 miljonit krooni, mille firma kavatses kulutada Pühajärve ümbruse, mõisapargi ja sõjatammiku maastiku korrastamiseks.
“Kogu paarikümnel hektaril paikneva pargi taastamiseks ja korrastustöödeks jäi väikesel ettevõttel raha väheseks, seetõttu otsustasimegi abi taotleda,” lausus Pühajärve Puhkekodu suuromanik Tiit Vähi. “Esimesel korral meie taotlusele isegi ei vastatud, kuid teisel korral oli vastus positiivne.”
Vaid mõned päevad hiljem jõuab leheveergudele looduskaitseorganisatsioonide protest. Looduskaitsjate hääled jäävad hüüdjaks hääleks kõrbes. Raha on välja jagatud. Pühajärve pargi taastamistöid hakkab projekteerima AS Kobras. Detailplaneering valmib 20. detsembriks 2001.
Asjade kiire ja ladusa sujumise ette veereb esimene komistuskivi siis, kui detailplaneering jõuab Otepää Looduspargi direktori Merle Antoni lauale. Sest Anton nõuab detailplaneeringule keskkonnamõjude hinnangut.
Keskkonnamõjude hinnangut hakkab koostama konsultatsiooni- ja arenduskontsern Hendrikson ja Ko. Kuid hinnang ei saa loodetud kiirusel valmis. Võibolla on selles oma põhjus ka asjaolul, et ei leita dendroloogi, kes julgeks lasta kopad sõjatamme ümber kaevama. AS Pühajärve Puhkekodu juhataja Jüri Korgi sõnul annab nõusoleku lõpuks üks Eesti tähtsamaid dendrolooge, kes just, see Korgile ei meenu. Hendrikson ja Ko projektijuhi Märt Hööveli sõnul annab sõjatamme ohustamise kohta hinnangu botaanik Toomas Kukk. Nimetatu aga kinnitab, et ta pole Pühajärve sõjatamme oma elus isegi kunagi näinud, küll on ta firmat nõustanud Tartus Poe tänaval kasvavate tammede osas. Loe edasi: Kuidas tapeti tamm…
Hiljuti murdus Pühajärve sõjatammel kaks suurt oksa ning pärast seda näeb Pühajärve pargi uhkus võrdlemisi rääbakas välja. Väimus annab tunnistust sellest, et puu seisund on täbar – tüvi on seest mäda, tema okstes leidub pragusid.
Looduskaitsealuse puu saatuse üle pidasid augusti viimasel päeval nõu keskkonnaspetsialistid ning Pühajärve puhkekeskuse esindajad. Viimased on territooriumi haldajad ning väga huvitatud sellest, et võimas puu edasi elaks.
Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni looduskaitse juhtivspetsialisti Pille Saarnitsi kinnitusel tuleb esmalt võtta midagi ette selle nimel, et puu ei oleks varisemisohtlik.
Lähema nädala jooksul koostab dendroloog Urmas Roht täpse ülevaate puu seisundist ning annab soovitusi, mida tamme päästmiseks teha. Enne talve püütakse dendroloogi soovitused ka ellu viia.
Pärast hiljutist kahe haru murdumist on tamme võra muutunud kergemaks ning tüve koos hoidev tõmmits lõdvenenud. Puhkekeskuse esindajad lubasid tõmmitsat timmida juba lähipäevil.
Aegade jooksul on puusse tekkinud auke plommitud betooniga. See materjal on aga raske ning kogub endasse niiskust, mis omakorda soodustab kõdunemist. Dendroloog soovitas esimese asjana betoonosa puu seest välja lõhkuda ning ehitada avatud tüveosade kohale varikatuse.
Lisaks sellele soovitas Roht järelejäänud oksad kõrgemalt omavahel ühendada. See peaks parandama puu stabiilsust ning vastupanuvõimet tormidele.
Vaatamata inimeste pingutustele säilib siiski risk, et puu hukkub. Maha teda kindlasti ei võeta, kui puu sureb, siis omal jalal, lisas Saarnits.
Pühajärve sõjatamm on nime saanud 1841. aastal toimunud talupoegade vastuhakust Pühajärve mõisniku vastu. Tamme juures oleva teabetahvli kinnitusel on puu ümbermõõt 698 cm ja kõrgus 22 meetrit. Tema vanuseks arvatakse olevat 300-400 aastat.
Allikas: Tartu Postimees
Oled amatöör või veteran, tule ja osale kapsasalatikonkursil. Olgu Su kausis suvine kapsasalat, juustu-kapsasalat või miskit veelgi põnevamat, kogemused ja senised katsetused ootavad jagamist ja muljete vahetamist.
Konkurss on ideaalne koht uute kapsasalatite retseptide avastamiseks!
