Päev: 27. november 2010

Võrumaalased sooviksid saada 100 protsenti
rohelist pilootpiirkonda

Üle 20 võrumaalase kogunes täna Haanja rahvamajja, et välja käia oma mõtteid Eesti kasvuvisioon 2018 kokkupanekuks. Töögruppides arutati põhjalikumalt väärtuste ja rohelise majanduse teemal ning jõuti allpool toodud tulemusteni.

Väärtused

Visiooni täpsustus: Kaasav, isikut toetav, koostööaldis ning eestlaste väärtusi kaitsev
ühiskond, mis on valmis aruteluks.

Fotod: Anti Allas

Visiooni täitumiseks tuleks astuda järgmised sammud:

  1. Paremini sõnastada eestlaste väärtused
  2. Maailmas edukas Eesti on endaks jäänud, mitte lahustunud Eesti – maakondlik prioriteet
  3. Suunata raha väärtuste kaitsmisse
  4. Paremini sõnastada kohalikud väärtused
  5. Valimisdebatid eestlaste väärtuste teemal

Roheline majandus

Visiooni täpsustus: Eesti on aastaks 2018 roheline riik, e-riigiga paralleelselt areneme ö-riigiks ehk ökoriigiks.

  1. Tavainimeste rohelise teadlikkuse tõstmine – miks öko on parem
  2. Kõik otsustustasandid alates üksikindiviidist ja kogukonnast kuni riigini langetavad igapäevaseid otsuseid lähtudes ökoloogilisest aspektist
  3. Roheliseks riigiks muutmise jõuline kommunikeerimine Eestist väljapoole
  4. Rohelise ehk jätkusuutliku teadmussiirde eelisarendamine
  5. Hajaasustuse ja lokaalsete majandusmudelite edendamine
  6. Regionaalsete “100% roheliste” pilootprojektide alustamine – maakondlik
    prioriteet
  7. Taastuvenergial tugineva transpordi- ja logistikasüsteemide arendamine
  8. Rahvuslikel väärtustel põhineva loomemajanduse prioriteetne toetamine
  9. Müügikanalite leidmine Eestis toodetavale rohelisele energiale ja ökoloogiliselt puhtale toidule
  10. Puhta toidu programm, st kogu riigi põllumajanduse muutmine täies mahus mahedaks
  11. Taastuvenergia programm, sh targa energiavõrgu loomise ja tavamajapidamiste muutumine energiatootjateks taastuvenergia kasutamise üleminekutariifide abil
  12. Ökoloogilise ja energiatõhusa ehituse programm

Aastaks 2018 tahaksid võrumaalased säilitada:

  • Kohalik, rahvuslik omapära; keele, kultuur ja ugrimugrilik olemus, iseendaks jäämine
  • Hajaasustus ja kogukondlik ühiskonnamudel
  • Energeetiline sõltumatus innovaatilisel moel
  • Algatusvõime
  • Haritus

Aastaks 2018 soovivad võrumaalased lahti saada järgmistest nähtustest ühiskonnas:

  • Partokraatia, bürokraatlik ülereglemeteeritus
  • Röövkapitalism
  • Mürkidel ja kemikaalidel põhinev majandus ja tööstus
  • Ajupesu (kollane media)
  • Liigne orienteeritus edule (majandus)
  • Projektipõhisus

Sammud 2018. aastani:

  • Kogukonnapõhine tegutsemine; kogukondade tugevdamine ja mõistlikum haldussüsteem
  • Öko-Eesti realiseerumine koos mõjudega
  • Eduühiskonna mudelist väljakasvamine ja keskendumine iseendale nii isiksuse kui ka riigi tasandil
  • Eneseteostuse võimalus kodukohas
  • Väärtuskesksem haridus ja vabaharidus

Tapal avatakse kiriku mängu- ja palvetuba

Tapa Jakobi kirik avab pühapäeval laste  mängu- ja palvetoa. Need pühitsetakse sisse homme, esimese advendi jumalateenistusel kell 10.  Palvetoa uksed jäävad avatuks kõikidele soovijatele. Pärast jumalateenistust on kell 12 tasuta kontsert, kus esineb vanamuusikaansambel Rondellus. Kell 15.15 toimub protsessioon ning kell 15.30 süüdatakse esimene advendiküünal Tapa linna keskväljakul.

Projekti kogumaksumus oli 55 000 krooni, finantseerimist toetas Tapa sõpruslinna Preetzi kiriku kogudus.

Täna selguvad parimad uued tantsud

  Täna toimub Tallinnas Salme Kultuurikeskuses avaliku kontserdina uute tantsude konkurss,  mille eesmärk on saada uut, eesti rahvatantsust lähtuvat repertuaari kogu Eesti tantsuperele. Konkurss kuulutati välja sügisel ja sinna saabus videole salvestatuna 81 uut tantsu. Neist valis žürii välja 47 huvitavamat.

 “Konkurssi iseloomustabki rekordiline uute tantsude arv ja tantsuõpetajate suur soov ise tantse luua,” rääkis Rahvakultuuri Arendus-ja Koolituskeskuse tantsu peaspetsialist Ülle Feršel. Edasipääsenute seas on tantse nii laste- nais- kui segarühmadele ja ka soolopaaridele.

 Täna kella 18ks otsustab kümneliikmeline žürii, millised neist on parimad.

 Konkursi korraldavad Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts. Sellega tähistatakse  Tuljaku looja ja rahvatantsude koguja Anna Raudkatsi 125. sünniaastapäeva. Uute tantsude konkursid toimuvad iga kahe aasta tagant, et leida uusi tantse tantsupidudele ning rikastada tantsurühmade repertuaarivalikut.

Viljandimaa jahimehed ehitasid loodusmaja

Halliste jahimehed said vallalt rendile maja ja asusid seda renoveerima. Hiljuti lõppes uuenduskuuri esimene järk, milleks saadi tuge nii Leader-programmist kui panustati ise.

 Igal jahimehel oli kohustus töötada kaks päeva, aga tegelikult oldi rakkes märksa pikemalt.  Nad võtsid maha vana katuse ja maja voodri, värvisid seinalauad, paigaldasid tuulekastid ning tegid kööki lauad ja pingid.

Eesti-aegset maja taastades eemaldati toaseintelt vana krohv ja krohvimatid, et uhked palkseinad jälle nähtavale tuua. E.R.O Ehituse töömehed panid uue katuse, puitaknad ja -uksed, parandasid ahju ning paigaldasid elektrijuhtmestiku. Samuti ehitati maja ette katusealune veranda.

Eesti riik ehitas kõnealuse maja Vabadussõjast osavõtnule 1935. aastal ja seda teatakse seniajani kui Soldati maja. Saatuse keerdkäikudes jäi Tilla külas asuv koht omanikuta ning vald võttis selle enda hoolde. Küttidele koduks ehk tasuta rendile anti see Halliste jahimeeste seltsi juhatuse esimehe Tõnu Tuki sõnutsi viis aastat tagasi. Tukk meenutas, et koht oli siis räämas ja võssa kasvanud.

 Järgmise projektiga soovitakse rajada teisele korrusele viiv trepp ning soojustada tühi katusealune, et seal saaks magada. Lagunenud aida-lauda asemele on kavas ehitada maakividest ja vanadest palkidest saun ning seminariruum. Loodusmajas saavad ööbida nii välismaalt kui ümbruskonnast tulnud jahimehed. Samuti on kavas lastele ja noortele looduslaagreid korraldada. Sel eesmärgil mõlgub mõttes teha matkarada, kus saaks taimi, linde ja loomi tutvustada.

Allikas ajaleht Sakala

Regilaulutekstid ja rahvapärane viiulimäng kolisid internetti

Valminud on Eestis ainulaadne netikogumik eestiviiul.rahvamuusika.ee, mis on mõeldud kasutamiseks kõigile rahvamuusika huvilistele ja ka professionaalidele. Eripäraks on see, et kogumik ei saa iial valmis (nagu Tallinna linngi), siia lisanduvad pea iga päev uute lugude, artiklite, salvestuste, videodega. jne. Eesmärgiks on noodistada kõik Eesti Rahvaluule Arhiivis leiduvad viiulipalad (mida on suurusjärgus u. 670 ühikut) ning riputada need kõigile kasutamiseks koos originaalsalvestatud helinäidetega. Puuduvad helinäited on pärit kaasaajast.

Kogumiku väljaandmist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Raivo Sildoja Pillitöökoda. Sisuline koostööpartner on Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, kelle omandisse kuuluvad originaal-helinäited ja -fotod, mida kogumik sisaldab.

