Elina Allas

Pühapäeval tähistatakse laulu “Meil aiaäärne tänavas” autori Türnpu 150. sünniaastapäeva

Neljapäeval möödus 150 aastat Eesti ühe tuntuima laulu “Meil aiaäärne tänavas” autori Konstantin Türnpu sünnist. Seda tähistatakse kontsertidega helilooja elu- ja loometegevusega seotud paikades 16. augustil.

Meeskooride laulupäev toimub kell 12 Tallinnas Niguliste muuseum-kontserdisaalis ning kell 15 Keila vallas Tuulna külas Türnpu pargis. Samas tutvustab helilooja elu ja loomingut muusikateadlane Tiia Järg. Pargis on võimalik vaadata ka Konstantin Türnpu 150. sünniaastapäeva puhul koostatud näitust.

“Tänavune Konstantin Türnpu sünniaastapäeva tähistamine on pisut erilisem – sünniaastapäev on ümmargusem ja ka Türnpu park Tuulna külas on ilusam kui varem,” ütles Keila vallavanem Jaan Alver . “Keila vald on korraldanud augustikontserte Türnpu pargis tema sünniaastapäeva tähistamiseks juba aastast 1999. Tänavu, kui helilooja sünnist möödub 150 aastat, toimub meeskooride kontsert lisaks ka Tallinnas Niguliste kontsert-muuseumis. Türnpu pargis aga räägib helilooja elust ja loomingust huvilistele tunnustatud muusikateadlane Tiia Järg.”

Türnpu park on kunagi tema enda rajatud endise Kuusiku talu maadele, monument heliloojale avati seal 1965. aastal.

“Keila vallale on oluline helilooja mälestust hoida ning augustikuised traditsioonilised kontserdid on 16 aasta jooksul kuulajaid kokku toonud lähedalt ja kaugelt,” rääkis Jaan Alver. “Veebruaris korrastasime talgute korras Türnpu parki ja tema monumendi ümbrust, et pisut metsikuks muutunud pargis avarust juurde tuua. Nüüd kõlavad Türnpu kõige tuntumad ja ka vähemtuntumad laulud senisest veel paremini.”

Konstantin Türnpu (1865-1927) on Eesti helilooja, koorijuht ja organist, kes õppis Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni ning Berliinis koorijuhtimist. Türnpu töötas Tallinnas laulu- ja muusikaõpetajana koolides ning Niguliste kiriku organistina. Türnpu oli V ja VI üldlaulupeo üks üldjuhte. Türnpu looming koosneb umbes 60 koorilaulust, millest tuntumad on “Meil aiaäärne tänavas”, “Mull´ lapsepõlves rääkis”, “Talvine õhtu”. Türnpu monument avati temanimelises pargis 1965. aastal.

Seto Külävüü kostipäiv kutsub taas gurmeesõpru Setomaale kodukohvikutesse

15. augustil tervitavad sajakilomeetrisel Seto Külävüü marsruudil toidugurmaane koguni 17 kodukohvikut. Et kohvikuid on nii palju, siis on soovitav varem oma lemmikud välja valida. Soome-ugri kultuuripealinnas Obinitsas avab uksed kolm kohvikut. Soome-ugri aastal leiad peaaegu igast kohvikust midagi hõimurahvaste toidulaualt või kultuurist.

Ürituse ühe korraldaja Ülle Pärnoja sõnul on Setomaa kostipäiv eriline: “Tavapäraselt toimuvad kohvikutepäevad linnades, kuid kostipäeva kohvikud on avatud taluhoovides ja külataredes. Nii saame parimal viisil tutvustada maaelu võlusid ja erilist seto ning võro toidukultuuri. Meie kohvikute moto on: teeme kohalikku toitu kohalikust toorainest. Sel aastal on seto leelo ja maitsed kõrvuti soome-ugri rahvaste maitsetega – nii saab kokku tore rahvaste sõpruse paraad.”

Võrreldes eelmise aastaga on üle poolte kostipäeva kohvikutest uued. Seega saavad külalised avastada uusi talusid ja maitseid, kuid on ka võimalus kohtuda vanade tuttavatega. Kõikides kohvikutes on midagi uut, näiteks pakuvad sel aastal kõik perenaised sõira – igaüks teeb seda omamoodi.

Ka sel aastal toimuvad päeva lõpetuseks erinevad kontserdid ja simmanid. Obinitsas esineb seto punkband SMS Tuhkwizza, Tsiistres InBoil, Värskas Zetod.

Esmakordselt pakuvad kohvikud tegevust ka pühapäeval. On kohvikuid, kes peavad järelpidu, ehk peräpütü päivä. On ka neid, kes pakuvad tegevust õpitubades. Kohvikute tegemistega saab tutvuda www.visitsetomaa.ee veebis.

Kostipäeva kohvikud: Lämmijärve kalapala (Lüübnitsa), Jahimeeste kants (Mikitamäe), “Kevade” seto moodi (Mikitamäe), Küläteatri tarõ (Karisilla), Sammõlsuu söögitarõ (Velna), Paloveere piätüs (Verhulitsa), Toomemäe talu piirakupuhvet (Saabolda), Obinizza (Obinitsa), Hõimupääliina hõlahusõq (Obinitsa), Tõistmuudu (Obinitsa), Rikka Ivvani juures (Küllätüvä), Piiri veereh (Vinski), Kislovodsk – Helmekaala kostikoht (Kiislova), Tsiistre side (Tsiistre), Kits ja kesev (Tsiistre), Nopri piimasaal (Kärinä), Lillemäe koduplaneedi kohvik (Saagri, Luhamaa).

Seto Külävüü kostipäeva korraldavad MTÜ Setomaa Turism ja MTÜ Seto Käsitüü Kogo. Kostipäeva kohta saab rohkem infot: http://visitsetomaa.ee/index.php?id=yritused&event_id=145.

Kostipäeva trükis on alates 12. augustist kättesaadav Tartu külastuskeskuses, Põlva ja Võru turismiinfokeskuses, marsruudile jäävates turismiinfopunktides ja kostipäeval 17-nes kohvikus (http://www.visitsetomaa.ee/content/events/f/2/Kostip%C3%A4eva%20voldik-07-08-2015-16-00-24.pdf).