3. septembril oodatakse kõiki salatimeistreid Eesti Põllumajandusmuuseumis toimuvale suurüritusele Tartu Sügisnäitus ja Tõuloom 2011. Kaasa haarake ka sõpru, sest just külastajad valivad maitsvaima ja meelepärasema salati.
Tõeliseid salatimeistreid premeeritakse auhindadega!
Põnevaid teadmisi kapsastest ja nende sortidest leiab samal päeval avatavast uuest näitusest Kasulik kapsas.
Konkursi sujuvamaks toimimiseks palume osalemisest teatada tel 738 3817 või 524 6572 (Ellen Pärn).
Septembri esimesel nädalavahetusel toimub 18. Tartu Lõõtspillifestival, millele annab avalöögi Tartu Folgiklubi. Kui festival toimub kord aastas, siis Folgiklubi pakub pärimusmuusikat, tantse ja autorilaulu kord kuus läbi terve talvehooaja.
18. lõõtspillifestivali kontserdid toimuvad Tartus Vilde majas (Vallikraavi 4) ja õpitoad Seltside majas (Pepleri 27) 2.-4. septembril 2011. See on Tartu lõõtspillimuusikapäevadest välja kasvanud festival – eesti lõõtspillimängijate kokkusaamine ning erinevate maade lõõtspillimängijate kontserdid Tartus.
Lõõtspillifestivali kontserdid on intiimsed, väikestes kontserdipaikades ning suunatud lõõtspillimuusikat hindavale publikule. Korraldaja Kadri G Laube sõnul on festivali õhkkond võrreldes teiste folkmuusikafestivalidega eriline – lõõtspillipeole ei eksi juhuslikke külalisi. Iga festivalikülaline tuleb kontsertidele muusika, esinejate ja “meie oma pilli” pärast.
Intiimne on ka Tartu Folgiklubi, mille autoritunnis keskendutakse ühe muusikule, autorile, kelle juured on pärimuses ja kelle laulus-mängus tärkab loomingut. 2. septembri autoritunni külaline on Mari Kalkun, temaga vestleb Ants Johanson.
Festivali avalöögi, Tartu Folgiklubi alustab ringmängutund, kuhu oodatakse nii väikeseid kui suuri nädalavahetuse jaoks meeleolu looma. Sedakorda õpetavad ringmänge festivali peakorraldaja Kadri G Laube, tuntud lõõtspillimängija Aleksander Sünter ning viiuldaja Marju Varblane.
Festivali programm on kirev – lisaks eesti muusikutele saab kuulda külalisi Lätist, Leedust, Sloveeniast, Taanist, Venemaalt ja Rootsist. Mängitakse klassikalist muusikat, jazzi, erinevate maade rahvamuusikat. Lisaks eesti lõõtspillidele kõlavad bajaanid, karmoškad, akordionid ja bandooniumid.
Igal aastal on Lõõtspillifestivali raames ka tasuta õpitoad – lõõtspillimänguga alustajaid ja juba mängumehi oodatakse Seltside majas (Pepleri 27, Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts).
Laupäeva keskpäeval saab Tartu kesklinnas kuulda üle poolesaja lõõtsaga pilli – Rüütli tänav ja Raekoja plats on kuulutatud paariks tunniks Lõõtspillitänavaks, kus igal nurgal ja pingil mängivad festivali esinejad ja külalised. Festivali üheks menukaimaks kontserdiks on Igamehekontsert, kus mängivad kõrvuti algajad ja edasijõudnud, õpilased ja õpetajad.
Kui festival lõppeb pühapäeval Tartu Kultuurkapitali Jüri Uppini nimelise stipendiumi väljaandmisega, siis Tartu Folgiklubi jätkab pärimuse lainel läbi terve hooaja – iga kuu esimesel reedel Vilde kohvikus. Autoritunnis esinevad sel hooajal veel Aleksander Sünter, Mikk Sarv, Meelika Hainsoo, Lauri Õunapuu, Sakarias Leppik, Heilo Aadla, Mart Johanson ja Mari Pokinen.
www.traks.ee/folgiklubi
www.lootspill.ee
Justiitsministeerium kuulutas välja riigihanked vanglate varustamiseks kartuli ja köögiviljadega.
Ühes vanglas tarbitakse olenevalt vangla suurusest kuni viisteist tonni kartulit, neli tonni porgandit, kolm tonni peakapsast, kaks tonni sibulat, kolm tonni punapeeti ning pool tonni söögikaalikat kuus.
Oma pakkumuse saavad huvilised esitada eraldi kartuli ja köögivilja hankele, sealhulgas ka eraldi Tallinna, Tartu, Viru või Harku ja Murru vangla lõikes. Seega oodatakse riigihankest osa võtma ka piirkondlikke köögiviljamüüjaid.
