teave

Hooli endast ja pane oma lähedased särama

Igal aastal saabub ühes sügiskuudega aeg, mil pime peale tungib ja valgust üha vähemaks jääb. Ei ole erandlik seegi aasta. Vaatamata sellele, et igal aastal jagab politsei tuhandeid helkureid võib endiselt näha maanteede ääres inimesi, kellel helkur veel puudu. Kes teab, kas on ehk helkuri hind liialt suur, et panustada oma turvalisse teekonda? Igal juhul on aga kordades kallim pärast liiklusõnnetust oma tervise parandamine ja kindlasti ei soovi keegi hooletuse ja rumala juhuse tõttu tegeleda veelgi raskemate tagajärgedega, kus “oleksid” ja tagantjärele tarkus enam midagi ei maksa.

Politsei tuletab meelde, et helkur on küll väike ja kerge, kuid võib päästa elu. Selleks, et meie lähedased jõuaksid turvaliselt sihtpunkti, saame me väga palju ära teha, kandes ise helkurit ja hoolitsedes selle eest, et ka meie lähedastel see olemas oleks. Kinkides helkuri näitame, et hoolime. Ka sõidukijuhid on liigeldes tänulikud, kui märkavad tee ääres kõndivat jalakäijat juba kaugelt. Et aga oma teekond veelgi turvalisemaks teha, tasuks lisaks helkuri kandmisele meeles pidada, et maanteel tuleb kõndida alati vasakul pool teeservas ning helkur peaks olema kinnitatud paremale poole põlve kõrgusele selliselt, et seda mitmest suunast näha oleks. Politsei tuletab meelde, et pimedal ajal liikudes ja halva nähtavuse korral on helkuri või muu valgusallika kasutamine enese nähtavaks tegemisel kohustuslik.

Inga Ploom,

Võru politseijaoskonna noorsoopolitseinik

Võru kesklinna paigaldatakse uus bussiootepaviljon

Seoses bussiootepaviljoni ümberehitamisega Võru kesklinnas Vabaduse parkla kõrval olevas peatuses teisaldati täna nimetatud kohast vana klaasist bussipaviljon, mis paigaldati Jüri tn 80 maja ees asuvasse Turu bussipeatusse.
Kesklinna peatusesse uue bussioote paviljoni (pildil) paigaldamine algab homme aluse ja vundamendi ehitusega, tööd peaksid lõppema hiljemalt jaanuari esimesel nädalal. Palume mõistvat suhtumist!
Marketi peatusse Jüri tänaval paigaldatakse lähiajal uus klaasist paviljon. Lisainfo: linnamajanduse osakonna juhataja asetäitja Risto Aim, tel 785 0926.
Ulis Guth

Karastusjookide tarbimine kulutab arengumaade ressursse

Soojade ilmade saabudes tõuseb oluliselt karastusjookide tarbimine. Eestis teatakse limonaadide negatiivsest mõjust tervisele, kuid tähelepanuta on jäetud jookide ränk mõju arengumaadele ja keskkonnale.

Arengukoostöö Ümarlaua poliitikaekspert Evelin Andrespok selgitab, et iga pooleliitrise limonaadi valmistamiseks kasutatakse või reostatakse 150 kuni 300 liitrit vett. Arvestades, et vannitäis vett on umbes 90 liitrit, siis on veekulu ühele pisikesele pudelile kaks-kolm vannitäit. Enamus sellest veest läheb suhkruroo kasvatamiseks. Olukorra teeb raskeks see, et vett kuritarvitatakse arengumaades, kus seda on niigi vähe. Kui suur firma teeb piirkonda enda limonaaditehase või suhkruroo istanduse, võetakse vesi ära perekondadelt, kes vajavad seda joogiks või toidu kasvatamiseks.

Eesti on kahjuks jõudnud nende riikide hulka, kes kasutavad enda hüvesid arenguriikide arvelt. Kuidas tarbida värskendavaid jooke eetiliselt ja keskkonnasäästlikult: *Joo kraanivett. Kui Sulle ei meeldi kraanivee maitse, siis pane vesi kannu koos puuviljade või maitsetaimedega, tulemus on maitsev ja tervislik. Proovida võid maasikaid, sidrunit, piparmünti või muid puuvilju, värskendav on ka kurgivesi. *Osta taaskasutatav pudel – valik on lai, kujundused trendikad ja roostevaba pudel kestab aastakümneid. Nii saad jaheda vee kaasa võtta ilma enda tervist ja keskkonda saastamata. *Kõige keskkonnavaenulikum osa limonaadist on suhkur, kuna selle valmistamiseks läheb palju vett ja reostatakse keskkonda. Kui soovid magusamat jooki, tee morssi kraaniveest koos suhkruvaba mahlaga. Joogi magustajana võib kasutada ka kodumaist mett, peedisuhkrut või õiglase kaubanduse suhkrut. *Kui Sulle meeldivad gaasiga joogid, osta Eestis toodetud mullivett ja tee sellest ise morssi ja vii pudel kindlasti pakendiringluse kogumispunkti tagasi.

