UKRAINA NOORHÄRRAD OLID ESIMESED

Suur pildigalerii

Lipu seltsi Sindi osakonna jaoks algas lipu päeva tähistamine juba eile, kui seltsi liige Ain Keerup läitis Viljandi Vanal kalmistul puhkava Emilie Rosalie Beermanni puhkepaigas küünla ja asetas kalmu tähistava graniitkivi ette sinimustvalge lipukese.

◄ 1 2 3 4 ... 6 ►

„Tänavune meelespidamine oli küll võrreldes mullusega oluliselt tagasihoidlikum, kuid sügava tänu ja austuse avaldamine esimese lipu õmblejale 138 aastat pärast julgustükki on tähtsam hetkesündmuse suurusest,” leiab Keerup.

Paljud teavad, et täna on sinimustvalge lipu 138. sünnipäev, vähem on endale teadvustatud, et riigilipp saab käesoleval kuul saja-aastaseks. Ilmselt hoopis vähem teatakse, et Enn Võrk sai oma lipulaulu „Eesti lipp” loomisel tublisti innustust just sellest, et 27. juunil 1922. a kinnitas Riigikogu sinimustvalge lipu Eesti riigi lipuks. Ka Võrgu Eesti lipu laul on sajane, kuulsid Sindis peetud lipu päeva tähistamisele kogunenud inimesed.

Aegsasti enne kahteist saabusid Sindi raekoja esisele väljakule neljandas klassis õppiv Kyrylo ja seitsmendas Jurii. Mõlemad on ukrainlased. „Esimene õpib minu klassis ja teisele õpetan eesti keelt,” selgitas Sindi gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar, kes kutsus Kyrylo osalema tänasel tähtpäeval ja palus võtta endaga kaasa ka Jurii. Nii hoidsid nad teineteise käes väikest käsilippu ja suurt kandelippu vahetades nii lipurivistuses kui rongkäigus.

Autolippudega varustatud uhke limusin sõidutas 4A Sten Eric Hanseni otse raekoja ette, roolis tema isa. Hansen on harjunud käima sarnastel riiklikult tähtsatel pühadel ikka koos perega. Sedakorda ei saanud ema töökohustuste tõttu tulla. Kaarel Krimsese isa osales pidupäeval kogu sündmustikku videokaameraga salvestades. Samuti tuli kogu perega Maribel Pikker, kes on Sindis varematel kordadel lipurivistust aidanud korraldada. Tänavu võttis rivistuse rongkäigu korraldamise oma õlgadele Sindi gümnaasiumi vilistlane Eliise Kull. Neid kõiki ühendab Eneli Arusaare nimi. Nad on tema õpilased nagu veel paljud teised nimeliselt nimetamata jäänud õpilased, kes tulid tänast lipu päeva tähistama koos oma vanematega.

Juba kümmekond minutit enne ametlikku algust mängis Rein Vendla juhatatud Pärnu Noorte Puhkpilliokester hoogsaid palasid. Täpselt kell 12 mängiti hümni.

Kogu päeva stsenaariumi kokku seadja ja päevajuht Eneli Arusaar palus esimesena raekoja rõdule pidupäevalisi tervitama Tori vallavanema Lauri Luuri. Tema tuli lipu päevale ühe aasta ja üheksakuuse Williami ning kolmese Eva-Liisaga. Luur hoidis käes raamatut „Pisike puu”, mis on Kultuuriministeeriumi tellimusel valminud Eesti riigi kingitus kõigile Eestis sündinud ja sündivatele lastele. „Laenasin täna oma väikeste abiliste käest selle raamatu, milles on üks hea salm,” rääkis vallavanem. „Lase kaunil Eesti lipul ikka mastis lehvida sest et meie lipu töö on Eesti kodu ehtida – See on Helle Kirsi luuletusest „Tähtis töö” viimane salm.” Tegemist siis Tähekese ja Riigikantselei luulevõistluse „Meie oma Eesti lipp” ühe võidutööga. Luur mäletab, et tema lapsepõlve kodus ei olnud Eesti lippu, sest aeg oli selline. Ta võrdles Norras nähtud lipuviljet sellega, mida meil üheksakümnendatel veel ei olnud ja nentis, et tänaseks ollakse Eestis natuke neile järele jõudnud. „Selle üle on mul hea meel!”

Trivimi Vellistele sõna andes ütles Eneli Arusaar järgmist: „4. mail oma seitsmekümneviiendat juubelit tähistanud diplomaat ja meie lipu seltsi juhatuse liige Trivimi Velliste pärjati 31. mail Viimsi aukodaniku tiitliga. Palju õnne!”

Värske aukodaniku sõnul oleme kõik sündinud siia maailma mingi tagamõttega, ülesandega. „Meil on mälu. Me teame, mis enne olnud, millest varem unistatud. Tahame olla omaenda peremehed, me ei taha olla kellegi teise lükata-tõugata.”

