Võrumaal Haanjas jätkub traditsioon tähistada aasta vahetamist Eestimaa kõrgeimas tipus – Suurel Munamäel.
31. detsembril 2012 algusega kell 23 esinevad sussisahistajad Rõugest. Kell 24.00 on ilutulestik ning pärast seda saab ka torni külastada.
Pidu jätkub kell 01 Haanja rahvamajas, kus tantsuks mängib ansambel The Best Way.
Avatud on Tornikohvik.
Pilet torni ja rahvamajja on 2 €.
Info tel +372 514 4675.
13. detsembril kell 16.15 ootab TÜ ajaloo muuseum Toomel kõiki huvilisi osa saama David Vseviovi jõulueelsest mõtisklusest teemal “Ajalugu kui lugu”.
“Me oleme harjunud teadmisega, et kõigepealt olid müüdid ja alles siis tulid faktid. Ning suhteliselt hilisemat ajalugu õppides me toetume valdavalt faktidele, sest vaid fakt saab olla tõde. Kuid müüdid, lood, anekdoodid iseloomustavad oma aega aastaarvudest ja nimedest mitte vähem täpselt. Pigem vastupidi, nad lisavad kirjeldusele värvi ja elu,” selgitab oma mõtiskluse teemat David Vseviov.
Riikliku kultuuripreemia ja Aadu Luukase missioonipreemia laureaat ning Eesti Kunstiakadeemia professor David Vseviov on Eesti ajaloolane, kes on kogunud tuntust ajalooalaste raadiosaadete ja arvukate kirjutistega ajakirjanduses.
Sissepääs üritusele on tasuta ning õdusama tunde loomiseks pakutakse teed.
Lisainfo: http://ajaloomuuseum.ut.ee
Täämbädsen Uman Lehen om juttu, et Võromaal filmiti süküskuul ETV «Tagamõtsa». Kiä tä Tagamõtsa külän om ja mändse omma herksämbä mälehtüse filmitegemisest, kõnõlõsõ «Tagamõtsa» osalidsõ.
«Tagamõtsa» perrepää Tagamõtsa Tarmo: Ma olõ üts hää miis, kellel om hää naanõ, hää latsõ, hää naabri ja hää pruut. Kõikiga ma piät toimõ tulõma ja kõiki elon hoitma. «Tagamõtsaga» vast nii ullistõ ei lää ku mõni aasta tagasi, ku mängse mitte nii hääd miist ja päält tuud naasõ uulidsa pääl inämb tere es ütle.Filmitegemisest omma kõgõ inämb miilde jäänü kinä inemise. Nii uma võrokõsõ ku ka telerahvas. Miildü ka tuu kotus, kon mi filmin elämi: kinä ja võimsa külä.
«Tagamõtsa» perreimä Käose Maive: Ma arva kah, et mul om hää miis… kuigi üts hää miis kaes iks kõrvalt kah. Olõ nelä latsõ imä ja sotsiaaltüütäjä. Tegemist om pall’o: vaia om koto ja külä pääl vannu kah hoita. «Tagamõtsan» om pall’o peris ello. A tuud tahassi är märki, et mi iks periselt Tarmoga abielon ei olõ – meid võetas liina pääl joba nigu abielopaari!
Külämammi Metsuri Marje: Ma olõ üts elorõõmsa mammikõnõ, kes eläs ütsindä ütsikun kotussõn. Tütär om Soomõn tüül ja tütre latsõ eläse Ameerikan. A mul om kinä huuldaja ja ma saa hindäga häste toimõ. Mukka juhtus sääl ekä sorti tükke: viimäne kõrd käve tütre man Soomõn ja kelle ma säält laiva päält hindäle kodo võti… Kõgõ rohkõmb jäi miilde pingilugu Kersna Vahuriga. Ku nüüt kae Kersna pingisaadõt, sis tulõ tuu armsa pildikene miilde…
«Tagamõtsa» postimiis Contra: Postimiis om tsipakõsõ nigu ma esi, a mõnõn mõttõn ei olõ sukugi. Postimiis kirutas egän «Tagamõtsa» osan üte luulõtusõ ja vaht kõgõ, silmä punnin pään, ku midägi sünnüs. Ütist om mukka niipall’u, et tälle miildüs rattaga sõita, noorõ tütärlatsõ miildüse… vai vähämbält üts. Mul olliva «Tagamõtsa» kõgõ ohtligumba osa. Kõgõ suurõmb läbielämine oll’ iks pinne iist juuskminõ. Peris postimehe kokkoputminõ pinnega veidükese avit’ kah. Üts kõrd tulli pini võlss aol – ku ma es olõ viil juuskma naanu –, sis läts’ häste, et sai õnnõ üte kõrra purra! Bussi ala jäiä olõs vast viil ohtligumb olnu, a ma külh es saa arru, et buss olõssi võinu otsa sõita, ku ma tä iist läbi käändse… Nii et ma olli kaskadöör külh!
«Tagamõtsa» perretütär Liini Hedy: Ma mängi säänest lihtsät talotütrikku, a ku vaia, sõs näütä sõrgu kah. Sääne «teletegemine» oll’ mullõ vahtsõnõ asi. Näi ja tiiä nüüt, ku rassõ sääne tüü om, nii telerahva ku ka näütelemise poolõ päält. No muidoki om mus’otamisõ kotus kõgõ rohkõmb miilde jäänü. Tuu pildikene, kon ma võttõ aigu pikäle käve ja kõik kaiva, kuis naaru kinni pitä, ei lää kah kunagi meelest. Ütelt puult oll’ nii nal’alinõ ja tõsõlt puult läts’ mu kängäkunds!
Harju Ülle (Uma Leht)
Tartu Loodusmaja lapsed kogusid kahel advendipühapäeval toimunud heategevuslikul jõululaadal Eestimaa Looduse Fondi (ELF) metsloomahaigla toetuseks 230 eurot.
Loodusmaja jõululaadal kauples omavalmistatud maiustuste ja käsitööga kokku ligi 80 õpilast. Jõululaada idee koos sooviga aidata metsloomi pärineb lemmikloomaringi õpetajalt Aire Orulalt.
„On väga südantsoojendav, kui loodushuvilised noored inimesed panustavad nii toreda ettevõtmisega metsloomade meditsiini arengusse. Kuna metsloomadel pole ei rahakotti ega hääletusõigust, ei saa nad enda eest seista ning vajavad heade inimeste abi. Oleme lastele ja jõululaadal käinud inimestele väga tänulikud,“ kiidab ELF-i metsloomade haigla veterinaar dr Madis Leivits.
ELF soovib Tartu Loodusmaja õpilasi tänada ning kinnistada noorte loodussõprade hoolivust õppetunniga metsloomade abistamisest, mida peab dr Leivits jaanuaris.
Aasta lõpuni on võimalik soetada Loodusmaja nipikalendrit loomahaigla toetuseks. Kalendrit saab osta Tartu keskkonnahariduse keskuse infopunktist Kompanii 10, Disainimajast Kalevi 15, Ahhaa keskusest ja TÜ botaanikaaiast.
ELF on loomas keskust metsloomadele, mis tegeleks ravimise, uuringute ja õpetamisega. Loodav haigla parandab loomade ja inimeste elukeskkonda, abistades hättasattunud metsloomi ja uurides nende haigestumise põhjuseid.
Järgmisel aastal toimub heategevuslik jõululaat esimesel advendipühapäeval uues Loodusmajas Lille 10.
Rõuge kooli ja lasteaia rahvas käis Võru jõululaadal. Tahame teatada, et meil läks seal väga-väga hästi.
Õnneloos läks ladusalt kaubaks ja rahvas oli siiralt rõõmus väärt asjade üle, mis loosiga nende omaks said. Jõulukohvik, kus pakuti kringlit, omatehtud leiba, putru ja veel muud maitsvat, võeti rahva poolt kenasti vastu. Elevust tekitasid ka
metsaelanikud, kes kohvikut pidasid ja laadalisi sõbralikult teenindasid. Ja muidugi oli meie seltsis ka üks ütlemata vahva jõuluvana, tänu kellele märkas Rõuge telki küll iga laadaline.
Heategevusfondidesse kogusime kokku 815€ (lasteaed 209€ ja kool 606€). Rõuge kooli ja lasteaia hoolekogud tänavad kõiki, kes laadalkäigule kaasa aitasid ning nõu ja jõuga toeks olid. Suur tänu Rõuge Pagarile maitsvate kringlite eest. Samuti täname kõiki, kes meid laadal üles leidsid ja meie juures oma ostud tegid ning seeläbi Rõuge valla abivajavaid lapsi aitasid. Aitäh kõigile, kellega oli võimalus aasta jooksul viljakat koostööd teha!
Soovime Rõuge rahvale rahulikku aasta lõppu ja õnnerikast uut aastat!
Rõuge kooli ja lasteaia hoolekogud
Üheksa paari on avaldanud soovi sõlmida oma abielu maagilisel kuupäeval, 12. detsembril 2012 Viljandi maavalitsuses; populaarseks abiellumise päevaks on ka 20. ja 21. detsember.
“Kolmapäev ei ole meil tavapäraselt abielude sõlmimise päev, aga oleme püüdnud abiellujatele vastu tulla ning oma töö vastavalt sellele ümber korraldanud,” sõnas Viljandi maavalitsuse rahvastiku toimingute talituse juhataja Sirje Tamm. Tema sõnul algab esimene abielu registreerimine sel päeval kell 8.30 ning viimane kell 16.30.
Sirje Tamm lisas, et suuri pulmi nende hulgas ei ole ning mitme registreerimise puhul on abiellujad kahekesi. “Need on inimesed, kes on ilmselt kaua abiellumist planeerinud ning soovivad nüüd selleks kasutada maagilist kuupäeva,” selgitas ta.