Ethical Consumer uuring soovitab vältida Coca-Cola Company jooke – selle firma toodetud joogid said eetiliste karastusjookide skaalal 1,5 punkti 20st. Näiteks Pepsi sai 6,5 punkti 20st, mis on samuti vähe, kuid Coca-Cola jookidest siiski üle nelja korra parem punktisumma.

Katrin Pärgmäe

Arengukoostöö Ümarlaud

Rongiaegade muutus korrigeerib 1.juunist alates ka Viljandi linnalähiliinide bussiaegu

Alates 1. juunist muutuvad Viljandi – Türi – Tallinn liinil rongide sõiduajad. Rongiaegade muutumine toob endaga kaasa vajaduse muuta Viljandi linnalähiliinide nr 2, 6, 8, 9 ja 10 sõidugraafikuid selliselt, et kindlustada mõistliku ajavahega Viljandi linna elanike jõudmine Viljandi raudteejaama ning raudteejaamast tagasi kesklinna.

Infot toimuvate muudatuste kohta saab vahetult enne 1.juunit bussipeatustest ja portaalist: peatus.ee (muudatused on nähtavad muudatuse toimumise kuupäevast alates) ja kohe Viljandi maavalitsuse veebilehelt aadressilt: viljandi.maavalitsus.ee/linnaliinid/

Rongiajad alates 1.juuni 2014 http://elron.ee/wpcontent/uploads/2014/03/Edelasuund1.06.pdf

Tiina Pihlak

Veelindude toitmine ei ole mõistlik

Keskkonnaamet tuletab lähenevate külmade ilmadega seoses meelde, et veelinde ei ole mõistlik toita. Veelindude jaoks on parim käituda aastatuhandete jooksul väljakujunenud looduslike instinktide järgi ning ilmade külmenedes ja loodusliku toidu kättesaadavuse halvenedes lennata talvitumiseks sobivamatele veekogudele.

Sinikael-pardid, kühmnokk-luiged ja teised veelinnud, keda võib tihti meie linnapildis kohata, peaksid külmade ilmade saabudes rändama lõuna- ja läänepoolsetele talvitusaladele. Lindude toitmisega toetavad inimesed pahaaimamatult ebaloomulikku käitumist ja looduslike seaduspärade nõrgenemist, sest inimese naabrusesse peatuma meelitatud veelinnud kaotavad olulise osa oma füsioloogilisest võimekusest ja instinktidest.

„Lindude toitmine on lühinägelik ja vastutustundetu. Saiatooted, mida inimesed enamasti lindudele pakuvad, on süsivesikurikkad ja rafineeritud toorainest jahutooted, mis ei kuulu kindlasti lindude looduslikule toidulauale. Need kahjustavad lindude tervist ja lennuvõimekust ning pikemas perspektiivis ka järgmise kevade sigimisedukust,” ütles Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Linnud minetavad oma loomupärase rändeinstinkti, muutuvad kergesti kättesaadavaks kiskjatele ning ebanormaalselt suurearvuliselt ja tihedalt koos esinedes nakatuvad ning levitavad üksteisele kergesti haigusi. Inimesele võivad linnud muutuda samuti ohtlikuks. Näiteks kühmnokk-luik on Eesti raskeim looduslik linnuliik, kes ebatavalistes oludes või häirimise tõttu võib olla ka inimesele ohtlik.

Veelindude jaoks on parim ilmade külmenedes ja loodusliku toidu kättesaadavuse halvenedes lennata talvitumiseks sobivamatele veekogudele.

Päästeamet kuulutas välja tuleohtliku aja

Maastikupõlengute arvu kiire kasv viimastel nädalatel viitab sellele, et Eestis on alanud tuleohtlik aeg. Päästeameti peadirektori käskkirjaga määratakse tuleohtliku aja alguseks kogu Eesti territooriumil 1. mai.

Tuleohtlikul ajal võib looduses võib tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Matkajatel ja metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitav kasutada Riigimetsa Majandamise Keskuse lõkkekohti, nende asukohad leiab internetilehelt www.rmk.ee. Samuti võib avalike lõkkekohtade ja grillimisplatside asukohti uurida kohalikust omavalitsusest.

Lõkke tegemisel nii metsas ja maastikul kui ka koduaias tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Enne lõkke tegemist soovitame uurida kohaliku omavalitsuse õigusakte – tiheasustusalal võib olla lõkke tegemine keelatud või siis on määratud, mida lõkkes põletada tohib. Tuld võib teha vaid vaikse tuulega ja tähelepanelikult jälgida, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele. Lõkkekoht tuleb valida ohutusse kaugusesse hoonetest ja metsast. Lahtist tuld ei jäeta kunagi järelevalveta, sel lastakse lõpuni põleda, kustutatakse veega või summutatakse näiteks liivaga. Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng. Igasugune kulupõletamine on Eestis aastaringselt keelatud.

