5 märts 2014 Archives

10 aastat MTÜ Vastseliina Külade Ühendust

Eile, 4. märtsi Vastlapäeva õhtul,kogunesid MTÜ VKÜ asutaja – ja tegevliikmed Vana – Vasteliina Piiskopilinnuse külastuskeskusesse, et tähistada 10. aasta möödumist MTÜ VKÜ moodustamisest.Kohal olid külavanemad, Vastseliina vallavanem Raul Tohv ja volikogu esimees Urmas Juhkam.Külalisi oli saabunud ka Ida – Virumaalt eesotsas Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse esimehe Tõnu Leitsmaaga. Meeldiv vastuvõtt Piiskopilinnuse SA ja rikkalik laud Vastseliina vallavalitsuse poolt. MTÜ VKÜ juhatuse poolt said tänukirja asutajaliikmed Sirje Hussar, Aivar Linder ja Evald Rebane ning ka praegused tegevliikmed Viive Tomson ja Reet Jallai.Tänukirjaga peeti meeles ka Vastseliina vallavalitsust ja volikogu.

Kuni su küla veel elab….

Tänud kõigile. Aado Kuhlap

Otepääl pakutakse ettevõtjatele vene keele õpet

SA Otepää Turism juhataja Ene Reedi. Foto: otepää.ee

SA Otepää Turism koostöös MTÜ Pühajärve Haridusseltsiga korraldab ettevõtjatele vene keele internsiivkursused klienditeenindajatele.

SA Otepää Turism juhataja Ene Reedi sõnas, et soov ja algatus vene keele kursuste järele tuli ettevõtjate endi seast. “Viimastel aastatel on suurenenud vene keelt rääkivate külastajate hulk Otepää piirkonnas, meie sooviks on pakkuda meie külalistele head teenindust, mille juurde käib kindlasti keeleoskus,” rääkis Ene Reedi. “Lisaks sellele on see hea näide sellest, kuidas kohalik mittetulundusühing aitab piirkonna arengule kaasa.”

Esimene avatud tund toimub 11.märtsil kell 18.00 Pühajärve Põhikoolis. Õpetajaks on Olga Alova. Esimeses tunnis moodustatakse grupid vastavalt osalejate keeleoskuse tasemele ning lepitakse kokku edasiste tundide toimumise ajad ja kohad. Eeldatavasti hakkavad tunnid toimuma 2 korda nädalas, kokku 20 tundi ning osalustasu on 50 EUR inimese kohta.

“MTÜ Pühajärve Haridusselts on üle 20 aasta otepäälastele pakkunud erinevaid koolitusi, inglise keele kursused toimuvad pidevalt, samuti on korraldatud keraamika ja kunstiringe. Huvi on tuntud fotograafia ja ka mitmete teiste koolituste vastu. Samuti korraldame igal kevadel seminare teemal Kool ja Kogukond. Oleme väga huvitatud koostööst kohalike ettevõtetega, et organiseerida just selliseid koolitusi, mille vastu on huvi ja vajadust” sõnas haridusseltsi juhatuse liige Solveig Raave

Lisaks vene ja inglise keele õppele on Pühajärve Haridusselts valmis korraldama nii ettevõttesiseseid kui ka avatud koolitusi klienditeenidusstandardite välja töötamisest ja juurutamisest ettevõttes. Soovijate olemasolul korraldatakse ka majutusettevõtetele puhastus- ja koristusvahendite ning õigete töövõtete kasutamise praktilisi koolitusi. Koolitajaks on pikaaegse praktilise töökogemusega (Estonia teater; Tallinna suurhotell Radisson SAS/Blu) koristustööde organiseerija ja õpetaja.

Huvi korral tuleb ühendust võtta Otepää Turismiinfokeskusega.

Eesti elanike kalatarbimine on hakanud suurenema

Eestlaste lemmikkala lõhe. Foto: Vikipeedia.

Täiskasvanud Eesti elanik sööb kala või kalatooteid tüüpiliselt kord nädalas ja tarbimissagedus on viimasel paaril aastal hakanud suurenema, selgus täna põllumajandusministeeriumis tutvustatud kalatarbimise turu-uuringust.

Möödunud aastal sõi vähemalt paar korda kuus kala ja kalatooteid 77% täiskasvanud elanikest. Vähemalt korra nädalas sõid 2013. aastal kala või kalatooteid pooled tarbijad, 18% tarbijaist vähemalt paar korda nädalas, 27% tarbijaist paar korda kuus ja ülejäänud harvem või üldse mitte.

“Kala tarbimine hakkas jälle suurenema 2012. aastal, kui sissetulekute paranemisel suurenes ka teiste toiduainete tarbimine,” ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. “Kala tarbimist mõjutavad tugevasti rahalised võimalused.”

Hinnatundlikkusele vaatamata tarbivad vanemaealised kala rohkem kui noored ja lastega pered vähem kui lasteta pered. Kalale kulutati 2012. aastal keskmiselt 41 eurot pereliikme kohta, s.o 20% rohkem kui 2011. aastal. Kulutuste juurdekasvust pool tuli hinnatõusu arvelt, pool ostetud koguste suurenemisest.

Enim meeldib elanikele nii odavamast kui kallimast hinnaklassist värske kala. Värskest kalast eelistati 2013. aastal lõhet ja forelli, mida tarbis 85% elanikest ning räime ja kilu, mida tarbis 84% elanikest. Keskmise hinnaklassi värske kala sööjaid oli vähem (77% elanikest) ja seda süüakse harvem. Viimase kolme aastaga on tõusnud odava värske kala tarbimissagedus ja suurenenud kallima värske kala tarbijaskond.

Elanike lemmikkalaks on uuringu andmeil ülekaalukalt lõhe, millele järgnesid forell, räim ja heeringas.

Piirivalve piirab järvejääl liikumist

Üha soojenevate ilmadega on jää muutunud ohtlikult hapraks, mistõttu piirab piirivalve liikumist nii Peipsi, Pihkva kui Lämmijärve jääl.

Alates 6. märtsist keelab piirivalve ohtlikuks muutunud jääolude tõttu nii maastikusõidukitega kui ka jalgsi väljumise Lämmi- ja Pihkva järve jääle.

Alates 8. märtsist on lisaks keelatud minna maastikusõidukitega Peipsi järve jääle Tartu ja Jõgeva maakonna piires. Jätkuvalt lubatakse liikuda Peipsi jääl jalgsi Eesti Vabariigile kuuluval alal

Lõuna prefektuuri piirivalvekomissar Marek Klaus ütles, et kindlasti tuleks enne jääleminekut end põhjalikult piirkonna jääoludega kurssi viia.

“Õnnetusjuhtumite ennetamiseks tuleb jääleminek kordonis registreerida, sest vaid siis saavad piirivalvurid teid vahetult kurssi viia jääoludega ja vajadusel hädasolijale viivitamatult abi pakkuda,” selgitas ta.

Rakveres peetakse taas tasuta raamatu laata

16. märtsil, emakeelepäevajärgsel pühapäeval, vallutavad Rakvere spordikeskuse taas raamatud ja raamatuhuvilised – kell 11.00 avab uksed kuues tasuta raamatu laat.

Laadaline võib rahakoti rahulikult koju jätta, sest kõik laadal pakutav maksab 0 eurot ja 0 senti ning tingimisvõimalust ei ole!

Selleks, et laadal raamatuid jätkuks ja valikut oleks, on võimalik panustada igaühel. Küllap on meil kõigil kodus raamatuid, mida me ise enam ei vaja, kuid mida ära visata ka ei taha. Neid raamatuid võib aga vaja olla kellelgi teisel. Seetõttu kutsume inimesi üles tuulama oma raamaturiiulites, et sealt enesele mittevajalik välja sorteerida ja laadale tuua. Oluline pole mitte see, kas leiate sealt ühe raamatu või viis kotitäit, vaid see, et lugemist väärt raamatud taas kasutamist leiaks ja kellelegi rõõmu pakuks. Lisaks raamatutele võib tuua ka muid infokandjaid – heli- ja videosalvestisi, lauamänge ja muud sellist.

Selleks, et korraldajad jõuaksid kokkutoodud kirjavara sorteerida ja laudadele laotada, tuleb see kohale tuua enne laata. Raamatuid võtavad Lääne-Virumaa keskraamatukogu töötajad vastu kahel eelneval päeval – 14. ja 15. märtsil alates 10.00 – 20.00 Rakvere spordikeskuses. Loe edasi: Rakveres peetakse taas tasuta raamatu laata

Kohvik jagab Lastefondi toetuseks annetuse eest tassikooke

Esmaspäeval, 10. märtsil saab Tartus Tasku keskuses asuvast kohvikust Tassikoogid soetada endale 1-eurose annetuse eest maitsva koogikese, mille tavahind on 2 eurot. Heategevuskampaania tulu annetab kohvik SA TÜK Lastefondile puuetega lastele hoiukodu loomiseks.

Tassikoogid OÜ omanik Aljona Gorbatškova on seni olnud Lastefondi koostööpartner oma teise ettevõtte, kosmeetikatooteid vahendava OÜ Aravoniga ning on soovinud juba ammu siduda Lastefondiga ka Tassikooke. “Väga paljud on minult küsinud, miks ma seesugust heategevust teen. Minu soov oleks, et Eesti inimesed märkaksid enda ümber rohkem. Mõelge kui palju head on võimalik teha 1 euroga! Mõelge, kui igaüks meist ostab ühe 1-eurose koogi!” räägib ta. “Kuigi hetkel ei oska me annetussummat prognoosida, annab meie tiim endast kindlasti maksimumi, et kampaania õnnestuks ja saaksime võimalikult paljuga puuetega lapsi ning nende vanemaid aidata.”

Lastefondi tegevjuht Küllike Saar tõdeb, et selliste koostööpartnerite üle, kes ise järjest uute toetusettepanekutega välja tulevad, saab vaid heameelt tunda. “Võtmeisikuks on siin Aljona Gorbatškova, kes Geomar kehahooldustoodete maaletoojana teeb Lastefondiga juba varasemalt heategevuslikku koostööd, mille raames annetab igalt täissuuruses tootelt ühe euro Lastefondile. Lisaks on kohvik Tassikoogid aidanud korraldada ühe meie motivatsiooniürituse, kus koogikesed ja joogid olid fondi tublidele vabatahtlikele tasuta. Kusjuures algatus ja ideed on alati tulnud ettevõtja enda poolt.” täpsustab ta.

Puudega lastele hoiukodude loomine on SA TÜK Lastefondi 2014. aasta põhikampaania, mille eesmärk on toetada sügava ja raske puudega lastele hoiukodudes hoiuteenuse ning tugiteenuste pakkumist kogu perele. Esimene hoiukodu avatakse juba 17. märtsil SA Tartu Perekodus Käopesa.

Põlvamaa Keskkonnamajas vaadatakse filmi Alam-Pedjast

19. märtsil toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Räpinas) loodusõhtu, kus vaadatakse filmi “Eesti loodus: Alam-Pedja”. Filmi tegemisest ja loodusest räägib Remek Meel.

Film keskendub Alam-Pedja hingele, mis koosneb paljudest elementidest. Remeki rajad jooksid enamasti mööda jõgesid ja luhtasid ning seetõttu näeb filmis palju veega seotut. Loomulikult on esindatud ka raba- ja metsaepisoodid ning liigid. Eriline on talvine -30-kraadine aurav Emajõgi ning kevadine tedremäng. Ja loomulikult suurvesi ja kõik sellega seoses olev.

Filmi hakkas Remek tegema sellepärast, et tal on selle kohaga eriline hingeside. Just sealt sai alguse tema teine tulemineloodusse, kui ta üliõpilasena Alam-Pedjal kopraid uuris. Aga huvi kobraste vastu sai alguse just Räpinast, kuna Räpina Aianduskoolis olles hakkas Remek neid loomi Võhandu paisjärvel jälgima ning edasine on juba ajalugu.

Alam-Pedja looduskaitseala on suurte soode, märgade metsade ja lammide ning looklevate jõgedega piirkond. Veebruarismöödus meie suurima kaitseala loomisest 20 aastat. Alam-Pedja on unikaalne soode, metsade ja niitude kompleks Emajõeülemjooksul, ürgse Võrtsjärve nõos, kuhu voolavad kokku Pandivere kõrgustikult mööda Pedja ja Põltsamaa jõge laskuvadveed. Esialgu 26 000 hektari suurune kaitseala on praeguseks laienenud ligi 34 400 hektarini. Suur osa kaitsealaterritooriumist oli ligi pool sajandit enne kaitseala moodustamist NSVL armee väljaõppepolügoon. Alal pole ühtegi läbivatteed ning alalisi elanikke on alla kümne. Seevastu elavad Alam-Pedjal peaaegu kõik Eestis kohatud kotkaliigid.

Loodusõhtu korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Osalemine on kõigile tasuta.

Avati Tartu maakonna noortekeskuste projektikonkurss

Tartu maavanem kuulutas välja Tartu maakonna avatud noortekeskuste projektikonkursi, mille eesmärk on aktiveerida noorsootööd kohaliku omavalitsuse tasandil.

Toetust saab taotleda juriidilise isiku asutus või selle struktuuriüksus, kus on olemas ruumid ja noorsootöötajad, kasutatakse avatud noorsootöö meetodit, ollakse tegutsenud vähemalt 3 kuud ning ollakse avatud noortele vähemalt 20 tundi nädalas.

Konkursi tänavused prioriteedid on terviseedendus, liikumisharrastus ja Tartumaa noortekeskuste omavaheline koostöö.

Taotluste esitamise tähtpäev on 4. aprill 2014 kell 9.00. Taotlus koos vajalike lisadega tuleb esitada e-posti teel Tartu Maavalitsusse, kus seda hindab maavanema moodustatud komisjon. Hindamiskriteeriumid on vastavus avatud noorsootöö meetodile, noorte kaasatus ning projekti ja eelarve läbimõeldus. Projektikonkursi tulemustest teavitatakse pärast tulemuste selgumist Tartu maavalitsuse veebilehel www.tartu.maavalitsus.ee.

Täpsem info ja taotlusvormid on Tartu maavalitsuse veebilehel.