Seto Külävüü on turismimarsruut, mis kulgeb Võõpsust Luhamaani. Marsruudi kohta saab rohkem infot: http://www.visitsetomaa.ee/kylavyy-kaart

Eesti kodanikuühiskonna kiire areng on peatunud, kuid jätkuvalt regiooni tugevaim

USA Arengukoostöö Agentuuri (USAID) iga-aastane indeks Ida-Euroopa ja endise Nõukogude Liidu riikide vabaühenduste elujõulisusest paigutab Eesti 2014. aastal toimunu põhjal piirkonnas jätkuvalt esikohale, ent märgib Eesti vabakonnale viimastel kümnenditel omaseks saanud kiire arengu asendumist mõningase paigalseisuga.

Kodanikuühiskonda on Eestis tunda, näitasid eelmise aasta kirglikud arutelud kooseluseadusest ning puuetega inimeste vajadustest. Eesti tugevaimate külgedena nähakse kodanikualgatust soodustavat taristut ja õiguslikku keskkonda, nõrgimaks hinnatakse vabaühenduste majanduslikku elujõulisust ning organisatsioonide tegutsemissuudet. Näiteks märgib raport, et Eesti organisatsioonidel on raskusi toetajate leidmise, liikmete hoidmise ning kogukondade kaasamisega. See omakorda takistab vabaühenduste osalemist poliitikaprotsessides või stabiilselt hea kvaliteediga teenuste pakkumist. Sotsiaalsete muutuste eestvedajatena annavad enam tooni mitteformaalsed võrgustikud ja spontaanne osalemine.

Vabaühenduste majanduslik elujõud on probleemiks kogu regioonis, kuigi raport tunnistab ka organisatsioonide kasvavat võimet leida kodanikualgatusele toetajaid eraisikute seast, seda siis ühisrahastuse või annetuste kogumise kampaaniate abil. Piirkonda tervikuna iseloomustab suurenev lõhe kodanikualgatust soosivate ning kodanikuühiskonda rangelt kontrollivate riikide vahel, kes leiavad uusi mooduseid vabaühenduste rahastusvõimaluste ja ka laiemalt kodanikuruumi piiramiseks.

Eesti järel teisele kohale paigutab indeks regioonis Poola, järgnevad mõningase vahega Tšehhi, Läti, Leedu ja Slovakkia. Kindlat langust jätkab pingereas Ungari, mis raporti koostamise algusaastatel oli regiooni elujõulisema kodanikuühiskonnaga riik. Nõrgimaks hinnatakse vabaühenduste elujõulisust Valgevenes ja Aserbaidžaanis, aastaid tabeli lõpus olnud Türkmenistani ning Usbekistani sellel aastal ei hinnatud.

Uuringus vaadeldakse iga-aastases võrdluses 29 Ida-Euroopa riiki ning vabakonna elujõudu hinnatakse seitsme mõõtme alusel: seadusandlik keskkond, organisatsioonide tegutsemisvõimekus, majanduslik elujõulisus, eestkoste ja poliitikate mõjutamine, teenuste osutamine, taristu ning avalik maine.

Eesti raporti koostamist koordineerib Vabaühenduste liit EMSL ja seda tutvustatakse lähemalt 15. augustil Paides toimuval arvamusfestivalil. Uuring on kättesaadav www.ngo.ee/indeks ning Arvamusfestivalil on vabakonna tervis luubi all laupäeva hommikul kell 10 Vabakonna kasvulaval.

Eesti külakogukondade pöördumine Eesti riigijuhtide ja avalikkuse poole

Tänasel päeval seisab meie rahvas, keel ja kultuur silmitsi muutustega, mille mahu ja iseloomu kohta pole meil võtta võrreldavat kogemust. Paratamatult mõjutab meie heaolu ja tulevikuväljavaateid tänu üleilmastumisele ka see, mis toimub teistes maailma otsades. Me oleme silmitsi ebaturvalise majandusolukorraga, rahvasterännu mõõtmeid omandava migratsiooniga ja samal ajal oma rahva väljarändamisega. Eesti ühiskond ja riik on selgesti tasakaalust väljas ja seda määral, mis on muutumas julgeolekuohuks meile endile ja meie laste tulevikule.

Suurim julgeolekuoht ei tule piiri tagant – see tuleb meie endi inimeste seest. Eesti riigi võimukandjate tegude ja tegematajätmiste mustri tulemusteks on kasvav õpitud abitus, käegalöömismeeleolud ja heitumine – ka meie, maainimeste, hulgas. Olukorda ei tee paremaks ka tervete piirkondade ääremaastumine, heatasemelise hariduse kättesaadavuse vähenemine ja maaelu selgelt kallim hind samaväärse elutaseme saavutamiseks võrreldes linnadega. Ebaõiglus- ja abitustunne ei tõsta inimeste valmisolekut kaitsta oma õigusi, kodu ega lõpuks ka riiki.

Selge vajadus midagi mõistlikku ette võtta on jõudnud ka ühiskonna võimulatvade tasandile: sellest annab märku riigireformi kavandamine. Kodukandiliikumist ja kohalikku elu käigus hoidev rahvas üle Eesti on valmis riigile selle juures appi tulema nii kaasa mõtlemise kui ka tegutsemisega, kuivõrd leppimine riigiteenuseid tarbiva kliendi asendiga oma riigi suhtes pole ei väärikas ega mõistlik mõte.

Mõistlikud mõtted, milleni me maapäeval ühiselt oleme jõudnud, on järgmised:

Seadusandlus peab looma erisused, mis arvestavad tööhõive ja ettevõtluse arendamisel piirkondliku eripäraga nii toetus- kui maksupoliitika rakendamisel. Kõikide piirkondade ühe mõõduga kohtlemine kallutab arengu tihedama asustusega linnade kasuks ning võimendab maapiirkondade ääremaastumist.

Loe edasi: Eesti külakogukondade pöördumine Eesti riigijuhtide ja avalikkuse poole

Seeda Randroo: meditatsioon algab alles sealt, kus mõtlemine teeb pausi

18.-20. augustini on kõik sisemist tasakaalu ning rahu hindavad huvilised ja selle otsijad oodatud Jõulumäele Tahkuranna valda, sest just siis leiab aset hingekosutav Alternatiivfestival ehk Spiritual Fest. See festival annab võimaluse tunnustatud juhendajatega üheskoos praktiseerida ja tunnetada, omandada kogemus ning seeläbi oma eelnevaid teadmisi täiustada. Samal ajal tutvustab see erinevaid teooriaid ning praktikaid, mis aitavad ühiselt liikuda lahendusteni.

Üheks tunnustatud juhendaks on festivali korraldaja, Eesti Meditatsiooni Kooli looja ja juht Seeda Randroo (fotol), kes ütleb, et ta saab elus edastada ja teistele õpetada vaid seda, millesse ise tõeliselt usub.

“Meditatsioon on sisemise selguse seisund ja Eesti Meditatsiooni Koolis liigutaksegi selle poole, saades kogeda nii iidseid meditatsioonitehnikaid kui ka nüüdisaja inimese jaoks loodud tehnikaid,” ütleb Seeda Randroo. “Ühiskond on palju muutunud Buddha Vipassana ellutuleku ajast ja inimesed on üle hõivatud oma igapäevatoimingutest. Uudsed tehnikad aitavad läbida mõtetest koridori, sest meditatsioon ehk selguse seisund algab alles sealt, kus mõtlemine teeb pausi.”

Enda loodud kooli kohta on Seeda öelnud: “See on erandlik kool, millel ei ole ei lõppu ega algust, liituda saab igal ajal ja liituda saavad kõik: nii need, kes soovivad isiklikku arengut, kui ka need, kes juhendavad erinevaid gruppe või viivad läbi individuaalseansse, et täiendada oma pagasit tarkade müstikute vägevate tehnikatega. Elu on kingitus, mida saab avada rõõmu, kerguse ja põnevusega”.

Seeda on ka Osho Tallinna meditatsiooni keskuse üks rajajatest, kes on saanud meditatsioonijuhi litsentsi Punest, OSHO rahvusvahelisest meditatsiooni keskusest Indias.

Seeda, kas probleemitu elu on üldse võimalik: tead, mida tahad teha ja milliseid valikuid langetada, et olla rahul tööga, et peres ei oleks pingeid jne? Kui jah, siis kuidas selleni jõuda?

Loe edasi: Seeda Randroo: meditatsioon algab alles sealt, kus mõtlemine teeb pausi

Võru Euroopa filmikohvikus näeb “Meeletut augustit”, sissepääs prii

Võru linnapäevade raames linastub 21. augustil kell 20 Võru kultuurimajas Kannel Euroopa filmikohvikute sarja kaheksas film. Ekraanile tuleb 2013. aastal Soome ja Tšehhi koostöös valminud linateos „Meeletu august“, kus külma sõja taustal hargneb lahti soe ja südamlik armastuslugu.

Elsa on keskealine kübarategija ja väikestviisi selgeltnägija, kes peab Helsingi kesklinnas 1962. aastal elegantset kübarapoodi. Tema elus on kõik selge ja korras kuni selle hetkeni, kui mees, keda ta kunagi armastas ja kelle ta äkitselt kaotas, ilmub mineviku varjuna välja. Jan tuli Helsingisse festivalile esinema koos oma tšehhi tantsuorkestriga. Enam kui kaks aastakümmet on Elsa meest surnuks pidanud. Alguses tahab Elsa eemale hoida nii Janist kui ka festivalist, mis on tema jaoks rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni järjekordne katse teha headele ja mitte midagi kahtlustavatele Soome-sarnaste lääneriikide kodanikele ajupesu. Aga Jan on järjekindel, veenev ja võluv. Joovastav segu kuumadest augustiöödest, muusikast, tantsust ja Raudse eesriide ajastu jääkülmast poliitilisest paranoiast moodustavad kokku sellised asjade seisu, kus Elsa peab enda jaoks tegema lõpliku otsuse. Kas ta alistub KGB surve all oleva Soome politsei soovidele, mis tahab, et ta tooks nende juurde tšehhi ülejooksiku või valib ta enda jaoks täiesti uue elu?

Filmi pikkus 1 h 45 min. Sissepääs on kõigile huvilistele tasuta.

Esmaspäeval toimub Ruusmäel
suurejooneline Rogosi mõisa päev

22. juunil toimub Võrumaal Rogosi mõisas projekti “Rogosi mõisa kujundamine multifunktsionaalseks elava ajaloo, haridus- ja kogukonnakeskuseks” lõpetamine. Projekti lõpetab tegevusi täis päev mõisas: mõisaturg, igal täistunnil giidiga ringkäik mõisas ja looduse õpperajal pargis, projekti tulemusi kokkuvõttev konverents mõisas, kontserdid, töötubade tulemuste tutvustamine, avatud on Rogosi mõisa kohvik, muuseumitoad.

Õhtul toimub suur jaanituli Rogosi mõisa pargis ansamblitega Untsakad ning Patune Pool. Lõpuürituse kava.

Projekti “Rogosi mõisa kujundamine multifunktsionaalseks elava ajaloo, haridus- ja kogukonnakeskuseks” tegevusteks eraldas kultuuriministeerium 2014. aasta märtsis Haanja vallale Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2009-2014 programmist “Mõisakoolid – säilitamine läbi kasutamise” 40 266 eurot. Projekti raames on mõisasse hangitud klaver, mis võimaldab jätkata mõisamuusika kontsertide sarjaga, ja kogukonnateenuste osutamiseks õunapurustaja ja mahlapress.

Töötubades on valminud mõisaaegsed tööriistad, kalapüügivahendid, paat, vanker, regi ning mõisalegendide põhjal valminud näidend “Sinise Daami meenutused. Ennäe inimest!”. Kohalik kogukond on aktiveerunud, koos on käidud õppereisidel, korraldatud välikinoõhtuid ja mõisalaatu ning koolitatud kohalikke giide. Lisaks on valminud vajalikud materjalid mõisa turundamiseks. Täpsema ülevaate projektist ja selle tegevustest leiab www.haanja.ee/rogosi/ ja siit.

Tartus tähistatakse võidupüha maakaitsepäevaga

Nagu tavaks saanud, korraldab kaitseliidu Tartu malev võidupüha tähistamiseks 23. juunil maakaitsepäeva. Tänavu toimuvad pidustused Tartu linnas.

Maakaitsepäeva üritused algavad kell 13 Tartus Vabaduse puiesteel ning Raekoja platsil, kus kõik huvilised saavad tutvuda kaitseliidu, päästeameti, politsei- ja piirivalveameti ning vanglateenistuse tehnika ja varustusega. Toimuvad mitmed demonstratsioonesinemised. Politsei- ja piirivalveamet näitab, kuidas toimub sõidukis olevate kurjategijate kinnipidamine, vanglateenistus lahendab pantvangiolukorda, päästeamet kustutab rasvapõlengut ning päästab kannatanuid avariisse sattunud sõidukist.