Täpsemat infot tule tegemise ohutusnõuete kohta saab päästeala infotelefonilt 1524.

Päästeameti peadirektori käskkirja tekst on leitav siit

ETV programmis kasvab vaegkuuljatele mõeldud saadete hulk

Subtiitritega saadete hulk ETV programmis suureneb kolmeteistkümne saateni nädalas. Need lähevad eetrisse teisipäevast kuni laupäevani päevases saatevööndis.
ETV varustab subtiitritega oma iganädalased poliitikasaated “Foorum”, “Vabariigi kodanikud” ja “Kahekõne”, samuti majandussaate “Kapital”, keskkonnasaate “Osoon”, kultuurisaate “Jüri Üdi klubi” (ETV2), portreesaate “Tähelaev”, ajaloosaate “Ajavaod” ning eakatele mõeldud “Prillitoosi”. Kõiki nimetatuid saab vaadata subtiitritega päevases programmis teisipäevast kuni laupäevani.

Juba varasemast on subtiitritega “Puutepunkt”, “Pealtnägija”, “Õnne 13” ning “Ajalik ja ajatu”. ETV2-s näeb ka uuel aastal iga päev kell 19.20 viipekeelseid uudiseid.

Valitavate subtiitrite lisandumisel 2013. aasta esimeses pooles saab subtiitritega näha ka ettesalvestatud saadete esmaesitusi.

Uuest aastast saab Viljandi linnalähiliinidele osta vaid elektroonilisi pileteid

Alates 2013. aasta 1. jaanuarist müüakse Viljandi linnalähiliinidel sõiduks ette ainult elektroonilisi pileteid - perioodikaarte ja ettemaksukaarte. Bussist saavad üksikpileti osta need sõitjad, kellel puudub elektrooniline kaart.
Eesmärgiga saada paremat ülevaadet ühistranspordi kasutamise kohta, minnakse Viljandi linnalähiliinidel üle elektroonilisele piletisüsteemile. Kasutusel on elektrooniline perioodikaart (asendab paberkuupiletit) ja elektrooniline ettemaksukaart (asendab pabertalongi).
Paberkuupiletite müük lõppes juba 30. novembril. Pabertalongide müük lõpetatakse 31. detsembril 2012. Ostetud pabertalongid kehtivad 2013. aasta 31. märtsini. Ostetud ja kasutamata jäänud talonge pärast 31. märtsi 2013 tagasi ei osteta ja ümber ei vahetata.
Bussijuhid müüvad endiselt bussis üksikpileteid neile sõitjatele, kellel puudub elektrooniline kaart.
Elektrooniliste perioodikaartide ja ettemaksukaartide tagatissumma on 3 eurot, mis tuleb maksta ainult üks kord esmasel ostmisel. Edaspidine raha pealelaadimine toimub samale kaardile.
Elektroonilisi kaarte saab osta ja vajalikke pealelaadimisi teha: Viljandi linnalähiliinide bussides (väljaspool tippkoormuse aega, sest buss peab püsima graafikus); AS MTG Viljandi piirkonna kontoris (Pargi 5B, Viljandi); Viljandi bussijaamas; Eesti Posti Viljandi kesklinna kontoris.
Loe edasi: Uuest aastast saab Viljandi linnalähiliinidele osta vaid elektroonilisi pileteid

Liiklusvälise teabevahendi paigaldamine sõidutee äärde.

Teeseaduse (edaspidi Ts) § 13 lg 1 sätestab, et tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teel lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks rajatakse tee äärde teekaitsevöönd. Ts § 13 lg 2 kohaselt on riigimaantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge 50 meetrit.

Vastavalt teeseaduse § 34 lg 1 võib liiklusvälise teabevahendi paigaldada maantee kaitsevööndi alale ainult tee omaniku kirjalikul nõusolekul ja tema seatud tingimustel.

Ts § 34 lg 1 ja lg 2 sätestavad liiklusvälise teabevahendi paigaldamise tingimused. Ts § 34 lg 6 kohaselt euroopa teedevõrgu teele ja selle kaitsevööndi alale võib liiklusvälise teabevahendi paigaldada ainult rööpselt tee teljega.

Ts § 34 lg 9 kohaselt teele või tee kaitsevööndisse tee omaniku või tee kaitsevööndi maa omaniku nõusolekuta paigaldatud liiklusvälise teabevahendi peab teabevahendi omanik tee omaniku või tee kaitsevööndi maa omaniku nõudel viivitamata kõrvaldama. Nõude täitmata jätmise korral on tee omaniku või tee kaitsevööndi maa omanikul õigus teabevahend kõrvaldada. Teabevahendi kõrvaldamise kulud kannab teabevahendi omanik.

Vikerraadios algab aiandusnädal

Vikerraadio nõuandesaade “Huvitaja” keskendub uuel nädalal aiandusteemadele. Argipäeviti alates kella 10st tuleb juttu linnaaiandusest, ravimtaimede kasvatamisest, peenarde rajamisest, kahjurite hävitamisest, aiatööst kui treeningust, aga samuti uuematest aiatöömasinatest ja nende hooldamisest.

Teisipäeval räägitakse ravimtaimedest, aga ka laiemalt aiasaadustest c-vitamiini allikana. Teemast räägib pikemalt Tartu Ülikooli arstiteaduskonna farmaatsia instituudi farmakognoosia dotsent Ain Raal. Tervisespordi rubriigis arutletakse treener Ülle Ptšelovodovaga, kuidas muuta aiatööd tõhusaks treeninguks ning antakse nõu, kuidas selle käigus vältida vigastusi.

Kolmapäeval on jutuks kultuurmustikate kasvatamine Eestis, stuudios on Maaülikooli aiandusteadlane Kadri Karp.

Neljapäeval uuritakse, kuidas valida istikuid, samuti kahjurite vältimise viisidest. Nõudandeid jagab Eesti Maaviljeluse Instituudi vanemteadur Heino Lõiveke.

Reedel on tähelepanu aiamasinatel, eriti muruniidukitel ja aiatraktoritel. Nädala toiduminutites kõneldakse aga umbrohuks peetavate taimede kasutusvõimalustest köögis.

“Huvitaja” on eetris esmaspäevast reedeni kell 10.05, aiandusest räägitakse 14.-18. maini. Saatejuhid on Krista Taim, Meelis Süld, Sven Paulus ja Madis Kimmel. Teemakohased küsimused on oodatud e-posti aadressil huviaja@err.ee.

Anneli Tõevere-Kaur

Et nägemispuudega inimesed saaksid hõlpsamalt toime tulla

Kui silmad on pärast ühe leheloo luubiga läbilugemist väsinud, võiks olla abi digitaalsest luubist või lugemistelerist. Kui ei näe kellalt õiget aega, oleks abiks rääkiv kell. Kõnelevad ka vererõhumõõtja, glükomeeter, värvimääraja, kalkulaator, köögikaal, saunakaal ja mõõdulint. Populaarseim nägemispuudega inimeste abivahend on DAISY-pleier. See on seade CD-plaatidel heliraamatute kuulamiseks, millel on hästi tuntavad suured ja reljeefsed nupud ning neile vajutamist saadab hääljuhendamine.

Nägemispuudega või mõne teise tavakirjas teksti lugemist takistava puude, häire või haigusega inimesed saavad heliraamatuid laenata Eesti Pimedate Raamatukogust. Telefoni teel, e-postiga või raamatukogu kodulehe e-teeninduses tellitud CD-del heliraamatud jõuavad viiekaupa ümbrisesse pakituna iga kahe nädala tagant lugejate kodupostkastidesse. Plaate ei ole vaja tagastada. See teenus on lugejatele tasuta ja postikulud tasub pimedate raamatukogu. Valida võib enam kui 1400 nimetuse hulgast.

Täpsemat informatsiooni leiab abivahendikeskuse Silmalaegas kodulehelt www.silmalaegas.ee ja telefonilt 53 838 129 ning Eesti Pimedate Raamatukogu kodulehelt www.epr.ee ja telefonilt 6 748 212.

Tänavu on abivahendikeskus ja raamatukogu tutvustanud pakutavaid võimalusi ühiselt mitmes paigas – Väike-Maarjas, Haapsalus ja Imaveres. Paljud inimesed on leidnud neilt üritustelt endale sobiva abivahendi ja selle kohe ka tellinud. Eriti meeldiv on olnud, kui inimesed, kes seni abivahendikeskusest ja raamatukogust midagi ei teadnud, on kokkusaamisel saanud selgeks DAISY-pleieri kasutamise ja ka pimedate raamatukogu lugejaks hakanud.

Järgmine tutvustusüritus toimubteisipäeval, 17. mail kell 12-14 Saaremaa Puuetega Inimeste Kojas – Kuressaare, Pikk 39. Oodatakse puuetega inimesi, nende sugulasi ja sõpru ning sotsiaaltöötajaid.

Kui Teil on sugulasi, sõpru või tuttavaid, kes seda sõnumit lugeda ei näe, palun rääkige neile toimetulekut hõlbustavate abivahenditega tutvumise ja kirjandusega kursis olemise võimalustest.

Priit Kasepalu,

Eesti Pimedate Raamatukogu teabejuht