Võhma kutsub taas linnapäevadele

Reedel ja laupäeval toimuvatele Võhma linna päevi iseloomustavad  mitmed traditsioonilised märgusõnad. Nii saab teoks käsitöölaat, võimalus on vaadata  firma Eesti Valgus valmistatud küünlaid ja saada osa selle omaniku Peter Wüthrichi pakutavatest ajaviitevõimalustest, nautida  kontserte, elada kaasa  „Võhma rammumees 2011” võistlustele, Kesk-Eesti peavallavanema valimisele jne.

Viljandimaa mõnusa väikelinna populaarseima ettevõtmise tänavuses programmis leidub aga ka mõndagi uut ning  üllatuslikku.

Võhma linna päevad avatakse reedel kell 16, kuid ettevõtmised algavad juba hommikutundidest. Tänavuste Võhma linna päevade kohta sobivad  hästi Hando Runneli luuleraed „Ei saa me läbi Lätita”. Kaasa löövad külalised Kuramaa sõpruslinnast Stendest, kus nagu Võhmaski on elanikke paari tuhande ringis.

„Linna päevade programmi mahuvad ka „Läti päevad” ning lõunanaabrite isetegevuslaste kontsert. Käsitöölaadal pakuvad lõunanaabrid ka oma rahvakunstimeistrite tehtud esemeid. Kuuldavasti on veidi Läti teemat oma naljakavasse pookinud ka värske estraadipaar Henrik Normann ja Eduard Toman, kes laupäeva õhtul publiku ette astuvad,” tutvustas Võhma abilinnapea Aare Järvik.

Kohalikest etlejatest sisustavad linnapäevi Pilistvere pillimehed, Maarika laululapsed, kes on saavutanud edu mitmel konkursil, näitering Rassijad ning mitmed teised kollektiivid Võhmast ning selle ümbrusest.

Sportliku mitmekülgsust lisavad  reedene jalgpallimatš Võhma ja Põltsamaa veteranide vahel. Laupäeval kell 16 saab teoks „Võhma rammumees 2011”. Osavust ja tugevust on vaja ka Kesk-Eesti peavallavanema valimistel. Oma tiitlit asub kaitsma Suure-Jaani vallavanem Tõnu Aavsalu.

Tavakohaselt annavad värvika panuse linnapäevade õnnestumisse osaühing Eesti eesotsas omaniku Peter Wüthrichiga. Avatud on näitus erineva suuruse ja väljanägemisega küünaldest. Ettevõtte territooriumil ootavad lapsi  põnevad atraktsioonid, kusjuures sõita saab ka mängrongiga. Võimalus on käsitöötubades meisterdada ning uudistada. Emadele-isadele, kes tahavad linnapäevadel veidi isekeskis ringi vaadata, pakutakse lastehoiuteenust.
Linnapäevadel kuulutakse välja Võhma kolme kaunima koduaia omanikud ja kaunima väljanägemise ja ümbrusega asutus. Kes ostavad  Võhmat tutvustava voldiku või pääsmed õhtustele kontsertidele, osalevad loosimises, mille auhinnad on sponsoritelt.

Hilisemate tundide muusikalise meeleolu loomiseks ja tantsuks esinevad ansamblid Noorkuu, Regatt, Riff ha Traffic. Punkti paneb linnapäevadele aga laupäevaöine ilutulestik.

„Iseäranis suurt rõõmu teeb asjaolu, et linnapäevadeks valmis uus laulava, mille ehitamist rahastati Eesti–Läti ühisprojekti „Conneting Võhma and Stende” raames,” ütles abilinnapea Aare Järvik.

Jaan Lukas

Pokumaal on nädalavahetusel puuskulptuuride festival

Laupäeval, 30. juulil kell 12 algab Pokumaal puuskulptuuride festival. Vaadatakse üle Pokumaale kogunenud puuskulptuuride valmistajate looming ja antakse sellele hinnang. Näeb loojaid töös ja koos žüriiga valitakse välja kõige toredam puuskulptuur.

Päev on mõeldud kogu perele.

31. juulil on Pokumaal puidust mänguasjade valmistamise päev. Kell 12 ja kell 14 õpetavad meistrid lapsi ja vanemaid huvitavaid puust mänguasju valmistama.

Kõik sepad on taas oodatud Roosna-Allikule

5.-6. augustil toimuvad Roosna-Alliku vallas Kaarukal VI seppade päevad.

Huvilised saavad kahe päeva jooksul aimu sepatööst ja võivad ka ise kätt proovida. Müügil on sepised.

Kaasa lööma on oodatud kõik sepad: ka pottsepad, puussepad, kullassepad jne.

Seppade päevad, avatakse reedel, 5. augustil kell 10. Seejärel pääseb ka õpitubadesse uudistama.Päev lõpetatakse elava muusika ja ühislaulmisega.

Laupäeval, 6. augustil töötavad õpitoad kella 10–14. Seejärel algab kultuuriprogramm, millesse mahub nii teatrit kui ka pillilugusid.Päeva korraldab MTÜ Eestimaa Sepad.

Rohkem infot: www.jarva.ee.

Konguta korraldab omadele ja külalistele rattamatka

6. augustil toimub Konguta jalgrattamatk, kuhu korraldajad ootavad kõiki suuri ja väikesi vallaelanikke ja külalisi.
Läbitav teekond on umbes 25 kilomeetrit pikk, väiksematele rattasõpradele 10 kilomeetrit.

Kogunetakse Annikorus hommikul kell 10, üheskoos sõidetaks Külaaseme platsile, peatudes enne Aru mõisa, Aru metsa piknikukoha ning Aru valla-, ministeeriumi- ja algkoolihoone juures. Külaaseme platsil on väike piknik, mille järel saadetakse väiksemad ratturid bussiga tagasiteele, suuremad spordisõbrad peatuvad tagasiteel Alt-Laari linnamäel ja sealt viib metsarada tagasi Annikorru.

Igas peatuspunktis toimub lühike viktoriin kohaliku elu kohta. Lõpp-peatuses pakutakse kõigile osavõtjatele kehakinnitust. Meenetega tunnustatakse viktoriinivõitjaid.

Rohkem infot: www.konguta.ee

 

Maanteemuuseum kutsub sünnipäevapeole

Maanteemuuseum kutsub kõiki homme, 29. juulil sünnipäevapeole.

29. juulil möödub 11 aastat päevast, mil toimus Eesti Maanteemuuseumi asutamiskoosolek. Selle päeva tähistamiseks korraldab muuseum sünnipäevapeo.

Kui tavapäraselt sulgeb muuseum õhtul kell 20 külastajatele uksed, siis sünnipäeval sel kellaajal sigimine ja sagimine just algabki. Kõigil on võimalik osaleda peo töötubades: kõrtsi ja peoplatsi kaunistamises, enda ehtimises, pillide hääldepuhumises, lauahüppamises ning laulu- ja tantsumängude õppimises.

Päikeseloojangul kell 21.49 algab kõrtsi ees pidu ja mängib ansambel Dialekt.

Peole saavad priipääsme kõik 29. juuli sünnipäevalapsed. Igale külastajale on magus üllatus. Sissepääs muuseumipiletiga.

Täpsem kava on maanteemuuseumi kodulehel http://muuseum.mnt.ee.

Terviseamet soovitab metsaande toorelt mitte süüa

Põistang-paelussiga nakatumise vältimiseks soovitab terviseamet vältida tooreste metsaandide söömist ja pesta pärast metsas käimist hoolega käsi. Ohtlikku haigusse naktumise ärahoidmiseks tuleks marjad ja seened enne kuumtöötlemist puhtaks pesta. Soovitatav on tarvitada metsaande toiduks pärast kuumtöötlemist, sest moosikeetmise ja seente kupatamise järel parasiidi munad hävivad.

Küsimustele, mis haigus on ehhinokokoos, keda ja mil moel see haigus ohustab, annab vastused terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar.

Kes on põistangtõve tekitajate kandjateks ja kuidas nad levivad?
Põistang-paelussi kandjateks on mets- ja koduloomad, eeskätt rebased, hundid, põdrad, hirved, kährikkoerad, harvem koerad, lambad, sead, lehmad jt. Parasiitide ringlusse võivad juhuslikult sattuda inimesed ja närilised, ennekõike hiired. Nakatunud looma väljaheitesse ilmuvad põistang-paelussi munad 5-7 nädalat pärast nakatumist ning pärast seda eritab loom neid roojaga. Roojaga väliskeskkonda (taimedele, marjadele, seentele, vette jm) sattunud munad säilivad eluvõimelistena mitu kuud ja pinnases aasta.

Kuidas inimene nakatub ?
Marjade ja seente korjamisel ning hilisemal tooreste metsaandide söömisel satuvad parasiidi munad kätele ja sealt suhu.

Kui tõsine haigus on põistangtõbi?
Põistangtõbi on raske haigus. Selle lõimetusperioodi pikkuseks on üks kuni mitu aastat. Inimese seedetraktis vabanevad munadest haigustekitajad, tungivad läbi sooleseina vereringesse ning kahjustavad eeskätt maksa ning harvem kopse, aju või kõhukelmet.Vastus küsimusele, kas inimene võib nakatuda tooreid metsaande süües, on jah.

Kui sageli on inimesed nakatunud põistangtõppe?
Põistangtõppe haigestumist on Eestis esinenud väga harva ja ainult üksikjuhtudel – viimase kahekümne aasta jooksul on kohaliku päritoluga põistangtõbe esinenud ainult kolmel inimesel. Seega on inimese põistangtõppe nakatumise tõenäosus Eestis väga väike.

Sirje Niitra

Tarbija24.ee

 

Pühajärve XIV puhkpillipäevad saavad tänasega hoo sisse

Pühajärve puhkpillipäevad said avalöögi teisipäeval ja lõpevad pühapäeval, 31. juulil.

Täna kell 19 tasub muusikahuvilistel seada sammud Hellenurme mõisaparki, kus saab nautida Pühajärve puhkpilliorkestri mängu.

Homme, 29. juulil kell 14 avatakse puhkpillipäevad ametlikult Pühajärve-Rõngu puhkpilliorkestri kontserdiga Pühajärve põhikooli aulas. Õhtul kell 19 astub üles Sigulda noorteorkester Silversound (Pühajärve puhkekodu pargis), kell 21 vaskpillikvintett Silver Brass (Pühajärve põhikooli aulas).

Laupäeval, 30. juulil esineb Sigulda noorteorkester Silversound Otepää kultuurikeskuses. Saab nautida vabaõhukontserti Otepää lipuväljakul: kell 15 esineb Orissaare muusikakooli brass; kell 15.45 Otepää tromboonikvartett (Edgari trahteri rõdu); kell 16 Pühajärve-Rõngu puhkpilliorkester.

Kell 19 algab puhkpillipäevade koondorkestri kontsert Rõngu Mihkli kirikus.

Pühapäeval, 31. juulil kell 11 on jumalateenistus Otepää Maarja kirikus, kus esineb Kose pasunakoor. Kell 12.30 astub  samas üles puhkpillipäevade koondorkester. Pühajärve XIV puhkpillipäevade koondorkestrit juhatavad Bert Langeler, Kahro Kivilo ja Arno Anton.

Rohkem infot leiab Otepää valla kodulehelt. Kõik kontserdid on tasuta.

 

Suitsusaunanädal jätkub täna lihasuitsutamise õpitoaga

Eelmisel laupäeval alanud Haanjamaa suitsusauna nädal jätkub täna lihasuitsutamise meistriklassi, reedese saunafilmide öö ning laupäevase suitsusaunapäevaga.

