5 september 2013 Archives

Ivi Eenmaa vormis raamatuks mälestused oma elutööst

Ivi Eenmaa esitleb esmaspäeval, 9. septembril kell 16.30 Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis oma raamatut “Elu paralleelmaailmades. Meenutusi Eesti Rahvusraamatukogu saamisloost 1982-1997”, mis jutustab tema elutööst.

Eesti Rahvusraamatukogu hoone pidulikust avamisest Tallinnas Tõnismägi 2 möödub 11. septembril täpselt 20 aastat. Tänavu 2. juunil täitus Ivi Eenmaal 70 eluaastat. Nende sündmuste tähistamiseks ilmus Ivi Eenmaa, Eesti Rahvusraamatukogu peadirektori aastatel 1984-1998, sulest raamat “Elu paralleelmaailmades. Meenutusi Eesti Rahvusraamatukogu saamisloost 1982-1997”. Raamatu müügitulu suunatakse Ivi Eenmaa ja Rahvusraamatukogu koostöös loodud sihtkapitali, mis hakkab toetama Rahvusraamatukogu töötajate erialast enesetäiendamist. Raamatuesitlus on ühtlasi ka Ivi Eenmaa sihtkapitali avaürituseks.

“Elu paralleelmaailmades” on emotsionaalne jutustus, mis viib lugeja tagasi sündmustesse lähiminevikus, mil ühised eesmärgid liitsid eesti rahva. Rahvusraamatukogu uue hoone ehitamine kujunes iseseisvumise üheks sümboliks ja põimus tihedalt pöördeliste ajaloosündmustega kogu riigi elus.

Ivi Eenmaa kirjutab: “Jah, nurgakivi pandi Fr. R. Kreutzwaldi nim ENSV Riikliku Raamatukogu ehitamiseks, kuid 1993. aasta sügisel avas külastajatele uksed hoopiski Eesti Rahvusraamatukogu. Saatuse tahtel või kiuste tuli raamatukogu peaaegu samasse paika, kuhu juba enne Teist maailmasõda oli kavandatud riigiraamatukogu uus hoone. Tollal oli juba vormistatud maa ost Tallinna linnalt, ja siis lõppes kõik. Loe edasi: Ivi Eenmaa vormis raamatuks mälestused oma elutööst

Nõmmel toimub laupäeval “Rohelise aia päev”

Sel laupäeval, 7. septembril toimub kella 13-20 Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse muuseumiosakonna aias (Väikese Illimari 12) “Rohelise aia päev”.

Nõmme Aednike ja ühenduse Loov Nõmme korraldamisel toimuva ürituse eesmärgiks on edendada Nõmme elu ja arengut läbi aiakultuuri. Toimub rohevahetus, ekskursioonid muuseumis ja esinevad lastekirjanikud.

Nõmme Aednike eestvedaja Triinu Aroni sõnul on kirjanike aed Nõmme Aednike jaoks rikkaliku pärandiga kultuuripaik, mis väärib senisest enam tähelepanu. “Näeme tulevikus kirjanike aeda kohana, kus kokku saavad inimesed, keda ühendab huvi aiakultuuri ja kirjanduse vastu. Siin saab korraldada erinevaid linna aiaruumi mõtestavaid üritusi ning regulaarseid kirjandusõhtuid, mis tutvustavad tänapäevast eesti kirjandust nii täiskasvanuile kui lastele,” rääkis Triinu Aron.

Päev algab rohevahetusega, kus saab ära anda üle jäänud taimed ja aiasaadused ning vastu võtta meelepäraseid. “Seega tehke inventuur oma peenardes ja aiasoppides. Mis üle – tooge kaasa! Mis puudu – ehk seekord leiategi!” julgustab Aron.

Lastele püstitatakse aeda lastetelk, kus on raamaturiiul, kuhu saab tuua oma laste äraloetud raamatuid ja lauamänge ning neid teiste laste raamatute ja lauamängude vastu vahetada. Külla on lubanud tulla ka lastekirjanikud Jaanus Vaiksoo ja Ilmar Trull.

Päeva jooksul on võimalik tutvuda ka Underi-Adsoni ja Tuglaste kodumaja kultuurivaraga. Maja saab sel sügisel 80-aastaseks.

Kava on pidevalt täienemas, jooksvat infot leiab koduleheküljelt. Üritust toetab ka Nõmme linnaosa valitsus.

Tartus selgitatakse taas joonistamise meistreid

3.-4. oktoobril toimuvad Tartus juba teist korda joonistamise meistrivõistlused.

Meistrivõistlused toimuvad Tartu Kunstikoolis Eha tn. 41. Võisteldakse realistliku joonistamise oskuses kolmel teemal: natüürmort, portree ja riietatud täisfiguur. Osalema on oodatud kõik, nii hobijoonistajad kui ka kunstiharidusega joonistajad.

Arvestust peetakse järgmistes kategooriates: 10-16 a. noored hobijoonistajad, 17-86 a. vanemad hobijoonistajad ja 20-86 a.
kunstiharidusega joonistajad. Kõigis kategooriates valitakse 3 parimat joonistajat. Välja antakse eripreemiad juhendajatele ja parimatele koolidele.

Eelmisel aastal läks kunstiharidusega osalejate esimene koht Tartu Kõrgemasse Kunstikooli – parim oli Vitaly Makurin.

Tartu Kunstikool soovib, et joonistusoskus ei kaoks ja käelistele oskustele pöörataks piisavalt tähelepanu. Pressiteates märgitakse: “Joonistamine paistab läbi, seal ei saa teeselda tegijat. Joonistamine on nagu sport, mis näitab aju, silma ja käe treenitust. Eelduseks on anne ja igapäevane aastatepikkune treening juhendaja käe all ning tulemuseks vaatlemisoskus, mõtlemine ja täpne käsi. Umbes nagu male ja vibulaskmine.”

Võistlusi toetavad kunstitarvetega tegelevad firmad. Meistrivõistluste raames toimub Vunder Skizze kunstitarvete esitlus ja üles on seatud joonistusnurgake kaasaelajatele, kunstivahendite huvilistele ja kiirete visandite tegijatele.

Järgmise aasta Järvamaa laulu- ja tantsupeo teostamiseks valiti konkursiga välja kaks ideed

Järvamaa Omavalitsuste Liidu väljakuulutatud konkursile, leida järgmisel aastal Paide linnas toimuva laulu- ja tantsupeo kunstiliseks teostamiseks ideekavandeid, esitatud kolmest tööst valiti välja kaks ideekavandit.

Ideekavandeid hindas Järvamaa Omavalitsuste Liidu kultuuri- ja spordikomisjon, kaasates valdkonna spetsialiste. Komisjon tõi liidu juhatusse ettepaneku tunnustada kaht parimat ideed ja võtta need peo teostamisel aluseks.

Liidu juhatuse otsuse alusel jagatakse preemiafond kahe parema töö vahel, I koha vääriliseks nimetati ideekavand „Südamehelinad“, mis saab preemiaks 150 eurot ja II kohale jäi kavand nimega „Koos hingamine“, mille preemiasummaks on 100 eurot. Võitnud ideekavandi autoriteks on Paide Kultuurikeskuse loominguline meeskond.

Liidu juhatus luges konkursi kordaläinuks, idees „Südamehelinad“ oli peo korraldus vägagi läbimõeldud ja kavandist „Koos hingamine“ leiti peo tarvis palju värskeid ja põnevaid mõtteid. Juhatus teeb konkursi võitjale ettepaneku, et see kaasaks II koha saanu peo stsenaariumi ja kava koostamisse.

Allikas: jarva.ee

Lemmikloom vajab reisimisel passi

Põllumajandusministeerium annab teada, et koera, kassi või valgetuhkruga Euroopa Liidus reisimisel peab loomaomanikul olema ette näidata lemmikloomapass, kus on ära toodud looma ja -omaniku andmed ning loomale tehtud vaktsineerimised. Alates 2015. aastast muutub passi seni kehtinud vorm.

Lemmikloomaga Euroopa Liidu piires reisimisel peab olema juba alates 2009. aastast ette näidata lemmikloomapass. Sel suvel võeti Euroopa Parlamendis ja Nõukogus vastu uus määrus (nr 576/2013) lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise kohta, millega täpsustatakse seni kehtinud korda.

Määrusega kehtestatakse ühtsed loomatervishoiunõuded loomaliikidele, keda peetakse lemmikloomadena ning kellega liikumine toimub mittekaubanduslikel eesmärkidel (reisimine, näitusel esinemine, võitlused jne).

Uus määrus sätestab, et lemmikloom saab reisida vaid koos omaniku või volitatud isikuga. Omanik on märgitud lemmiklooma passis. Volitatud isikul peab olema ette näidata aga omaniku kirjalik volitus, millega on lubatud lemmikloomaga mittekaubanduslikul eemärgil reisida. Mitteäriliseks loetakse reisimist kuni viie loomaga, erandiks on vaid juhud, kui omanikul on vaja lemmikloomaga külastada näitusi, võtta osa spordiüritusest või treeningutest. Loe edasi: Lemmikloom vajab reisimisel passi

Muhu bussiootekojad said värskendust

Muhu valla uudisteportaal andis teada, et 2013.a. suvel paigaldati uus bussiootekoda Simisti külla ning uuendati Nõmmküla ja Hellamaa ootekodade välisilmet.

Muhus on erinevatel ajajärkudel püstitatud väga erineva välisilmega ja erinevast materjalist bussiootekodasid, hetkel on valla hooldada 15 ootekoda. Et bussiootekodade puhul on tegemist avaliku ruumi elemendiga, mis visuaalselt torkab hästi silma ja on osa valla üldise maine kujundamisel, hakkas Muhu vald mõned aastad tagasi teadlikumalt korrastama ja hooldama oma bussiootepaviljone.

Alates 2001. aastast on kõik Muhu valla bussiootekojad varustatud sarnase sildiga, millel on Muhu valla vapp ja küla või peatuse nimi, kus ootekoda asub. Ühesuguse kujundusega siltide paigaldamine oli esimeseks sammuks sulandada erinevad bussiootekojad ühtseks. Loe edasi: Muhu bussiootekojad said värskendust

Põllumehe omma mõtsatsikoga hädän

«Mõtsatsia teivä timahava iks pall’o kahh’o, osa põldõ es nakka koristamagi,» ütel’ Vana Võromaa kõgõ suurõmb hernekasvataja (117 ha) Haameri Heiki Räpinä kihlkunnast Vilustõst. Jahimehe laskva tsiko mõnõl puul eski üle limiidi, a iks taha-i näid vähämbäs jäiä.

«Kümnendik hernesaagist läts’ mõtsatsia nahka,» võtt’ kah’o kokko Põlva kihlkunna Lutsu külä põllumiis Rüütle Janno, kiä kasvat’ hernest 45 hektäri pääl. «Tsia naksi joba keväjä pääle, ku hernes oll’ vaivalt üles tulnu. Ütskõrd esi näi: suuri oll’ paar-kolm, väiksit jõudsõ paarkümmend kokko lukõ. Nisu seeh käve kah, no maisilõ piät aia ümbre tegemä, tuu om näide lemmik!» Rüütle Janno ütel’, et suvõ pääle käve tsiakari iks mitmit kõrdo herne ja nisu seen.

«Nä jätä-i üttegi aastat käümäldä, võtva nissu ja rapsi kah, a timahava nii hull es olõki. Talonigõl kõigil oll’ hernes maah, peris ilma ei olõ kiäki jäänö,» hinnas’ Punniski Raivo Räpinä kihlkunnast Leevakult. Loe edasi: Põllumehe omma mõtsatsikoga hädän