Pärast jaani saab riigilipp sajaseks. „See on kõrge vanus. Rõhuv enamus ÜRO liikmesriike on meist palju nooremad. Seega pole me riigirahvana, peremeesrahvana omal maal – mingid algajad. Oleme väga vana rahvas siin vanas Euroopas. Maailmas on palju meist suuremaid rahvaid, kes alles unistavad oma riigist. Nad teavad – keegi ei ulata neile vabadust hõbekandikul.”

Rõdul, kõneleja kõrval, asus kolmest lipust kõige lähemal Ukraina sini-kollane. Ta osundas käega sellele ja jätkas sõnadega valvel olekust. „Kui tarvis, olla valmis ka võitlema. Praegune aeg on seda tõsiasja uuesti karmilt meelde tuletanud.”

Maailmas on mõnel ajal levinud arvamus, nagu saaks elu aina paremaks minna. „Kuid see on lihtsameelne arusaam maailmast.”

Trivimi Velliste väljendas suurt uhkust lipu seltsi Sindi osakonna üle: „Kes on eeskujuks kogu Eesti riigile, kogu eesti rahvale.” Lõpetades lausus: „Pühitsegem ikka oma sinimustvalget lippu aastast aastasse! Hoidkem oma maad ja rahvast, oma keelt! Jäägem kestma! Palju õnne teile!”

Järgnenud rongkäiku kaunistasid kerges tuules lehvivad sinimustvalged lipud ja ülevat meeleolu tekitasid puhkpillide helid koos rütmitrummidega. Seljamaa monumendi juurde jõudes ootas ees Pärnu Y-klubi laenatud ja püstitatud telk juhuks, kui ettearvamatud ilmastikuolud nõuavad varjumist.

Kontsertkava avasid Sindi lasteaia muusikaõpetaja Ülle Otsa laululapsed. Karl Rammi nimelise Sindi muusikakooli viiuldajad Mirtel Metsmaa ja Berit Eriste esitasid pärimusmuusikat. Noorte muusikutega liitus Kait Kallau, kes muidu asus võimenduse puldis. Merike Teppan-Kolk oli muusikute juhendaja. Berit Saks laulis Sven Lõhmuse “Väike Eestimaa”, juhendaja Jelena Kuvšinova.

Ja siis lavastus kuue minuti pikkune näidend meie lipu loost “On sinine, on must, on valge”, milles tegid kaasa Sindi gümnaasiumi 4.a klass, näitering ja kooli kolm vilistlast, kes lummasid publikut oma tantsulise etteastega. Chätlyn Parts, Eliise Kull ja Õnneli Pilliroog tantsisid „Eesti lippu” pööraseid pöördeid sooritades. Tantsule lisas hoogu fonolt lastud Tõnis Mägi „Koit”. Ka publik oli vaatemängust pöördes ja elas hinge kinnipidades kaasa nagu hiljem mitmetest muljetest kuulda oli. Chätlyn Parts kirjutas lavastuse stsenaariumi, mida ühiselt Eneli Arusarega lihviti.

Lipu päeva tähistamist korraldas MTÜ Eesti Lipu Seltsi Sindi osakond koostöös Tori valla kultuurikeskusega. Väga suure toetuse eest on selts eriti tänulik kultuurikeskuse direktorile Ants Välimäele. Kuna esinejate panus päevasündmuse kordaminekusse oli kõigi poolt muljetavaldavalt suur, siis jättis seltsi Sindi osakonna esimees kedagi erilisemalt esile toomata. Küll aga tunnustas Sindi gümnaasiumis tehtavat lipuviljelist kasvatustööd, mille peamine eestvedaja on läbi paljude aastate jätkuvalt Sindi linna aukodanik Eneli Arusaar. Tema töövilja ilmestab kõnekalt tänanegi päev, kus esinesid kolm sama kooli vilistlast. Kõik nad on saanud tosina kooliaasta jooksul just sellelt õpetajalt kestvat isamaaliste hoiakutega kasvatust, millest kõneldakse ka pealinna kuluaarides.

Eneli Arusaar ise räägib, et näiteks Chätlyn, Eliise ja Õnneli on olnud näiteringis algklassidest saadik kuni kooli lõpuni. „Ja ka raekoja tornis ja kõikidel riiklikel tähtpäevadel. Õnneli noore titabeebi emmena viskas täna hundirattaid Eesti nimel.” Staažika pedagoogi sõnul ei tulda olenemata ilmast ja nädalapäevast taoliste isamaaliste sündmuste puhul välja käsu korras. „See sünnib vabatahtliku tahteavaldusena üksnes pikaaegse kasvatusteadusliku töö tulemusena, mitte eelmisel päeval tehtud veenmise või korralduste jagamisega.”

Urmas Saard

Samal teemal: