MTÜ Võru Folkloorifestival kutsub osa saama toredast ja “ummamuudu” festivalist, mis toimub tänavu suvel 26. korda 8.-11. juulini.
Loe edasi: REGISTREERIMINE VÕRU PÄRIMUSTANTSU FESTIVALILE AVATUDREGISTREERIMINE VÕRU PÄRIMUSTANTSU FESTIVALILE AVATUD
Silt: Võru folkloorifestival
Võru folkloorifestival kutsub maamärke köitma
Esmaspäeva õhtul kell 21 kutsub Võru folkloorifestivali meeskond tervitama festivalinädalat ja tähistama kolme maamärki.
Selle aasta festival kannab pealkirja “Millest rikkad, sellest helded”. Oma rikkuse märkamiseks ja märkimiseks kutsubki meeskond tulema välja esmaspäeva õhtul kell 21 ja märgistama väepaeltega mõned Võru linna ja Võrumaa väekad paiga. Meeskond on esimesteks märkideks välja valinud hoolimise, sõna ja heli märgid. Nii käiakse esmaspäeva õhtul läbi kolm paika: Võru Katariina kirik, Kreutzwaldi kuju ja Teppo lõõtsatalu.
Kreutzwald pani vanad eesti muinaslood Kalevipojast ilusasse keelde. Ja eristuvad ju me oma August Teppo meisterdatud lõõtsad teistest ülimalt puhta heli ja kauni tämbri ehk teppo timmi poolest. Teppo on siinkandi Stradivarius. Las see kõlab liiga uhkeldavalt. Aga kui me nii tunneme? Sel aastal on August Teppo 140. sünniaastapäev.
Üks maamärk, mida Võrru tulija näeb, on Katariina kirik. Väärikas paik, mille üle uhkust tunneme, seda hoolimata tulija usutunnistusest või veendumustest. Kiriku maja olukord pole kiita, usk seal sees aga tugev. Ta kannab hoolimise ja jagamise tunnet. Kas teeme ta koos Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks korda?
Väepaelu nendesse paikadesse hakati punuma juba rahvusvahelisel tantsupäeval aprillikuus, jätkati Võru linna ja Lasva valla jaanituledel. Nii igapäevaselt on väepaelad pikenenud.
Korraldajate sõnul on nad rõõmsad, kui iga festivali külaline nendega esmaspäeva õhtul kell 21 algaval retkel kaasa lööb. Aga veelgi enam, mõtleb, milline on tema jaoks see kõige-kõige suurem rikkus, mida jagada. Nii saab 8.-12. juulini toimuva XXI Võru folkloorifestivali idee kõige paremini edasi kantud ja me ise veel rikkamaks.
Parimad lõõtsamängijad valmistuvad Teppo võistumängimiseks
Algas Eestimaa parimate lõõtsamängijate registreerumine XXI Võru Folkloorifestivalil toimuvale traditsioonilisele teppo tüüpi lõõtsade võistumängimisele. Ühtlasi tähistatakse võistumängimisega pillimeistri 140. sünniaastapäeva. Väga pika ajalooga võistumängimine on 8.-12. juulini toimuva XXI Võru Folkloorifestivali „Millest rikkad, sellest helded“ üks tähtsündmus, kuhu igal aastal on kogunenud üle kolmekümne lõõtsamängija üle kogu Eesti. Sel korral toimub võistumängimine 11. juulil.
Tavapäraselt saab võistelda neljas erinevas kategoorias:
- ALGAJAD – mängijad, kes on vaid aasta lõõtspillimängu õppinud;
- NOORED – vanuses kuni 20 aastat;
- TÄISKASVANUD – alates 21. eluaastast;
- ÄSSAD – täiskasvanute klassis 1., 2. või 3. koha võitnud mängijad.
Mullu võitis võistumängimise Põlvast pärit Toomas Ojasaar, kel oli see juba kolmas võit selles võistlusklassis. Kolmekordne ässade klassi võitja pälvib lõõtsakuninga tiitli. Seega sai Toomas Ojassaarest üldse kolmas lõõtsakuningas lõõtsa võistumängimise pikas ajaloos Aivar Teppo ja Juhan Uppini kõrval.
Loe edasi: Parimad lõõtsamängijad valmistuvad Teppo võistumängimiseks
Festival tuli öösel Võrru jutulõnga kerides
Vastu tänast tekkisid Võru linna keskväljakule ja linna peatänavale puude otsa jutukerad, mis viivad kesklinnast kultuurikeskusesse Kannel. Sel moel tuli linna homme algav XX Võru Folkloorifestival “Lugu”.
Jutukerad ühendavad kahte festivali tegevuste põhikohta – kesklinnas asuvat vabalava Kandle aiaga, kus toimuvad suuremad kontserdid.
“Tahtsime juba enne festivali suunata kohalikud inimesed arutelule, mida üks nii suur pidu üldse tähendab,” ütles festivali tegevjuht Kadri Valner. “Tegu ei ole ju pelgalt viis päeva kestva tantsupeoga, vaid siin põimuvad erinevate rahvaste kultuurid, nende lood ja laulud. Lugulaulud, kui soovite.”
16.-20. juulini toimuva juubelifestivali ajal saab linna külaline osaleda mitmekümnel kontserdil ja tantsutoas, kuhu lisaks Eesti esinejatele on kutsutud tantsurühmad Mordvast, Prantsusmaalt, Baskimaalt, Slovakkiast, Lätist ja Austriast. Võru Folkloorifestival on suurim iga-aastane rahvatantsu-keskne rahvusvaheline festival Eestis, järgmine tänavune suur tantsupidu pärast tantsupidu.
Festivali läbiv teema “Lugu” tutvustab nende rahvaste kultuuri läbi traditsiooniliste tantsude, rahvussöökide ning pärimuslike lugude õhtutega, millest paljud on kokku kogunud Eestimaa parim muinasjutuvestja Piret Päär. Lisaks festivalikülaliste lugude räägivad omi jutte ja viivad uudistajad Võru linnas ringi uitama mitmed siinsed kultuuri- ja kogukonnategelased.
Loomulikult on lisaks tavapärastele kontsertidele festivalikavas ka külaliste jaoks armsaks saanud Tänavatants, mille tantsud seab üldtantsupeol liigijuht olnud ja seal parima tantsuseade eest Kristjan Toropi stipendiumi pälvinud Võru tantsuõpetaja Maire Udras. Samuti õhtulaulud Tamula järve rannal, mitmed simmanid, rahvuslõuna. Kolmel päeval on avatud käsitöölaat ning õhtuti saab näha Matsalu loodusfilmide festivali võidufilme. Traditsiooniliselt on üks olulisim tunnusüritus le Eesti kokku tulevate lõõtsamängijate võistumängimine Teppo tüüpi lõõtsadel. Seda täiendavad simmanid Teppo lõõtsatalus ning lõõtsa ööülikool.
Festival ei toimu ainult Võru linnas, vaid laieneb Maapäevadel tervesse maakonda.
Parimad lõõtsamängijad valmistuvad Teppo võistumängimiseks
Algas Eestimaa parimate lõõtsamängijate registreerumine 19. juulil toimuvale traditsioonilisele teppo tüüpi lõõtsade võistumängimisele tänavu juubelit tähistaval Võru folkloorifestivalil.
Väga pika ajalooga võistumängimine on 16.-20. juulini toimuva XX Võru Folkloorifestivali üks tähtsündmus, kuhu igal aastal on kogunenud üle kolmekümne lõõtsamängija üle kogu Eesti.
Tavapäraselt saab võistelda neljas erinevas kategoorias:
ALGAJAD – mängijad, kes on vaid aasta lõõtspillimängu õppinud;
NOORED – vanuses kuni 20 aastat;
TÄISKASVANUD – alates 21. eluaastast;
ÄSSAD – täiskasvanute klassis 1., 2. või 3. koha võitnud mängijad. Loe edasi: Parimad lõõtsamängijad valmistuvad Teppo võistumängimiseks
XX Võru Folkloorifestival avab pühapäeval hooaja
XX Võru Folkloorifestival avab hooaja pühapäeval, 26. jaanuaril kell 16 Võru Kandles Venemaa folklooriansambli Skaz (tõlkes: Lugu) kontserdiga.
17.-20. juulini toimuv XX Võru Folkloorifestival kannab nime “Lugu”.
Festivali tegevjuht Kadri Valner: ”Lool on hea vägi, ta paneb kuulama ja mõtlema. Ta vajab kahte poolt ja on oluline nii rääkijale kui kuulajale. Kui kokku saavad erinevad lood, võivad neist saada laulud või tantsud või lugulaulud.”
Neist lugudest saabki kokku XX festival, kuhu täna oodatakse rahvatantsurühmi ning pillimehi lisaks Eestile ka Mehhikost, Indiast, Montenegrost, Kolumbiast, Prantsusmaalt, Slovakkiast, Austriast, Lätist.
”Meeldiv on, et festival on rahvusvaheliselt täna nii tuntud, et saame vastu võtta vaid iga kuuenda soovija,” tõdes Valner. See on märk pikaaegsest traditsioonist ning heast ettevalmistustööst. Mullu võeti Võru folkloorifestival UNESCO juures tegutseva festivalide organisatsiooni CIOFF nimekirja.
Festivalihooaja avab selle aasta tunnuslausega samanimeline folklooriansambel Skaz Venemaalt Pihkva oblastist. Ansambel loodi 1977. aastal. Tegemist on unikaalse ja eksperimenteeriva kollektiiviga, kes on tõestanud, et vene rahvalike muusikainstrumentide loomingulised võimalused on piiritud. Kuigi ansambli loomingupalett põhineb kindlalt rahvuslikkusel, on seda aja jooksul mõjutanud maailmakultuur ning ta on rikastunud uute värvide ja kaasaegse kõlaga. Ansambli tantsugrupis on omavahel ühendatud tants ja näitlejameisterlikkus. Iga tantsunumber jutustab mõnd lugu, seetõttu sobib Skaz eriti hästi avama selleaastast Võru folkloorifestivali hooaega.
XX Võru Folkloorifestival LUGU 16.-20. juuli 2014
Lugude jutustamine on me elus nii loomulik asi, et me mõni kord ei märkagi selle erilisust. Me räägime perele õhtulauas samal päeval toimunust, vanaisa räägib pojapojale oma poisikesepõlvest. Armastajad räägivad loo üksiolemisest jne.
Lool on hea vägi, ta paneb kuulama ja mõtlema. Ta vajab kahte poolt ja on oluline nii rääkijale kui kuulajale.
Kui kokku saavad erinevad lood, võivad neist saada laulud või tantsud või lugulaulud.
Mis saab lugulauludest või tantsulugudest aga siis, kui kokku saavad erinevad rahvad, erinevad kultuurid, kel igal ühel on rääkida oma lugu? Need lood me festivalile toomegi.
Meil on rääkida ka oma lugu – 20 korra saamise ja olemise lugu. Seega vaatame sel korral ka festivaliloo algusesse ja kulgemisse. Ja ehk mõnel hetkel mõtleme ka selle peale, et mis oleks saanud siis, kui see Võrumaa jaoks nii loomulikuna tunduv festivalilugu oleks jäänud sündimata…
Lätlased ja nepaallased lustisid folgilaval
Võru folkloorilaval andsid ühise kontserdi Läti ja Nepaali rahvatantsijad. Kaks täiesti erinevat kultuuri, kuid üks ja sama armastus oma rahva muusika ja tantsu vastu.
Kontserti alustasid lätlased, noored üliõpilased Jelgavast. Triibulised seelikud, valged pluusid,vestid, punased lehvid patsides, lõpmatult pikad kirjud vööd ei tohiks meile, eestlastele, olla võõrad. Tõsi, pastelde asemel kandsid Läti noormehed pikki musti säärikuid. Kui püüda lätlaste tantsu iseloomustada, siis võiks seda teha kolme märksõna abil: tempo, teatraalsus ja rõõm. Noorte tudengite tantsu jälgides oli väga vähe neid hetki, kui mõni tantsujalg lihtsalt põrandal puhkas. Küll keerutati üksi ja koos, joosti ja hüpati ning keerutati jälle. Oleks olnud päris põnev teada, missuguse pulsiga tantsiti pärast 45 minutit esinemist viimast hoogsat tantsu. Lisaks tempole, oli nauditav jälgida ka lätlaste kehakeelt, miimikat. Silmad, kulmud, suu, käed – kõik mängisid tantsule kaasa. Kui meie rahvatantsijad seovad vööd võimalikult kõvasti kinni, et need ikka püsiks, siis Läti neiud lasid mitmes tantsus oma vööd lahti ja nendest said olulised tantsu osad. Ja naeratus, see ei kustunud vist küll kuni viimase tantsuni ühegi noore näolt. Oli tunda, et tantsiti suure rõõmuga. Seega pakkusid lõunanaabrid koduselt tuttavat ja säravat rahvatantsu. Loe edasi: Lätlased ja nepaallased lustisid folgilaval
Tänavune lõõtsaäss on Richard Ott Leitham
Võru folkloorifestivalil pika traditsiooniga lõõtsamängijate jõukatsumise võitis tänavu ässade klassis Richard Ott Leitham.
Kokku võistles Võru Kandle aias lõunamaiselt põletava päikese all 27 mängijat neljas võistlusklassis – noored, algajad, täiskasvanud ja ässad.
Täiskasvanute arvestuse parim oli žürii hinnangul Kristi Kool ning noorte lõõtsamängijate seas Mart Kirotar. Publiku lemmikuks kuulutati aga varasema kahekordse võitja Toomas Ojasaare ülesastumine, mis väljus pisut võistluse raamest.
Lõõtsavõistluse peakorraldaja Priidu Teppo sõnul oli tänavu väga palju uusi mängijaid, kes varem pole Võru lõõtsavõistlusel osalenud. Eraldi väärib välja toomist ka kolme põlvkonna Ruusamäede ülesastumine ühel võistlusel. Loe edasi: Tänavune lõõtsaäss on Richard Ott Leitham
Homme algab taas suurim lõõtsavõistlus Eestimaal
XIX Võru Folkloorifestivalil toimub homme traditsiooniline August Teppo nimeline lõõtsamängijate jõukatsumine ja võib selguda lõõtsakuningas.
Folkloorifestivali ühele tähtsamale üritusele, laupäeval kell 11 Võru Kultuurimajas Kannel algavale võistumängimisele on oodatud enam kui 30 pillimeest üle Eesti. Mullu võistles 34 mängijat neljas vanuseklassis – noored, algajad, täiskasvanud ja ässad. Ässade klassis võidutses Põlvast pärit Toomas Ojasaar, kel oli see teine võit selles võistlusklassis. Kolmekordne võitja pälvib lõõtsakuninga tiitli.
Võistumängimine toimub Eesti kuulsaima lõõtsameistri August Teppo valmistatud lõuna-eesti ehk teppo tüüpi lõõtsadel.
Võru lähedal Loosul 1875. aastal sündinud August Teppo jõudis oma pika elu jooksul valmistada umbes 150 pilli. Viimase neist tegi ta 1959. aastal 84aastasena. Tüüpiline Teppo lõõts on neljarealine ja kolmekooriline. Ühe pilli meisterdamiseks kulus tal umbes kolm kuud, seda talutööde kõrvalt. Teppo lõõtsad tunneb ära erilise kõlatämbri järgi.
Seekordne, juba 19. Võru folkloorifestival toob maailma kohale tantsu- ja rahvamuusikarühmade näol Nepaalist kuni Puerto Riconi, kes sõbralikult segunevad kohalike ja lähemalt tulijatega, andes koos üle 40 kontserdi eri paikades Võrus ja mujal Võrumaal.
Lähemalt kogu festivali kavast vaata http://www.vorufolkloor.ee/et/kava
Ühe laadakärbse jutustus
Kui üks kangesti tüütu kärbes jutustada (veel enam kirjutada) oskaks, jutustaks (kirjutaks) ta Võru folkloorifestivali laadalt järgmise loo:
Ühel päeval, täpsemalt reedel, sai mul maaelust villand ning otsustasin lennata Võru linna. Kuulduste järgi pidi seal olema just sel nädalavahetusel palju head ja paremat ning ma ei pidanudki pettuma. Suitsuvorsti ja singi lõhna tundsin juba kaugelt. Kohale jõudes märkasin, et mitte ainult minul polnud täna linnaluba, hõrgult lõhnava toidu lähedal kohtasin teisigi kärbseid, kes rõõmsalt ringi lendasid. Puhkamiseks meile mahti ei antud, sest niipea kui maandusime singil või vorstil, et laadamuljeid vahetada, viibutati kohe meile käega, et minge aga uudistage laata edasi. Ma siis läksingi.
Esimese hooga maandusin ühe naise õlal, kes parajasti ühele tuttavale ostetud supitirinat näitas. Tuttav kiitis, et ilus triibuline supitirin. Minu arvates on aga supitirinast üksi vähe, supp peab ikka ka sees olema, borš või seljanka või vähemasti frikadellisupp. Nägin, et inimestele ikka süüa pakuti, aga vaevalt jõudsin söögi lähedusse, kui mind jälle eemale juhatati. No mis seal ikka, lendasingi edasi. Loe edasi: Ühe laadakärbse jutustus
Võru folkloorifestival heiskab lipu
Esimest korda on Eesti suurimal iga-aastasel rahvatantsutraditsiooni kandval rahvusvahelisel festivalil õigus tõmmata üles kõige autoriteetsema ülemaailmse folkloorifestivalide organisatsiooni, UNESCO juures tegutseva CIOFFi lipp. Seni ei ole Eestis ja ka Lätis olnud ühtegi regulaarset CIOFFi (International Council of Organizations of Folklore Festivals and Folk Arts) egiidi all toimuvat folkloorifestivali peale kolmes Balti riigis külakorda käiva Baltica.
Seekordne, juba 19. Võru folkloorifestival toob maailma kohale tantsu- ja rahvamuusikarühmade näol Nepaalist kuni Puerto Riconi, kes sõbralikult segunevad kohalike ja lähemalt tulijatega, andes koos üle 40 kontserdi eri paikades Võrus ja ka mujal Võrumaal.
Kollased labajalatantsu jäljed Võru tänavatel juhivad linna keskväljakult „Kandle“ aeda, kus linna läbiva osalejate rongkäigu järel astub neljapäeva õhtul suurel avakontserdil lisaks kõigile oodatud külalisrühmadele üles teadaolevalt maailma esimene vokiorkester. Õhtu lõpeb simmaniga, kus kõik saavad õppida erinevate osalevate maade rahvatantsusid otse originaaleeskujude järgi.
Läbi kõigi festivalipäevade neljapäevast pühapäevani on linna keskväljakul kõigi võrukate ja linna külaliste jaoks festivali käsitöö- ja kunstilaat ning toimuvad vabalava kontserdid. Loomulikult toimub taas legendaarne võistumängimine Teppo tüüpi lõõtsadel, tänavatants ja õhtulaulud Tamula ääres ja palju muud huvitavat.
XIX Võru Folkloorifestival toimub 11.-15. juulini ja kannab sel aastal pealkirja „Teljed“.
Festival tuli öösel Võrru kollaste labajalavalsi sammudega
Täna öösel tekkisid Võru linna kahele tänavale kollased jalajäljed. Ühed viivad linna keskväljakult randa, teised Võru kultuurikeskusesse Kannel.Tegu ei ole tavaliste jalajälgedega, vaid kollaste labajalavalsisammu imiteerivatega.
Sel moel astus linna 11. juulil algav XIX Võru Folkloorifestival “Teljed”.
“Tahtsime varakult näidata, et festival on juba kohal,” ütles festivali tegevjuht Kadri Valner. “Pealegi tegime sel moel väikese ninanipsu kurikaelale, kes päevade kaupa festivalireklaame tulpadelt maha kisub”.
Kollased jalajäljed näitavad esmakordselt festivalile tulijale suuna kätte, kuidas kesklinnast minna teistesse festivalipaikadesse – Kandle aeda ja Tamula järve äärde.
Labajalavalsi jälgi mööda minnes saab kulgeja aga tee lõpus juba ka tantsu selgeks.
XIX Võru Folkloorifestival toimub 11.-15.juulini. Lisaks traditsioonilistele kontsertidele Võrus ja maakonna erinevais paigus kätkeb suvine festivaliprogramm Võru linna läbivat Tänavatantsu, publiku ja esinejate ühised õhtulaule, Eestimaa kuulsaima lõõtsameistri, Võrumaalt pärit August Teppo nimelist eesti lõõtsa võistumängimist, töötubasid, käsitöölaata, kirikukontserte ja noorte muusikute ülesastumisi. Festivalil esineb ligi 400 rahvatantsijat ja -muusikut nii Eestist kui üle maailma.
Lisaks eesti rahvatantsijatele ja -muusikutele osalevad festivalil esinejad Prantsusmaalt Bretagne´ist, Puerto Ricost, Portugalist, Nepaalist, Lätist, Soomest ja Inglismaalt.
Mari rahvalaulud ja tantsud homme Võru folkloorifestivali tantsutoas Haanjas
XIX Võru Folkloorifestival jätkab hooaega tantsutubadega. Homme osaleb sel oma rahvalaulude ja tantsudega mari folklooriansambel Kudõrongõr (Lumikelleuke).
Marimaal Oršanka rajoonis tegutsev ja 1990. aastal asutatud ansambel esitab ekspeditsioonidel kogutud autentset mari folkloori. Nad püüavad elus hoida vanu mari kombeid, erilist rõhku pannakse rahvariiete säilitamisele ja rahvusliku käsitöö arendamisele. Lisaks kohalikule korjatud folkloorile esitatakse ka teiste mari etniliste gruppide vanu rahvalaule, mille seas onvanad kombe-, pulma- ja nekrutilaulud. Lisaks on repertuaaris rahvatantsud, milles domineerivad vanemad turgi rahvaste mõjutustega idamaride tantsud.
Tantsutoas esitatakse laule ja tantse ning õpetatakse neid kõigile huvilistele tähistades sellega ka mari sangari päeva. Loe edasi: Mari rahvalaulud ja tantsud homme Võru folkloorifestivali tantsutoas Haanjas
Müüki jõudsid Võru Folkloorifestivali passid
11.-15. juulini toimuva XIX Võru Folkloorifestivali passid jõudsid müüki Piletilevi müügikohtades ja veebipoes.
Pass tagab festivali ajal sissepääsu kõigile kontsertidele. Vaid rahvuslikule lõunale ja bussireisile peab passiomanik eraldi pileti ostma. Passi saab käepaela vastu vahetada festivali ajal festivalikeskuses, mis asub kultuurimajas “Kannel”.
Festivali passi soodushind on kuni juuni lõpuni 20 eurot, pärast seda tõuseb hind 28 euroni. Festivalile saavad tasuta kõik kuni 7-aastased lapsed (kaasa arvatud). Et vältida lapse vanuse määramisega tekkida võivaid probleeme, palume pöörduda kontserdipaiga piletimüüjate poole, kes panevad dokumendi ettenäitamisel lapsele käepaela.
Lisaks traditsioonilistele kontsertidele Võrus ja maakonna erinevais paigus kätkeb suvine festivaliprogramm Võru linna läbivat Tänavatantsu, publiku ja esinejate ühised õhtulaule, Eestimaa kuulsaima lõõtsameistri, Võrumaalt pärit August Teppo nimelist eesti lõõtsa võistumängimist,töötubasid, käsitöölaata, kirikukontserte ja noorte muusikute ülesastumisi. Festivalil esineb ligi 400 rahvatantsijat ja -muusikut nii Eestist kui üle maailma.
Lisainfo:
Kadri Valner
XIX Võru Folkloorifestivali tegevjuht
52 88 104
Võru Folkloorifestival avab hooaja taas tantsutoaga
Neljapäeval, 7. märtsil lööb XIX Võru Folkloorifestival oma hooaja valla tantsutoaga, kus tutvustatakse selleaastase festivali plaane.
Võrumaa üks suuremaid kultuurisündmusi, 11.-15. juulil toimuv XIX Võru Folkloorifestival kannab nime „Teljed“.
„See teema on mitmetähenduslik,“ ütles festivali tegevjuht Kadri Valner. „Võime rääkida kangastelgedest, millel aastasadu on kootud vaipu või triibuseelikuid. Selle mustrid moodustavad ajatelje eilsest tänasesse, läbivad triibuna meie elu- ja kultuuriloo. Saame rääkida ka paralleelsetest või ristuvatest telgedest, seda nii matemaatikas, koduehituses kui…. inimsuhetes. Leidsime, et see sobib oma mitmetähenduslikkuses Eesti suurimale iga-aastast rahvusvahelisele rahvatantsufestivalile hästi“.
Lisaks traditsioonilistele kontsertidele maakonna erinevais paigus kätkeb suvine festivaliprogramm Võru linna läbivat Tänavatantsu, publiku ja esinejate ühised õhtulaule, Eestimaa kuulsaima lõõtsameistri, Võrumaalt pärit August Teppo nimelist eesti lõõtsa võistumängimist, töötubasid, käsitöölaata, kirikukontserte ja noorte muusikute ülesastumisi. Festivalil esineb ligi 400 rahvatantsijat ja –muusikut nii Eestist kui üle maailma.
„Tänaseks on programm paigas, välisrühmad valitud ja peagi avame uksed ka me oma tantsurühmadele,“ lisas Valner
Juba traditsiooniliselt avab festival oma hooaja kevadel. Järgmisel neljapäeval on kõik tantsuhimulised oodatud esimesse tantsutuppa, kus lisaks siitkandi tantsude koostantsimisele tutvustavad korraldajad lähemalt selleaastaseid plaane.
Tantse õpetab Kadri Lepasson, püünel on Lõuna –Eesti parimad pillimängijad Tarmo Noormaa, Toomas Ojasaar, Valter Sikk ja Harri Lindmets koos Ojasaare ja Lepassoni õpilastega.
XIX Võru Folkloorifestivali esimene tantsutuba toimub neljapäeval, 7. märtsil algusega kell 19 Võru klubis Club Balance.
Võru Folkloorifestival avab hooaja tantsutoaga
Neljapäeval, 7. märtsil lööb XIX Võru folkloorifestival oma hooaja valla tantsutoaga, kus tutvustatakse selleaastase festivali plaane. Võrumaa üks suuremaid kultuurisündmusi, 11.-15. juulil toimuv XIX Võru folkloorifestival kannab nime “Teljed”.
“See teema on mitmetähenduslik,” ütles festivali tegevjuht Kadri Valner. “Võime rääkida kangastelgedest, millel aastasadu on kootud vaipu või triibuseelikuid. Selle mustrid moodustavad ajatelje eilsest tänasesse, läbivad triibuna meie elu- ja kultuuriloo. Saame rääkida ka paralleelsetest või ristuvatest telgedest, seda nii matemaatikas, koduehituses kui… inimsuhetes. Leidsime, et see sobib oma mitmetähenduslikkuses Eesti suurimale iga-aastasele rahvusvahelisele rahvatantsufestivalile hästi.”
Juba traditsiooniliselt avab festival oma hooaja kevadel. Järgmisel neljapäeval on kõik tantsuhimulised oodatud esimesse tantsutuppa, kus lisaks siitkandi tantsude koostantsimisele tutvustavad korraldajad lähemalt selleaastaseid plaane. Tantse õpetab Kadri Lepasson, püünel on Lõuna-Eesti parimad pillimängijad Tarmo Noormaa, Toomas Ojasaar, Valter Sikk ja Harri Lindmets koos Ojasaare ja Lepassoni õpilastega. XIX Võru folkloorifestivali esimene tantsutuba toimub neljapäeval, 7. märtsil algusega kell 19.oo Võru klubis Club Balance.
Lisaks traditsioonilistele kontsertidele maakonna erinevais paigus kätkeb suvine festivaliprogramm Võru linna läbivat Tänavatantsu, publiku ja esinejate ühised õhtulaule, Eestimaa kuulsaima lõõtsameistri, Võrumaalt pärit August Teppo nimelist eesti lõõtsa võistumängimist, töötubasid, käsitöölaata, kirikukontserte ja noorte muusikute ülesastumisi. Festivalil esineb ligi 400 rahvatantsijat ja -muusikut nii Eestist kui mujalt. “Tänaseks on programm paigas, välisrühmad valitud ja peagi avame uksed ka oma tantsurühmadele,” lisas Valner.
Lisainfo: www.vorufolkloor.ee
Täna toimub viimane Võru Folkloorifestivali eelne tantsutuba
XVIII Võru Folkloorifestival jätkab oma hooaega tantsutubadega.
Täna toimuvas viimases festivalieelses tantsutoas tutvustavad korraldajad lähemalt selleaastaseid plaane ja kutsuvad kõiki folkloorihuvilisi koos pilli mängima ja tantsima. Tantsutuba toimub Tamula rannal (Bungalos) ja saab alguse kell 20.
Tantse õpetab Tartu tantsuklubi eestvedaja Triinu Nutt, musitseerivad kogenud tantsuks mängijad: Henrik Hinrikus (eesti lõõtspill, karmoška), Kadri Giannakaina Laube (eesti lõõtspill, viiul), Toomas Ojasaar (eesti lõõtspill, karmoška) ja Valev Laube (viiul).
Võrumaa üks suuremaid iga-aastaseid kultuurisündmusi, 12.-15. juulil toimuv XVIII Võru Folkloorifestival kannab nime “Päivgi tands tsõõrin”.
Festivalil esineb ligi 400 rahvatantsijat ja -muusikut nii Eestist kui üle maailma. Lisaks traditsioonilistele kontsertidele maakonna erinevais paigus kätkeb suvine festivaliprogramm Võru linna läbivat Tänavatantsu, publiku ja esinejate ühised õhtulaule, Võrumaalt pärit kuulsa lõõtsameistri August Teppo nimelist eesti lõõtsa võistumängimist, töötubasid, käsitöölaata, kirikukontserte ja noorte muusikute ülesastumisi vabalaval.
Festivali avaetendus “Suvehaljas tantsusamm” toimub 12. juuli õhtul kell 18 Lõõtsatalus Loosu külas. Tantsivad Võru linna parimad rahvatantsijad, neid saadavad Mari Kalkun ja sõbrad.
Lisainfo: Võru Folkloorifestival
Võro folgipido kuts tandsmist opma
Võro folkloorifestivaalil om rahvalõ egä aasta vahtsit ja vanno tandsõ opatu, timahava tetäs tuud viilgi inämb, lupa folgipido vahtsõnõ rahvatandsusõbrast pääkõrraldaja Valneri Kadri.
Tandsuoppaminõ käü joba inne festivaali: seo riidi, 29.06. kell 20 tulõ joba kolmas Võro folgi tandsutarõ. Tamula järve veeren oppas reilendrit Tarto tandsuklubi juht Nuti Triinu, tandsus tõmbasõ lõõtsa Ojasaarõ Toomas, Hinrikusõ Henrik, Laube Kadri ja Valev.
Suur folgipido päälkiräga «Päivgi tands tsõõrin» tetäs tandsupauguga vallalõ 12.07. Võro vallan Loosu külän Teppo lõõdsatalon – Võromaa üts kõvõmb tandsuoppaja Udrasõ Maire vidä sääl tandsuetendüst «Suvõhal’as tandsusamm». Tandsus mäng Kalkuna Mari üten sõpruga.
Valneri Kadri ütel’, et festivaali vallategemises valiti lõõdsameistri Teppo Augusti kodotalo selle, et Võromaa rahvuspilli lõõtsa viilgi inämb vällä näüdädä. Võro folkloorifestivaali rongkäük ja pääkontsõrt tulõva timahava riidi, 13.07.
Tandsu, midä festivaalil opatas, omma kaarajaan, reilendri, subota ja tuustep.Vällämaalaisilõ saadõtas kah oppus, et nä saasi joba koton naidõ tandsõga tutvas. Vällämaa rühmä umakõrda oppasõ üte uma tandsu mi rahvalõ selges. Simmanil ja uulidsatandsu aigu saa rahvas opitutuidõ tandsõ mõistmist vällä näüdädä. Loe edasi: Võro folgipido kuts tandsmist opma
Sel reedel jätkab XVIII Võru Folkloorifestival oma hooaega tantsutubadega
Viimases festivalieelses tantsutoas tutvustavad korraldajad lähemalt
selleaastaseid plaane ja kutsuvad kõiki folkloorihuvilisi koos pilli
mängima ja tantsima.
Tantse õpetab Tartu tantsutoa eestvedaja Triinu Nutt, musitseerivad kogenud
tantsuks mängijad: Henrik Hinrikus (eesti lõõtspill, karmoška), Kadri
Giannakaina Laube (eesti lõõtspill, viiul), Toomas Ojasaar (eesti
lõõtspill, karmoška) ja Valev Laube (viiul).
Võrumaa üks suuremaid iga-aastaseid kultuurisündmusi, 12.-15. juulil toimuv
XVIII Võru Folkloorifestival kannab nime “Päivgi tands tsõõrin”. “Sellega
rõhutame koostantsimise ja – musitseerimise võlu,” ütleb festivali
tegevjuht Kadri Valner. “Loodame festivali eel ja ajal toimuvates
tantsutubades esinejaid ning publikut koostantsimise ja musitseerimise
abil senisest veelgi tugevamalt siduda,” lisab ta.
Festivalil esineb ligi 400 rahvatantsijat ja -muusikut nii Eestist kui
üle maailma. Lisaks traditsioonilistele kontsertidele maakonna erinevais
paigus kätkeb suvine festivaliprogramm Võru linna läbivat Tänavatantsu,
publiku ja esinejate ühised õhtulaule, Võrumaalt pärit kuulsa lõõtsameistri
August Teppo nimelist eesti lõõtsa võistumängimist, töötubasid,
käsitöölaata, kirikukontserte ja noorte muusikute ülesastumisi vabalaval.
Festivali avaetendus “Suvehaljas tantsusamm” toimub 12. juuli õhtul kell
18 Lõõtsatalus Loosu külas. Tantsivad Võru linna parimad rahvatantsijad,
neid saadavad Mari Kalkun ja sõbrad.
XVIII Võru Folkloorifestivali tantsutuba toimub Tamula rannal (Bungalos)
reedel, 29. juunil algusega kell 20.
Võru Folkloorifestival otsib taas lõõtsakuningat
XVIII Võru Folkloorifestivalil toimub traditsiooniline August Teppo nimeline lõõtsamängijate jõukatsumine. Võru folkloorifestivali ühele tähtsamale üritusele, 14. juulil kell 11 algavale võistumängimisele on oodatud lõõtsamängijad üle Eesti. Võistumängimine toimub Eesti kuulsaima lõõtsameistri August Teppo tööde eeskujul valmistatud lõuna-eesti ehk teppo tüüpi lõõtsadel.
Mullu võistles 32 mängijat neljas vanuseklassis – noored, algajad, täiskasvanud ja ässad. Ässade klassis võidutses Põlvast pärit Toomas Ojasaar. Auhindu, mille on välja pannud Võru vald, jagub iga võistlusklassi kolmele parimale ning nagu ikka on võimalus kolmekordsel ässade klassi võitjal saada auväärt lõõtsakuninga tiitel.
XVIII Võru Folkloorifestival toimub 12.-15. juulini ja kannab sel aastal pealkirja „Päivgi tands tsõõrin“.
Võru lähedal Loosul 1875. aastal sündinud August Teppo jõudis oma pika elu jooksul umbes 150 pilli valmistada. Viimase tegi ta 1959. aastal 84aastasena. Tüüpiline Teppo lõõts on neljarealine ja kolmekooriline. Ühe pilli meisterdamiseks kulus tal umbes kolm kuud, seda talutööde kõrvalt. Teppo lõõtsad tunneb ära erilise kõlatämbri tõttu.
Sadakond võrukat õppis ungari tantsu
Ligi sada tantsuhuvilist lustis Võrumaal Puigal toimunud XVIII Võru Folkloorifestivali ungari tantsutoas, kus oma maa rahvatantse õpetas juba varemgi Eestit külastanud folgiansambel Csürrentő. Csürrentő on ungari rahvamuusikaelu üks aktiivsemaid liikmeid. Juba kümme aastat on neil Budapestis oma tantsutuba, 2008. aastast alates võetakse osa ka Ungari enimkülastavaid tantsutubasid korraldava Gödöri klubi tegevusest. Ansambel esitas peamiselt moldva csangode rahvamuusikat. Ansamblit iseloomustab nooruslikkus, autentse rahvamuusika isikupärane esitamine, külatraditsioonide toomine linnakeskkonda..
Puigale olid kogunenud ungari tantse õppima kohalikud rahvatantsurühmad, kes samal õhtul tegid ka ühisproove suviseks Võrumaa tantsupeoks. Palju oli huvilisi ka kohalike pillimeeste ja lihtsalt uudishimulike hulgas.
Võrumaa üks suuremaid iga-aastaseid kultuurisündmusi, 12.-15. juulil toimuv XVIII Võru Folkloorifestival kannab nime „Päivgi tands tsõõrin“. „Sellega rõhutame koostantsimise ja – musitseerimise võlu,“ ütles festivali tegevjuht Kadri Valner. „Loodame festivali eel ja ajal toimuvates tantsutubades esinejaid ning publikut koostantsimise ja musitseerimise abil senisest veelgi tugevamalt siduda,“ lisas ta.
Kolmas festivalieelne tantsutuba toimub maikuu teisel poole.
XVIII Võru Folkloorifestival lööb juba järgmisel kolmapäeval tantsutoa uksed valla
Kolmapäeval, 21. märtsil kell 19 kutsub XVIII Võru Folkloorifestival kõiki tantsutuppa klubis Club Balance (Vabaduse 8, Võru).
12.-15. juulil toimuv XVIII Võru Folkloo
rifestival, suurim omataoline Eestis, kannab seekord nime „Päivgi tands tsõõrin“. Tantsutubades festivali eel ja ajal loodavad korraldajad esinejaid ning publikut koostantsimise ja musitseerimise abil senisest veelgi tugevamalt siduda.
Esimeses tantsutoas tutvustatakse suvist festivali ja Võru peo kuulsat tänavatantsu.
Tantsima paneb publiku Tartu Tantsuklubi, eestvõtjaks Triinu Nutt. Püünel on eelmisel aastal Teppo lõõtsa võistumängimise parimad pillimängijad Toomas Ojasaar (eesti lõõtspill), Henrik Hinrikus (eesti lõõtspill), Kristi Kool (eesti lõõtspill), lisaks Asso Int (eesti lõõtspill), Valev Laube (viiul), Kaie Mikheim (torupill), Meelis Int (basskitarr), Ülo Saaremõts (karmoška), Kati Raun (karmoška), Tanel Sakrits (mandoliin), Liisa Randmaa (viiul) ja teised pillimängijad.
Kaasa lööma on oodatud kõik rahvamuusikud, kellele tantsuks mängimine meeltmööda.
Selles tantsutoas keskendume valdavalt külapidude tantsumuusikale, mida tavatseti mängida Eestis 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses.
Kõik festivali sõbrad ja toetajad, tantsust ja rahvalikust muusikast lugupidavad inimesed on südamest oodatud!
Tantsutoa toimumist toetavad klubi Club Balance ning Eesti Kultuurkapital.
Järjekordne Võru folkloorifestival sai ajalooks
Pühapäeval lõppes üheksa riigi ühendorkestri esinemisega järjekordne Võru folkloorifestival, mis sel korral oli pühendatud ehtele.
Enne peo lõppenuks kuulutamist tegi Võru linnavolikogu esimees Erki Saarman teatavaks mõned faktid tänavusest peost. Tänavatantsu tantsis ligi 2000 tantsijat. Nelja päeva jooksul toimus 53 erinevat üritust. Oma kaupu pakkus üle 140 käsitöölise ja kaupmehe. Osales 35 erinevat truppi tantsijaid, lauljaid, pillimängijaid ja seda kõike käis vaatamas ligikaudu 10 000 inimest. „Eestis hoitakse oma kultuuri hästi. Meid on piisavalt palju, et maailmale hüüda: meie laul kostab ja meie meel kestab!“ kinnitas Saarman oma kõnes.
Peakorraldaja Peeter Laursoni sõnul oli see ilus pidu, kus Võru folkloori aardelaegas kogus palju ilusaid ehteid. Peakorraldaja tänas kõiki, nii esinejaid kui pealtvaatajaid ning kutsus külalisi tagasi kas üksi, kambaga või hulgakesi. „See oli pidu südamest südamesse,“ märkis Laurson.
Tuuli Hiiesalu
Võru folgi kolm laegast
Uurides Võru folkloorifestivali kava, torkasid silma kolm laegast – tarkuselaegas, käsitöölaegas ja pillilaegas. Otsustasin neid laekaid kaema (avama) minna.
Alustasin tarkuselaekast, sest kes see enne on pakutavast takusest ära öelnud. Tarkuselaegas pidi avatama täpselt südapäeval Kandle kultuurimajas. Mõned minutit enne õiget aega kohale jõudes tuli mul aga üllatuseks tunnistada peaaegu tühja saali. Küsimusele, kas ma ikka olen õiges kohas, sain kiirelt vastuse, et olen. Minutite möödudes tuli tarkusenõudlejaid pisut juurde, kuid neid oleks võinud vähemalt minu nägemust mööda olla küll rohkem. Aga see selleks, mina ja veel mõned olime kohal ning valmis kuulama Reet Piiri Eesti Rahva Muuseumist. Teemaks olid rahvarõivad ja nende juurde kuuluvad ehted. Üle tunni kestnud tarkusejagamise jooksul sain teada nii mõndagi huvitavat. Väljend “sõba silmale laskma” tähendab suure räti (sõba) peale võtmist magamise ajaks. Pikk-kuube ei kanna ainult mulgid, vaid ka teised, kui on külm. Tänapäeval koovad eestlastele rahvariidekangast hoopis lätlased. Mõni mees pani talvel külmakartuses jalga kolm paari linasest pükse. Vöö pidi tüdrukule kindlustama peene piha. Päternad ning prunellid on vanaaegsed jalanõud. Lisaks sain teada, et kui mees läks laadale lehma müüma, siis tagasi tuli ta tihti hõbedast sõrmusega, mille oma naisele kinkis. Loe edasi: Võru folgi kolm laegast