Riigihangetes kutsutakse osalema pakkujaid, kes suudavad tagada kartuli ja köögivilja järjepideva iganädalase transpordi vanglatesse kogu aasta vältel. Seega on vajalik ka vastavate transpordivahendite olemasolu.
Pakkumuste esitamise tähtaeg on kartuli riigihankes 19. september ja köögivilja hankes 20. september kell 10.00. Täiendavat informatsiooni konkursi tingimuste kohta on võimalik saada riigihangete registrist ja justiitsministeeriumist. Lepingud uute tarnijatega soovib ministeerium sõlmida oktoobri alguses.
9. septembril algusega kell 10.30 toimub Väike-Maarja Rahvamajas pandivere paekonverents.
Paekivi tähtsusest räägib Riigikogu keskkonna töögrupi liige Tõnis Kõiv, Eesti pae-erimite nimistust ja kollektsioonist Kalle Suuroja, Pandivere hüdrogeoloogiast prof Rein Perens, paekarjääridest maastikukultuuris prof Rein Einasto, kaltsiumi osast taimede kasvul Malle Järvan ja kaltsiumi osast loomakasvatusest Andres Hellenurme. Paelembestest taimedest annab ülevaate Tiiu Maran, Väike-Maarja seltsimaja 100-juubelist Marju Metsman ning Virumaa paeaasta kogemustest Aivar Niinemägi. Kindlasti tuleb juttu ka meie fosforiidivarudest.
Toimub õppereis marsruudil Väike-Maarja kirik – Vao tornlinnus – Liiduri lubjaahi – Kiltsi loss – Võivere tuuleveski.
Osavõtuks registreeruda aadressil http://www.pandivere.eu/
Töötoas räägitakse sellest, missugused on toitumissoovitused lastele. Valmistatakse lihtsaid ja maitsvaid toite, mis lastele meeldivad. Tutvustatakse ka tervislike magustoitude retsepte.
On teada, et lapsed söövad toiduaineid teistmoodi kui täiskasvanud – nad valivad toitu. Samas on oluline pakkuda lastele tervislikke valikuid. Inglise toitumisteadlane P. Holford on öelnud: “Kui jätta laste endi otsustada, mida nad söövad, kitsendaksid nad tarbitavate toiduainete hulka seni, kuni alles jääb umbes kolm toitu ja nendest üks oleks tõenäoliselt kartulikrõpsud.”
13. septembril Tartus (Lembitu 8, II korrus) toimuvas töötoas räägitakse sellest, missugused on toidusoovitused lapsele. Valmistatakse lihtsaid ja maitsvaid toite, sealhulgas ka tervislikke magustoite. Töötuba viib läbi toitumisterapeut Sirli Kivisaar. Osalustasu 13 eurot, algus kell 18.00. Töötoas osalemiseks on vajalik eelregistreerumine, selleks saatke kiri laura@vianaturale.ee, 7421509.
Maavalla koda kuulutab välja kasupäeva korjanduse, et koguda raha ja vara hiite uurimiseks ja hoidmiseks, kodulehe, teabevahetuse, trükiste, loengute jt sündmuste ning koja muude tegemiste tarvis.
Koja tegevuse aluseks on vabatahtlik töö ja peamiseks sissetulekuks annetused. Seepärast ollakse tänulikud igasuguse abi eest.
Annetada on võimalik Maavalla koja pangaarvele nr 333805270003 Sampo Pangas, samuti kodade kokkusaamistel ning eelneval kokkuleppel mujal.
Kasupäeva korjandus toimub 1.-30. septembrini. Rahvakalendris on kasupäev (29.09.) üks nn postipäevi, mis jagab majandusaasta talve- ja suvepooleks. Kasupäevast algab talviste tööde poolaasta.
Lähem teave: tel. 56 686 892, koda@maavald.ee, www.maavald.ee
Maavalla koda kutsub üles esitama ettepanekuid Hiie sõbra aunime andmiseks, et tunnustada neid, kes on hiite ja teiste ajalooliste looduslike pühapaikade hea käekäigu nimel tublilt tegutsenud.
Kiiduväärt inimeste ja juhtumite avaliku tutvustamise kaudu tahame näidata head eeskuju teistelegi. Looduslike pühapaikade haldamisel, kaitsmisel ja kasutamisel saab järgida ajaloolisi häid tavasid ning seeläbi aidata kaasa pühapaikadega seotud vaimse ja ainelise pärandi säilimisele. Hoides hiisi, hoiame oma rahva elujõu sügavamaid juuri.
Hiie sõber võib olla inimene, ühendus, ettevõte või asutus, kelle sihikindla tegevuse tõttu on sellel või eelmistel aastatel looduslik pühapaik säilinud või selle seisukord paranenud.
Ettepaneku Hiie sõbra aunime andmiseks võib esitada iga era- ja juriidiline isik. Ettepanek peab sisaldama hiiesõbra nime, tunnustamisväärse tegevuse kirjelduse ning paiga võimalikult täpsed asukohaandmed, samuti esitaja nime, telefoninumbri ja (e-)kirja-aadressi. Ettepanekud tuleb saata hiljemalt 31 porikuud (31.10.) Maavalla kojale: koda@maavald.ee või Maavalla koda, p.k. 136 Tartu 51004.
Hindamiskogu tutvub esitatud andmetega ning määrab Hiie sõbra aunime. Hiie sõber kuulutatakse pidulikult välja 19.11. Tartus Hiie väe tunnustamissündmusel.
Varem on Hiie sõbraks kuulutatud Muhu saare pühapaikade hoidja Martin Kivisoo, Paluküla Hiiemäe hoidjad Arvi Sepp, Lembi Välli ja Toivo
Sepp ning Lehmja hiietammiku hoidja Mari-Ann Remmel. Noore hiiesõbrana on ära märgitud Minni Saapar, kes kooliõpilasena kaardistas Saaremaal Pihtla vallas asuvad pühapaigad.
Ajalooline looduslik pühapaik on kindel koht või ala looduses, millega seondub vastavasisuline vaimne pärand. Selle mõiste alla mahuvad hiied, pühad kivid, allikad ja puud, mis teadaolevalt on kasutusele võetud enne 20. sajandit, samuti uuemad ristipuud.
Ligikaudu 2500 teada olevast ajaloolisest looduslikust pühapaigast on riikliku kaitse all vähem kui viiendik. Nendestki on paljud armetus seisundis, kuna neid pole osatud või tahetud kohaselt ja väärikalt hoida. Taunitavas käitumises on aga sageli süüdi vaid teadmatus. On ju paljude inimeste juured katkenud ning kooliõpikuis kõneldakse pühapaikadest napilt ja kohati vääralt.
10. mai õhtul toimus Naiskodukaitse Rapla jaoskonna järjekordne naisteõhtu sedapuhku üsna intrigeeriva alapealkirjaga „Malts söögiks“.
Hoolimata sellest, et naiskodukaitsjad olid möödunud sajandi algul just need, kes Eestile toorsalatit tutvustasid, oli kõigil Alu mõisa naisteõhtule kogunenuil ilmselt pisuke kahtlus hinges, kas umbrohi ikka süüa sünnib. Ainuke, kes ilmselt päris kindel oli, et toit, mida plaaniti valmistada, hamba all karjuma ei hakka, oli Rapla jaoskonna liige ja „maltsaõhtu“ juhendaja Kairi Baumer.
Tooraine, millest süüa hakati valmistama oli nii oma kui oma saab olla – otse Alu mõisa pargist korjatud. Igapäevaselt läbi pargi poe või söökla poole vantsides pole märganudki, milline rikkalik toidulaud tegelikult otse puude all laiutab. Ja kui piruka tegemiseks ühel hetkel naati nappima hakkas, sai vaid trepist käimise vaevaga (aga liikumine on terviseks) korralik kimbuke toorainet juurde muretsetud. Tõsi, ühest kodusest külmkapist jogurti tarbeks välja ilmunud põldmarjad, olid Raplamaa inimestele vaata et sama uudsed kui naadi söömine.
Kogenud juhendaja näpunäidete järgi, üheskoos hakkides, leotades, segades, lisades, maitstes ja muidugi ohhetades, ahhetades ning suuri silmi tehes valmisid naiskodukaitsjate käe all naadipirukas, nurmenuku salat, võilille salat, naadi-vanilje muffinid, punane libajogurt ja roheline libajogurt. Seda viimast kusjuures keegi teist tassitäit proovida ei julgenud, sest mine sa seda tundmatut kraami tea. Imeline lõhnapilv ja töö juurde käiv lõbus jutuvada täitsid kiiresti mõisaköögi – sai jagada nii viimaseid uudiseid kui ka enda järeleproovitud kokandusnippe.
Ja lõpuks see kõige põnevam hetk. Valminud roogadega kenasti kaetud laua taha istumisel peegeldus ootusärevus kõigi kokkade silmades – kas siis sünnib süüa? Ja oi, kuidas veel sündis süüa. Mõni roog oli kohe väga maitsev, teine natuke harjumatu maitsega, aga heaks kiideti kõik. Naiskodukaitsjate lemmikuteks võib vist kuulutada nii naadipiruka, naadi-vanilje muffinid kui ka nurmenuku salati.
Naadi-vanilje muffinid
Koostis:
3 suurt muna
125 g suhkrut (1.5 dl)
100 g sulatatud võid
50 g hapukoort
180 g nisujahu (3 dl)
1.5 tl küpsetuspulbrit
1 tl vanilliekstrakti või 1 tl vanillisuhkrut
0.5 tl soola
30 g naati (noori lehti; umbes 3 dl kokkupressitud värskeid lehti)
Valmistamine:
Kalla noortele naadilehtedele keev vesi. Lase paar minutit seista. Klopi munad suhkruga vahule. Lisa jahtunud sulavõi, hapukoor, vanillisuhkur või -ekstrakt ja omavahel segatud jahu, küpsetuspulber ja sool.Kurna naat, suru kuivaks ning haki peeneks. Sega taina hulka.Jaota tainas muffini vormidesse ning küpseta 220kraadise ahju keskosas 12-15 minutit, kuni muffinid on kerkinud ja pealt kenasti kuldsed.
Allikas: www.naiskodukaitse.ee
Sel suvel toimub 5.-7. augustini Läänemaal Roostas liikumise Kodukant IX Maapäev. Maapäeval toimuvat kajastatakse kodulehel http://www.maapaev.tk/.
Maapäev on külaliikumise ühine ettevõtmine, mis toimub 2011.a üheksandat korda. Möödunud Maapäevad on näidanud, et üheskoos vastu võetud otsused omavad jõudu ka riigi poliitikates. Maapäeva kaudu jõuab maa- ja külaelu edendajate hääl Riigikokku ja ministeeriumidesse ning rahvusvahelisele tasandile. Töögruppides arutatud teemade tulemustele rajatakse võrgustikutöö järgnevaks kaheks aastaks.
Maapäeva teemadevalik täidab Liikumise Kodukant strateegias (kinnitatud üldkogu poolt 17.mail 2008) 2008-2013 seatud eesmärke, mille kohaselt on prioriteetseteks valdkondadeks noored, organisatsiooni arendus, maaettevõtlus, rahvakultuur.
Maapäeva peateema “Tagasi koju” sihiks on maapiirkonnast lahkunud elanike, sh noorte kaasamine maaelu arengusse ja ettevõtluse arendamisse. Samas on tagasi koju ka oma juurte juurde tagasitulek ehk kogukonna vaimse kultuuripärandi säilitamine nii kodus kui võõrsil. Kodanikuühiskonna Arengukava (KODAR) ja selle valdkondade tutvustamine Maapäeval loob eeldused Kodukandi kui huvikaitset teostava organisatsiooni aktiivsemaks kaasamiseks nii riigi kui kohalikul tasandil. 2011.a. on Euroopa Vabatahtlike Aasta, mis annab hea võimaluse vabatahtliku töö esiletoomiseks maapiirkondades, sh külavanema ja külaseltside rollist kogukonna arengul, koostööst kohaliku omavalitusega, kaasamisest otsustusprotsessidesse jms.
Täna on esimene ristipäevadest – tuuleristipäev. Tuuleristipäeval maa ja maasta kasvajate segajaile tuleb palju tuulekahju aasta jooksul – tuul lõhub aknaid, murrab metsa, tõmbab läbi ja teeb kõike muud mõeldavat ja mõeldamatut kahju.
Nädala pärast tuleb linnuristipäev – sel päeval okste ja lillede murdjale ning maa häirijaile arvati linde igatsugu kahju ja meelehärmi tooma. Rästad söövad marjad ära, kull viib kanad ära, linnud reostavad auto- või majaakndad jne jne.
Nädal hiljem – lehe- ehk heinaristipäeval ei tohi maast kasvajaid ja toitujaid mingil kombel häirida. Neile tuleb anda hingamist. Kes lehe- ehk heinaristipäeval seda keeldu rikub, näeb suvi läbi hirmsat vaeva küll umbrohtude, lehekasvu ja kõige kasvavaga, kes omakorda hingamisruumi ei jäta leheristipäeval teiste häirijale.
Leheristipäev on viimane hingetõmbepäev enne suurt ristipäeva ehk maahingamispäeva. Suur ristipäev on 40 päeva peale lihavõttepühi, kristlikus kalendris tähistatakse sel päeval Jeesuse taevasseminemise püha. Maarahva jaoks on see maa hingamise päev, kus tuleb hingamist anda nii maale kui kõigele, mis maast kasvab ja elu saab.
Nii oli igal aastal kevadeti tavaks neljal neljapäeval pidada sügavat ja põhjalikku rahu, mis lasi maal ja kõigil maast sõltujatel rahus kasvada.
Hea mõte on nendel neljapäevadel minna lihtsalt parki või metsa, seisatada, kuulata, kõnelda puude ja taimedega, küsida neilt nõu ja pidada plaani, kuidas seda ainukordset aastat koos teiste elusolenditega mõnusalt ja üksteist aidates elada.
Nõnda toimides teritub meel märkama taimi, kes ise püüavad meile abiks tulla. Paljud ravimtaimede tundjad teavad, et haige inimese lähikonda, otse õuemurule või aiaäärde tulevad kasvama taimed, kes suudavad inimese vaevusi leevendada.
Pühitseme ristipäevi ja hoiame meeled lahti märkamaks teisi elusolendeid meie kõrval. Nii on neil lihtne ka meid märgata ja abistada.
Autor: Mikk Sarv
Eesti Looduseuurijate Selts kutsub seminarile “Kas ja kuidas jõuab loodushoiu sõnum inimesteni?”
Päevast päeva oleme arvutute reklaamide ja muu infovoo mõjuväljas. Need kõik kannavad endas mingit sõnumit. Nende kõikide eesmärk on meid kuidagi mõjutada. Elukeskkonna alalhoiu ja uurimisega tegelevatel vabaühendustel ja inimestel on edastada oma oluline sõnum, ometi vaadatakse neid tihtipeale vaid kui arengu vastalisi puudekallistajaid. Kuidas oma sõnumit ühiskonnas edukalt levitada? Kuidas jõuda sihtgruppideni ja olla neile arusaadav? Kuidas meid ümbritsevas inforägastikus pildile jääda?
Selle üle arutlevad loodushoiu, kommunikatsiooni, semiootika, psühholoogia, eetika, sotsioloogia ja reklaaminduse valdkonna asjatundjad. Loodame, et sellest eri teadusvaldkondi ühendavast mõttevahetusest kooruvad ideed ja arusaamad, mis aitavad kaasa elukeskkonna alalhoidlikke väärtushinnangute levikule.
Seminar toimub 20. mail kell 14-18 Tartus Looduseuurijate Seltsi majas (Struve 2).
Lisainformatsioon: Liis Sinijärv sinijarv@gmail.com, +372 56 259 747
Sel laupäeval, 14. mail kell 12-16 ootab Saaremaa Laevakompanii uus parvlaev Hiiumaa Heltermaa sadamas kõiki väikeseid ja suuri hiidlasi ning teisi huvilisi oma pardale perepäevale.
Väinamere Liinide teenindusjuht Anu Hiiuväin rääkis, et kuna laevad teevad iga päev tõsist tööd, siis lustimiseks tavaliselt aega ei jää. „Perepäev on teistmoodi päev – seda ei juhtu tihti, et laeva nina naeratavalt kõigile niisama avatud on. Ootame kõiki külla ning laeva saab uudistada ja küsida nii palju, kui igaüks jaksab,“ kutsus Hiiuväin.
Perepäeval tutvustavad laevapere ja kapten Ain Pulk oma uhiuut laeva ning teevad soovijatele ekskursioone laeva südamesse masinaruumi ja kaptenisilda, kuhu tavaliselt reisijaid ei lubata – see on ainulaadne võimalus näha laeva iga nurga alt.
Laulab Hiiumaa oma superstaar Leemet Onno. Päeva ohjab väle madruspoiss Venno Loosaar. Laevapere jagab kringlit ja morssi, iga väike hiidlane saab tasuta jäätise. Lastele toimuvad võistlused ja jagatakse auhindu ning alumine autotekk on muudetud vahvaks mängumaaks. Perepäeva väisab ka Saaremaa Lihatööstuse Notsu.
Caparol koos tootesarjaga Alpinaga kutsus juba teist aastat järjest lasteaedasid üle terve Eesti osalema värviuuenduse projektis. Eesti lasteaedade seas on Caparoli projektis osalemine muutunud väga populaarseks ja projekti esitajaid on palju.
Žürii valis 50 soovi avaldanud lasteaia seast välja 10 lasteaeda, kes saavad projekti raames tasuta värviuuenduse. Valga maakonnast osutus valituks Valga Lasteaed Walko, kelle esitatud projekt oli Caparol Baltica Eesti filiaali juhataja Jaan Vikati sõnul väga hästi ja korrektselt koostatud. Kandideerimise üheks kriteeriumiks oli, et lasteaia juht suudaks kaasata kogukonna liikmed – lapsevanemad, hoolekogu, kohaliku omavalitsuse ja ettevõtjad. „Kõige tähtsamaks eduteguriks konkursil ongi lasteaia hoolekogu, kohaliku omavalitsuse ja kogukonna omavaheline koostöö“, lausus kokkuvõtteks Jaan Vikat.
Lasteaia juhataja Riina Vähi sõnul toetas teda projekti koostamisel lasteaia hoolekogu, aktiivsed lapsevanemad ja lasteaia töökas meeskond: „Suvel on linnavalitsus planeerinud kolme rühmaruumi renoveerimise, lasteaia vajadus ruumide värskendamiseks on palju suurem ja seetõttu oligi vaja leida veel teisi võimalusi“.
Tänu lasteaia aktiivsele kogukonnale ongi nüüd SIA Caparol abiga võimalus saada mitmetele ruumidele värske ja lapsesõbralik värvilahendus.
Lõuna-Eestis on kõikjal toomingad täisõites. Kohe-kohe on koorumas ka kuldnokkade pojad, mis on vanarahva tarkuse järgi õige kartulipaneku aeg.
Paraku ennustab EMHI mai lõpuks-juuni alguseks külmalainet, seega peaksid madalamate alade põllupidajad olema ettevaatlikumad.
Kõikjal üle Eesti on kukkumas kägu, tagasi on suitsu- ja räästapääsukesed. Laulmist alustasid rohelised konnad.
Musträstastel on pesas pisikesed pojad.
Peipsi Koostöö Keskuse annab teada, et alates 10. maist on kõigil huvilistel taas võimalik külastada näitust “Peipsi järve elu tuba”. Uus näituseruum asub vahetult Peipsi järve ääres, Jõgevamaal Kasepääl. Üheskoos näitusega on Peipsi Infopunkti ja Kasepää valla koostöös avatud turismiinfopunkt.
“Peipsi järve elu tuba” on püsinäitus, mis jagab Peipsi järve looduslike tingimustega seotud teavet ja annab ülevaate Peipsi-äärsest elu-olust. Näitus tutvustab Peipsi järves elavat 34 kalaliiki, millest on tehtud mulaažid. Peipsi järve kujutab ja iseloomustab ligi 4 m pikkune ja 1,4 m laiune kolmemõõtmeline makett, millelt leiab suuremad Peipsi-äärsed asulad, majutuskohad, muuseumid, vaatetornid ja palju muud põnevat.
Maketti ja kalamulaaže täiendavad saatetekstid eesti, vene ja inglise keeles. Näituselt saab teadmisi ka näiteks järve toiduahelast, kala arengust, vee-elustikust jne.
Näitus ja turismiinfopunkt on suveperioodil avatud T-L kl 11-15 aadressil Sõpruse 84, Kasepää, Jõgevamaa.
Lisainfo: info@peipsi.ee, tel: 602 0105
Kõikidel külastajatel on võimalik kasutada tasuta ka WiFi leviala.
Maist juuni alguseni toimuvad Eesti Ornitoloogiaühingu liikmete, sõprade ja partnerite abil linnulauluõppe hommikud ja õhtud üle Eesti linnades ja ka väljaspool. Kohtade valik ulatub Kallastest saarteni, võimalik on osaleda ka võrokeelsel retkel või lausa linnuööpäeval. Ornitoloogide ja asjatundjate juhendamisel on igaühel võimalik oma teadmisi täiendada ja silmaringi avardada. Kõik õpperetked on tasuta. Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Linnuõppe toimumiskohad leiad EOÜ kodulehelt www.eoy.ee.
Eesti Maastikuarhitektide Liit kuulutas 26. aprillil välja 2010. aasta maastikuarhitektuuri teo, milleks valiti Eesti Maanteemuuseumi välialad.
Eesti Maanteemuuseumi välialade arhitektuurse lahenduse autoriteks on Maarja Kask, Karli Luik, Ralf Lõoke ning Pelle-Sten Viiburg arhitektuuribüroost Salto. Objekti tellijaks oli Eesti Maanteemuuseum ning ehituse peatöövõtjaks AS KPK Teedeehitus.
Maanteemuuseumi vabaõhunäituse ruum on maastikuliselt kompromissitu, samas põnev lahendus kasutades leidlikult ära konteksti ning luues tervikliku ansambli. Autorid on oskuslikult kasutanud maastiku eeliseid ja väärtusi põimides need näituse vajaduste ja eesmärkidega. Loodud ruum on mänguline ja efektne toimides nii näitusekeskkonnana kui ka eraldiseisva maastikukunsti teosena.
Lisaks leidsid esitatud kandidaatide seast kõige enam ära märkimist Pärnu Rannapargi renoveerimine Pärnu linnavalitsuse eestvedamisel (projekteerija Kivisilla OÜ) ning Mäo möödasõidu maastikukujundus (peaprojekteerija AS K&H).
Alates 2. maist saab SA Erametsakeskuse kaudu taotleda Natura 2000 erametsamaa toetust. Nüüdseks on muutunud lihtsamaks toetuse taotlemiseks vajalik erametsamaa piiride märkimise kord.
Natura 2000 erametsamaa toetuse saamine on seotud toetusaluste alade piiride tähistamisega looduses. Pindalapõhise toetuse korral peab metsaala olema looduses visuaalselt tuvastatav ja pind ülemõõdetav.
