KÜÜNLAD ÜKSIKUTELE HINGEDELE

Hingedepäeval. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Arvamus

Jana Paulman

Jana Paulman. Foto: Urmas Saard / Külauudised

November on hingedekuu ja kuna me ise olemegi need hinged, siis otsustasin tänase arvamusloo pühendada just sellele müstilisele olevusele, nagu Hing.

Hingedest räägitakse umbmääraselt, samas adumata, mida see täpsemalt tähendab. Kas minagi sellele täpset vastust oskan tänase looga anda, kuid proovin oma vaatevinklist katet kergitada, mis või kes on Hing. Tõenäoliselt suudab hinge defineerida paremini mõni sensitiiv või meedium, kes neid olevusi igapäevaselt näeb ja tunnetab. Kuna mina sensitiiv pole ja lähtun vaid omaenda empaatiavõimest, siis ehk on abiks seegi, kui vahendan enda empaatilist tunnetust ja sensitiivide öeldut tänases mõttearenduses.

Hingedepäeval, 2. novembril süüdatakse küünlad, et hinged leiaks tee oma lähedaste juurde ja näeks, et nende peale on mõeldud. Tegin ka mina seda seekord, sest ka mul on mitmeid häid hingi läinud manalateele, keda hoian siiani oma hinges ja südames. Kas need küünlad on mõeldud vaid surnud hingedele, või ka elavad hinged võiks sellest meeldetuletusest osa saada? Põhiliselt mõtleme hingedepäeval neile, kes on siit ilmast lahkunud, kuid me pole kunagi mõelnud, kui palju on üksikuid elavaid hingi, keda mitte keegi ei külasta, keda mitte keegi ei meenuta ega kellele kunagi ei helistata või kirjutata.

panin naabrimehele tema rõdule suitsunurka väikse teeküünla ja kompveki,

Võib olla oleks aeg hingedepäeval, või hingedekuul märgata ka neid üksikuid hingi meie keskel, kes elavadki üksi ja keda ei külasta isegi omaksed. Näiteks üksikud pensionärid.

Selle mõtte peale, mille just praegu teie ette paiskasin, tekkiski impulsiivne otsus minna küünalt panema naabrimehele, kes mitte kunagi teretada ei taha ja kes käib alati vimmas olekuga minust mööda, nagu oleksin talle raha võlgu.

Ja ma tegingi selle teoks: panin naabrimehele tema rõdule suitsunurka väikse teeküünla ja kompveki, et elu tal edaspidi veidigi magusam oleks. Muidugi ta ei tea, kes ta lauale küünla pani, kuid sellel polegi mingit tähtsust. Tähtis on see, et KEEGI tema peale üldse mõtleb ja temast hoolib.

Illustreeriv pilt. Foto ja kujundus: Jana Paulman

Hing

Meie keha vaid osake on Ilmaruumis

ja hing – see käivitav, muutuv jõud. Hinge autor on Jumal, looja igavene,

peidus seal võrdselt on halba ja head.

Meis kõigis on piiritult kaose vägesid,

ka vabadusiha ja armastus aus.

Me mõtted on vahetevahel räpased

ja näib, nagu tõesti me üksi siin…

Kui nii on, siis aeglaselt kõik ära hävime,

nagu tolmuga segatud kalmumuld.

Vaikuses jäädavalt me maha jahtume,

saame lõpmatuks, vaid tühjus, pimedus…

Miks ometi? Endalt küsige, inimesed.

Miks siis elu kõigest hoolimata loodi?

Kas tõesti me ükskord lihtsalt meelest läheme,

ja keegi ehitab sillad uutmoodi?

Hing pidevalt võitleb ja otsib motiivi

püüab avastada uusi maailmu.

Meil kõigil on alati kõik perspektiivid,

tuleb uskuda vaid unede reaalsust…

Igaühel on miljonid variatsioonid,

saatus mitme palgega, kui tulesäde,

hingel ei ole ei sugu, ei natsiooni,

vaid ainult tema, kes ealeski ei sure…

[Aleksander Šeps, „Venemaa Sensitiivide tuleproovi” võitja, meedium ja raamatu „Meedium” autor]

Nii rändabki ringi üksikuid hingi meie, elavate maailmas, kui ka teispoolsuses. Nii Aleksander Šeps, kui ka Victoria Raidos on kirjutanud oma raamatutes, et kui hinged sünnivad siia maailma, siis teispoolsuse jaoks on see kurb sündmus, ehk „surm” ja kui meie, elavate maailmast keegi teispoolsusse lahkub, siis on see meie jaoks küll kurb sündmus, kuid teispoolsuse jaoks justkui „uue elu sünd”.

