Sindi gümnaasiumi tutipäeval kingiti kolmele parimale meetrine rändnõel

Sindi gümnaasiumi abiturientidel oli viimane koolipäev, mida tähistati traditsioonilise tutipeoga, kus viimast koolikella helistas 12. klassi õpilane ja kooli õpilasomavalitsuse president Eliise Kull.

Eliise Kull ja Betti Buht Foto Urmas Saard
Eliise Kull ja Betti Buht. Foto: Urmas Saard

Abiturientide lõpukella-päeva ehk tutipeo korraldas oma vanematele kooliõdedele ja -vendadele Sindi gümnaasiumi 11. a klass koos klassiõpetaja Ain Keerupiga. Vastutava peakorraldaja ülesanded võttis enda kanda Chätlyn Parts.

Esimese klassi õpilaste saatel jalutasid lõpetajad läbi pikkade koridoride koolimaja erinevates osades. Kõigi ees sammus Chätlyn, kes juhatas tähtsa päeva protsessiooni kooli aulasse. Lõpetajad istusid lava põrandale asetatud patjadele, pehmed kaisukannid sättisid endid nende kõrvale.

Pidupäeva tervituse ütles Egon Gentalen: „Tänane au ja tähelepanu on teile suunatud. Peagi lahkute siit meile kõigile koduseks saanud koolist ning jätkate oma elurada mõnes teises põnevas paigas. Vaatamata tosinale raskele ja kurnavale kooliaastale olete jõudnud võidukalt gümnaasiumi lõpuni, jäänud on vaid eksamid. Arvan, et olete kõrva taha pannud nii mõnegi eluks vajaliku tarkusetera.“

Loe edasi: Sindi gümnaasiumi tutipäeval kingiti kolmele parimale meetrine rändnõel

Nõmme kabetreener Heinar Jahu saab Tallinna teenetemärgi

Tallinna linnavalitsus otsustas tänasel istungil teha linnavolikogule ettepaneku tunnustada Tallinna vapi- ja teenetemärgiga silmapaistvaid inimesi. Teiste seas saab ettepaneku kohaselt teenetemärgi ka legendaarne Nõmme kabetreener Heinar Jahu pikaajalise kabe edendamise ja treeneritöö eest Nõmmel ja kogu Tallinnas.

Heinar Jahu Foto Jukko Nooni
Heinar Jahu. Foto: Jukko Nooni

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on Heinar Jahu panust väsimatu kabeelu korraldajana raske alahinnata. “Heinar Jahu õpilased saavutavad rahvusvahelistel võistlustel pidevalt kõrgeid kohti. Äsja lõppes Nõmme kabeklubi korraldatud rahvusvaheline turniir Nõmme Kevad, järgmisel nädalal võtavad pisikesed kabetajad omavahel mõõtu Rabarübliku lasteaias. Tema eestvedamisel nimetati Nõmme linnaosa ju mõned aastad tagasi kabeliidu poolt Eesti kabepealinnaks,” lausus linnaosavanem.

“Ma olen kabehaige, aga mitte eriti tugev mängija. Minust on hulga paremaid mängijaid,” ütles üle kahekümne korra Eesti meistriks tulnud Heinar Jahu ise tagasihoidlikult mõned aastad tagasi Nõmme Sõnumitele antud intervjuus.

1933. aastal sündinud Heinar Jahu on pärit Võrumaalt Põlgastest. Kabega tegi ta tutvust juba enne kooli, kui isa valmistas talle kabelaua ja nupud. Treeneritööd hakkas Heinar Jahu tegema keskkooli ajal, et kooli võistkonnaga võistlustele minna. Hiljem on ta kabet õpetanud Tartus ja Kohtla-Järvel. Viimased aastakümned on ta treeninud aga Nõmme noori. “Mul on väga palju häid õpilasi olnud, kuid kõrgeimaid kohti on poistest saavutanud Raido Värik ja tüdrukutest Kadi Veski,” märgib ta.