Samuti on internetti kolinud eesti regilaulude andmebaas, mis sisaldab laulutekste kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivi kogudest. Hetkel leiab andmebaasist http://www.folklore.ee/regilaul/ kõik Jakob Hurda ja Eesti Üliõpilaste Seltsi rahvaluulekogude regilaulud – kokku 61 011 teksti, mis on kokku pool Eestis talletatud regilaulutekstidest.

Täna arutatakse maakondades Eesti visiooni 2018

Täna peetakse üle Eesti mõttetalgud, kus iga maakonna helgemad pead arutavad Eesti visiooni aastaks 2018.

Eesti kasvuvisioon 2018 koondab mitut üksteisega seotud teemat – majanduspoliitika, haridus, avatus talentidele ja sisseränne, sotsiaalsüsteem, ühiskond ja väärtused, välispoliitika, riigivalitsemine jne. Visioonis kujundatakse ühisosa, mis annab vajaliku tõuke erinevate valdkondade arenguks.

Visiooni mõttetalgute läbiviimisel on koostööpartneriteks Arengufond, Teeme Ära – Minu Eesti meeskond, kohapealsed eestvedajad, organisatsioonid ja omavalitsusüksused. Erinevalt 2009. aasta mõttetalgutest on osalejate arv mõttetalgutest piiratud, kuid vabalt omas ringis kaasa mõtlema on oodatud kõik. Selleks võta ühendust korraldusmeeskonnaga aadressil kasvuvisioon@minueesti.ee, et saada täpsemad juhised ja kokkuvõtte vorm.

Allikas: minueesti.ee

Teisipäeval toimub metsanduse erialade võrgustikuseminar

Teisipäeval, 30. novembril toimub metsanduse erialade võrgustikuseminar “Metsandusõpe 85: partnerid ning võrgustikud Eestis ja välisilmas”.

Oodatud on kõik metsanduse valdkonna ettevõtjad, metsanduse ja põllumajanduse valdkonna koolid ja koolitajad, huvilised ja partnerid. Osalemine on tasuta. Seminar toimub Pärnumaa kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskuses Tihemetsas Pärnumaal.

Seminari kava leiab www.hariduskeskus.ee ning registreerimine toimub siin: http://creator.zoho.com/kris.sta/seminar/form-perma/seminar/.

Lisainfo: Piret Koorep, tel: 51 68 099, e-post: piret.koorep@hariduskeskus.ee

Põhjarannikul on 38 sentimeetrit lund

Kõige enam on viimastel päevadel lund sadanud Eesti põhjarannikul, kus lumekihi paksus ulatub kohati juba 38 sentimeetrini. Seevastu Lõuna-Eestis on lund päris nirult, Võrus tuli alles paar päeva tagasi  õbluke lumekiht maha.

EMHI ilmavaatluse osakonna juht Külli Loodla ütles, et kõige paksem lumekiht mõõdeti Põhjaranniku lähedal Vanaküla vaatluskohas – 38 sentimeetrit. Palju on sadanud ka saartel.

«Hiiumaal Lugusel oli eile hommikul 30 cm,» sõnas Loodla.

Ilmajaama kodulehel asuv lumekaart näitab, et rohkem ongi sadanud just põhjarannikul ja saartel, seevastu Kesk- ja Lõuna-Eestis piirdub lumekiht minimaalse, 4-9 sentimeetriga.

«Kõige vähem on sadanud Võrus, kus hommikul oli vaid 4 sentimeetrit lund ja Tõllistes sentimeetrit,» märkis Loodla.

Ilmaprognoos lubab lähipäevadeks kerge lumesaju jätkumist, homme sajab peamiselt rannikualadel. Et õhutemperatuur langeb ja ulatub nädalavahetusel päeval 4-9, öösel  9-18 külmakraadini, jääb see lumekiht esialgu pidama.

Karala külaselts kinkis Prantsuse suursaadikule moosi

Kolmapäeval Kuressaares ametlikul visiidil viibinud Prantsusmaa suursaadikuga Eestis Frederic Billetiga kohtunud Karala külaseltsi juht Kaja Juulik kinkis külalisele moosi, kirjutab Vilma Rauniste Meie Maas.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Fotol Prantsusmaa suursaadik Eestis Frederic Billet ja tema abikaasa ning Kuressaare Ametikooli õpetaja, Saaremaa ja Prantsusmaa suhetele alusepanija Kersti Suursaar ja Karala külaseltsi juht Kaja Juulik tutvustamas külalistele Karala õnneraha. Foto: Leo Filippov

Kuna Kaja Juuliku kaudu on Karala külaseltsil olnud juba kolm aastat sõprussuhted Prantsusmaa küla Tremont’ga, siis pidas ta vajalikuks kinkida suursaadikule ja ta prouale paar purki pihlaka-maasikakeedist, mis tänavusel Meie Maa hoidistekonkursil tuli esimeste sekka.

Meenete hulka kuulusid ka Saaremaad, sh Karala küla tutvustav prantsuskeelne voldik ning küla õnneraha. Külaeluedendaja näitas suursaadikule ka kausta, kuhu kahe maa sõpruskülade ühistegemised olid ilusasti kokku kogutud.

“Suursaadik oli väga üllatunud, kuuldes, et nende ühel piirkonnal on siin sõprussidemed ja veel nii pikaaegsed. Mind hämmastas aga see, suursaadik on vähem kui aastaga eesti keele nii selgeks saanud, et saime omavahel eesti keeles vabalt suhelda. Ta tegi meile ettepaneku leida üks Saare maakonda hästi tutvustav raamat, mida võiks tõlkida prantsuse keelde. Suursaadik lubas igati toetada ka meie sõprussuhete arengut,” rääkis Kaja Juulik.

Juulik lisas, et suursaadikul on plaan tulla tuleval aastal Saaremaa ooperipäevadele, mille üks kontsert toimub Karala küla Roopa rannas. “Loodetavasti leiab suursaadik siis aja tulla ka meiega kohtuma. Järgmisel aastal jaanipäeva paiku tuleb meile külla ka grupp prantsuse sõpru.

Nii et meie sidemed Prantsusmaaga üha süvenevad. Ka keele õppimise poole pealt. Tegelikult olime me üks esimesi gruppe, kes prantsuse keelt õppima hakkas. Minu tütar Susanna õpib praegu Prantsusmaal prantsuse keelt ja kui suvel meile külalised tulevad, on tõlk omast külast võtta,” rääkis ettevõtlik ja suure haardega külaaktivist Kaja.

Uue-Antslas otsitakse taga kahte koera

Kolmapäeva, 24. novembri hommikul pääsesid Uue-Antslas lahti ja läksid kaduma kaks koera: suur hundikoer Tseesar ja väiksem must valge rinnaesise ja valgete käppadega bordercollie Tuks. Koertel on rihmad kaelas ja nad jooksevad ilmselt kahekesi koos.

Kui keegi on nimetatud koeri kusagil näinud, palun helistage telefonil 502 1787 või andke teada Kuldre raamatukokku!

Kaie Toobal: Kodukandi tegevus on külade
arengule oluline

Küsimustele vastab tänavu MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant juhiks valitud Kaie Toobal.

Kaie Toobal, töötate MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant tegevjuhina juuli keskpaigast. Milliste probleemide lahendamisest alustasite?

Alustasin avatud suhtlemisest, seda nii Kodukandi meeskonna ja juhatuse liikmetega kui ka maakonnaühenduste esindajatega. Olen kohtunud riigikogu liikmetega, ministeeriumite ja koostööpartnerite esindajatega. Tutvustasin Kodukandi viimase aja tegemisi, plaane aastaks 2011 ning strateegiat aastateks 2008-2013.

Karepal 20. novembril toimunud üldkogul märkisite, et olete nelja kuu jooksul kohtunud mitme ministri ja riigikogu maaelu komisjoniga. Mis oli nende kohtumiste peamine eesmärk?

Siseministriga püüdsime leida lahendusi Kodukandi liikumise võrgustiku tugevdamiseks ja
arutasime koostöövõimalusi regionaalse arengu kaudu. Põllumajandusministriga rääkisime Eesti maaelu arengu koostöövõrgustiku tööshoidmisest ja arendamisest, kogukonna arengu konsulentide rakendamisest, koostööst Leaderiga, samuti meie koostöökokkuleppest järgnevateks aastateks ning Kodukandi uue, 2014-2019. aasta strateegia ettevalmistamisest.
Riigikogu maaelu komisjoni ja kohaliku algatuse toetusrühmaga kõnelesime tuleval aastal toimuvast Eesti külade 9. maapäevast, selle eesmärgist, teemadest ja rahastamisest. Loe edasi: Kaie Toobal: Kodukandi tegevus on külade
arengule oluline