Hea sõbra Laur Karu ettepanekul sai minust 1989. aastal Eesti peasanitaararst / tervishoiuministri asetäitja. Minu otsuseid Eestis muuta ei tohtinud, selleks oli NSVL peasanitaararst. Teenistuses oli 300 töötajat, kellest ehk pooled olid venekeelsed.
[pullquote]Minu artiklis pettuvad need, kes otsivad sellest nõuandeid igapäeva jaoks.[/pullquote]Mind hämmastas heasoovlikkus muukeelsete ja eestlaste vahel minule alluvas teenistuses. Sanitaararste Eestis ei koolitatud nagu tänagi. Need tulid Leningradist ja Moskvast, olid üsna hea ettevalmistusega. Venemaad ähvardasid ju pidevalt epideemiad ja välja oli kujunenud asjatundlikkus nendega võitlemises. Ka Lenin muretses: „Kas nõukogude võim võidab täi või täi nõukogude võimu“. Üldiselt sanitaarteenistus hoidus omavahel kokku, aga raviarstid vaatasid oma kolleegidele mõnevõrra üleolevalt – neurokirurg Andres Ellamaa sõnul – „käivad ringi, krunn kuklas ja muudkui kontrollivad“.
Tänaseks on sanitaar-epidemioloogia teenistus likvideeritud. Ometi riik vajab seda nagu tuletõrjet. Kunagine teenekas epidemioloog Jaan Märtin meenutas aastal 2008: „Peale Eesti iseseisvumist ei ole midagi muud meelde jäänud kui toimus üks reform teise reformi järele. Tööle hakati võtma inimesi, kes olid valitseva partei liikmed või selle partei soosikud, ning sõltumata sellest kas tal erialaseid teadmisi oli või mitte“.
Loe edasi: KOROONAVIIRUSE EPIDEEMIAKS EESTIS VALMISOLEK PUUDUS