Heinar Jahu käe all õpivad lapsed kabet Nõmme noortemajas, Rabarübliku lasteaias ja Pääsküla gümnaasiumis. Oma treenerikreedo võtab ta kokku nii: “Iga laps on erinev, ma tahan, et nad tunneksid kabet mängides rõõmu. Ütlen lastele alati, et tuleb rahulikult mõelda, meele saab kurvaks kiiresti mängides ja seetõttu mitte kõige paremaid käike tehes.”

Heinar Jahu pälvis 2015. aastal ka Nõmme linnaosa valitsuse tunnustusauhinna, eelmisel aastal andis talle tunnustusauhinna “Lastega ja lastele” üle president Kersti Kaljulaid.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsus avalike suhete nõunik

Sibulatee tõi Tartu piirkonda maasika

Viiendat korda jagati pealinnas regionaalmaasikaid. Neljast väljaantud maasikast üks jõudis sel aastal Sibulateele. Maasikate jagamine on Rahandusministeeriumi poolt algatatud tunnustusüritus, millega tuuakse esile Eesti parimaid regionaalseid initsiatiive.

Maasika auhinna üleandmiselt
Maasika auhinna üleandmiselt

[pullquote]Sibulatee liikmetel jagub nii värskeid ideid kui ka tahtmist korraldada uusi sündmuseid[/pullquote]Sibulatee on tegutsenud nüüdseks pea üheksa aastat. Paari kohaliku ettevõtja algatusest midagi ühiselt teha on kasvanud välja üle-eestiliselt tuntud märk Sibulatee. Üheltpoolt on tegemist turistidele meeldiva sihtkohaga Kesk-Peipsimaa piirkonnas, teisalt aga tugeva turismivõrgustikuga, kuhu hetkel kuulub 22 ettevõtmist. Sõnumi “üks piirkond, kaks rahvust, kolm kultuuri” alt on tegeletud nii tootearenduse kui turundusega, nii liikmete koolituse kui kokkuviimisega.

Sibulatee eestvedaja Liis Lainemäe hindab väga arengut, mis on üheksa aasta jooksul toimunud: “Kui veel viis-kuus aastat tagasi oli piirkonna arengus aktiivsemalt kaasa rääkida soovivaid liikmeid paar inimest, siis nüüdseks on kujunenud liikmeskonnast mõnus ca viie-kuueliikmeline tuumik, kes alati tahab sõna sekka öelda ning kes aitab ühiseid tegevusi planeerida ja ellu viia. Ülejäänud võrgustiku liikmed panustavad samuti, kes oma teadmiste, kes aja, kes finantsidega”.

Loe edasi: Sibulatee tõi Tartu piirkonda maasika

Tori vallavalitsus võtab eesmärgiks renoveerida Sindis asuvad ühiselamud

Tori vallavalitsus asub koostama Sindi linnas Supluse tn 2 ja 4 ning Pärnu mnt 27a asuvate ühiselamute renoveerimisprojekte eesmärgiga taotleda Kredexist elamufondi arendamise investeeringutoetust.

Hoone Sindis, aadressil Pärnu mnt 27a Foto Urmas Saard
Hoone Sindis, aadressil Pärnu mnt 27a. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Lauri Luuri sõnul on minister Palo loodud toetusmeede just see mida Sindi linn oma arengutes hädasti vajab[/pullquote]Arvestades elamute olukorda ja üürnike vajadusi jagab vallavalitsus projekti kaheks osaks kujundades Supluse tn ühiselamutest korterelamud peredele ja liikuvale tööjõule ning Pärnu mnt 27a hoonest valdavalt väiksemat tüüpi sotsiaalkorterid.

Vallavanem, Lauri Luuri sõnul on minister Palo loodud toetusmeede just see mida Sindi linn oma arengutes hädasti vajab. “Sindi on ajalooline tööstuslinn, kus tänagi paiknevad mitmed Pärnumaa edumeelsemad ettevõtted ja suured tööandjad. Lisaks asub Sindi väga lähedal Pärnu teistele tootmisaladele, kuid piirkonna järgnevateks arenguteks vajab elamufond kriitiliselt investeeringuid, et tagada töötajatele normaalsed elamistingimused” selgitas Luur.

Loe edasi: Tori vallavalitsus võtab eesmärgiks renoveerida Sindis asuvad ühiselamud

Saunasõprade kuumad puutalgud Kadrinas Sauna tänaval

Mullu suvel oma kuuekümnendat sünnipäeva tähistanud Kadrina saun kutsub lehekuu kuuendal päeval kuumale puutalgule, et Teeme Ära käigus saagida ja lõhkuda saunapuid ning korrastada teadaolevalt Eesti vanima järjepanu tegutseva külasauna ümbrust.

Kadrina saun Sauna tänava ääres Foto Rein Sikk
Kadrina saun Sauna tänava ääres. Foto: Rein Sikk

„Tuleme kokku selleks, et vanim järjepannu tegutsev külasaun ikka me ihuharimise mekana toimiks,“ teatab talgujuht Rein Sikk Lääne-Virumaal asuva Kadrina valla Kadrina alevikust ja kutsub inimesi Sauna tänavale, et kell 11 asuda töö kallale. Rein palub kaasa võtta ohjeldamatu Kadrina kandi ja sauna-aate. Lisaks aatelisusele läheb tarvis ka mootorsaagi, kirveid, rehasid, töökindaid. Aga siiski rõhutab ta esmavajadusena tublidust, hääd tuju, töötahet ja sõbralikku meelt.

Kõigile talgulistele lubatakse ilma raha küsimata suppi. Ka saun ja saunamuuseum on talgulistele priilt kättesaadav. Naised pääsevad sauna kell 14. Meestel tuleb kannatlikult oodata 18.30-ni. „Sauna ikka vihaga, kuid vihata,“ manitseb Rein, kelle sõnul on tänahommikuse seisuga juba veerandsada inimest lasknud ennast talguliste nimekirja panna. Oodatud on 35 talgulist.

Tasub minna ka Teeme Ära kodulehele ja vaadata Facebooki.

Urmas Saard

Samal teemal:

Margus Kasterpalu (pildil) soovitab värvida kihelkonnavärvidesse kõike, mis sobib Foto Urmas Saard

 

 

 

Teeme Ära talguvanker lükati veerema

Konstantin Pätsi platsile jäi Pätsi ausammas püstitamata

Marko Šorin rääkis eilsel Sindi Ajalooklubi õhtul Konstantin Pätsile püstitatud ja püstitamata jäänud monumentaalsetest mälestusmärkidest.

Foto ajast, kui raudteeveeremid peatusid veel Pärnus Rüütli platsil Foto Marko Šorini kogust
Foto ajast, kui raudteeveeremid peatusid veel Pärnus Rüütli platsil. Foto: Marko Šorini kogust

[pullquote]Esmalt tegi linnavalitsus ettepaneku nimetada lähemas tulevikus raudteejaama kohale planeeritav plats Konstantin Pätsi platsiks[/pullquote]Päris palju teatakse Tahkuranda rajatud mälestusmärgist, aga väga vähe mäletatakse tänapäeval omaaegsest tõsisest kavatsusest püstitada Pätsile mälestusmärk ka Pärnusse Rüütli platsile. „Praegu käib Rüütli platsi uuendamine ja vastavalt Pärnu koalitsioonilepingule võib Rüütli plats saada peatselt ümbernimetatud Iseseisvuse väljakuks,“ teatas Šorin.

Ta rääkis oma huvist sirvida vanu ajalehti ja koguda huvipakkuvamate artiklite väljalõikeid. Innuka ajalooklubi liikmena jagab Šorin heal meelel huvitavamaid leida kiiresti ka oma lähemate ajaloohuvilistega, millest killuke lugejatenigi jõuab.

Loe edasi: Konstantin Pätsi platsile jäi Pätsi ausammas püstitamata