Võru Maavalitsus koos partneritega Venemaalt ja Lätist edendab ettevõtlust

Õnnelikud projektipartnerid avakonverentsil Madonas 08.05.2013
Õnnelikud projektipartnerid avakonverentsil Madonas 08.05.2013

7.-8. mail viibis Madonas (Läti) Võru Maavalitsuse delegatsioon, et koos partneritega Venemaalt ja Lätist lükata käima kolme riigi ühisprojekt “Piirialade sotsiaalmajandusliku arengu edendamine ja ettevõtluse toetamine”, inglise keeles lühidalt “Foster SME”. Venemaalt osaleb projektis Pihkva oblasti ettevõtjate toetusfond ja Lätist Madona omavalitsus. Projekti kaasrahastab Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programm.

Projekti peaeesmärk on ettevõtluseks soodsa keskkonna loomine piirialadel. Eesti pool näeb projektis suurt võimalust tõsta meie piirkonna väike- ja keskmiste ettevõtete ekspordivõimekust ning luua eeltingimusi investeeringuteks. Võrumaa ettevõtjatel on programmi vahenditega võimalus külastada kohalikke ja rahvusvahelisi messe Peterburis, Riias ja Tallinnas. Kavas on koostada elektrooniline teatmik, mis jagab informatsiooni, kuidas siseneda naaberriikide turule, samuti antakse välja Võrumaad kui potentsiaalset investeerimiskeskkonda tutvustav brošüür. Projekti kõige mahukamaks tööks on arendustegevuseks vajaliku tehnilise dokumentatsiooni välja töötamine Võrumaa kuues omavalitsuses asuva kaheksa tööstusala jaoks.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus aitab Gruusiat

Ene Valgemae, Tinatin Gagua, Inga Jljavadze & Margus Ojaots
Ene Valgemae, Tinatin Gagua, Inga Jljavadze & Margus Ojaots

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses olid kaks nädalat stažeerimas kahte kutseõpetajat Gruusiast, Kobuleti kolledžist. Kobuleti kutseõppeasutuse kokanduseriala õpetajad Inga Jljavadze ja Tinatin Gagua viibisid Jõhvis SA Innove projekti „Aitame kaasa Gruusia kutsehariduse arengule II“ raames. Eesmärgiks oli praktiliste kogemuste omandamine ning erialaste ja metoodiliste teadmiste täiendamine.

Kahe nädala jooksul tutvusid külalised Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses koka ja pagar-kondiitri erialade õppekavadega, õppematerjalidega, praktika korraldusega ning erinevate õppemeetoditega erialatundides. Samuti tutvustasid Gruusia õpetajad oma kooli ja õppimisvõimalusi.

„Gruusia õpetajatele avaldas positiivset muljet meie toitlustuse ja majutuse valdkonnas välja antud õppematerjalide suur valik ja hea õppimistingimused,” sõnas Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse teenindusõppe valdkonna juht Ene Valgemäe. „Gruusia õpetajad külastasid erinevaid ainetunde ja osalesid nii kokkade kui pagarite ja kondiitrite praktikal. Nad olid positiivselt üllatunud, kui avatud ja sõbralikud olid meie õpilased,” lisas Valgemäe.

Loe edasi: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus aitab Gruusiat

Kohilas on taas tulemas suur emade-põnnide paraad

Reedel, 11. mail tähistab Kohila vald emadepäeva kell 11 algava traditsioonilise põnnide paraadiga alevi keskväljaku parklast. Põnnipere moodustavad möödunud aastatel sündinud kõige pisemad vallakodanikud. Et enamik rongkäigulisi istub veel vankrites, on sel päeval “roolis” emad.

Möödunud aastal sündis Kohilas 80 last. Paraadile oodatakse poolteistsada ema-ja vanaema. “Põnnide paraad on hea emadepäeva-meeleolu looja ja saab teoks juba kaheksandat korda. Sel päeval mõtleme rohkem neile emadele, kelle lapsed on veel nii väikesed, et nad ise oma emmedele lilli kinkida ei oska,” ütleb ettevõtmise algataja ja peakorraldaja, Kohila valla kultuurinõunik Anneliis Kõiv.

Lustilises rongkäigus liigutakse lasteparki, kus lapsi tervitavad Kohila vallavolikogu esimees Margus Miller ja vallavanem Heiki Hepner. Kuna Põnnide paraad toob vallakeskusse palju igas vanuses lapsi ja muidu lustijaid, on vallavalitsus mõelnud ka neile – igaüks saab suu magusaks ja pihku rõõmsavärvilise õhupalli.

Väikese kontserdi, mille annavad Hobitoa suured ja väikesed lauljad Astrid Õigemeele ja Maris Reinumäe juhendamisel, järel saavad eelmisel aastal sündinud pisikesed vallakodanikud kingiks Ülle Kulli autoritöö, klaasvitraaži Kohila Põnn. Paraadi järel kuulutatakse välja ka Kohila aasta ema tiitli saaja. Mitme kandidaadi hulgast valiti Kohila aasta emaks 2012 Salutaguse pärmitehase tegevjuht, nelja lapse ema Tiina Valk. Põnnide paraadile osalema on oodatud kõik emad, kel lapsed veel vankrisõidueas. Kaasa elama ja emadepäeva tähistama on oodatud kõik huvilised. Pärast kontserti pakutakse pidupäeva puhul kooki ja puuvilja.

Haanja taluturg

leibAlates tänasest hakkab igal reedel kell 16.00-18.00 Haanja rahvamaja ees toimuma taluturg. Jooksev info on valla kodulehel haanja.ee/taluturg ja Facebookis facebook.com/HaanjaTaluturg.

Täna oli turul müügil:

* kurgi-, tomati-, paprika-, arbuusi- ja melonitaimed

* kitsejuust

* leib, sai, karask

* ploomi- ja vaarikaistikud, püsililled

* kaltsuvaibad

* India jooksupardi, pärlkana ja kääbuskochinikana munad (sobivad kana alla hauduma panemiseks) ja muud põnevat.

Külaliikumine on Kuhjaveresse elujõudu andnud

Eestimaa aasta küla 2007Homme, 11. mail tähistakse külaliikumise viieteistkümnendat aastapäeva Viljandimaal Suure-Jaani vallas asuvas Kuhjavere külas, kus korraldakse üle-eestilist külateatrite festivali ning arendatakse ühistegevust.

Külaliikumise aastapäevapidustustel avatakse külaplatsil asuv kiviplaat tekstiga “Eestimaa aasta küla 2007”, sest samal aastal pälvis Kuhjavere sellise tunnustuse Eesti Külaliikumiselt Kodukant. “Peokülalisi kostitame ennekõike meie taludes valmistatud toitudega. Passaia talu  perenaine Mare Lemming pakub oma küpsetatud “Ergma saia”. Pagaritoode on nime saanud selle järgi, et esmakordselt tegi Mare seda Riigikogu esimehe Ene Ergma vastuvõtmiseks meie külas,” rääkis Mittetulundusühing Kuhjavere Külaseltsi juhatuse esimees Urve Mukk. “Ehk tasuks välja uurida ka, mis on meie teatrifestivali alalise patrooni, professor Kalju Komissarovi lemmikroog ja hakata pidupäevadeks ka tema nimelist suupistet välja mõtlema,” arutles ta.

“Külaliikumine sai Kuhjaveres alguse 1998 aastal, kui meie kandi üheksa talupidajat kokku kutsusime. Aasta hiljem moodustasime külaseltsi. Nii paranesid suhtlemisvõimalused ja tugevnes ühtekuulustunne,” ütles Urve Mukk. “Tegus Külaliikumine on andnud kohalikele elanikele optimismi ja tegutsemistahet ning loodetavasti aidanud kaasa sellele, et rahvaarv püsib meil stabiilne, põllud on haritud ja talupidajad teevad omavahel koostööd põllumajandustootmise korraldamisel. Külas on erinevate oskustega inimesi, mistõttu on võimalik vastastiku abistamise korras saada ka juuksuri, kosmeetiku, õmbleja ja mitmesuguste meistrimeeste teenust,” ütles külavanem Romeo Mukk. “Meie tippsündmuseks on ikka igasuvine külateatrifestival, kuhu tänavu on registreerunud iseäranis palju teatritruppe,” lisas Urve Mukk.

Jaan Lukas 

Euroopa Liidu toiduabi jõuab peatselt Eesti abivajajateni

Riigihanke tulemusel on selgunud Eesti abivajajatele tänavu jagatava Euroopa Liidu toiduabi toodete tarnija, kaupade kogused ning sortiment. 21 heategevusorganisatsiooni kaudu läheb tasuta jagamisele ligi 3237 tonni kuivaineid ja 394 tuhat liitrit toiduõli.

PRIA läbiviidud riigihankes toiduabi tarnija leidmiseks laekus kaks pakkumust. Parimaks tunnistati Eesti ettevõtte Sanitex Estonia OÜ ning Leedu ettevõtte Sanitex UAB ühispakkumus. Neil tuleb tagada kaupade valmimine, pakendamine erimärgistusega pakenditesse, transport ja mahalaadimine heategevusorganisatsioonide soovitud ligi 130. kohta üle Eesti. 31. augustiks peab olema tarnitud 699 tonni makarone, 330 tonni neljaviljahelbeid, 693 tonni nisujahu, 419 tonni riisi, 369 tonni mannat, 222 tonni tatart, 506 tonni suhkrut ning 394 tuhat liitrit rapsiõli.

Aasta-aastalt on kasvanud nii toiduabi kogused, neid vahendavate organisatsioonide arv kui ka abisaajate hulk. Selle aasta toiduabi saamiseks esitasid heategevusorganisatsioonid PRIAsse taotlused juba mullu kevadel. Toiduaineid taotleti ligi 4,95 miljoni euro väärtuses, kuid Euroopa Komisjon eraldas Eestile toiduabi jaoks 2,273 miljonit eurot. Seega tuli korrigeerida nii sortimenti kui koguseid. Sellest hoolimata on tänavune toiduabi kogus taas rekordiline, nagu ka planeeritud abisaajate hulk – umbes 140 000 inimest. Möödunud aastal jagati Eestis Euroopa Liidu toiduabina 2571 tonni kuivaineid ja 591 tuhat liitrit rapsiõli ca 120 000 inimesele.

Toiduabi on õigus saada neil, kes vastavad sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud toimetulekutoetuse saamise tingimustele. Kui jaotatavast kogusest kõigile soovijatele ei jagu, siis eelistatakse üksikvanemaga peresid, vähemalt neljalapselisi peresid ning puudega inimesi. Toiduabi enim puudust kannatavatele inimestele on Euroopa Liidu üks turukorraldusmeetmetest. Abivajajateni jõudev kaup on värske ja kvaliteetne. Kaubad vastu võtnud organisatsioonidel tuleb tagada toodete nõuetekohane käitlemine ning säilimine. Eesti osaleb ELi toiduabi-programmis alates 2006. aastast.

Täpsem info programmi, toiduabi koguste ja kohta jagajate kohta on kodulehel www.pria.ee.

Eesti parimad noored aednikud õpivad Räpinas

Kaidi Kask ja Leegi Põder ehitamas putukahotelli. Foto: SA Innove
Kaidi Kask ja Leegi Põder ehitamas putukahotelli. Foto: SA Innove

Eile, 9. mail toimus Räpina Aianduskoolis vabariiklik kutsevõistlus Noor Aednik 2013, kus oma oskused panid proovile Eesti ja Läti parimad noored aednikud. Eesti parim noor aednik on aianduse eriala õpilane Kaidi Kask ja talle järgnes maastikuehitust õppiv Leegi Põder. Mõlemad neiud on Räpina Aianduskooli kasvandikud. Üldarvestuses oli parim Läti Bulduri Aianduskoolist Anna Karlsone.

„Võistluspäev oli edukas, oleme rõõmsad, et Räpina Aianduskooli õpilased näitasid oma teadmiste ja oskuste kõrget taset,” ütles Noor Aednik korraldaja Signe Zubsmann, lisades, et võistlusülesanded olid intensiivsed, kus eksimist võistlejad endale lubada ei saanud ja päeva lõpuks selgusidki väga tihedas konkurentsis osavaimad. „Eesti parimad noored aednikud, Kaidi Kask ja Leegi Põder paistsid eriti silma taimede tundmises ladina keeles,” rääkis võistluse korraldaja.