Praeguse seisuga langevad täpselt pooled 18-st detsembrikuus maavalitsuses kirja pandud abielu sõlmimisest 12. detsembrile.
Sirje Tamme sõnul on üheks abielude suure arvu põhjuseks sel päeval kindlasti asjaolu, et tegemist on viimase sedalaadi võimalusega käesoleval sajandil. Ta meenutas, et palju oli Viljandimaal abiellujaid ka maagilisel kuupäeval 7.7.7., kui maavalitsuses ja vaimulike poolt sõlmiti maakonnas kokku 20 abielu. Loe edasi: Erilisel kuupäeval sõlmitakse Viljandi maavalitsuses üheksa abielu
Eile alanud raudteeohutuskampaania “Lase rong läbi! Sind oodatakse jõuluks koju!” eesmärgiks on tuletada autojuhtidele ja jalakäijatele meelde, et nad oleksid piisavalt tähelepanelikud raudtee ületamisel ning jõuaksid nii tervelt ja turvaliselt jõuludeks koju.
„Jõulud on aeg, mil tavalisest enam mõeldakse oma lähedastele ja sõpradele. Kuid mis mõtet on kõigil neil ilusatel plaanidel ja kingitustel, kui elutee hetkelise tähelepanu hajumise tõttu rööbastel pooleli jääb,“ sõnas MTÜ Operation Lifesaver Estonia juhatuse esimees Tamo Vahemets. „Just seetõttu oleme koos heade partneritega juba üheksandat aastat võtnud eesmärgiks jõulude eel kõigile autojuhtidele ja jalakäijatele veel kord meelde tuletada, et raudtee ületamine on ohtlik ja nõuab alati erilist tähelepanelikkust – ja seda eriti halbade ilmastikuoludega talvisel ajal, kui nähtavus võib olla tavalisest halvem ja mootorsõiduki pidurdusteekond pikem.“
Tamo Vahemetsa sõnul ongi valdav enamik kokkupõrkeid raudteel tingitud autojuhi või jalakäija tähelepanematusest või siis mõeldakse ennatlikult, et küll jõuab enne rongi üle lipsata. „Inimesed peaksid endale aru andma, et rong liigub rööbastel kindlat trajektoori mööda – takistuse teele ilmudes ei saa rong kõrvale põigata ja tihti ei ole tal võimalik isegi sõidukiirust oluliselt vähendada. Kokkupõrke vältimine sõltub eelkõige raudtee ületajast endast,“ selgitas Vahemets. „Antud kampaaniaga tahame anda oma panuse sellesse, et kõik jõulusoovid ja –tervitused sel aastal ikka kenasti edasi saaksid antud.“ Loe edasi: Lase rong läbi! Sind oodatakse jõuluks koju!
30. jaanuaril 1992 aastal kolme ööpäevaga loodud Letipea kaitseala vältis Kunda sadama sinnaehitamist.
Senise ajaloo jooksul on seal käidud rohkem metsikult, sinna minnakse omal käel või siis giidi ja reisijuhi või õpetaja initsiatiivil. Paljud turismikataloogid näiteks kaitseala ennast üldse ei näitagi, on vaid suure kivi (Ehalkivi) märk. Ja kuigi seal võib näha erinevate riikide numbrimärkidega autosid ja busse, siis regulaarselt ühtegi paketti sinna ei müüda. Nüüd on asjad ja ajad allakirjutanu initsiatiivil muutumas.
Alates järgmise aasta 30. jaanuarist hakatakse Viru-Nigula valla Vasta koolis igal aastal samal kuupäeval pidama loengut „Letipea Sünnipäev”, kus räägitakse kõigest, mis Letipeal väärtuslikku on. Loeng saab olema kohustuslik üheksandikele ja vabakuulajaks võivad tulla kõik, ka täiskasvanud. Nii saavad kõik Vasta kooli lapsed vähemalt kord elus kaitsealast targemaks.
Kahe paketi: „Kunda lahe käik” (Müüja MTÜ Looduslaps) ja „Letipea retked” (müüja MTÜ Loodusring) raames hakatakse sinna regulaarselt rühmi viima ja ka Vasta kooli üheksandikele saab see olema igakevadine kohustuslik reis valla tähtsaimale kaitsealale. Neist esimene hõlmab kõike huvitavat ajaloolise Lahemaa idapoolseima lahe ümber, sealhulgas Toolse ja Selja kaitsealad. Teine keskendub rohkem Letipeale. Nii saab iga kooli lõpetanu vähemasti korra käidud juhendajaga Viru-Nigula valla tähtsaimal kaitsealal. Letipea spetsialistiks ehk lektoriks ja giidiks hakkab vabakutseline Kauri Kivipõld. Lisaks kaunitele vaadetele on seal rändavate veelindude tähtis peatuspaik, suurim rändrahn Ehalkivi, majakas, laevaehituspaik, piirivalve massimõrva mälestusmärk, küla enda huvitav lugu.
Marek Vahula – Letipea looja