Mõneti annab see teadmine lootust, et surm meie jaoks ei olegi nii üksinduslikult lõplik, sest hinged pidavat rändama uude kehastusse, sündima uuesti.

Kui mu poeg oli veel väike, siis ühtäkki hakkas ta viieaastaselt ruuni keelt rääkima. Tema sõnad kõlasid kummaliselt ja ma küsisin, et „mis keelt sa räägid?” Ta vastas enesekindlalt ja selgelt, et ruuni keelt. Kust kohast teadis nii väike laps üldse ruuni märkidest ja ruuni keelest? Tal polnud võimalik seda teada, sest lasteaias ja ka kodus sellest ei räägitud ja lugeda ta veel ei osanud.

Samas oleme ka meie, elavad inimesed, ju Hinged

Mitmeid aastaid nägi ta ka öösiti kummalisi tegelasi meil kodus liikumas. See oli hirmutav, kuid tema jaoks loomulik. Lapsed tunnetavad, mäletavad ja näevad tihti eelmiste elude kogemusi. Tänapäeval pole see enam kellegi jaoks mingi üllatus. Hinged rändavad kehast kehasse ja teispoolsuses viibides nad külastavad meid unenägudes. Samas oleme ka meie, elavad inimesed, ju Hinged. Ka meie lastes, kes on meile sündinud, on olemas Hing. Praegu, neljateist aastasena ei mäleta ta sellest keelest enam midagi ja imelikke olendeid ka enam ei näe. Ometi on tema Hing valinud sündimise minu juures ja see, mis meie kooskulgemisest kujuneb, algab uus jalajälg tema hingemaailma.

Mõtiskledes mu üksiku naabrimehe üle, kes elabki erakuelu ja läheb järjest rohkem kibestunuks, sest teda ei külasta tema lapsed ja lapselapsed, sõbrad ja lähedased, olen ma kindel, et selliseid üksikhingi on terve maailm täis. Kus on nende kodu? Seal, kus on nende hing.

Miks ei võiks me panna küünlad ka nendele hingedele, kes elavad meie kõrval ja on üksikud. Võib olla on nad eksinud ja ei leia teed oma hingekoju. Võib olla on nende hingeosad pillutatud laiali?

Ehk oleks siis abiks seegi, kui nad teavad, et neist hoolitakse ja nad leiavad tee oma KOJU. Oma HINGEKOJU. Hingedekuul märgakem enda kõrval ka neid üksikuid inimhingi, kes muidu jäävad meile märkamatuks, sest nad on mingil põhjusel selle üksikluse valinud. Andkem neile hoolivust, armastust ja toetust, sest üksiolek nõuab vaprust ja julgust. Süütame ühiselt küünlad ka nendele!

Minu isa hing jättis minuga hüvasti kummalisel moel – mu elukaaslase auto küljepeegel purunes hetkel, kui ta suri. Oma isa kohalolu peale tema surma olen ma tajunud väga mitmeid kordi. Eriti, kui jään tema peale mõtlema. Mõelge oma lähedaste peale ja ta ongi teie juures. Süüdake neile küünlad ja andke neile rahu, mida nad vajavad. Elavate maailmas tuleb märgata elavaid ja anda rahu surnute maailmas olevatele hingedele.

Samal teemal:

KUI HUNDID LAMBANAHAS RÜNDAVAD EHK PEALTVAATAMISE KURI VIIV

KARISTAMINE EI MUUDA KIUSAJAT

MASKID MAHA! VÄÄRIKATE ÜLIKOOLIS TÕEGA

MASKID MAHA! RÄÄGIME ASJADEST ÕIGETE NIMEDEGA

ARMASTUS EI OLE MÜRK, HOIA ENDA SÜDANT

KAS ILU IKKA NÕUAB OHVREID? ILUSÜSTID VS NATURAALNE ILU

FACEBOOK – MEIE ELU KATEDRAAL

ARMASTUSE JA ÕNNE MAALETOOJAD – MILLINE ON HIND?

VÄGIVALD – ELU KIBE MÕRUMANDEL

VABADUS TÄHENDAB VASTUTUST

One thought on “KÜÜNLAD ÜKSIKUTELE HINGEDELE”

  1. Soomes on tänane päev (5. november) pühakutepäev [Pyhäinpäivä, laupäev] ja koguni riigipüha!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga