Arvamus
Fotokollaaži kujundajad > Jõulutaat. Foto: Jana Paulman →
Talvemotiiv. Foto: Urmas Saard → Jana Paulman. Foto: Karl Gabriel Paulman
Olen olnud veidi aega eemal reedesest arvamusrubriigist. Kahju oli teist eemal viibida, kuid mõnikord vajab iga inimene kasvõi vaimset puhkust. Nii ka mina. Kirjutades teile igal reedel oma sügavamaid mõtteid ja läbitunnetusi, läbikogetuid arvamusi, nautisin teiega koosloomist, koosolemist, sest mind alati küttis kirjutama ka teadmine, et minu mõtted jõuavad paljude inimesteni, kes saavad mu arusaamadest omad kogemused…
Ometi tuli ka minul see hetk kätte, kus mu aju jooksis vaakumisse, kuna elu muude tegevuste juures liialt kirjuks ja kiireks kippus minema ja ma ei jõudnud seetõttu enam oma mõtete sügavuseni. Võib olla oli see ka vaimne läbipõlemine, võib olla elu kiirrongi kõrval kaasajooksmine, et mitte rongist maha jääda. Võib olla ka lihtsalt kohustustesse uppumine ja samas nagu janune kõrbeloom kaevu ääres ahnelt joomas eluvett – ma joobusin põnevatest väljakutsetest, mis minu poole liikusid ja ma ei saanud neile ei öelda. Nii jäigi mu lemmiktegevus, kirjutamine, ühtäkki tahaplaanile, sest paraku on mind vaid üks. Aga siin ma nüüd olen ja ma pole kuhugi kadunud, vaid ikka südames oma lugejatega.
teile, kallid lugejad, kes te viitsisite kõik mu reedesed mõtted läbi lugeda ja kaasa mõelda, kauneid jõule
Jõulude eel on kombeks koguda häid mõtteid ja häid soove, mida oma lähedastega jagada. Kuna kirjutamine on mu üks südamelähedasemaid tegevusi, kus tunnen end iseenda elemendis ja mitte ükski eluraputus mind sel hetkel, kui kirjutan, rööbastelt maha ei löö, siis soovingi selle kirjatüki kaudu kõigile oma lähedastele, kes mind tõesti südames hoiavad ja armastavad, samuti, ka teile, kallid lugejad, kes te viitsisite kõik mu reedesed mõtted läbi lugeda ja kaasa mõelda, kauneid jõule!
Soovin südamest, et jõulud saaksid kõigile olla rahumeelsed, ilma viha ja vimmata, ilma kiibitsemata ja kadetsemata. Unustaks korra aastas vähemalt kurjad pilgud, karjuvad hääletoonid ja tagarääkimise! Lehvitaks üks kord aastas oma õelale naabrile, kes teie koera ei salli ja naerataks talle. Puhastaks vähemalt üks kord aasta jooksul oma kodu korralikult igast negatiivsest energiajäägist ja ehiks, lõhnastaks ning silitaks oma kodu, kui ainust kindlust, mis teil hetkel on. Silitaks ka muidugi koera ja kallistaks kassi.
Eksmeeste ja eksnaistega püüaks olla sõbralik, isegi, kui ta tahaks sulle midagi mürgist öelda. Jätaks vastu nähvamata ja sõnasõjale kuulutada jõulurahu. Armastus on kunagi olnud alguspunkt ja lõpp-punktiks on risttee, kuhu vahel satume, kui kooskulgemine muutub keeruliseks ning teekond okkaliseks. Võib olla jõulutuled valgustavad teed?
jõuluaeg toob vanemad ja lapsed taas ühise söömalaua äärde, nagu alati on olnud lapsepõlves, kui ema rooga valmistas ja toidukella kõlistas: „Lapsed, tulge sööma!”
Kas jõulude ajal peatub sõda? Kui see on tähtis, siis kindlasti, vähemalt hetkeks. Kas jõulud toovad meile alla kuud ja tähed? Vähemalt jõulutäht on igaühel köögilaual koos hõrgutava-võrgutava jõulupraega. Me kõik koondume sinna laua ümber, sest lõhnad on magusad ja rüübe kutsuv. Kui igapäeva kiirteel meil pole aega helistada isegi oma emale, siis jõuluaeg toob vanemad ja lapsed taas ühise söömalaua äärde, nagu alati on olnud lapsepõlves, kui ema rooga valmistas ja toidukella kõlistas: „Lapsed, tulge sööma!”
Need mälestused vajuvad aegadehämarusse, milline lõhn oli kodukoldel ja ema tehtud ahjuprael. Kui ema lapsed sööma kutsus, tundus kõik pakutu hõrgutav ja hea. Nüüd toome jõululauale marketist kokku ostetud kiirtoidud ja pärast kurdame Facebookis, kuidas kõht on umbe söödud. Jõuludel ära lahmi toitu ahnelt vaid naudi igat suutäit mõnuga, nagu see oleks viimane pala, mida sa sööd. Las jääda jõuludest kestma JÕULUNAUDING, mis igat suutäit väärib!
Tülid las jääda ukse taha ja uuele aastale vastu minnes las tulla vaid rahu. Head teed, kes iganes sa, teekäija ka poleks! Võta kaasa vaid ilus ja hea.
Jõulud on ka rahuaeg oma hinges. Kui midagi ikka veel kripeldab, lase minna! Las jääda rahu, et jõuluhommikul ärgates esimene lumehelbeke paitaks su palet! Tülid las jääda ukse taha ja uuele aastale vastu minnes las tulla vaid rahu. Head teed, kes iganes sa, teekäija ka poleks! Võta kaasa vaid ilus ja hea. Las halb minna vana aastaga minevikku!
Minu aasta on olnud põnev ja kirev. Viin uude aastasse sellest vaid head, helged kogemused, põnevad uued ideed ja minu lugejate inspireeriva energia, et uuel aastal taas uue hooga tulla teie ette oma uute mõtetega. Seniks kogun jõululaualt seapraadi süües mõnusalt „rasva”, et uuel aastal oleks mida taaskord teie ette tuua.
Samal teemal:
MEESTEKUUL LASKE MEESTEL OLLA MEHED
ARBUJATE KUNINGAS ALLAN SAARM SOOMES
KUI HUNDID LAMBANAHAS RÜNDAVAD EHK PEALTVAATAMISE KURI VIIV
MASKID MAHA! VÄÄRIKATE ÜLIKOOLIS TÕEGA
MASKID MAHA! RÄÄGIME ASJADEST ÕIGETE NIMEDEGA