Võru Linnateatris etendub lastelavastus “Pegasus, sõpradele Paul”

Neljapäeval, 8. detsembril esietendub Võru kultuurimaja Kannel teatrisaalis Võru Linnateatri lastelavastus “Pegasus, sõpradele Paul”. Näidendi kirjutas noor autor Hiri Müüripeal ning tegemist on 2010. aasta lõpus Eesti Teatri Agentuuri korraldatud laste- ja noortenäidendite võistluse võidutööga.
Lugu räägib unetust kirjanikust, kelle akna taha ilmub ühel õhtul keegi, keda ta on kaua oma unenägudes oodanud. See on üks väiksemat sorti kollane elevant Paul Pegasus või hoopis Pegasus Paul.
Mängivad Marianne Kütt, Maive Käos, Agu Trolla, Helgur Rosental, Jalmar Vabarna, Tiina Lõhmus ja Võru Draamastuudio noored. Lavastaja on Tarmo Tagamets, muusikaline kujundaja Jalmar Vabarna ansamblist Zetod.

Kätlin Hoop

Silmaringi klubil on külas Jaanus Rohumaa

Jaanus Rohumaa.

7. detsembril kell 19 on Kalamaja Silmaringi Klubis uus põnev külaline, kellega meil kõigil on ilmselt oma mälestused, kas mõnest rollist või lavastusest.
Külla tuleb Linnateatri endine näitleja ja lavastaja, Euroopa kultuuripealinna programmijuht Jaanus Rohumaa.
Kas ühte rolli luua on kergem, kui tervet lavastust? Kas teatritükki lavastada on kergem, kui Vabariigi aastapäeva kontserti? Aga Euroopa Kultuuripealinna programmi? Ja kuhu nüüd edasi?
Naudime suupisteid ja kohvi/teed ning kuulame huvitavat vestlust.
Lisainfot leiate: http://www.novi.ee/silmaringi-klubi.html
Eelregistreerumine 5.detsembrini.
Olete oodatud!
Kaire Piirsalu

Esmakordselt Eestis: Rahvusvaheline rõhutute teatri koolitus

MTÜ Foorumteater korraldab koostöös Vat Teatri Foorumgrupiga 4.-12. detsembril Kloogaranna Noortelaagris rahvusvahelise koolituse “Free Our Mind”, osalejatega Eestist, Rumeeniast, Walesist, Portugalist ning Itaaliast. Koolitus keskendub rõhutute teatri meetodi Rainbow of Desires‘ile ning koolitust viib läbi rahvusvaheliselt tunnustatud rõhutute teatri ekspert ja koolitaja Iwan Brioc Walesist.

Rainbow of Desires ehk soovide vikerkaar on Augusto Boali poolt loodud rõhutute teatri meetod, millega võidelda sisemise rõhumise, oma „peas oleva politseiniku“ vastu. See aitab meil üritada leida põhjusi, miks me surume maha oma soove ning teeme tihti valikuid lähtudes ühiskonna ja ümbritseva keskkonna poolt peale surutud arusaamadest.

 

Mittetulundusühenduste suurpäev heidab Põlvamaale roosa ja/või rohelise pilgu

Homme, 3. detsembril korraldavad SA Põlvamaa Arenduskeskus ja Põlva maavalitsus mittetulundusühenduste suurpäeva, mis kannab intrigeerivat alapealkirja „Põlvamaa – roosa või roheline?“

Põlvamaa mittetulundusühenduste liikmed ja huvilised oodatud kaasa mõtlema laupäeval, 3. detsembril kell 10-17 Põlva Kultuurikeskuses.

Alustuseks luuakse pilt olukorrast Eestis – kas ja kuidas tehakse siin koostööd? Mis on selle tulemusena sündinud? Osalejad saavad  aimu, miks ja kuidas esialgsest väikesest ideest on kasvanud ülemaailmne aktsioon ja mis võib hakata juhtuma väikese külaga, kui sinna satub üks energiat täis noorpere. Arutletakse, milliseid samme saavad kodanikud ise astuda oma ühingu parema tuleviku nimel ja mida oodatakse teistelt.
Lisaks toimub samal päeval esimene Põlvamaa ühenduste mess, kus igal endast lugupidaval ühendusel on auasi oma ettevõtmisi tutvustada. Õhtupoolses osas toimub aktiivsete kodanike tunnustamine. Ühenduste suurpäeva rahastavad Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Põlva maavalitsus.

Allikas: polvamaa.ee

E STuudio annab 26. detsembril piisava huviliste arvu korral lisakontserdi

Kammerkoor tänavu Bergenis.

E STuudio juhi Külli Lokko edastusel on 26. detsembril kell 14 Põlva kultuurikeskuses toimuv E STuudio ning Anti Kammiste ja Ivo Linna ühiskontsert küll välja müüdud, kuid piisava huviliste arvu korral korraldatakse lisakontsert.

“Linnavalitsuse piletikassa võtab telefoni teel (799 9480) vastu broneeringuid lisakontserdile, mis toimuks kell 12. Kui saame saali täituvuseks 2/3, siis toimub lisakontsert kell 12,“ annab Külli Lokko teada Facebook`i kaudu koos palvega saata teade edasi sõpradele, tuttavatele ja headele inimestele, kes kella 14-sele kontserdile enam ei pääsenud. Lisakontsert saab toimuda ainult eelbroneeringute põhjal.
26. detsembril astuvad Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses lavale kõik E STuudio koorid – lastekoor, tütarlastekoor ja kammerkoor ning solistid koos Anti Kammiste ja Ivo Linna ning muusikutega ansamblist X-Panda. Aastalõpukontserdil, mis kannab alapealkirja „1991 ehk 20 aastat taasiseseisvust“, kõlavad Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu ning hulgaliselt vabas Eestis loodud heliloomingut.

Täna selgub, kes on Eesti esimene kujunduseriala kutsemeister

1. ja 2. detsembril 2011 toimub Eesti Näituste Messikeskuses kolmandat aastat järjest üleriigiline kutsemeistrivõistlus Noor Meister. Sel aastal võtavad kutseõppurid mõõtu 12 erialal, nende hulgas juuksurid, rätsepad, elektrikud, plaatijad jne. Esmakordselt võistlevad graafilist disaini õppivad noored.
Osalejaid on viiest koolist: Narva Kutseõppekeskus, Tartu Kutsehariduskeskus, Tallinna Polütehnikum, Kuressaare Ametikool ja Tartu Kunstikool.
Võistlusülesandeks on reklaamtrükiste kujundamine ja fototöötlus. Etteantud materjali alusel tuleb kujundada trükis. Võistleja seatakse tema tulevase töö tavaolukorda. Klient tellib trükise, annab ette sõnumi, mida trükis peab väljendama. Kujundaja peab muutma tema sõnumi visuaalselt loetavaks, arusaadavaks, pilkupüüdvaks ja selgeks.
Noor Meister 2011 toimub infomessi Teeviit raames.

Mikitamäel toimub Setomaa II hariduskonverents

Täna, 2. detsembril toimub Mikitamäe vallamaja saalis Setomaa II hariduskonverents.

Konverentsi eesmärk on tuua esile ja väärtustada kooli osa seto omakultuuri õpetamisel ja hoidmisel, kaasata kogukond ning erinevad institutsioonid võimalikule koostööle ning tugevdada põlvkondade vahelisi sidemeid seto keele ja kooli püsimajäämisel.
Kell 10 algava konverentsi päevakavas on mitmed põnevad ettekanded – näiteks räägib Mariko Faster Võru instituudist, mis on keelepesad ja kuidas need töötavad; oma keele õpetamisest kui Võru instituudi ühest prioriteedist annab ülevaate Tiia Allas. Mis saab edasi koolidest ja haridusest Setomaal, kutsub kaasa mõtlema Setomaa Valdade Liidu juht Margus Timmo; võimalustest soovide ja reaalsuse vahel räägib Jüri Valge  haridus- ja teadusministeeriumist.
Sellest, kuidas keelt õpetavad ka laulud ja muinasjutud, annab ülevaate Õie Sarv, millal ja kuidas sai temast seto ning kooli ja õpetajate osast selles pajatab Aare Hõrn.
Seto muuseumid kui keele varaaidad on vaatluse all Laine Lõvi ja Eve Ellermaa ettekandes, täiskasvanute koolituse probleeme Setomaal läbi aegade lahkab Vello Jüriöö Setomaa Rahvahariduse Seltsist.

Setokeelsest ja Seto(maa) kohta avaldatud kirjandusest kuni II maailmasõjani annab ülevaate Ahto Raudoja Seto Instituudist ning lootused ja kartused oma keele rääkimisel, õppimisel ja õpetamisel sõnastab Nele Treimann-Truija.
Konverentsi korraldab MTÜ Setomaa Rahvahariduse Selts, toetavad Mikitamäe vallavalitsus, Mikitamäe kool ja Räpina paberivabrik. Vaata ka konverentsi päevakava.
Allikas: polvamaa.ee

Selgunud on Järvamaa parimad kodanikualgatuses

Eistvere külakeskus. Foto:www.puhkaeestis.ee

Türil toimus Järvamaa kodanikuühiskonna konverents teemal „Vabatahtlik tegevus“. Ühtlasi leidis aset tseremoonia 2011.aasta Järvamaa kodanikualgatuses parimate tunnustamiseks.

Aasta parim mittetulundusühing
MTÜ Eistvere Mõis poolt on taastatud küla vabaajakeskusena Eistvere mõisa endine ait-kuivati. Mõisa aidaosa on ümber ehitatud külakeskuseks, kus paiknevad käsitöökoda, seminariruum, saun ja saal ürituste korraldamiseks. Endises mõisakuivatis paiknevad leivakoda ja köök ning selle aasta lõpus saavad valmis ka II korruse majutusruumid. Ehituse valmimisel suureneb piirkonna külgetõmbejõud ning atraktiivsus ka turismikohana.

Aasta vabatahtlik Tõnu Taal. Foto: Birgit Itse

Tublim vabatahtlik
Tõnu Taal on enda südameasjaks võtnud Kareda külas asuva Esna vana vallamaja taastamise ja avamise külarahvale. Ta tegutseb ka selle nimel, et järgmisel aastal, kui möödub 800 aastat Kareda esmamainimisest, ilmuks Kareda külast ja selle loost kõnelev raamat. Tõnu Taal ei ole traditsiooniline külaseltsi juhatuse esimees, vaid mees, kes teeb kõike ja palju ja korraga.

Aasta tegu
Uus bussiootepaviljon Karjakülale on hea näide tublist kodanikualgatusest. Sügistormis murdunud puu poolt lõhutud vana paviljoni asemele ehitasid külamehed Kalle Nõmmik ja Toomas Lepind omal algatusel ja omadest materjalidest endisest veidi suurema ja ka

Bussiootepaviljon Karjakülas. Foto: Silvi Lukjanov

kaasaegsema bussiootepaviljoni. Mõnede materjalide osas saadi abi küll kohalikelt ettevõtjatelt, kuid vallavalitsust teavitati alles siis, kui esindajaid avamisele kutsuti.

Aasta sädeinimene

Kodukant Järvamaa korraldatud „Aasta sädeinimene 2011“ konkursi võitis sel aastal Türi valla Ollepa küla eestvedaja, kohaliku külaseltsi juhatuse liige Viivika Lepp.

Võidu tõi Viivikale aastate pikkune pühendunud tegutsemine oma koduküla ning ka laiema piirkonna arengu nimel. Viivika Lepa algatusel on ellu äratatud Ollepa küla ühistegevuse

Järvamaa sädeinimene Viivika Lepp.

traditsioonid, toimuvad erinevad ühisettevõtmised ja külasündmused. Tema eestvedamisel on rajatud tore ja aktiivset kasutust leidev külaplats Ollepas ning laste mänguväljak Kahala külas.

Jarva.ee

Talvepildid ja talvelood Otepääl

14. detsembril on huvilised oodatud Otepää looduskeskusesse Arne Aderi ja Armin Mitiga loodusõhtut veetma.

Mida lühemaks kahanevad jõulukuu päevad, seda suuremaks kasvab meie valgusejanu. Pikisilmi ootame talvevalguse süttimist lumistel väljadel.

Loodusõhtul saab Otepää-meeste Arne Aderi ja Armin Miti eestvõttel pilte vaadata ning kuulata lugusid lumest, jääst, talvevalguses maastikest ja loomade talvistest tegemistest.

Loodusõhtu on tasuta. Lisainfo: Margit Turb, tel 766 9293, 518 6747, margit.turb@keskkonnaamet.ee.

Liivi rahvas on raamatusse raiutud

Liivlased on eestlaste lähemaid sugulasrahvaid ja liivi keel on üks eesti keelega sarnasemaid keeli. Siiski polnud seni eesti keeles põhjalikku ülevaadet liivlastest, nende ajaloost ja tänapäevast.

Raamat „Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur” täidab seda tühikut. Raamatu teeb eriti väärtuslikuks see, et mitu artiklit on raamatu tarvis kirjutanud liivi juurtega kultuuri- ja keeleuurijad.

Lisaks sisaldab koguteos Eesti, Läti, Soome ja Saksamaa parimate asjatundjate käsitlusi liivlaste vanemast ja uuemast ajaloost, rahvaluulest ja -kommetest, keelest, liivi kirjandusest, kunstist ja muusikaelust.

Moisekatsi Elohelü peateema on rahvusvähemused

On alanud muusikakollektiivide registreerimine XIII eesti rahvamuusika töötluste festivalile Moisekatsi Elohelü, mis toimub 26.–28. aprillini Mooste mõisas Põlvamaal.

Eesti rahvamuusika töötluste festival „Moisekatsi Elohelü” (Mooste Eluheli) on kutsutud ellu selleks, et eesti rahvamuusika ei kaoks, vaid elaks edasi muutuvas ajas, uutes traditsioonides ja vormides.

XIII rahvamuusikafestivali läbiv teema on rahvusvähemused Eestis ning erinevate rahvusgruppide lõimumine eesti rahvamuusika viljelemisel.

Festivali märgusõnad on:
* kultuuriline mitmekesisus Eestis,
* Eestis elavate rahvusvähemuste kaasamine festivali programmi,
* vastastikune kultuurilise omapära, keele ja muusika tundmaõppimine ning väätustamine,
* rahvusvähemuste lõimumine eesti rahvamuusika kaudu.

Festivali võistluskontsert toimub laupäeval, 28 aprillil Mooste folgikojas. Võistlejatelt nõutakse eesti rahvamuusika tundmist, häid interpreteerimisvõimeid ja muusikaliste seadete oskust. Ülesastumisi hindab viieliikmeline žürii.

Võistluskontserdil osaleja esitab kaks lugu: kohustusliku loo seade, milleks on „Kaks neidu metsa kõndma läks”, ja oma paikkonnast pärineva eesti rahvamuusika seade. Võistluskontserdil osalevad rahvusvähemused esitavad teise loona oma maa või paikkonna rahvamuusikal põhineva seade, säilitades keele ja kultuuri omapära.

Võistluskontserdi peapreemiaks on 1000 eurot.

Võistluskontserdile registreerimine lõpeb 30. detsembril 2011. Festivali peakorraldajad on MTÜ Folgisellide Selts ja Mooste vallavalitsus.