Esikolmikut premeeris Eesti Aiandusliit aianduspoe kinkekaartidega ja Räpina Aianduskool kinkis tublimatele noortele erialast kirjandust. Eesti Nooraednike Liidu poolt õnnitles võitjaid meenetega Reet Palusalu. Võistlus koosnes neljast osast. Võisteldi taimede tundmises, kus võistlejal tuli ära tunda taimed ladina keeles. Lisaks näidati teadmisi istutusala mahamärkimises, konteineristutuses ja väetuses. Meeskonnatöö oskused pandi proovile „putukahotelli” ehitusel. Tänavustel võistlustel võtsid mõõtu 10 võistlejat Räpina Aianduskoolist, Luua Metsanduskoolist ja Lätist Bulduri Aianduskoolist.

Noor Aednik 2013 pildigaleriiga saab tutvuda siin.

Võistlus korraldati koostöös Sihtasutusega Innove, Eesti Aiandusliiduga ja Põllumajandusministeeriumiga. Ürituse korraldamisel kasutatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondi toetust.

Suvi ja sääsepirin saab alguse Soomaalt – sedapuhku kontserdiga

mardu-s22sepirin-500pxEsimene Sääsepirina Alguse Kontsert toimub 1. juunil Mardu talu niidul Soomaal. Kontserdil esinevad kitarrist ja helilooja Argo Vals, Helsingis elav Soomaa juurtega folk-poppi viljelev Ramo Teder ehk Pastacas, jazzi taustaga Ajavares ning pärimusmuusika duo Kulno Malva ja Tõnis Kirsipu.

“Kontserdiga, mis loodetavasti saab iga-aastaseks traditsiooniks, soovime looduse kõrval esile tõsta Soomaal elavaid ja siin igapäevaselt omi asju ajavaid inimesi,” sõnas kontserdi üks korraldaja ja Mardu stuudio eestvedaja Rait Parts. “Suurte ujutuste kõrval kipuvad viimased tihti tahaplaanile jääma, ometi jagub Soomaal tegevusi ja sisu ka väljapool suurvett. Üks külakorda käiv vabaõhukontsert suure suvise sääsepirina eel aitab seda sisu ehk avada ja tasakaalu parandada.”

Sääsepirina Alguse Kontserdiks pannakse Mardu talu niidule püsti väike lava, tehakse mõned lõkked ning nauditakse head muusikat. Enne ja pärast kontserti on huvilistel võimalik avastada Soomaad kanuuretkel või varahommikusel rabamatkal, ümbruskonnas jagub ööbimisvõimalusi erinevale maitsele. Tulenevalt asukohast rahvuspargis on kontserdist osasaajate hulk piiratud, mistõttu on soovitav pilet ära osta eelmüügist.

Loe edasi: Suvi ja sääsepirin saab alguse Soomaalt – sedapuhku kontserdiga

​SA Rakvere Teatrimaja juhiks saab Velvo Väli

Eile kogunenud SA Rakvere Teatrimaja nõukogu andis nõukogu esimehele volituse alustada läbirääkimisi eelmisel aastal parimaks meesnäitlejaks tunnistatud Velvo Väliga ja pakkuda talle uut rolli teatrijuhi ametis. Velvo Väli asub teatrit juhtima alates 1. juunist, seni täidab neid kohustusi teatri senine juht Joonas Tartu.

Velvo Väli on sündinud 1. aprillil 1974. aastal Kuressaares. Ta on lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi Lavakunstikateedri 17. lennu. Peale seda, 1996. aastal asus tööle Rakvere Teatrisse, kus ta on töötanud tänase päevani.
Ta on 1996. aastast Eesti Näitlejate Liidu juhatuse liige ja 2006. aastast aseesimees.
Teda on tunnustatud mitmete erialaste preemiatega – Eesti Teatriliidu aastapreemia parim meesnäitleja 2013. Teda on tunnustatud veel Rakvere Teatri kolleegipreemiate, publikupreemia ning loomenõukogu preemiaga. SA Rakvere Teater nõukogusse kuuluvad Ain Suurkaev, Indrek Saar, Hillar Sein, Lia Liin, Peeter Raudsepp.