Heleen Vene

Oktoobrist alustab tegevust 37 pääste noorteringi üle Eesti

Päästeala noorteringid on tasuta tegutsevad huviringid, millest saavad osa võtta 7-19 aastased noored. Ringides saavad noored läbi praktiliste tegevuste omal nahal tunda, mida tähendab olla päästja.

Noorteringides õpitakse läbi aktiivse tegevuse. Tegevuste nimekiri on pikk – tutvutakse päästesüsteemiga ja päästjate varustusega, õpitakse käsitlema tulekustutit ja proovitakse läbi, mis reaktsiooni võivad vallandada erinevate ainetega tule kustutamine.

Lisaks tule- ja veeohutusele tutvustatakse lastele pommirühma tegemisi ja tehnikat ning külastatakse Häirekeskust, et näha oma silmaga, kuidas hädaabi kõnesid vastu võetakse ning päästetehnikat välja saadetakse.

Koolituse raames õpetatakse lastele esmaabivõtteid, mida võib elus juhtuvate õnnetuste puhul tarvis minna ning harjutatakse suitsusest ruumist evakueerumist. Lisaks teadmiste täiendamisele tehakse ka tuletõrjesporti, matkatakse, mängitakse läbi erinevaid ohusituatsioone ja orienteerutakse.

Pääste noorteringide üks suurem ja populaarsem üritus on päästeala noortelaager, mida korraldatakse alates 2002. aastast. Sellest saavad osa võtta aasta jooksul noorteringides aktiivselt osalenud lapsed. Päästeala noortelaager on jagatud teemapäevadeks, kus käsitletakse päevale omaseid teemasid ning noortele antakse teadmisi ja oskusi hakkama saamiseks erinevates olukodades.

Noorteringi noortel on võimalus osaleda erinevatel võistlustel ka Eestist väljaspool. Noored päästehuvilised on aastast 2011 osalenud Soomes Rescue Race võistlusel ning eelmisel aastal osaleti Moskvas „Ohutu kool“ võistlusel. Samuti on lastega tehtud demoesinemisi erinevatel ohutus- ja infopäevadel.

Päästeala noortering tegutseb oktoobrist kuni mai lõpuni igal nädalal poolteist tundi, kokku kuus tundi kuus. Noortering on kõigile tasuta.

Kui oled huvitatud pääste noorteringis osalemisest, võta ühendust e-posti aadressil noortekeskus@v-maarja.ee

Näituse “Külavanemate ametimärgid” 2013 avamine Riigikogus

Eesti Külaliikumine Kodukant projekti Külavanemate ametimärk 2013 raames valmis kultuuripärandi aastaks näitus, mis avatakse neljapäeval, 26.septembril kell 9.30 Riigikogu fuajees. Avamisel osalemiseks on vajalik eelregistreerimine.

Näitus koosneb 26 plakatist, kus on näha märgid, kirjas nende saamislugu ja märgikandjad. Ametimärkide näituse avab Riigikogu esimees Ene Ergma, projektist annab ülevaate näituse koostaja Külli Vollmer ning kell 9.50 on huvilistele ekskursioon Riigikogu majas. Ajaloomuuseumi seinte vahelt tuuakse spetsiaalselt näituse avamiseks 1937. aasta külavanemate ametimärk, mille saamisloost räägib teadur-kuraator Hiljar Tammela.

Külavanemat ja tema ülesandeid on läbi aegade erinevalt määratletud. Külavanem on olnud alati kogukonna hea käekäigu eest seisja. 1937.a seaduses oli külavanema amet auamet. Külavanem pidi olema vähemalt 25 aastat vana, majanduslikult kindlustatud ja oma arenemiselt võimeline talle pandud ülesandeid täitma. Naisisikuid ei soovitatud seaduse järgi külavanemaks valida, kuna enamik neist ei olnud seaduse silmis majanduslikult iseseisvad ega ülesannete täitmiseks füüsiliselt võimelised.

Loe edasi: Näituse “Külavanemate ametimärgid” 2013 avamine Riigikogus

Valmimas on uus Euroopa metsandusstrateegia

Läinud nädala reedel, 20. septembril, võttis Euroopa Komisjon vastu uuendatud Euroopa Liidu metsandusstrateegia.

Euroopa Komisjoni vastavasisulises pressiteates seisab, et metsandusstrateegia põhineb uuel ja laiemal lähenemisel metsandusele. Strateegia vastab uutele väljakutsetele, mis seisavad metsanduse ees. Strateegia olulisust näitab see, et mets võtab enda alla 40% Euroopa maismaast ning mets on tähtsaim ressurss elukvaliteeti tõstmiseks ja uute töökohtade loomiseks, seda eriti maapiirkondades. Metsandusstrateegia võtab arvesse ka metsade ökosüsteemide kaitse olulisuse ning asjaolu, et metsad toovad ökoloogilist kasu kõigile.

Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu volinik Dacian Ciolos ütles, et metsad on maapiirkondade rikkuse allikaks ja töökohtade loojaks siis, kui neid majandatakse õigesti. Maaelu arengu üks tugisambaid on metsade säästev majandamine ning see on üks põhimõtteid uues metsanduse strateegias.

Loe edasi: Valmimas on uus Euroopa metsandusstrateegia

Obinitsa Külakeskuses katsetati taimetoitu

Pühapäeval 22.septembril toimus Obinitsa Külakeskuses tervisliku toitumise koolitus vabariikliku puu- ja köögiviljade kampaania “Sööme ära” raames.

Päevakavas oli tomati-läätsesupi keetmine-söömine, õpetliku filmi vaatamine ja loeng tervislikust toitumisest.

Film “Kahvliga skalpelli vastu” tõstatas vaatajates palju küsimusi. Nagu pealkirjast võib välja lugeda, suudab inimene õige toitumisega oma tervise heaks palju teha. Hippokrates ütles juba ammu, et toit on parim ravim.

Filmi tõlkija ja toitumisnõustaja Rain Vainik vastas tekkinud küsimustele ja jagas informatsiooni kui teoreetik ja ka kui pikaajaline taimetoidu praktik.

Taimse toidu tähtsus ja vajalikkus igapäevases menüüs sai kõigile kohalolijatele päris selgeks. Endises koolimaja sööklas sai maitsta kohapeal keedetud tomati-läätsesuppi. Viperuseks osutus küll teistsuguse läätse olemasolu kui esialgselt plaaniti, kuid maitsev supp tuli ka ilma punaste läätsedeta. Kohalikult peenralt porgandid, tomatid, porru ja sibul lisasid parima maitseelamuse.

Valla raamatukogud olid pannud kohaletulnutele väljapaneku erinevatest kokaraamatutest ja taimede kasvatamisest ning kasutamisest toidus. Kaasa sai osta ka lektori poolt tõlgitud filmi ja toitumisalase raamatu “Süüa, et elada”.

Toitumispäeva peakorraldaja Terje Ploom mainis, et tuleb hakata mõtlema sellele mida süüa ja mida perele lauale panna, sest sellest sõltub inimese tervis ja heaolu.

Virumaa maausulised valisid uue juhatuse

Laupäeval, 21. septembril Virumaal Sämi-Tagakülas toimunud Maausuliste Viru Koja korraline suurkogu valis koja uue juhatuse. Koja vardjaks sai Tallinnas rahvusliku käsitöö edendajana ning kutseõpetajana tegutsev Kairi Orav. Koja kirjutajaks valiti Kaja Toikka, kes on ka Maavalla koja juhatuse liige ning Lüganuse külaliikumise edendaja ja õpetaja. Koja vanemaks valiti Ülle Männik, kes tegutseb Rakveres üksikettevõtjana.

Koda korraldab rahvakalendri tähtpäevade tähistamist ning seisab looduslike pühapaikade hea käekäigu eest. Jätkuvad ka huvilistele avatud pärimussündmused. Iga-aastane hingedeaja püha korraldatakse tänavu 19. oktoobril Kunda hiiemäel. Järgmise aasta 8. juunil tähistatakse taas Mahu (Viru-Nigula) kihelkonna Tammealuse hiies suvistepüha. Samuti jätkatakse kodalaste ja huviliste nõustamist pärimuslike maausuliste kalendri-, varru-, pulma-, matuste- jm tavade järgimisel.

MTÜ Hea Metsanduse Koda liikmena osaletakse FSC säästva metsanduse rahvusliku standardi koostamises. Viru koja tegevusvaldkonnaks on seejuures põlisrahva huvide kaitsmine metsa majandamisel. Tänavu suvel pälvis avalikkuse tähelepanu Maausuliste Viru Koja karistamine pärimuslike hiietavade järgimise eest. Keskkonnainspektsioon määras kojale trahvi eelmise aasta sügisel Ebavere hiiemäel hingedeaja pühal süüdatud lõkke eest.

Viru koja lehekülg: www.maavald.ee

Maausuliste Viru Koda ühendab Viru- ja Vadjamaalt pärit ja/või seal elavaid põliselanikke. Koda asutati 2010. aastal Põhja-Maavalla maausulisi ühendavast Härjapea kojast jagunemise teel. Koja juhatuse esimene vanem aastatel 2010-2013 oli looduslike pühapaikade uurija ja kaitsja ning Maavalla koja vanem Ahto Kaasik.

Talvepealinn otsib jõulukuuske

IMGP9949 — Jõulupuu paigaldamine Otepää Keskväljakule 2012. aastal
Foto: Monika Otrokova

Otepää vald otsib jõulukuuske. Jõulupuu kaunistab jõulude ja uue aasta paiku Talvepealinna keskväljakut ning pakub silmarõõmu kogu talveaja jooksul.

Väärika jõulupuu pikkus ei tohiks ületada 17 meetrit, kuusk peab olema tihe, mitte väga kahar ja kasvama ligipääsetavas kohas.

Sobiva puu omanikel palume ühendust võtta kuni 31.10.2013 telefonidel 766 4810; 5303 3035 (Mairo Kangro).

Tunnustame hiie sõpra

Maavalla koda kutsub üles esitama ettepanekuid Hiie sõbra aunime andmiseks, et tunnustada hiite ja teiste ajalooliste looduslike pühapaikade häid hoidjaid.

Kiiduväärt inimeste ja juhtumite avaliku tutvustamise kaudu tahame näidata head eeskuju teistelegi. Looduslike pühapaikade haldamisel, kaitsmisel ja kasutamisel saab järgida ajaloolisi häid tavasid ning seeläbi aidata kaasa pühapaikadega seotud vaimse ja ainelise pärandi ning keskkonna säilimisele. Hoides hiisi, hoiame oma rahva elujõu sügavamaid lätteid.

Hiie sõber võib olla inimene, ühendus, ettevõte või asutus, tänu kelle sihikindlale tegevusele on sellel või eelmistel aastatel looduslik pühapaik säilinud või selle seisukord paranenud.

Ettepaneku Hiie sõbra aunime andmiseks võib esitada iga era- ja juriidiline isik. Ettepanek peab sisaldama hiiesõbra nime, tunnustamisväärse tegevuse kirjelduse ning paiga võimalikult täpsed
asukohaandmed, samuti esitaja nime, telefoninumbri ja (e-)kirja-aadressi.

Ettepanekud tuleb saata hiljemalt 31 porikuud (31.10.) Maavalla kojale: koda@maavald.ee või Maavalla koda, p.k. 136 Tartu 51002.

Hindamiskogu tutvub esitatud andmetega ning valib tänavuse Hiie sõbra aunime saaja. Hiie sõber kuulutatakse pidulikult välja 23.11. Tartus Hiie väe tunnustamissündmusel.

Varem on Hiie sõbraks kuulutatud Muhu saare pühapaikade hoidja Martin Kivisoo, Paluküla Hiiemäe hoidjad Arvi Sepp, Lembi Välli ja Toivo Sepp, Lehmja hiietammiku hoidja Mari-Ann Remmel, Maardu hiiemetsa hoidja Jaanus Hiis ning ristipuude hoidja Marju Kõivupuu. Noore hiiesõbrana on ära märgitud Minni Saapar, kes kooliõpilasena kaardistas Saaremaal Pihtla vallas asuvad pühapaigad.

Ajalooline looduslik pühapaik on kindel koht või ala looduses, millega seondub vastavasisuline vaimne pärand. Selle mõiste alla mahuvad hiied, pühad kivid, allikad ja puud, mis teadaolevalt on kasutusele võetud enne 20. sajandit, samuti uuemad ristipuud, mis on seotud ajaloolise matusekombestikuga. Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on looduslikud pühapaigad inimkonna vanimad kaitsealad, kus põlisrahvad on oma tavadest lähtudes loodust kaitsnud aastasadu ja tuhandeid. Ligikaudu 2500 teada olevast ajaloolisest looduslikust pühapaigast on arheoloogilise või loodusliku mälestisena riikliku kaitse all vähem kui viiendik. Ühtegi pühapaika kui sellist Eestis seni kaitse all ei ole.

Hiie sõbra tunnustamine toimub koostöös Tartu Ülikooli ja Hiite Maja sihtasutusega.

Lähem teave: tel 5668 6892, koda@maavald.ee

Vaata lisaks:
Hiie sõber:
http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=20&id=4834&op=lugu

Näiteid looduslikest pühapaikadest:
http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=20&id=435&op=lugu

Head tavad pühapaigas:
http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=20&id=606&op=lugu

IUCNi looduslike pühapaikade haldamise juhend:
http://www.maavald.ee/failid/IUCN_SNS_Estonia.pdf

Viimast nädalat Vana-Võromaa galeriis Tanel Tolstingu ja Andrus Raagi ühisnäitus “Rännakud 2.5”

Veel sellel nädalal on võimalus külastada Vana-Võromaa galeriid ning saada osa Tanel Tolstingu ja Andrus Raagi ühisnäitusest.

Andrus Raag ja Tanel Tolsting on sõbrad, kolleegid, sama kooli ja kandi mehed. Võru kunstnikena on mõlemad lõpetanud Tartu Ülikooli maalikunsti osakonna. Taneli lõputööde seeria “Rännakud” on jätkuvalt arenev suurteos. Näitusel otsustasid sõbrad jõud ühendada, et anda avapauk näitusesaalis, mis juba vene ajast võrukatele kuulsa ja külastatud näitusesaalina tuntud on.

Tanel tutvustab oma rändamisi ja teoseid järgnevalt: “Mu seos rändamistega on üsna mitmetasandiline. Ühelt poolt ma rändan maalimise ajal, teist pidi ma näen öistel rännakutel järgmise päeva kavandeid ja kolmandat pidi on mu rändamised saanud võimalikuks tänu kosmilisele ainele nimega spaiss melaanž .

Toetudes David Lynchi 80’ndatel valminud ulmefilmile “Düün” võin julgelt öelda, et üsna sarnaselt nagu kõige väärtuslikumat ainet ehk spaissi valvavad tohutud koletised, valvavad ka naisi nende endi kollid ja hirmud ehk kompleksid ja traumad. Viimane on ka põhjuseks, miks ma ainult naisfiguure olen kujutanud. Erinevalt Tiiu Linnu portree-seeriast keskenduvad mu seekordsed tööd mitte näole vaid vastupidi, kõigele sellele, kus nägu pole otseselt nähtav, kuid on olemuslikult tajutav.”

Andrus, “Minu esitatud maalid on retrospektiivse iseloomuga. Hulga on neid töid, mis on pärit mu varasematest kollektsioonidest. Läbisegi on nad paigutatud päris uute, selle näituse tarbeks, maalitud maalidega. Vaataja võib näha kuidas ühed ja samad teemad läbi aastate ikka ja jälle üles on kerkinud, tihtipeale seda enesele teadvustamata. Vaataja saab näha kust on tuldud ja kuhu ma olen praeguseks jõudnud. Ühtlasi jõuan selle näitusega ühe teise märgilise verstapostini: peale pooleteist aastast eemalolekut Eestist on see mul esimene suurem maaliprojekt.”

Näitus “Rännakud 2.5” on avatud 15. septembrini!

Ilmus raamat Otepää Aedlinnast

Raamatu koostaja, Aedlinna elanik Ene Kelder rääkis raamatu koostamise ideest. Esitlusel tänati kõiki aedlinlasi, kes oma loo on raamatus jutustanud. “Selles raamatukeses tahame rääkida ühe väikese kogukonna – Otepää Aedlinna majade ehitamise lugudest ja inimeste saatustest, nendest, kes siia ühel või teisel põhjusel on oma kodud rajanud,” sõnab Ene Kelder raamatu eessõnas.

Aedlinna raamatu tiraaž on 300 eksemplari. Raamatut saab osta Otepää raamatupoest.

Raamatu väljaandmist toetas Kohaliku Omaalgatuse Programm ning eraisikud.

Huvitavaid fakte raamatust:

Enne sõda oli Aedlinnas 19 maja, praeguseks on nende arv kasvanud 182-ni. Algselt tunti Aedlinna hoopis vaevaküla nime all. Enne II Maailmasõda oli Aedlinna juba kaks turismiga tegelevat ettevõtet: Pühajärve Turistide kodu ja 12 toaga majutus suvilas nimega Tondiloss.

Fotod: http://www.otepaa.ee/pildialbum/category/231-aedlinnaraamatuesitlus09092013

Teater Vanemuine külalisetendus “Paplid Tuules” Võru Kandles

paplid1_thumb[1] — Foto: Gabriela Liivamägi

Neljapäeval, 05. septembril 2013 kell 19.00 etendub Võru Kandles teater Vanemuine külalisetendus “Paplid Tuules”.

On vanadekodu terrass.
On august.
On 1959.
Kaks vana meest.
Kolmandast rääkimata.
Ühel on jalg katki.
Teisel on mürsukild pea sees kinni.
Ja Gustav.
See on sõjaveteranide hooldekodu, kus on see terrass ja august ja koer ja kolm tõsiste tervisemuredega kunagist sõjameest.
See on ühe ekspeditsiooni tõus ja langus.

Autor: Gerald Sibleyras
Tõlge: Inge Eller
Lavastaja: Uku Uusberg (Eesti Draamateater)
Kunstnik: Liina Tepand
Valguskunstnik: Andres Sarv
Osades: Aivar Tommingas, Hannes Kaljujärv, Jüri Lumiste

Piletid hinnaga 15 € ja 12 € eelmüügis Võru Kandle kassas (tel 7868 676) ja Piletilevis.

Suurperede esimesse klassi astujad said koolikotid

Täna anti Põlva maavalitsuse saalis suurperede sügisel kooliteed alustavatele lastele üle koolikotid.

Põlva maavanem Ulla Preeden sõnas oma tervituses, et ise suurperes kasvanuna mõistab ta hästi neid muresid ja rõõme ning näeb kõigi väikeste koolitee alustajate silmis rõõmsat ärevust.

Täna sai koolikoti 27 Põlvamaa suurpere esimesse klassi astujat.

Koolikotid koguti projekti Koos Kooli raames, mida viib juba teist aastat läbi JCI Toompea MTÜ (Ettevõtlike Noorte Koda) koostöös Eesti Lasterikaste Perede Liiduga. Põlva maavalitsus lisas omalt poolt koolikotti mõned koolitarbed, AS Tere kinkis igale värskele koolijütsile jogurti ja suu aitas magusaks teha Põlva Tarbijate Ühistu.

MTÜ Põlvamaa Lasterikaste Perede Ühingu esinaine Kaire Ereliine avaldas heameelt, et teist aastat toimuv heategevusprojekt on Põlvamaa suurperesid toetanud. Kuni 2. septembrini on Põlva Selveris lasterikaste perede toetamiseks võimalik annetada koolitarbeid.
Algatust “Lapsed kooli!” on inimestel võimalik toetada mitmeti: poetades annetuskorvidesse mõni ostetud koolitarve või tulles vabatahtlikuna appi annetusi koguma.

Heategevusprojekti raames jagati eelmisel aastal koolikotid üle 356 suurpere lapsele.

Käsitööliste mentorkoolitus Hanikasel

vilditud_myts — Vilditud müts. Autor: Liina Veskimägi
www.kultuur.ee

Teisipäeval, 27. augustil algusega kell 12:30 toimub Hanikase külakeskuses käsitööliste mentorkoolitus. Koolituse teemaks on mütsi viltimine ja nunovildi katsetused. Mentoriks on Liina Veskimägi.

Huvilistel tuleks kaasa võtta:

Vabrikus kraasitud villavatt (ca 300 g);
Kaunistuseks lõdva keeruga villane lõng, värviline heie, villalokid;
Majapidamis- või lasteseep;
Vana puuvillane köögirätt;
Looritüll või nailonkardina tükk (50×60 cm);
Papp või linoleum 60×60 cm šablooni tegemiseks;
Teravad käärid;
Nunovildi katsetuste jaoks veidi meriinovilla ja vildinõel.

Koolitus kestab maksimaalselt neli tundi. Osavõtumaksu ei ole.

Lisainfo mentori ja kursuse kohta:
http://kultuur.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=137&Itemid=196

Lisainfot mentorkoolituste olemuse ja sisu kohta:
http://www.folkart.ee/mentorprogramm

Evi Kaur avab Sakala Keskuses juubeli puhul maalinäituse

Täna, 26. augustil kell 16.30 avab Evi Kaur Viljandis Sakala Keskuses oma sünnipäeva puhul maalinäituse.

Näitusel eksponeerib kunstnik 19 küpse koloriidiga teost, mis kutsuvad vaataja mõtlikule rännakule läbi lilleaasade, jõekäärude ja puudesalude kuni mereni. Omamoodi pingestatud melanhoolse noodiga maalidest õhkub siiski soojust ja elurõõmu.

Evi Kaur lõpetas 1977.a Tartu Kunstikooli kunstilise kujundamise eriala ning on sealt alates elanud ja töötanud Viljandis. Alates 2003. a tegutseb Evi Kaur vabakutselise kunstnikuna. Ta on kujundanud raamatuid, juhendanud kunstitöötubasid ning osalenud arvukatel näitustel nii Eestis kui välismaal. Loominguliselt viljaka kunstnikuna osaleb ta aktiivselt kohalikus kunstielus.

Evi Kauri maale saab vaadata Sakala Keskuse fuajees ja jalutussaalis 28. septembrini maja lahtioleku aegadel.

Erametsakeskuse nõukogu otsustas metsatoetuste eelarveid suurendada

Erametsakeskuse nõukogu otsustas tunduvalt suurendada nii metsa uuendamise kui ka pärandkultuuri toetuse eelarvet.

Erametsaomanikud hooldavad oma metsi üha aktiivsemalt. Sellest tulenevalt laekus Erametsakeskusele tänavu esimesel poolaastal ka metsauuendamiseks toetusavaldusi rohkem kui kunagi varasemalt: kokku 255 taotlust kogusummas 849 200 eurot. Esitatud toetustaotluste hulk ületas 2013. aastaks kinnitatud metsa uuendamise toetuse esimese taotlusvooru eelarve (390 000 eurot) enam kui kahekordselt.

SA Erametsakeskuse eesmärk on metsaomanike toetamine tegevustes, mis pikas perspektiivis on olulised kogu ühiskonna jaoks. Riigi rahaline tugi pikaajaliste investeeringute tegemisel, sh metsakasvatustööde kulude katmisel, on erametsaomanikele väga oluline.

Erametsakeskuse nõukogu otsuse kohaselt suureneb metsa uuendamise toetuse vooru eelarve 195 000 euro võrra ehk tasemeni 585 000 eurot. Vahendid selleks leiti metsamajandamiskavade koostamise toetuse eelarvest, mille kasutamine oli tänavu prognoositust tagasihoidlikum.

“Tänu Erametsakeskuse nõukogu otsusele võime täna öelda, et enamus väikemetsaomanike toetustaotlusi metsa uuendamiseks saab rahuldatud,” ütles Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun. “Täismahus saavad rahastatud peaaegu kõigi füüsilisest isikust metsaomanike toetustaotlused, vähendamisi tehakse 17 juriidilise isiku toetustaotluse osas,” täpsustas ta.

Erametsakeskusel on hea uudis ka pärandkultuuri toetust taotlenud erametsaomanikele. Nimelt otsustas Erametsakeskuse nõukogu seoses kultuuripärandi aastaga suurendada ka pärandkultuuri toetuse selle aasta eelarvet. Nii saavad kõigi tänavu toetust taotlenud metsaomanike tegevused metsanduslike pärandkultuuri objektide korrastamisel rahastatud. Eelarves olnud 20 000 eurole tuli selleks otstarbeks juurde leida 12 341 eurot. Kokku rahastatakse pärandkultuuriobjektidega seotud töid 32 341 euro ulatuses. Peamised toetatavad tegevused on seotud metsastunud parkide kordategemisega.

Täpsem info toetuste kohta: www.eramets.ee/toetused

SA Erametsakeskus on riigi sihtasutus, mille ülesandeks on metsaomanike kompetentsi tõstmine ning keskkonnasõbraliku ja efektiivse erametsanduse edendamine.

Taasiseseisvumispäeval keedetakse Otepääl suppi

450px-EstFlagTallHrmn — Sinimustvalge Pikas Hermannis. Foto: Vikipeedia

20. augustil on Eesti taasiseseisvumispäev. Otepääl tähistatakse seda traditsioonilise perepäevaga, kus Otepää naiskodukaitsjad õpetavad, kuidas keeta sõdurisuppi.

Perepäev algab Otepää Kultuurikeskuse pargis kell 10.00 Kaitseliidu, Naiskodukaitse ja jõustruktuuride tegevuse tutvustamisega. Näha saab relvanäitust, õpetatakse andma esmaabi. Naiskodukaitse keedab kohapeal valmis supi.

Naiskodukaitse Otepää ringkonna esinaine Mari Mõttus sõnas, et sõdurisupina keetakse sel päeval hernesuppi. „Näitame, kuidas keeta toitu välitingimustes, kuna see ongi põhiline erinevus võrreldes tavalise toidutegemisega,“ ütles Mari Mõttus. „Tutvustame sõjaväekatelde eripära ning räägime erinevate toitude valmistamise võimalustest.“

Perepäeval tutvustab oma raamatut „Kui Otepää ärkas“ Aili Miks ning kuulata saab Kait Tamra kontserti.

Perepäeva korraldavad KL Valgamaa Maleva Otepää Üksik-kompanii, Naiskodukaitse Valga ringkonna Otepää Jaoskond, kaasatud on ka politsei ja päästekomando. Kaasa aitavad ka Otepää Kultuurikeskus ja Otepää vald.

Eesti taasiseseisvumispäeva tähistamine Otepääl:

Kell 10.00 Kaitseliidu ja Naiskodukaitse tegevuse tutvustamine (relvanäitus, supikeetmine ja jagamine, esmaabi osutamine, organisatsiooni tutvustus)
Kell 12.00 Aili Miksi raamatu „Kui Otepää ärkas“ tutvustus
Kell 13.00 Kait Tamra kontsert

Valga- ja Võrumaa piiriäärsetel aladel uuriti haruldasi loomaliike

Viimasel kahel aastal on Valga- ja Võrumaa piiriäärsetel aladel viidud läbi mitmete haruldaste loomaliikide nagu eremiitpõrnikas, metsis, lendorav, rohunepp jt inventuure.

800px-Osmoderma_eremita_female — Emane eremiitpõrnikas. Foto: Vikipeedia

Eremiitpõrnikas

Haruldase eremiitpõrnika ainus seni teadaolev populatsioon Eestis asubki Vaitka puisniidul. Uute võimalike elupaikade otsingute käigus saadi vaid üks uus leiupaik asukohaga Koikküla pargis. Otsingute käigus leiti küll mardikale sobivaid haudepuid, kuid need asuvad isoleeritult või ei kasva mardikale sobivates valgustingimustes. Ilmselt seetõttu liigi tegevusmärke ka mujalt ei leitud. Vaitka puisniidu populatsiooni elujõulisust hinnati paraku kriitilisel piiril olevaks. Ekspertide sõnul aitaks olukorda parandada võsa eemaldamine haudepuude ümbert. Selleks ootame kõiki huvilisi 22. -23. augustil toimuvatele talgutele.

Kontakt ja registreerimine: kristine.palm@keskkonnaamet.ee, tel 5770 2475.

Metsis

Piiriäärsetes metsise mängupaikades läbiviidud inventuur näitas, et metsade seisund, lähtuvalt selle sobivusest metsise elupaigaks, on valdavalt hea või väga hea. Vaid ühel mängualal tuvastati seisundi halvenemine võrreldes varasemate andmetega.

Pteromys volans Flying squirrel — Lendorav. Foto: Vikipeedia

Lendorav

Viimased tõestatud andmed lendorava kohtamisest Lõuna-Eestis pärinevad põhiliselt möödunud sajandi esimesest poolest. Ajaloolised lendorava elupaigad on asunud vastu Läti piiri Hargla ja Misso piirkonnas. Kuna seniajani leidub piiriäärses vööndis mitmeid vähe uuritud piirkondasid, inventeeriti projekti käigus lendorava ajaloolisi leiukohti. Kahjuks ei õnnestunud otsingute käigus looma kohata ja tegevusjälgi leida.

Kõigi projekti raames läbiviidud inventuuride aruannetega on võimalik tutvuda Keskkonnaameti kodulehel: http://www.keskkonnaamet.ee/organistatsioon/rahvusvahelised-projektid/roheline-koridor-green-corridor/aruanded-3/

Eesti ja Läti ühise koostööprojekti “Roheline koridor” üheks eesmärgiks oli koguda uut teavet Natura 2000 kaitse all olevate liikide ja elupaikade kohta piiriäärsetel aladel ning vastavalt ekspertide soovitustele viia läbi vajalikud taastamistööd.

Projekti teostavad Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon ja Läti Looduskaitse Agentuur. Projekti läbiviimist toetab Euroopa Regionaalarengu Fondi poolt Eesti-Läti programmi 2007-2013 raames.

Kristine Palm

15. Põlvamaa malevasuvi lõppes kokkutulekuga Saarjärvel

15. Põlvamaa malevasuve lõpetamine toimus 6. – 7. augustil Saarjärve puhkekeskuses, kuhu oli kohale tulnud 61 malevlast 7 rühmast ning kümmekond rühma- ja noortejuhti üle maakonna.

Selle aasta Põlvamaa Õpilasmalev oli mitmes mõttes eriline. Täitus ju Põlvamaal 15. malevasuvi ning Põlvamaa Õpilasmalev on saanud endale uued eestvedajad.

malev2013 — Põlvamaa Õpilasmaleva kokkutulek Saarjärvel. Foto: erakogu

Tänavuse kokkutuleku programm oli mitmekülgne. Avamispäeval oli malevlasi tervitama tulnud Põlva maavanem Ulla Preeden ning Kõlleste vallavanem Andrus Seeme. Malevlased võtsid mõõtu erinevates spordimängudes, toimusid rühmade tutvustavad etteasted ja rühmalaulu konkurss. Malevlastel oli võimalus oma malevasuve muljeid ja kogemusi teistega jagada ka läbi etluskava, mille üldteemaks oli “Malevabook” ehk like´de ja jagamised malevaelust ning kokkutulekult ei puudunud ka tants ja trall. Ka ilmataat õnnistas malevlasi päikeseliste päevadega.

Kokkutulekul jagati erinevate tegevuste eest punkte ja üldarvestuse tugevamad olid PÕLVA VALD, AHJA JA LAHEDA. Vabariiklikul EÕM kokkutulekul 13.-15. augustil Barto Puhkemajas Lääne – Virumaal esindab Põlvamaad Põlva valla rühm.

Sel suvel osales Põlvamaa Õpilasmaleva 10 rühmas 170 malevlast. Komandöri Rainar Raudsepa sõnul jäi ta tänavuse Põlvamaa Õpilasmalevaga üsna rahule. “Esimene aasta on kindlasti sisseelamise aasta ning õppida on nii mõndagi.” Raudsepp andis valmisoleku jätkata Põlvamaa õpilasmaleva traditsiooni eestvedamist ka järgmisel aastal ning ettevalmistused selleks algavad juba sügisel.

Õpilasmalev on suunatud noortele vanuses 7-26 eluaastat, mille eesmärk on töökasvatus ja sotsiaalse kompetentsi kujundamine. Malevatraditsioon, mida praeguseks juba vanaema-vanaisa staatusesse jõudnud põlvkond helge noorusmälestusena hinges kannab, taasloodi Põlvamaal 1999. aastal. Tookord kandis Põlvamaa Lastekaitse Ühingu poolt uuele elule äratatud suvine töökorraldus nimetust “Huvi- ja puhkelaager Põlva linna teismelistele tüdrukutele”. Selles osalenud 20 noort andsid omapoolse panuse linna heakorra- ja värvimistöödel. Alates 2002. aastast tegutseti juba Põlvamaa Õpilasmaleva nime all.

Põlvamaa Õpilasmaleva korraldajad tänavad toetuse eest Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgruppi, Põlvamaa Omavalitsuste Liitu, Eesti Noorsootöö Keskust ning malevarühmade kohalikke omavalitsusi (Ahja, Laheda, Veriora, Värska, Kõlleste, Kanepi, Räpina, Vastse-Kuuste ja Põlva valda).

Lisainfo: Rainar Raudsepp, tel 5388 2209, e-post rainar.raudsepp@gmail.com

Väliseminar Sänna Kultuurimõisas

Kolmapäeval, 21. augustil toimub Sänna kultuurimõisas väliseminar, kus tutvutakse permakultuuri.

Buss Sänna väljub Räpina haldushoone eest parklast kell 15.00.

Osalemine on tasuta, kõik huvilised oodatud!

Eelregistreerumine kuni 16. augustini mari.kala@keskkonnaamet.ee

Lisainfo: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914 või 5304 7565

Väliseminari korraldab Keskkonnaamet Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.

Filmipäev Sänna Kultuurimõisas

Esmaspäeval, 19. augustil toimub Sänna Kultuurimõisas FILMIPÄEV koostöös Kinobussiga.

Filmipäeva kava:

14.00 Multifilm “Mina, supervaras 2” (eesti keeles)

Pilet 2 eurot

16.00 Animatsiooni töötuba lastele

Animatsioonis on kõik võimalik, seal kehtivad just sellised reeglid, mis autorile meeldivad. Animatöötoas saavad osalejad enda multifilmi luues viia täide oma unistused. Töötuba on tasuta ning seda juhendab Kaili Lehtemaa.

16.00 Eriefektide töötuba suurematele

Eriefekti töötuba viib osalejad fantastilisse maailma. Noored saavad teada, kuidas on tehtud nende lemmikfilmid ning proovida kätt efektide loomisel. Näiteid tuuakse Georges Méliès naljadest kuni Matrixi nippideni välja. Töötuba juhendab Andrew Bond.

21.30 Vabaõhukino “Päevade vaht” (eestikeelsete subtiitritega)

Filmi režissöör: Michel Gondry

Filmi lühitutvustus: Colin elab väga mõnusat elu: ta on rikas, ta armastab koka Nicolas’ valmistatud roogi, klaverokteili (tuletis klaverist ja kokteilist, Viani leiutatud sõna) ja oma sõpra Chicki. Ühel päeval, kui ta Chickiga lõunat sööb, teatab sõber talle, et on tutvunud Alise’iga, tüdrukuga, kelle kireks on samuti kirjanik Jean-Sol Partre (anagramm Jean-Paul Sartre’ist, kes oli filmi aluseks olnud romaani autori Boris Viani sõber). Peol, kuhu Chick teda kutsus, kohtub Colin Chloéga. Nad armuvad ja abielluvad, kuid Chloé jääb mesinädalatel haigeks. Ajapikku Chloé seisund halveneb. Ka Chicki ja Alise’i suhe läheb hapuks.

Romantiliste filmide kuningaks tituleeritud Michel Gondry (“Roheline Vapsik”, “Uneteadus”, “Karge meele igavene sära”) uues, lavastaja sürrealistlikule stiilile truuks jäävas armastusloos mängivad peaosi kaks kaasaja prantsuse kinopubliku lemmikut Audrey Tautou (“Amelie”, “Thérèse Desqueyroux”, “Coco enne Chaneli”) ja Romain Duris (“Südametemurdja”, “Pariis”).

Vabaõhukino pilet on 3 EUR.

Võta kaasa midagi istumise alla ja pane selga mõnusad vabaõhukino rõivad.

Erametsaomanikud panevad üha suuremat rõhku metsa uuendamisele

file61149948_a517b845 — Foto: Viio Aitsam

Erametsakeskusest on võimalik igal erametsaomanikul taotleda toetust metsa inventeerimiseks, metsa uuendamiseks ja metsa majandusliku väärtuse parandamiseks, samuti metsamaaparandustöödeks, metsamajandamiskava koostamiseks, kahjustatud metsa taastamiseks ja metsatulekahju ennetamiseks.

Metsa uuendamise toetuse taotlusi võeti vastu 1. juulini. Taotluste hulk oli rekordiline, neid oli kogusummas 849 000 eurot.

“Ühelgi varasemal aastal ja taotlusvoorus ei ole sellist taotluste mahtu näha olnud. See on tervitatav, et erametsaomanikud on aina suuremat rõhku panemas metsa uuendamisele,” kommenteeris Erametsakeskuse toetuste üksuse juht Maris Tõnuri “Pool taotletud summast küsiti metsakultiveerimise ehk istutusmaterjali soetamiseks tehtud kulude hüvitamiseks. Üle 350 000 euro eest on tehtud maapinna ettevalmistus- ning istutustöid. 5% taotletud summa ulatuses on tehtud istutusjärgset hooldamist,” lisas ta.

Metsakultuuri uuendamise järel on aeg teha hooldusraiet. Siin tuleb appi toetus metsa majandusliku väärtuse parandamiseks. 2013. aasta taotlusvooru võtab Erametsakeskus taotlusi vastu 1.-14. oktoobrini. Tööde tegemiseks on erametsaomanikel aega kuni 2014. aasta lõpuni. Lisaks on võimalus sel aastal esitada taotlus metsa uuendamise toetuse teise taotlusvooru, mille tähtpäev on 1. detsember.

Maris Tõnuri soovitab, et kui endal jääb teadmisi või pealehakkamist metsa majandamisel väheks, siis tasub julgelt ühendust võtta mõne metsaühistuga endale sobivas piirkonnas. Ühistud koostöös metsakonsulentidega on valmis kõiki erametsaomanikke aitama nii metsanduslikes küsimustes kui ka toetustaotluste täitmisel ja esitamisel. Metsaühistute kontaktid on hõlpsasti leitavad erametsanduse portaalis www.eramets.ee esilehel “Ava metsaühistute kaart”.

Tasub teada, et kuna toetusmeetmete eelarved on paika pandud enne taotlusvoorusid, siis suure taotluste mahu korral tuleb rakendada toetuste vähendamist erinevate kriteeriumite põhjal. Metsa uuendamise toetuse puhul arvutatakse kõiki nõuetele vastavaid taotlusi ning taotlusvooru rahastamise eelarvet aluseks võttes rahastamise määr. Arvutuse jaoks on olemas eraldi valem. Sisuliselt selgitatakse välja toetuse summa, millest väiksema summaga taotlused rahastatakse 100% ulatuses ning seda summat ülevatavad suuremad taotlused saavad rahastuse arvutatud määra ulatuses. Sellega on tagatud ennekõike just väiksemate erametsaomanike toetusvajaduste katmine täies ulatuses.

Eesti maaelu arengukava hindamiskriteeriumite puhul hinnatakse toetatavaid tegevusi, eelistatud on metsaühistud ning eraisikust metsaomanikud.

Täpsem info toetuste kohta www.eramets.ee/toetused

Lisainfo: Piia Kiivramees, Erametsakeskuse projektispetsialist toetuste üksuse juhi ülesannetes, 6836 059, piia.kiivramees@eramets.ee

Karl-Erik Taukar & Liveband kontsert Võru Kandle aias

1. augustil kell 20.00 esineb Võru Kandle aias Karl-Erik Taukar & Liveband.

Karl-Erik Taukari nimi on tõusnud komeedina kohaliku muusikamaailma tippu. Ta on kogunud tuntust saadetest “Eesti otsib superstaari” ja “Sinu nägu kõlab tuttavalt”, esinedes mõlemas saates edukalt ning näidates üles nii suurepärast laulja- kui ka näitlejaannet. Sel suvel on võimalik kuulata Karl-Eriku debüütkontserte Pärnus, Võrus , Tartus ja muidugi ka Tallinnas.

Kontserdite toimumise ajad:
K 31. juuli – Pärnu, Ammende Villa aed, kell 20.00
N 1. august – Võru kandle aed, kell 20.00
R 2. august – Tartu, Antoniuse õu, kell 20.00
L 3. august – Tallinna Linnateatri lavaauk, kell 20.00

Lisainfo: www.kontsert.ee

Piletid hinnaga 13 € eelmüügil Võru Kandle kassas (tel 7868 676) ja Piletilevi müügipunktides.

Sel nädalal jätkub konkursil “Kogukonna pärl” esile tõstetud perede tunnustamine

Eesti Külaliikumine Kodukant jätkab 30. ja 31. juulil koos regionaalministriga konkursi “Kogukonna pärl” raames tänavu esile tõstetud perede tunnustamist. Teist aastat toimuvale konkursile esitati üle Eesti ligi 100 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda. Sel nädalal antakse tunnustus üle Raplamaa, Järvamaa, Viljandimaa ja Valgamaa peredele.

Raplamaal pälvis tiitli “Kogukonna pärl 2013” Aile ja Ülo Pajula perekond Märjamaa vallast Sulu külast. Tunnustamine toimub teisipäeval, 30. juulil kl 13.00 Sulu külamajas.

Järvamaal pälvis tiitli “Kogukonna pärl 2013” Tiina ja Jaanus Lohuri perekond Türi vallast Kurla külast. Tunnustamine toimub teisipäeval, 30. juulil kl 16.00 Kurla külaplatsil.

Viljandimaal pälvis tiitli “Kogukonna pärl 2013” Katti Mees ja Ilmar Tikuti perekond Suure-Jaani vallast Olustvere külast. Tunnustamine toimub kolmapäeval, 31. juulil kl 10.00 Olustvere külas.

Valgamaal pälvis tiitli “Kogukonna pärl 2013” Pille ja Peeter Kanguri perekond Otepää vallast Tõutsi külast. Tunnustamine toimub kolmapäeval, 31. juulil kl 13.00 Tõutsi külas.

Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal ütles, et teist aastat toimuva konkursiga “Kogukonna pärl” soovivad korraldajad tunnustada kogukonna arengusse vabatahtlikult panustavaid perekondi. “Eelmisel aastal kogusime pärlikeesse viisteist säravat pärliperet üle Eesti. Küla väärtuseks on inimesed, kes oma heade mõtete, sihipärase tegutsemise ja oskusega kaasata inimesi kujundavad elu külas elamisväärseks,” rääkis Toobal. “Kogukonna pärli valimine innustab meid kõiki korraks järele mõtlema, milliste inimeste seas me elame ning milline on olnud meie enda vabatahtlik panus kogukonnaellu.”

Liikumine Kodukant soovib ärgitada inimesi märkama ja riiki väärtustama kodanikuks olemise olulist tunnust – vabatahtlikku tegevust. Seetõttu tunnustatakse konkursi “Kogukonna pärl” raames just neid peresid, kes on siirast soovist ja vabast tahtest ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse. “Tunnustamist väärivad kõik, kes on toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodushoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut,” märkis Toobal. Ta lisas, et Kodukandi strateegia lähtub säästliku arengu põhimõtetest ja terviklikust lähenemisest maaühiskonnale ning küladele.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on tegemist tänuväärse algatusega tõsta kõikjal Eestis esile perekondi, kes panustavad vabatahtlikult oma kogukonna hoidmisse ja elukeskkonna edendamisse. ” Hea meel on tõdeda, et kogukonna pärlite tunnustamisest on kujunemas traditsioon. Sellega soovime näidata, et kohaliku elu edendamisel sõltub väga palju hoiakutest ja väärtustest. Tunnustame perekondi, kes kannavad endas väärtusi, mis on tugeva kogukonna tekkimise aluseks: need on koostöö, algatusvõime ja töökus,” lausus Kiisler. “Mul on väga hea meel, et meil leidub tõesti palju toredaid, aktiivseid ja tunnustamist väärivaid peresid – tõelisi kogukonna pärleid. ”

Kokku tunnustatakse tiitliga “Kogukonna pärl” 15 peret üle Eesti – igas maakonnas ühte perekonda, kes jäi ankeetide põhjal sõelale. Projekti “Kogukonna pärl” elluviimist toetatakse regionaalministri valitsemisalast. Konkursi tunnusmeene autor on Rõuge sepp Peeter Reemann, sepise idee on inspireeritud Pärlijõega seotud legendist Võrumaal. Loe lähemalt www.kylaelu.ee.

Kandidaate said esitada kõik inimesed ja organisatsioonid ning tunnustust väärivate kandidaatide sekka sobisid nii noored pered kui eakamad, nii ammu maal elavad kui hiljuti linnast maale kolinud pered. Peamine, et kõigi nende initsiatiiv ja pealehakkamine, head mõtted ja koostöösoov on nakatanud kogukonda ühiselt asju ette võtma ja koosolemisest rõõmu tundma.

Eesti Külaliikumine Kodukant alustas oma tegevust mitteformaalse liikumisena 1996. aastal. Järgmisel aastal, 9. oktoobril 1997 asutati organisatsioon ametlikult mittetulundusühingute liiduna, asutajateks 13 mittetulundusühingut. Liikumisel Kodukant on 20 liiget (neist 15 maakonnaühendust), kelle kaudu ühendatakse ligi 5000 aktiivset maainimest üle Eesti. Liikumine Kodukant koolitab külavanemaid, kohalikke eestvedajaid ja ettevõtlikke inimesi ning viib ellu erinevaid külaliikumise ja kohaliku arenguga seotud projekte. Organisatsioon toimib läbi Maapäeva, üldkogu, juhatuse ja tegevmeeskonna. Kodanikuühiskonna aasta tegijate konkursil nimetas Vabaühenduste liit EMSL mulluse Aasta teo auhinna vääriliseks Liikumise Kodukant korraldatud projekti “Avatud külaväravad”, mis tõi suvel üle 10 000 inimese tutvuma Eesti tegusaimate küladega.

Lisainfo: Kaie Toobal, MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant, tegevjuht, tel 5058 426, kaie@kodukant.ee, www.kodukant.ee, www.kylaelu.ee

Haanjas toimuvad suvebiatloni Euroopa meistrivõistlused

2.-4. augustini toimuvad Võrumaal Haanjas tänavused suvebiatloni Euroopa meistrivõistlused, kus osaleb ligi 120 sportlast 13 riigist.

Mullustest Euroopa meistritest tulevad Haanjasse tiitlit kaitsma meeste sprindi võitja Rinat Gilazov (Venemaa), naiste sprindi võitja Svitlana Krykonehuk (Ukraina) ja juunioride parim Ivan Kusakin (Venemaa). Kohal on ka Eesti paremik eesotsas Indrek Tobrelutsu, Rene Zahkna ja Grete Gaimiga.

Riikidest on EMil peale Eesti esindatud veel Venemaa, Valgevene, Ukraina, Saksamaa, Soome, Slovakkia, Tšehhi, Läti, Leedu, Holland, Usbekistan ja Rootsi

Haanja on varem kahel korral, 2008. ja 2011. aastal, võõrustanud suvebiatloni IBU karikasarja etappe ning 2007. aastal ka sõjaväelaste talvist MMi.