„Seni on kehtinud kord, kus iga metsaomanik pidi tagama, et ala, mille kohta toetust taotletakse, oleks koguulatuses tähistatud ja kohapeal visuaalselt tuvastatav, aastaajast sõltumata,” rääkis Timo Anis põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonnast. „Nüüdseks on põllumajandusministri määrusega seda korda muudetud.”
Uue korra järgi peab märgistama vaid neid metsaala piiripunkte, mis ühtivad katastriüksuse piiripunktidega. Muudatused tehti määruses seetõttu, et Natura 2000 erametsa kaardimaterjal ja keskkonnaregister võimaldavad looduses kontrolli teha piisava täpsusega.
„Kui looduses tuvastatud metsaala on väiksem kui kaardil märgitu, siis lähtutakse looduses kindlaks tehtud pinnast,” märkis Anis. Määruse muudatus teeb metsaomanikele piiride märkimise oluliselt lihtsamaks ja seetõttu oodatakse, et algaval taotlusperioodil laekub Natura 2000 erametsamaa toetuste taotlusi senisest rohkem.
Natura 2000 alal asuva erametsamaa kohta antava toetuse näol on tegemist Euroopa Liidu ühisest põllumajanduspoliitikast tuleneva ja Eesti Maaelu arengukava 2007-2013 raames rahastatava toetusega. Toetuse eesmärk on kaasa aidata Natura 2000 võrgustiku alal asuva erametsamaa säästvale kasutusele kompenseerides erametsaomanikele Natura 2000 metsaalade majandamisel saamata jäänud tulu.
Toetuse taotlusi võtab vastu Erametsakeskus 2.-23. maini. Täpsem info taotlemise kohta www.eramets.ee ning toetuse saamise nõuded https://www.riigiteataja.ee/akt/121042011001
Harrastuskollektiivides osalejad, kultuuri-, huvi- ja noortekeskuste juures tegutsevad inimesed, seltside ja MTÜ-de liikmed, gümnaasiumiõpilased ja teised videohuvilised saavad omandada audiovisuaalset kirjaoskust, mis võimaldaks jäädvustada sündmusi, inimeste mälestusi ja tegevusi, samuti süstematiseerida ja arhiveerida filmitud materjali tänapäevaste salvestusvahendite abil.
Koolitus toimub maist septembrini 2011 ja sisaldab loenguid, praktilisi tunde ja individuaalset e-õpet õpetaja juhendamisel. Koolitaja on meediaprojektide juht ja režissöör Jüri Tallinn.
Esimene koolituspäev on 31.mail Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuses Tallinnas, Vilmsi t 55. Lisainformatsioon aadressil www.rahvakultuur.ee.
Eesti Erametsaliit kuulutab välja konkursi parimate talumetsamajandajate leidmiseks, keda autasustatakse juuli lõpus toimuvatel Jäneda Talupäevadel.
Parima talumetsamajandaja konkurss on Eesti Erametsaliidul kujunenud pikaajaliseks traditsiooniks – tänavu toimub see juba 18. korda. Osalejalt oodatakse, et ta oleks mõne metsaühistu liige ja osaleks aktiivselt kohaliku elu-olu arendamises.
Eeliseks on see, kui metsaomanik on seotud PEFC rühmasertifikaadiga või andnud oma metsale lisandväärtusi (nt puhkerajatised, loodussaaduste varumine, loodusmatkade võimaluse loomine jne). Eesti parima talumetsamajandaja valib maakondade parimate seast välja Eesti Erametsaliidu komisjon, mis külastab kõiki konkursil osalevaid metsaomanikke.
Talumetsamajandajate konkursil hinnatakse:
* raietööde kvaliteeti ja metsamajandamise kavas planeeritu täitmist, uuendusraietele seemnepuude jätmist, elujõulise järelkasvu säilitamist, raiejäätmete koristamist, bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks vajalike nõuete täitmist;
* metsa taastamisel raielankide uuendamist ja metsamajandamise kavas planeeritud hooldamistööde kvaliteeti;
* metsaparandamisel kuivendamist, teede korrashoidu ja kraavide puhastamist;
* majandamisel varutud puidu kvaliteeti ja üldist tulukust.
Piirkondlikud tugiisikud koos maakonna kohalike organisatsioonidega valivad välja piirkondade parimad, keda omakorda hindab Eesti Erametsaliidu moodustatud komisjon. Esimese kolme kandidaadi hulgast valitakse konkursi võitja.
Erametsaliit ootab täidetud ankeete 27. maiks k.a. e-posti aadressil: kristel.arukask@erametsaliit.ee või kirja teel: Eesti Erametsaliit Mustamäe tee 50, 10621Tallinn.
