Kullametsa külaselts korraldab toidukoolitusi

Kullametsa külaseltsi eestvõttel toimuvad kohalikus seltsimajas toidu valmistamise õppused.

Teemal „Toiduvalmistamise alused, tervisliku toitumise trendid” on sel aastal kavas veel õppepäev „Ulukiroad (metssea-, põdra- ja metspardiroad) 7. detsembril ja õppepäev „Kalaroad (vormid, hautised ja midagi peolauale)” 14. detsembril.

Plokis „Erinevad rahvusköögid ja toidutraditsioonid” tulevad jutuks Vene ja Ukraina köök, Vahemere köök (Itaalia, Kreeka) ja Aasia road.

Üldteema all „Eesti oma toit ja soome-ugri toidud” on kavas: Silla koduperenaiste kursuselt 20. sajandi algusest pärit toidud (supp, liharoog, midagi magusat); Eesti mõisaköökidest pärit retseptid, soome-ugri toidud (Karjalast, Vadjast, Marist jne).

Viimane kokkamistsükkel kannab pealkirja „Küpsetamisrõõm vallatult ja lõbusalt”.

Iga koolituspäev on erinev ja osa võib võtta ka ainult ühest koolitusest. Varasemad teadmised ei ole vajalikud.

Tartu tantsuklubis astuvad üles Elleri-kooli õpilased

7. detsembri õhtul kella 20st musitseerivad Tartu tantsuklubis Heino Elleri nimelise Tartu muusikakooli õpilased.

Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja mujalt.

Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik minna koos pere ja sõpradega. Enda heaolu tagamiseks palutakse kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.

Kõik rahvamuusikasõbrad on teretulnud!

Lisateave tel 5560 2102, e-post triinu.nutt@gmail.com

Uues retseptiraamatus on toite Setost saarteni

Selle nädala lõpus jõuab kaupluselettidele uus kokaraamat „Setost saarteni”, kus on retsepte, mille järgi Eesti kodudes on süüa tehtud minevikus ja tehakse ka nüüd.

„See on omamoodi Eesti kulinaarse rahvapärandi kogu, mis ei sisalda profikokkade või toidutoimetajate fantaasiad, vaid retsepte, mille järgi tõepoolest Eesti kodudes süüa tehakse, mis tegelikus elus on kasutusel,” ütleb raamatu koostaja Heidi Vihma. „Ja tehakse ju ikka seda, mis maitseb, millega harjunud ollakse. Nii võib öelda, et see on kogumik parimatest paladest, mida Eesti köögil pakkuda on.”

Väärikad klaverid kolisid Helme mõisasse

Teisipäeval jõudsid Helme mõisasse, kuhu tuleb Eesti rahvuslik klaverimuuseum, esimesed 13 klaverit.

Kuigi klaverimuuseum rahaprobleemide tõttu veel avatud pole, ei kavatse selle loomisega tegelev helilooja Alo Põldmäe ideele käega lüüa. „Me ei saa koguda vaid pille, mida on päästa vaja, vaid selliseid, mis on väga huvitavad. Näiteks kingiti pühapäeval meile Aino Kallase klaver,” ütles ta ajalehe Valgamaalane vahendusel.

Mõisas on leidnud teiste seas koha ka pill, mis on valminud tellimustööna Vene imperaatorile. Samuti andis oma panuse restaureerimist vajava harmooniumi kujul tuntud laulja Ivo Linna, kelle pill saabus Helmesse Muhu saarelt. Peale selle on annetanud muuseumile oma umbes 110 aastat vana tiibklaveri muusik Peeter Volkonski.

Kohanimehuvilisi oodatakse Jõhvi

Homme, 2. detsembril algusega kell 10 toimub siseministeeriumi ja kohanimenõukogu eestvõttel Jõhvi kontserdimajas IX kohanimepäev.

Päevakavas on kümmekond ettekannet. Näiteks kõneleb muinsuskaitsja Trivimi Velliste kohanimest kui ühismälu järjepidevuse kandjast. Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivi teadur Mall Hiiemäe käsitleb oma ettekandes kohanimesid seoses rahvapärimusega. Kohanimenõukogu aseesimees Peeter Päll räägib Eesti kohanimede raamatu koostamisest.

Veel saab rohkem teada Iisaku kandi kohanimede hüüdnimedest, Kohtla-Järve tänavanimedest jne. Samuti tuleb juttu kohanimekorraldusest.

Kohanimepäev on osalejatele tasuta.

Veebiviktoriini „Ütski tark ei sata’ taivast” paremad teada

Võru instituudi korraldatud võru keele ja kultuuri tundmise võistlusel „Ütski tark ei sata’ taivast” oli 8. klassi õpilaste arvestuses kõige parem Kristel Sibul Viluste põhikoolist. Head võru keele tundjad on veel Madis Perli (Haanja kool), Karl Edgar Raudsep (Võru Kreutzwaldi gümnaasium, VKG), Laura Eiche (VKG), Lisann Mikson (Võru Kesklinna gümnaasium, VKLG), Karl-Martin Viiberg (VKG), Hanna-Liisbeth Lumi (Vastseliina gümnaasium, VLG), Laura Tammemägi (VKG), Maarja Ots (Antsla gümnaasium), Anna-Liisa Mander (VKG), Lauri Kond (Mõniste kool).

Kõige rohkem osalejaid oli Võru Kreutzwaldi gümnaasiumist, Antsla gümnaasiumist ning Rõuge ja Osula põhikoolist.

11. klassi õpilaste arvestuses sai kõige rohkem punkte Sander Erik Vastseliina gümnaasiumist. Head keeletundjad on veel Kadri Reiljan (Varstu keskkool, VK), Anneli Palopson (Värska gümnaasium), Risto Kööts (VKG), Kerly Kerge (VKLG), Peeter Parts (VK), Lauri Kasak (VKG), Merlin Hurt (VKG), Liisa Kunnus (VKG), Egle Toom (VKLG), Getheliis Tambets (VLG).

Kõige rohkem osavõtjaid oli Antsla gümnaasiumist, Võru Kesklinna ja Vastseliina gümnaasiumist.

25 kõige paremat võru keele tundjat nii 8. kui ka 11. klassi arvestuses kutsutakse võru keele olümpiaadile, mis toimub uue aasta 16. veebruaril Võru Kesklinna gümnaasiumis.

Kokku võttis veebiviktoriinist „Ütski tark ei sata’ taivast” osa 175 8. ja 78 11. klassi noort. Oma teadmiste proovilepanijaid oli 14 koolist. Eelmisel aastal osales võistlusel 323 8. klassi ja 97 11. klassi õpilast 24 koolist.

Võru keele ja kultuuri tunnid toimuvad praegu ajaloolise Võrumaa 22 koolis. Viktoriini „Ütski tark ei sata’ taivast” korraldab Võru instituut alates 2001. aastast.

PRIA alustab pindalatoetuste väljamaksmist

Alates tänasest, 1. detsembrist laekub tänavune toetusraha PRIA suurimale kliendigrupile – ühtset pindalatoetust taotlenud põllumeestele. Nelja liiki pindala- ja loomapõhisteks toetusteks määratav summa on kokku üle 96,5 miljoni euro.

“Lubasime juba kevadel pindalatoetuste taotlusi vastu võttes, et alustame toetuse väljamaksmist neist, kes täidavad korrektse taotluse elektroonilises kliendiportaalis e-PRIA. Nüüd saavadki ühtse pindalatoetuse esmalt kaks tuhat e-PRIA klienti,” ütles PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Andrus Rahnu.

Suurima osa toetusteportfellist moodustabki ühtne pindalatoetus (ÜPT) – seda saab 16 291 taotlejat 884 613 hektari põllumaa hooldamise eest, kokku 80,4 mln eurot. Ühikumäär on tänavu 91,1 eurot/ha ehk kümmekonna euro võrra mullusest kõrgem. Ka põllumaa pindala suurenes ja toetusesaajaid on mullusest rohkem. Loe edasi: PRIA alustab pindalatoetuste väljamaksmist

Targa töö ühing kutsub aastalõpupeole

Targa töö ühing kutsub 19. detsembril kell 19 restorani Neikid (Wismari 3, Tallinn) suurele targa töö ühingu aastalõpu peole.

Peol esitatakse kokkuvõtte tehtust ja mõeldakse, mida edasi teha, ja seda kõike mõnusas keskkonnas ja vabas vormis. Sõbra kaasa võtmine on lubatud, hea tuju kohustuslik!

Palun anna enda tulekust kindlasti teada hiljemalt 15. detsembriks aadressil: liisi@smartwork.ee või ühingu FB lehel.

http://www.smartwork.ee/administrator/components/com_civicrm/civicrm/extern/url.php?u=128&qid=8168

Mõtsast saa iks viil siini

Otsa Kallõv. Foto: Ülle Harju

«Iks viil om mõtsan kikkasiini!» kitt’  Võromaa seenekuning Otsa Kallõv (49), kiä eläski parhilla õnnõ korilusõst – kikkasiini ja kurõmarju müümisest ni kalapüüdmisest.

Egäüts muidoki parhilla siini mõtsast ei lövvä, no Kalõvil omma uma salakotusõ, kost tä iks viil mitu killo siini kõrraga kodo tuu ja kolmõeurodsõ kilohinnaga maaha müü.

«Umma rekordit ma timahava es lüü – tuu om 21 killo Lindoralt –, a sändsit kümnekilotsit saakõ iks oll’,» kõnõl’ miis. Kah’os jäi tä kõgõ magusambast seene-aost ilma: tekk’ põimukuul kalal kävven jalalõ vika ja pidi terve süküskuu koton istma.

«Lehtri-kikkasiini olõ löüdnü timahava häste hulga,» selet’ miis ja näüdäs’ kikkaseene kujoga siint, õnnõ värv oll’ tuul hellemb pruun, mitte kõllanõ. Timä tõõnõpuul Aya (50) kor’as’ umast kodokandist Krabi lähkült kah noid ja ütenkuun pruuvsõ nä siini Võro turu pääl müvvä.

«Üts ostsõ õnnõ – inemise ei tunnõ siini!» selet’ Kallõv. «A sis üts tekk’ pilti, tuu panti maakunnalehte ja päält tuud naati ostma! Kae, ruutslasõ söövä noid, a meil om taa vahtsõnõ asi. A huvitav, et Krabi kandin kutsutas tuud siint mustas kikkaseenes, tegeligult must kikkasiin om torbik-kikkasiin.»

Kallõv selet’, et lehtri-kikkasiin ollõv parõmba maiguga ku harilik. «Seeneraamatun om seol kolm tärni – väega hää siin! Harilik kikkasiin om lihtsäle hää siin,» selet’ Kallõv. Loe edasi: Mõtsast saa iks viil siini