Paljudes paikades kadunud suitsusaunatraditsioon on Vanal Võrumaal, sealhulgas Haanja kandis endiselt väga elujõuline. Suitsusaun kui vanim säilinud saunatüüp kuulub oma tavade, tarkuste ning tervistava mõjuga inimeste igapäevaellu ka praegu.

Laupäeval sai suitsusauna mõnu Haanjamaal tunda ligi 50 külalist, suitsusaunapäeva üritustel osales kokku üle 120 külalise.

Täna toimub Haanjas Mooska talus neljas suitsusaunas liha suitsutamise meistriklass, mida juhatab talu perenaine Eda Veeroja. Meistriklassi vastu oli huvi nii suur, et 17 kohta said täis vähem kui päevaga.

„Huvilisi on üle Eesti, sealhulgas nii muuseumitöötajaid, etnolooge kui ka talunikke, kes ise liha suitsutanud,” lausus Eda Veeroja. „Huvi on nii suur, et paljud soovijad peavad ootama järgmist meistriklassi, mis toimub juba sügisel.”

23.-30. juulini toimuval Haanimaa suitsusauna nädalal avanevad külalistele Hartsmäe, Hurda, Kõivsaare, Mooska, Näki, Suhka, Meldre, Alasumäe ja Puspuri talu uksed. Suitsusaunanädalat korraldab koos saunaperedega Haanja kultuurikoda.

Lisainfo Ivi Rausilt meiliaadressil ivi.rausi@gmail.com ja telefonil 5305 4164.

Rehielamused Harjumaa muuseumis

Kuni septembri keskpaigani saab Harjumaa muuseumis tutvuda näitusega „Rehielamused”.

Väljapanekus vaadeldakse rehemaja mitme nurga alt. Koostajate peamine eesmärk on tutvustada erinevaid vaateid rehemaja olemusele, aga ehk saab mõni majaomanik ka praktilist kasu.

Rehemaja kajastatakse kui erinevate distsipliinide uurimisobjekti. Antakse ülevaade rehemajade kujunemisloost. Samas on üks osa uurijad püüdnud rehemajade olemuseni jõuda, arvutades rehetubade keskmist pindala ja hoonetüüpide esinemissagedust – nii võib rääkida ka rehemajade statistikast.

Hoone soojuspidavust ja külmasildu analüüsivad termopildid lisavad rehemajale füüsiku perspektiivi. Ehk ergutavad termopildid inimesi mõtlema sellele, et kindlasti leidub ka nende kodus mõni nurk või seinapragu, millest soojus mühinal välja pääseb.

Tuletatakse meelde, et inimesed pole majade ainsad elanikud ning nii nagu inimesed mõjutavad oma keskkonda, jätab ka putukate, näriliste ja seente elutegevus jälje. Nähes, kui hävitavalt putukad puidule mõjuda võivad, kontrollitakse ehk ka oma maja üle.

Rehemaja kui sümboli muutumist ajas aitavad hästi markeerida mitme kunstniku teosed. On tähelepanuväärne, et kuigi juba ammu puudub praktiline põhjus rehemaju ehitada, püstitatakse veel 21. sajandilgi hooneid, mis ühel või teisel moel meenutavad traditsioonilist taluarhitektuuri.

Näituse on koostanud Liisi Taimre ja kujundanud Malle Valli ja Marili Toome.

Viljandi on pärimuslike rütmide rüppes

Täna kell 13.00 avatav XIX Viljandi pärimusmuusika festival meelitab rütmidest pakatava programmiga kokku tõenäoliselt tuhandeid muusikasõpru nii lähedalt kui kaugelt.

Avamisel esinevad ansamblid Paabel ja Ensemble Shanbehzadeh Iraanist. Lisaks astuvad lavale muusikud Reigo Ahven, Silver Sepp ja Toomas Ojasaar ning kümned teised tantsudest ja rütmidest tulvil noored inimesed. Avamisel püütakse leida vastuseid küsimustele: Mis oleks saanud, kui trummid oleksid mujalt meile jõudnud tuhandeid aastaid tagasi? Kuidas sel juhul kõlaks reinlender või kuidas tantsitaks labajalga?

Festivali põhiprogrammis on 70 kontserdi, millele lisanduvad kümned ülesastumised Rohelisel vabalaval ja tänavanurkadel. Eesti esinejate kõrval on esindatud India, Senegali, Iraani, Dominikaani Vabariigi, Hispaania, Suurbritannia, Venemaa, Läti, Rootsi, Norra, Taani, Belgia ja mitme teise maa muusikud.

Traditsiooniliselt on huvilised oodatud ka õpitubadesse, ööülikooli, regilaulupessa, muinasjututuppa, pillilaadale ja käsitööhoovi. Koostöös PÖFF-iga on taaskord kavas muusikafilmide programm.

Festivali pealiku Ando Kivibergi sõnul annab piletite ja passide eelmüük alust uskuda, et inimeste huvi Eesti suurima pärimuspeo vastu püsib ning ees seisab taas üks rahvarohke ning elamusteküllane festival. “See teeb loomulikult rõõmu, sest elujõuline festival on parimaks kinnituseks, et 1990. aastate algul ette võetud töö — tugevdada eestlaste muusikalist emakeelt — on vilja kandnud. Aastatega on pärimusmuusika harrastajate hulk tohutult kasvanud ning me oleme saanud terve põlvkonna muusikuid, kelle jaoks pärimusmuusika on elukutse, olgu siis õpetaja või artistina,” rääkis Kiviberg. Loe edasi: Viljandi on pärimuslike rütmide rüppes

Suvi Tamula rannas on möödunud rahulikult

27. juuli keskpäeval oli Võru Tamula rannas õhusooja 27 kraadi ja veesooja 25 kraadi. Sel päeval tööl olnud vetelpäästjate Joonas Trolla ja Innar Ploomi väitel on võrulaste populaarsemas supluskohas suvi möödunud rahulikult.

Enamasti on sel suvel Tamula rannas lehvinud ujumist lubav roheline lipp. Ujumist mittesoovitav kollane lipp lehvis jaanipäeva paiku, põhjuseks oli vaid tunni ajaga roheliseks muutunud vesi. Koheselt võetud veeproovid saadeti laborisse, kust saadi kinnitus, et vesi on ohutu. Juba järgmisel hetkel lehvis vetelpäästetorni küljes ka roheline lipp.

„Kõige sagedasem mure rannas on asjade kaotamine,“ märkis Trolla. Inimesed tulevad tihti küsima, kas midagi on leitud. Vetelpäästjate juurde jõuavad aga vaid väga üksikud asjad, enamasti need, mis vetelpäästjad ise koristades maast leiavad. Hetkel on omanike ootel mõned rahakotid. Suve jooksul on kadunud ka kolm kuni neli last, kes on siiski kiiresti üles leitud. Lapsevanemad suudavad oma last päris hästi kirjeldada ning abi on olnud ka binoklist, mis lapsevanemale laenatakse.

Kiirabi on sel suvel Tamula randa kutsutud viiel kuni kuuel korral, põhjuseks on olnud suuremad haavad ja üks jalaluu mõra. Olgu öeldud, et ka intervjuu ajal tuli vetelpäästjatel joosta abi andma kuumarabanduse saanud tüdrukule. Kuigi tüdruk toibus üsna kiiresti, kutsuti igaks juhuks kohale kiirabi, kes tüdruku enda hoole alla võttis. Vetelpäästja Innar Ploomi selle suve tõsisem juhtum oli siis, kui üks tüdruk, kes ujuda ei osanud, läks kummimadratsiga ümber. Õnneks päästis lähedal olnud mees tüdruku. Vetelpäästjatel endil pole sel suvel veel kedagi päästa tulnud. Ploom kiitis inimesi, kes on üsna tähelepanelikud ja märkis, et kahekesi tervet randa jälgida on väga keeruline. Loe edasi: Suvi Tamula rannas on möödunud rahulikult