Kell 14.30 pakub Vabaduse puiesteel aga põnevust Põhja-Tartumaa üksikkompanii demoesitlus, mille käigus peetakse liikluskontrollpunktis kinni “ohtlikud kurjategijad”. Loomulikult saab maitsta ka sõdurisuppi ning osaleda naiskodukaitse korraldatud loteriis, millest teenitud tulu läheb sel aastal Tartu naiste varjupaigale.

Maakaitsepäev kulmineerub kell 15.30 Tartu Raekoja platsil algava paraadrivistusega, kus tunnustatakse tublimaid kaitseliitlasi ja naiskodukaitsjaid ning antakse konkursi “Kaunimad kodud” võitjatele üle autasud.

Kell 16.15 paiku saabub Raekoja platsile võidutuli, kus see jagatakse edasi Tartumaa omavalitsustele. Tartu maakaitsepäeva korraldavad kaitseliidu Tartu malev ja naiskodukaitse Tartu ringkond koostöös Tartumaa omavalitsuste liidu, politsei- ja piirivalveameti, päästeameti ja vanglateenistusega.

Fotokonkurss “Vana aja maja” ootab fotosid

Eelmise aasta võidutöö: Margus Mutsa foto Stalde talust Pillardi külas Haanjamaal. Allikas: www.vanaajamaja.ee

Teist aastat järjest kutsub MTÜ Vana Aja Maja foto- ja vanade majade huvilisi jäädvustama ja jagama emotsioone, mida pakuvad vanad hooned.

Fotokonkursile on oodatud pildid eesti taluarhitektuurist: nii vanadest kui ka traditsioonide järgi ehitatud uutest hoonetest, nii oskuslikult taastatud kui ka lagunevatest majadest, nii välis- kui ka sisemiljööst, nii taluansambli üldvaateid kui ka põnevaid ehitusdetaile.

Konkurss kestab 1. oktoobrini 2015, konkursi auhinnafond on 1000 eurot ja fotod märgusõnaga “Fotokonkurss” tuleb saata e-postile fotokonkurss@vanaajamaja.ee.

Loe tingimustest lähemalt ja vaata üle eelmise aasta võidutööd!

Eesti pagulaskunsti tundmatud teosed jõudsid esmakordselt näitusele

Endel Kõks [21. IV 1912 – 25. XI 1983] Beduiinid. Segatehnika, lõuend. 1972. Repro autor Stanislav Stepaško. — Endel Kõks [21. IV 1912 – 25. XI 1983]
Beduiinid. Segatehnika, lõuend. 1972.
Repro autor Stanislav Stepaško.

Veel kaks nädalat saab Eesti rahvusraamatukogu peanäitusesaalis vaadata näitust pagulaskunstist, mis avati eelmise nädala reedel ja mis toob esmakordselt avalikkuse ette väliseesti kunstnike aastakümneid avalikkuse eest varjul olnud kunstiteosed.

Eesti rahvusraamatukogu kunstikogus on ligi veerandsaja eesti pagulaskunstniku enam kui poolteistsada kunstiteost, mille põhiosa moodustavad maalid, akvarellid ja joonistused. Tuntumatest autoritest on esindatud Eerik Haamer, Endel Kõks, Juhan Nõmmik, Silvia Leitu, Olev Mikiver, Epp Ojamaa, Ene Falkenberg ja Kalev Mark Kostabi.

Näitusele on valitud poolsada teost, millest mitme olemasolu rahvusraamatukogus oli kunstiuurijatele teadmata.
Näiteks Endel Kõksi 1972. aastal valminud töö „Beduiinid“ ei sisaldu kunstniku monograafilises suurteoses „Endel Kõks. Vapruse, vabaduse ja rõõmuga!“ avaldatud loomingu nimekirjas. „Beduiinid“ on seni ainus teadaolev maal Endel Kõksi 1972. aasta Iisraeli-rännu ainetel.

Näituse kuraator on kunstiteadlane Jüri Hain, kes on enam kui kaks aastakümmet tegelenud eesti pagulaskunsti uurimise ja tutvustamisega. Rahvusraamatukokku on eesti pagulaskunsti teosed sattunud pärandina ja annetusena. Kogus on mitme sellise maalija töid, kes tõusid nimekate tegevkunstnike hulka juba sõjaeelses Eestis ning jätkasid loomingut edukalt ka võõrsil. Enamik neist olid kunstihariduse omandanud sõjaeelse Eesti kõige tähtsamas kunstiõppeasutuses, Kõrgemas Kunstikoolis Pallas Tartus.

Näitus jääb avatuks 30. juunini 2015.

Harvesterioperaator Põlvamaalt saab homme
100 000. kutsetunnistuse

Nii tehakse harvesteriga metsatööd. Foto: Luua metsanduskool

Homme, 16. juunil annab SA Kutsekoda välja 100 000. kutsetunnistuse läbi aegade. Ümmarguse numbriga kutsetunnistuse saajaks on harvesterioperaator Põlvamaalt, kes saab kutsetunnistuse kätte Luua metsanduskoolis raielangil.

SA Kutsekoda juhatuse liige Tiia Randma ütles, et saja tuhandeni jõudnud kutsetunnistuste arv näitab kutsetunnistuste olulisust nii töötajatele kui tööandjatele.

„Kuigi kutsetunnistus pole enamasti töötamise eeltingimuseks, soovib siiski järjest enam inimesi sooritada kutseksamit,” ütles Randma. “On aru saadud, et kutsetunnistus annab tööturul mitmeid olulisi eeliseid. Nii näiteks ei pea tööandja eraldi töötaja oskusi ja kompetentsi kontrollima, vaid neid tõendab kutsetunnistus.“

Metsamasinate operaatoritele omistavad kutseid Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL) ning Luua metsanduskool. Liidu tegevjuht Ott Otsmann selgitas, et alates aastast 2006 on liit välja andnud kokku 1822 kutsetunnistust, neist 284 masinaoperaatoritele. Lisaks metsamasinate operaatorite kutsele omistab EMPL kutset saematerjalide tootjatele ja töötlejatele, arboristidele, raietöölistele, metsuritele ja metsandusspetsialistidele, kelle ametile on loodud kutsestandard. EMPLi koostööpartnerid kutseeksamite korraldamisel on Luua metsanduskool ja Pärnumaa kutsehariduskeskus.

Luua metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu sõnul on äärmiselt tore, et saja tuhandes kutsetunnistus sattus just harvesterijuhile.

„Metsamasinate operaatorite koolitamine on Luua metsanduskooli üks olulisemaid õppesuundi,” sõnas Zuba-Reinsalu. “Kutseeksamiga lõpetavad ka meie õpilased, kuid järjest enam muutub tähtsamaks enese täiendkoolitus, et tööturu nõuetele
vastata. Neid suundumusi järgime ka oma õppe korraldamisel.“

Parimate metsamajandajate konkurss on avatud

Eesti Erametsaliit kuulutab välja konkursi parima metsamajandaja leidmiseks, keda autasustatakse augusti lõpus toimuvatel parimate metsamajandajate kokkutulekul Lääne-Virumaal.

Parimate metsamajandajate konkurss (endise nimega talumetsamajandajate konkurss) on pikkade traditsioonidega konkurss mida Eesti Erametsaliit on korraldanud alates 1994. aastast. Konkursi ideeks on tunnustada häid metsamajandajaid, kes on teistele metsaomanikele oma tegevusega eeskujuks ning jätkata traditsioone, mis aitavad kaasa nii metsaomanike, kui metsaühistute ühistegevusele. Konkursile on osalema oodatud nii füüsilisest kui ka juriidilisest isikust metsaomanikud.

Konkursil hinnatakse erinevaid metsamajanduslikke töid ning muid metsaga seotud tegevusi eraldi kategooriatena. Konkursil metsaomanike hindamine erinevates kategooriates aitab ühiskonnale paremini selgitada erinevate metsamajanduslike tööde, nagu uuendusraie, istutamine ja noorendike hooldus, olemust ja vajadust ning selle kõrval väärtustada metsahoiuga seotud tegevusi, nagu näiteks pärandkultuuri objektide hooldamine ja loodusväärtuste hoidmine.

Konkursil osalemiseks tuleb täita ankeet oma metsa andmetega ning saata see 6. juuliks posti teel aadressile: MTÜ Eesti Erametsaliit, Mustamäe tee 50, 10621 Tallinn või e-posti teel: kristel.arukask@erametsaliit.ee.

Konkursi ankeedi leiate SIIT.

Konkursil osalenuid tunnustatakse 29. augustil parimate metsamajandajate kokkutulekul Lääne-Virumaal. Konkursi ning metsamajandajate kokkutuleku korraldamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kas tõesti peavad lambad
mädarõigast ja küüslauku sööma hakkama?

Kas tõesti peame mädarõigast sööma hakkama? Foto: Triin Viljasaar

Lamba- ja kitsekasvatajad on ühed loomakasvatajatest, kellel on võimalik taotleda Eesti maaelu arengukava 2014-2020 raames loomade heaolu toetust. Ühe nõudena tuleb lammastele ja kitsedele rajada ravimtaimepõld, kus võib loomadele kasvatada mh näiteks mädarõigast või küüslauku. Maitsestamine juba eluajal?

Sugugi mitte! Erinevad ravimtaimepõldudel kasvatatavad taimed on loomade heaolu toetuse nõudesse valitud põhimõttel, et need oleks kas parasiitidevastase või põletikuvastase toimega ning loomale heaks mikroelementide ja energia allikaks.

Taimede valik on lai

Mõned taimed võivad lammaste söödataimena tunduda ebatraditsioonilised, kuid valikus on ka näiteks esparsett, mesikas, lutsern, valge ja roosa ristik ning isegi redis. Mädarõigas ja küüslauk võivad olla, aga ei pea. Tegemist on uue toetusskeemi ja nõudega, millega harjumine ja millest arusaamine võtab kindlasti aega ning seetõttu on jäetud loomapidaja otsustada näiteks see, kas kasvatada kõiki taimi puhaskultuurina või erinevates segudes.

Loomade heaolu toetus ei ole otsetoetus, mida antakse looma pidamise eest. Loomade heaolu toetuse eesmärk on loomade heaolu parandamine ja toetust on võimalik maksta vaid õigusaktidest tulenevatest nõuetest rangemate nõuete järgmise eest. Toetuse määr kujuneb saamata jäänud tulust ja lisakulust, mis selliste nõuete järgimisest tulenevad. Seejuures ei ole lubatud kompenseerida nõudeid, mis tulenevad EL või Eesti õigusaktidest või mis on loomakasvatuses heaks tavaks. Kas toetust taotleda või mitte, on loomakasvatajale vabatahtlik otsus.

Kitsed-lambad heaolutoetusest üldse ilma?

Lammastele ravimtaimede kasvatamine ehk nn lammaste ravimtaimepõld on üks neljast nõudest, mille täitmise eest on lamba- ja kitsekasvatajatel aastatel 2015–2020 võimalik saada loomade heaolu toetust. Ülejäänud kolm nõuet on lammaste ja kitsede karjatamisel karjamaade vahetamine, karjatamise üle arvestuse pidamine ning ülekarjatamise keeld.

Loe edasi: Kas tõesti peavad lambad
mädarõigast ja küüslauku sööma hakkama?

Oodatakse kandidaate parima mahetootja
ja mahetoote konkursile

Fotol mulluseks aasta parimaks mahetooteks valitud Urvaste kama.

Kuni 20. juunini saab esitada kandidaate konkurssidele “Parim mahetootja 2015” ja “Parim mahetoode 2015”. Konkursside eesmärk on tunnustada parimaid mahetootjaid ja -tooteid ning tutvustada neid avalikkusele.

Konkursile “Parim mahetootja 2015” saavad kandidaate esitada nii organisatsioonid kui ka üksikisikud, sh kandideerija ise. Konkursile oodatakse mahepõllumajanduse üleminekuaja läbinud tootjaid, kelle põllumajandustootmine on heal tasemel. Esitamiseks tuleb täita ankeet. Kandidaatide ankeetide esitamise tähtaeg on 20. juuni 2015.

Konkursile “Parim mahetoode 2015” saavad oma tooteid üles seada ettevõtted ise. Tingimuseks on, et mahetoode oleks enne toodete ankeetide esitamise tähtaega turul saada. Toodete ankeetide esitamise tähtaeg on 3. august 2015.

Konkursside ankeedid ja täpsemad osalemise tingimused leiab veebilehelt http://www.maheklubi.ee/konkurss2015/

Ankeedid palutakse saata aadressile mahepm@gmail.com.

Parima tootja ja toote valivad välja erialaspetsialistidest koosnevad hindamiskomisjonid. Võitjad kuulutatakse välja 6. septembril Tallinnas Eesti vabaõhumuuseumi leivapäeval.

2014. aasta parimaks mahetootjaks kuulutati kitse- ja piimalehmakasvataja Martin Repinski Konju Mõisa Talust (R. Capital OÜ) Ida-Virumaalt. Parimaks mahetooteks oli MTÜ Urvaste Külade Seltsi valmistatud Urvaste kama.

Konkursse korraldab põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus.

Maablogi: Kuidas elavad Eesti põllulinnud ja kimalased?

Nii põllulindudel kui ka kimalastel läheb mahealadel paremini kui keskkonnatoetustega mitteliitunud aladel. Erinevalt põllulindude näitajatest on kimalasenäitajad kõrged ka keskkonnasõbraliku majandamisega aladel. Põllulindude ja kimalaste seire põhjal saab seega perioodi 2007-2013 mahepõllumajanduse ja keskkonnasõbraliku majandamise toetusele anda veidi erineva hinnangu, kirjutab Eneli Viik Põllumajandusuuringute Keskusest.

Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus on ökosüsteemide, liikide ja geenide rohkus. Elurikkus on meie elukindlustus, mis annab meile toidu, vee, puhta õhu, peavarju, ravimid jne. Samas on elurikkus juba aastakümneid langustrendis. Seetõttu on Euroopa Liidu (EL) bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020 eesmärk peatada elurikkuse vähenemine ja kiirendada ELi üleminekut ressursitõhusale ja keskkonnasäästlikule majandusele.

Muuhulgas on strateegia eesmärgiks elurikkuse ja ökosüsteemi teenuste säilitamisele/suurendamisele tähelepanu pööramine põllumajandusaladel. Ökosüsteemi teenused on keskkonnakaitselised, sotsiaalsed ja majanduslikud hüved, mida elus ja eluta keskkond inimesele pakub. Elurikkuse poolt pakutavad ökosüsteemi teenused on nt kultuur- ja looduslike taimede tolmeldamine, looduslik kahjuri- ja umbrohutõrje, kõrgem mullaviljakus ning kaunis maastik.

Mis seisus on põllulinnud ja kimalased?

Linde peetakse heaks keskkonnaindikaatoriks. Seetõttu arvutatakse alates 1980. aastast Euroopas tüüpilisemate põllulinnuliikide andmete põhjal põllulinnuindeksit. Perioodil 1980-2012 oli see indeks -54% ehk Euroopa on kaotanud rohkem kui pooled oma põllulinnud. Eestis eraldi vaadatuna on indeks samuti langev – -28% perioodil 1983-2012. Loe edasi: Maablogi: Kuidas elavad Eesti põllulinnud ja kimalased?

Jaanilaupäeval toimub Viisu küla IV kokkutulek

Teisipäeval, 23. juunil on kõik Viisu külaga seotud inimesed oodatud Viisu küla IV kokkutulekule, mis toimub Viisu pargis kella 12-18.

Registreerimine algab kell 11. Kavas tervituskontsert, ümarlaud, näitused jne. Lastele batuut. Töötab puhvet.

Õhtu jätkub jaanimängude- ja jaanitulega. Jaanitantsu keerutatakse ansambel Sax Expressi saatel.

Malle Maimann, Viisu Raamatukogu, tel 3869 871

Päeva pilt: pardipesa Hiiumaal Jausas

Foto autor Urmas Loit: “Asi algas sellest, et part tegi vana ja suht viljatu mustsõstrapõõsa alla pesa. Põõsas läks aga uuega asendamisele. Pesa avastasime siis, kui traktor hakkas juurepahmast välja sikutama. Sisuliselt karbitäis mune munetud. Viisin munad vähe eemale, olles samas üsna kindel, et nüüd on munadega kõka. Aga ei midagi – pardimammi kujundas uude kohta uue pesa ja istus öösel munadel otsas. Vähe lageda koha peal on see uus pesa, aga mine sa tea.”

Ka Põlva Tillus saab nüüd kohvi annetada

Põlva kodukohvik Tillu on esimene Põlvamaa kohvik, mis on liitunud üle Euroopa levinud tavaga annetada tass kohvi neile, kes seda vajavad.

N-n edasilükatud ehk rippuva kohvi idee on pärit espresso sünnimaalt Itaaliast Napolist ja on tegelikult juba üle sajandi vana. Kõigil klientidel on võimalus osta ühe kohvi asemel kaks, kolm või suisa viis ning jätta ülejäänud ootama inimest, kellele hea kohvi lubamine endale kohvikus on raskendatud või suisa võimatu.

Kellele siis see rippuv kohv mõeldud on? Reegleid selle kohta pole. Pensonär? Kodutu? Tudeng? Töötu? Sinu vanaisa? Naabrinaine? Kodukohvik Tillu meeskond on otsustanud sel viisil toetada Eesti riiki ja Põlvamaad ning teeb kingituse lasterikastele peredele. Meie rippuvad kohvid ja koogid saavad endale ,,lunastada” perekaardi ettenäitamisel Põlvamaa Lasterikaste Perede Ühingu liikmed.

,,Mõte liituda rippuva kohvi pakkumisega tiksus kuklas juba ammu,” tutvustab ideed kodukohviku perenaine Eve Veski. ”Kuna mul endal on kolm last, siis tean, kui kulukas on nendega kusagil väljas käimine. Me soovime pakkuda lasterikastele peredele võimalust kogu perega kohvikusse tulla. Alati võib-olla pole pakkuda tasuta kooki ja kohvi tervele perele, aga kui pooledki tasuta saavad, on see ka suureks abiks”.

Tillu kodukohvik ei riputa üles mitte ainult kohvi, vaid ka koogid. Iga päev läheb lisaks klientide poolt tasutud kohvile ka kohviku enda poolt rippuma üks kohv ja kook.

,,Me panime kaks head algatust kokku,” selgitab perenaine Eve. ”Nimelt kaks aastat tagasi kohviku sisekujundajat otsides sai töötasuks pakutud 50 aastat tasuta kooki ja kohvi. Meie sisekujundaja Janne Maal kinkis aga selle ,,töötasu” edasi. Soovides, et iga päev kingitaks kohv ja kook kellelegi meie kohviku külastajatest. Nüüd saame siia lisada veel meie klientide panuse ning hea tegu ongi sündinud.”

Kohvid ja koogid hakkasid Tillu kodukohvikus rippuma alates 1. juunist – lastekaitsepäevast, mis on sümboolne algus toetamaks lasterikkust Põlvamaal.

Suvised reeglid kortermajas: rõdul ei grillita ja aiapeod tuleb kokku leppida

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) tuletab suveperioodi hakul meelde ühiselu reegleid kortermajas: rõdul grillimine on kategooriliselt keelatud. Väiksemates aiaga kortermajades tuleks ühistu sisekorra reeglites määrata ka aiapidude pidamine või ühise puhkenurga kasutamine aias.

“Siseministri määrusega on sätestatud, et tahkkütusel või küttegaasil töötava grillseadme või muu samalaadse seadme kasutamise koht peab paiknema tasasel pinnal väljaspool hoonet,” vahendab EKÜL õigusosakonna
juhataja Urmas Mardi.

Määruse järgi on grillseadme ohutu kaugus hoonest vähemalt 5 meetrit, kui tegemist on tahkkütusel töötava seadmega, milles hõõguvat sütt valmistatakse lahtise leegiga. Kui grillimisel kasutatakse eelnevalt valmistatud grillsütt või muud hõõguvat materjali, tuleb tahkkütusel töötav grilliseade paigutada hoonest vähemalt 2 meetri kaugusele.

“Kuna rõdu on hoone osa, siis järelikult pole seal grillimine lubatud ja päästeameti inspektoritel on õigus selle eest elanikke trahvida. Tuleohutusnõuete rikkumise eest võib rahaline karistus füüsilisele isikule olla kuni 300 trahviühikut ehk 1200 eurot,” hoiatab Mardi.

Tema sõnul tuleb lisaks eeltoodud määrusele järgida ka korteriühistu sisekorraeeskirju, sest sageli on grillimisega seonduv seal lahti kirjutatud.

“Seal võiks heanaaberlike suhete säilitamise nimel lahti kirjutada ka aiapidude pidamise korra, juhul kui tegemist on majaga, mille hoovis on ka väike puhkenurk – näiteks, et naabrite und ei tohi valju muusikaga häirida pärast kella 23, kuidas teavitada külalistest ja millises korras võõraid kinnistu territooriumile lubatakse,” tõi Mardi näiteid. “Keegi ei taha ju, et pärast pidu majas naabritega tüli tõuseks.”

Riigikogu kuritegu ökosüsteemide vastu

Aleksander Laane

erakonna Eestimaa Rohelised esimees

Äsjane Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) raport ütleb, et fossiilkütuste tootmist kogu maailmas toetatakse tempoga 10 000 dollarit minutis! Aastas toetavad maailma riikide valitsused fossiilkütuste tootjaid summaga, mida on raske isegi ette kujutada: 5,4 triljoni dollariga. Seda on palju rohkem, kui kogu maailma valitsused suvatsevad eraldada tervishoiu vajadusteks.

Harukordse erakonnaülese koosmeelega on Reformierakonna, Keskerakonna, IRLi ja Sotsiaaldemokraatide esindajad asunud Riigikogus soodustama põlevkivi kaevemahtude suurendamist. See on paari ettevõtja ja firma huvides tehtav subsideerimine ehk raha kinkimine, sest riik ei küsi meie ühise vara laristajatelt kaugeltki õiglast hinda. Kuritegu meie maa ökosüsteemi vastu püütakse ära teha eriti kiiresti, mis annab tunnistust pehmelt öeldes varjatud huvidest.

Eelnõu 43 SE maapõueseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmiseks on kavas suunata täiskogu päevakorda 9. juuniks, määrates muudatusettepanekute tegemise tähtajaks 10. juuni (!). Eelnõu esitajad ei ole vaevunud hindama selle vastuvõtmisega kaasnevaid keskkonnamõjusid, sealhulgas mõju kasvuhoonegaaside emissioonile. Nii kummaline kui see ka pole, ei ole tegelikult analüüsitud ka eelnõu sotsiaalseid mõjusid, jutustades muinasjutte lisanduvatest töökohtadest.

Tegemist on häbiväärse katsega muuta seadust vaid mõne ettevõtte ja selle omanike lühiajalistes huvides, ignoreerides avalikke huvisid ja ühiskonna pikaajalisi arenguperspektiive. Erakond Eestimaa Rohelised leiab, et eelnõu 43 SE tuleb esimesel lugemisel tagasi lükata ja kutsub üles Riigikogus esindatud erakondi lõpetada erahuvide eelistamine avalikele vajadustele.

PRIAst saab taotleda toetust põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks

8.-15. juunini saavad mikro- ja väikeettevõtjad taotleda PRIA vahendusel toetust põllumajandustoodete töötlemise ning turustamisega seotud investeeringuteks.

Toetus on Eesti maaelu arengukava 2014-2020 meetme 4 “Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse alaliik. Esimese taotlusvooru eelarve on 7,4 miljonit eurot, kokku on perioodil 2015-2020 selle toetusmeetme rahastamiseks planeeritud 25 miljonit eurot.

Toetust saavad taotlema tulla mikro- ja väikeettevõtjad, kelle põhitegevusalaks on äriregistri andmeil toiduainete (v.a kala- ja vesiviljelustooted) või jookide tootmine. Samuti võib toetust taotleda mikroettevõtja, kes on põllumajandusliku tegevusega tegelenud vähemalt kaks eelnenud majandusaastat ning kelle omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu koos või eraldi ületas mõlemal majandusaastal 14 000 eurot ning moodustas mõlemal majandusaastal üle 50% kogu müügitulust.

Toetust saab nii toodete töötlemiseks ja turustamiseks vajalikeks ehitusteks, nendega seotud tehnosüsteemide rajamiseks kui ka seadmete soetamiseks ja paigaldamiseks. Teatud tingimustel saab toetust ka kasutatud seadmete jaoks.
Eraldiseisvalt ainult turustustegevusteks selle meetme toetust taotleda ei saa.

Toetust antakse kuni 40% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Kui taotleja on tunnustatud mahepõllumajanduse valdkonnas ja kavandatava investeeringu eesmärk on mahepõllumajanduslike toodete töötlemine või töötlemine ja turustamine, siis suurendatakse toetuse määra 45 protsendini. Toetuse maksimaalne suurus kogu arengukava programmiperioodi jooksul on 500 000 eurot ühe taotleja kohta.

Kes taotleb PRIA kaudu toetust esmakordselt, neil on vaja eelnevalt registreeruda PRIA kliendiks. Kõik vajalikud taotlusvormid ja lisainfo on leitavad PRIA kodulehel www.pria.ee . Korrektselt täidetud ja kõiki vajalikke dokumente sisaldavad taotlused palume saata PRIA keskusse Narva mnt 3, Tartu 51009 või digitaalselt allkirjastatult e-posti aadressil info@pria.ee.

Otsused toetuste määramise kohta teeb PRIA 5. novembriks ning toetused makstakse välja pärast seda, kui taotleja abikõlblikud tegevused ellu viib ja PRIAle selle kohta maksetaotluse esitab.

Karilatsis kogunetakse peagi
mokalaadale ehk seltside päevale

4. juulil kell 12 ootab Põlva talurahvamuuseum Karilatsis külla naisseltse, -seltsinguid ja teisi naiste ühendusi.

Muuseumi peamajas, Karilatsi koolimajas on sellel suvel avatud näitus “Näpunäiteid naistele”, see räägib omaaegsetest maanaiste seltsidest. Nii nagu tollastel seltsidel oli oluline roll taluperenaiste maitse- ja ilumeele kujundamisel, kannavad seda eesmärki nüüd edasi tänapäeva naisühendused.

4. juulil palutakse kaasa võtta näiteid valminud käsitöödest, aga samuti fotosid ja muud oma tegevust tutvustavat materjali. “Samuti oleks tore, kui annate muuseumikülastajale või teiste seltside esindajatele võimaluse kätt proovida ja midagi uut juurde õppida, kehtestades proovitööle oma hinna,” teatasid korraldajad. “Soovi korral saate avada ka müügileti.”

Ilusa ilma korral toimub „mokalaat” vabas õhus, vihma korral saab peavarju rahvamajas. Räägitakse maailma kultuuripärandi nimekirja kantud suitsusauna traditsioonidest ja oma tegemisi tulevad tutvustama naiskodukaitsjad ja kodutütred.

Täpsema info saamiseks palutakse pöörduda Põlva talurahvamuuseumi poole e-posti aadressil muuseum@polvamaa.ee või helistada telefonil 7970 310.

Räpinas võisteldakse laupäeval käsitööpalkmajade ehituses

Sel laupäeval, 13. juunil korraldavad Räpina Hea Kodu päevade raames Eesti puitmajaliit ja Eesti puitmajaklaster juba viiendat korda käsitööpalkmajade ehitajate kutsevõistluse.

Kutsevõistluse peamine eesmärk on palkmajaehitaja ameti tutvustamine, väärtustamine ning palkmajaehituse propageerimine. Käsitööpalkmajaehitajate kutsevõistluse võistlusülesanne on valmistada üks enda jaoks enim sobiv palkmaja nurgatüüp. Võistlejatel on võimalus valida kolme erineva nurgatüübi vahel, milleks on eesti tuulelukuga puhasnurk, eesti tuulelukuga järsknurk või Norra nurk. Võistlusel peab iga võistleja ettevalmistatud alusele paika panema ühe 1,5 m pikkuse palgi, sh tegema ühe nurgatapi ja 1,2 m vara ning lõikama sirgeks palgi otsad alumiste palkide järgi.

Kohtunikud hindavad palgi paikapanemise kiirust ja täpsust. Võistluse võidab eeltoodud ülesande lühima ajaga teostanud võistleja – seejuures võisteldakse ühes kategoorias, mistõttu tuleks võistlejal valida valmistamiseks nurgatüüp, mille valmistamises on ta vilunuim ning mille valmistamine võtab tal eeldatavalt kõige vähem aega.

Võistlus saab alguse kell 10 mõisa talli esisel platsil.

Vaata eelmise aasta võistlust siit: https://www.youtube.com/watch?v=IViJRM3OGpM

Võrus saab taaskord tasuta kvaliteetfilmi näha

Neljapäeval, 18. juunil kell 19 linastub Võru kinos Kannel Euroopa filmikohvikute sarja kuues film. Ekraanile tuleb Rootsi draamafilm „Simon ja tammed“ (2011).

“Simon ja tammed” (2011) on Marianne Fredrikssoni samanimelise romaani järgi vändatud eepiline lugu kahest Rootsi perekonnast, nende sõprusest ja seotud saatusest Göteborgis 1940.-1950. aastatel. Loo keskmes on nooruke Simon Larsson, tema eneseotsingud ja isiksuseks kujunemine.

Noor Simon saab teada, et on lapsendatud ning tema isa on Saksa juut. Sõja lõppedes läheb mees oma juuri otsima. Teekond kulgeb mööda inimhinge salasoppe, avastades elu suuri ja väikeseid müsteeriume.

Pärast filmi on külastajatel võimalik Kandle kohvikus nautida tasuta teed, kohvi ja suupisteid ning arutleda filmis kajastatud teemadel. Filmiõhtu on kõigile huvilistele tasuta.

Võru Euroopa filmikohvikus näeb taaskord tasuta kvaliteetfilmi

Euroopa filmikohvikute sarja viienda filmina linastub neljapäeval, 28. mail kell 19 Võrus kinos Kannel Sloveenia režissööri Rok Biceki debüütfilm „Klassivaenlane“ (2013), mis süüvib ühe keskkooliklassi väikesesse maailma ja vaatleb noorte probleeme kokkupuutel uue eriti range õpetajaga.

Film kandideeris eelmisel aastal filmiauhinnale LUX, see on Euroopa Parlamendi poolt algatatud tunnustus andekatele filmitegijatele. Selle peamisteks eesmärkideks on aidata kaasa avalikule arutelule Euroopa teemadel ning toetada koostööprojektide levikut Euroopa Liidus. LUXi filmiauhind ei ole rahaline, vaid toetab filmi tõlkimist 24 Euroopa Liidu ametlikku keelde.

Pärast filmi on külastajatel võimalik Kandle kohvikus nautida tasuta teed, kohvi ja suupisteid ning arutleda filmis kajastatud teemadel. Filmiõhtu on kõigile huvilistele tasuta!

Filmikohvikute sarja korraldab Europe Directi Võru teabekeskus koostöös kultuurimajaga Kannel. Üritust toetavad Euroopa Liit, Riigikantselei, Võru maavalitsus ja Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp. Filmi linastust toetab Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis.