MTÜ Klubi Tartu Maraton saab täna 20aastaseks

10.detsembril möödub 20 aastat päevast, mil Tartus, Kloostri tänaval asutati linna 15 aktiivse sporditegelase poolt firma „Tartu Maraton“. 1991.aasta jõulukuul alustanud ettevõtmise näol oli tegemist esimese professionaalse spordiürituste korraldajaga Eestis, kes koondas Tartu Maratoni, Tartu Rattaralli ja Tartu Sügisjooksu organisaatorid.
Aastate jooksul on klubi roll ja tegevused oluliselt laienenud. Kui alustati kolme rahvaspordiüritusega, siis 1998.aastal lisandus kalendrisse Tartu Rattamaraton ning 2000.aastal sai sügisjooksust kevadine Tartu Jooksumaraton. 2007.aastal toodi kalendrisse uudisena Tartu Rulluisumaraton. Täiendused jätkuvad ning nii taassünnibki 2012. aastal kuuenda klubi poolt organiseeritava üritusena Tartu Sügisjooks ning korraldatakse ka 1. Tartu Linnamaraton. Lisaks saab uuel aastal põnevat täiendust ka veebruarikuine suusamaraton, kui esmakordselt Eestis korraldatakse Klubi Tartu Maratoni nimiürituse raames võistkondlik teatemaraton.
Läbi kahe aastakümne on klubi tüürinud neli juhti. Pikaaegsemad neist on 1990ndatel juhataja ametit pidanud Alar Arukuusk ning alates 1999.aastast vastutusrikast rolli kandev Indrek Kelk. Tänasel päeval on klubi tegevmeeskonnas 10 liiget, keda ürituste läbiviimisel assisteerivad tuhanded abikäed. 

Klubi Tartu Maraton

Paistu valda plaanitakse ehitada tänapäevane sotsiaalkeskus

Ajaleht Sakala annab teada, et kevadel plaanitakse Paistu vallamaja lähistel lüüa kopp maasse, et rajada sotsiaalkeskus. Maaküttega hoone esimesel korrusel neljas ühetoalises korteris hakkavad elama liikumispuudega inimesed. Kahe korteri peale on avar duširuum ning liikuda saab ratastoolis. Teisele korrusele tuleb kaks kahetoalist ja kümme ühetoalist korterit. Neist igaühes on tualett ja duširuum, kööginurk, interneti- ja telefoniühendus ning pesumasina paigaldamise võimalus. Esimesele korrusele tulevad ka sotsiaaltöötajate ruumid ning ametisse saab asuda hambaarst. Sotsiaalkeskuse elanikel peaks olema mugav kasutada raamatukogu ja sauna, mis on naabruses paikneva vallamajaga ühe katuse all.

Kui kõik läheb plaanipäraselt, valmib praegu eskiisina paberil olev sotsiaalkeskus järgmise aasta jõuludeks. Foto: Paistu vald.

Kuressaare sümbol kaotas tormis tiiva

Trahter Veski. Foto: www.kultuur.info

Kuressaare sümbol kaotas tormis tiiva, annab teada ilmauudiste portaal.

Saare maakonda eile tabanud tormi Friedhelmi üks kurioossematest vägitegudest oli Kuressaare trahter Veski tiiva murdmine.

Nelja tiiva asemel on tuulikul nüüd kolm tervet ja üks köndistatud tiib. Tiib murdus eile hommikul ning õnneks keegi viga ei saanud.

Ilmajaam.ee

Metsaliidule teeb muret metsaomanike jaoks halvenev majanduskeskkond

Eesti Erametsaliidu üldkoosolek hindas lõppeva metsa-aasta kordaläinuks, kuid avaldas muret majanduskeskkonna halvenemise pärast.
Korralisel aastakoosolekul arutasid Eesti Erametsaliidu (EEML) liikmed lõppeva aasta töötulemusi ja edasise tegevuskavaga seonduvat. Liidu tegevuse fookuses on olnud metsaomanike huvide kaitsmine uue jahiseaduse ja metsaseaduse ettevalmistamisel. Planeeritavaid metsaseaduse muudatusi peeti vajalikeks ja õigesuunalisteks. Liikmete hinnang tänase jahiseaduse eelnõule on olnud ettevaatlik.
Muret avaldati ka majanduskeskkonna üldise halvenemise pärast. Puidu hinnad näitavad langustrendi. Vääriselupaikade kaitse lepingute alusel makstav kompensatsioon on muudetud maksustatavaks. Metsasektor jäeti välja madalama aktsiisiga diiselkütuse toetusskeemist, mida kohaldatakse põllumajandussektorile. Metsaomanikelt eeldatakse elektriliinide talumist olematu kompensatsiooni eest.
Üldkoosolek kiitis heaks EEML-i põhikirja muudatused, mis võimaldab laiemal hulgal erametsandusega seotud organisatsioonidel liituda EEML-iga. Ilma ulatuslikuma ühistegevuseta on metsa kasvatamine muutuvas majanduskeskkonnas aina enam haavatav ja jätkusuutlikkust kaotav.
Regina Hansen, metsanduse kommunikatsioonijuht

Ridala vald tähistab 20. aastapäeva hulga üritustega

Eile oli Ridalas rahvapidu. Täna, 10. detsembril kell 17 toimub Uuemõisa Valges saalis kontsert „Haapsalu kammerkoor 5”.