EMi ajakava:

Reedel, 2. augustil

Kell 9.45 avatseremoonia
Kell 11 täiskasvanute segateade
Kell 14 juunioride segateade

Laupäeval, 3. augustil

Kell 11 meeste ja meesjuunioride sprint, 4 km
Kell 14 naiste ja naisjuuniotide sprint, 3 km

Pühapäeval, 4. augustil

Kell 11 meeste ja meesjuunioride viitstart, 6 km
Kell 14 naiste ja naisjuunioride viitstart, 5 km

Lahemaal toimub ehituspärandi koolitus

TUUL0650_520x347 — Tooma taluõu Uuskülas. Foto: Toomas Tuul

Koolitusel käsitletavateks teemadeks on paemüüride korrashoid, traditsioonilised värvid, lubikrohv ja -mört, laastu- ja pillirookatused ning akende restaureerimine.

8. augustil toimub Lahemaa kultuuripärandi seminar, mille ettekanded keskenduvad väärtuslike hoonete hoidmisele ja rekonstrueerimisele. Juttu tuleb ka vanade keldrite korrashoiust ning puidukahjustustest. Lisaks käiakse ringkäigul ümbruskonna majades, muinasmaastikel ja kabeliaias.

Koolitajateks on Tarmo-Andre Elvisto, Kalle Kase, Jüri Kuusmann, Ahto Raudoja, Heiki Pärdi, Valter Lang, Ilme Mäesalu, Jaan Vali, Marike Laht, Merle Kinks.

Koolituse kogumahus läbinud osalejad saavad Säästva Renoveerimise Infokeskuse tunnistused.

Koolitus on tasuta ja osavõtjate arv on piiratud. Vajalik on eelregistreerimine.
Koolituse lõunasöögid tasuta, telkimisvõimalus ja hommikusöögid väikese lisatasu eest.

Koolituse kava:
Esmaspäev, 5. august – pae ja mördi päev
10.00–11.00 Taluarhitektuuri kaasaegne korrastamine traditsiooniliste materjalidega. Tarmo-Andre Elvisto
11.00–18.00 Paemüüride korrashoid. Traditsioonilised krohvid. Lubi- ja savikrohv. Jüri Kuusmann

Teisipäev, 6. august – värvide päev
9.30–18.00 Traditsiooniliste värvide ja puiduhooldusvahendite valmistamine ja kasutamine. Linaõlivärv, kaseiinvärv, lubivärv, savivärv. Jüri Kuusmann

Kolmapäev, 7. august – katuste päev
9.30–18.00 Traditsioonilised katused: rookatus ja laastukatus. Laastukatuse tegemise praktiline koolitus. Ahto Raudoja, Tarmo Andre Elvisto.

Neljapäev, 8. august – kultuuripärandi seminar
10.00–10.45 Vana maja uus elu. Merle Kinks
10.45–11.30 Ajalooliste hoonete säästev renoveerimine ja energiatõhusus. Tarmo-Andre Elvisto
11.30–12.15 Vanade keldrite korrastamine. Jaan Vali
12.15–13.00 Puidukahjustused. Marike Laht
13.00–14.00 lõunapaus ja arutelu
14.00–18.00 ühine bussimatk Uuskülla-Võhmasse-Ilumäele:
Muistsed maastikud. Valter Lang
Palmse mõisa talud. Heiki Pärdi
Ilumäe kabel ja kabeliaed. Ilme Mäesalu
Ilumäe külamuusuem.Villu Jahilo
18.00–21.00 esinevad Lahemaa rahvamuusikud Ilumäel ja Uuskülas

Reede, 9. august – akende päev
9.30–16.00 Vanade akende ja uste restaureerimine. Kalle Kase
16.00–18.00 Tunnistuste jagamine ja koolituse lõpetamine

Koolitusel osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine. Registreerimine toimub järgmisel lehel oleva vormi kaudu või e-posti teel info@renoveeri.net.
Koolituspaik.
Telkimine ja hommikusöögid – lisainfo Tooma talust: marit.oinus@gmail.com
Lisainformatsiooni jagavad: Tarmo-Andre Elvisto (tel 510 0374) ja Ave Paulus (tel 5332 7893).
Koolitust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Eesti motoajaloo esimesel 24 tunni kestvussõidul osales 214 võistlejat

Reedest laupäevani toimus Ida-Virumaal, Maidlas, Eesti motoajaloo esimene 24 tunni kestvussõit, mida sõideti retrohõngulistel Riga sääreväristajatel. Üritus kandis nime Maidla Le Mans.

Tehnikute klassi võitjaks tuli Mati Mõttuse võistkond, kes läbis 24 tunni jooksul 965 ühe kilomeetri pikkust ringi. Võitja meeskond edestas teiseks tulnud Mauno Roosnurme meeskonda hinnanguliselt vaid ühe ringiga. Kolmandaks tuli tehnikute klassis Bogdan Bendaki meeskond.

Standard klassis võidutses Janek Molotovi võistkond, kes läbis 862 ringi ja edestas Viktor Geide ning Veiko Niidu võistkondi.

Võistlusest võttis osa 56 võistkonda ja 214 motosportlast (nendest 17 naist). Võistlejaid oli tulnud kohale ka Hollandist, Saksamaalt, Lätist ja Soomest. Võistlejad läbisid 24 tunni jooksul kokku täpselt 32 000 ühe kilomeetrist ringi.

Korraldajatele üllatuseks katkestas võistluse tehnilistel põhjustel ainult üks võistkond. Kõik teised suutsid visalt lõpuni vastu pidada. “Sellist vastupidavust ja sitkust oli vägev näha”, sõnas ürituse peakorraldaja Allan Lukken.

Suur lõpetajate arv ei tähendanud, et masinatega poleks probleeme olnud. Rajal oli keskmiselt kogu aeg 40 võistkonda, mis tähendas, et u 15 olid kogu aeg remonti teostamas. “Pikim remonditöö kestis u 7 tundi ning punnvõrr läks seejärel jälle rajale”, sõnas Maidla Le Mansi tehnilise komisjoni juht ja TopGeari võistkonna pealik Andres Põldver.

Seda, kas üritus toimub ka tuleval aastal, kestvussõidu idee autor Aimar Parm, öelda ei osanud. “Hetkel on oluline see, et tegime ajalugu – ikkagi Eesti esimene 24 tunni kestvussõit ja müüt sääreväristajate olematust vastupidavusest on murtud – vägev üritus oli”, lisas Aimar Parm.

Lisainfo ja pildimaterjal:

www.punnvorr.ee

www.facebook.com/punnvorr

1218-phpYNT0bB_120x120.jpg

1218-phpmoU2IJ_120x120.jpg

1220-phpuBQPbA_120x120.jpg