Pühapäeval, 11.detsembril kell 15 on Uuemõisa Valgesse saali kutsutud beebid.

Esmaspäeval, 12. detsembril on Ridala vallale omavalitsusliku staatuse kinnitamise 20. aastapäev. Sellel puhul pakub vallavanem kella 9–10 hommikukohvi ja avatud on külalisteraamat „Südamelt ära”.

Kella 10-16 on täistundidel valla lasteaialaste ja kooliõpilaste kontserdid Valges saalis, välja on pandud foto- ja meenekonkurssidele esitatud tööd.

Kella 12-16 saab vallarahvas vallaametnikega Uuemõisa ühingu ruumides juttu ajada. Kella 16-17 toimub volikogu esimehe kellaviietee.

Reedel, 16. detsembril kell 15 on Ridala koolimajas pidulik pensionäride pärastlõuna. Kell 20 algab Uuemõisa mõishoones küladevaheline mälumänguturniir.

Reedel ja laupäeval, 16.-17. detsembril kella 10-16 on Tänava talu miniloomaaias avatud väikelaste jõulumaa.

Laupäeval, 17. detsembril kella 10-17 toimub Parila seltsimajas külaturg.

Põlva jõululaat meelitab viguritoaga

Laupäeval, 10. detsembril Põlva kultuuri- ja huvikeskuses toimuval jõululaadal pakutakse lisaks tavapärasele jõulutamisele ka põnevaid tegemisi viguritoas ning uudistamist miniloomaaias.

Nii näitavad underground-is sisse seatud viguritoas päkapikud, kuidas elevantide hambapastat tehakse, kuidas võlukepikesega tuld süüdatakse, kuidas ühest pudelist saab välja valada kolme erinevat jooki, kuidas nähtamatu aine tuld kustutab jms.

Väikses fuajees on end jõulululaada ajaks sisse seadnud kääbuslambad, küülikud, haned, kanad, tuvid jne.

Lisaks sisustavad laadaprogrammi jõuluvana, Põlvamaa mandoliinide orkester, lõõtsapoiss Mart Kirotar, Põlva keskkooli raamatusõprade ringi liikmed näidendiga „Jõulu eel” ja Põlva ühisgümnaasiumi näitering etendusega „Tähevalguse kuningriigis”.

Täistuuridel töötab kohvikus pannkoogi- ja piparkoogitehas, õpetatakse ka piparkoogimaja valmistama. Loomulikult pakub laat võimaluse jõuluvana kingikotte täita.

Jõulukuuse toomine riigimetsast on mullusest lihtsam

Tänavu on riigimetsa majandamise keskus (RMK) omal käel riigimetsast jõulukuuse toojaile välja pakkunud 135 kuusekohta üle Eesti. 16.-22. detsembrini toimuvad seitsmes kohas ka juhendatud kuuseretked. Kuuse eest saab tasuda nii mobiilimaksega, ülekandega internetipangas kui ka enne juhendatud kuuseretke algust kohapeal.

„Tegime sel aastal jõulupuu leidmise võimalikult lihtsaks: koduleheküljel on valida 135 kuusekohta, mille koordinaatidel klikkides avaneb üldkasutatav kaardirakendus, mis aitab ka sõiduteekonda planeerida,” selgitas RMK metsakasvatuse peaspetsialist Toomas Väät.

Kodulehel toodud kuusekohad on üks võimalus. „Kõik need, kes on endale sobiva jõulupuu ka varem riigimetsast toonud või kes teavad kindlaid kohti, kust puu võtta võib, saavad kuuse tuua ka mujalt.” Selleks tuleb enne aga kindlasti veenduda, et valitud koht asub riigimetsas ning seal pole looduskaitsepiiranguid.

16.-22. detsembrini korraldatakse seitsmes kohas üle Eesti juhendatud kuuseretki, metsaminekule eelneb loodushariduslik lühiprogramm. Sobivad paigad jõulupuu leidmiseks on RMK spetsialistid välja otsinud ja osalejatele jääb vaid maksmise, puu valimise, saagimise ning kojuviimise rõõm.

Ühe- kuni kolmemeetriste kuuskede hinnad jäävad 3 ja 13 euro vahele ning jõulupuu eest saab maksta looduskeskustes sularahas, pangaülekande või mobiiliga. RMK juhib tähelepanu, et looduskeskuste ja kontorite juures ei müüda juba raiutud kuuski, seega peab kuuseretkele tulijal olema kaasas oma saag. Samuti vastutab igaüks ise oma kuuse äraviimise eest.

Jõulukuuski tohib riigimetsas raiuda vaid sealt, kus neil ei ole lootust suureks kasvada – teede ja kraavide servadest, elektriliinide alt ja metsasihtidelt.

Lisainfo ja registreerimine kuuseretkedele aadressil www.rmk.ee/kuuseke, jooksvaid küsimusi aidatakse lahendada kuuseabitelefonil +372 676 7532 ja e-postiaadressi kuuseke@rmk.ee vahendusel.