9. juulil rajati Padise kloostri valitsejamaja tarbeaeda Eesti esimene kogukondlik toidusalu.
Loe edasi: LÄÄNE-HARJU VALDA RAJATI EESTI ESIMENE KOGUKONDLIK TOIDUSALULÄÄNE-HARJU VALDA RAJATI EESTI ESIMENE KOGUKONDLIK TOIDUSALU
Silt: permakultuur
Tabasalus toimub loeng toidumetsadest
15. jaanuaril kell kell 18.00 toimub Tabasalu kohvikus Rohujuur loeng toidumetsadest, mille olemust ja rajamist tutvustab ning toob hulgaliselt näiteid maailma eri paigust permakultuuri huviline, permakultuur.ee looja Allan Laal. Loeng on osa sarjast „Mets kui tervendav aed“, mida korraldab MTÜ Tervendavad Aiad.
Üritus on tasuline. Pilet on pensionäridele ja õpilastele 5 eurot, teistele 8. Vajalik on eelregistreerimine 503 7504 või tervaiad@gmail.com.
Tõhelgi küla kutsub permakultuuri töötuppa
kuhikpeenra rajamist õppima
Tõhelgi külaselts ja Permaklubi Tallinn kutsuvad laupäeval, 26. mail kell 12 Raasiku valda Tõhelgi külla Harjumaal jätkuloomise- ja permakultuuriteemalisele kuhikpeenra töötuppa.
Kuhik- (või kõrg-) peenar on oma olemuselt oksahunnik, millele on kuhjatud viljakat mulda, komposti ja põhku. Tänu oma ehitusele hoiab kõrgpeenar hästi niiskust ning on peaaegu hooldus- ja kastmisvaba. Töötoas õpitakse kõrgpeenra meisterdamist loodusest saadavate vahenditega: mahalangenud puutüved, oksad, lehed, kompostmuld jne. Kuhikpeenra erinevatesse nurkadesse istutatakse ja külvatakse söödavaid taimi vastavalt nende vajadustele (niiskus, valgus, ruum jne). Hiljem on igal osalejal võimalus sarnast peenart koduaias meisterdada.
Selles, et kuhikpeenras taimed tõpoolest kasvama hakkavad, saab veenduda klikates lingile: http://www.youtube.com/watch?v=YVeQyka_0ZQ
Töötoas tehakse ka väike põhukartulimaa, kus pannakse kartuli küll maha, kuid kaetakse mulla asemel põhuga. Sügisesel permaklubi kohtumisel on võimalus saada tagasisidet selle kohta, kas ja kuidas kartul põhus kasvas.
Peenra rajamise vägesid juhib nõu ja jõuga Kristel Saage, kes on läbinud permakultuuriteemalised kursused ning katsetanud aastaid permakultuuriga oma koduaias.
Loe edasi: Tõhelgi küla kutsub permakultuuri töötuppa
kuhikpeenra rajamist õppima
Sännas algab märtsis permakultuuri koolitustsükkel
23. märtsist kuni 18. augustini toimub Võrumaal Sänna Kultuurimõisas permakultuuri koolitustsükkel. Koolitused toimuvad viiel nädalavahetusel, algavad reede õhtuti ja kestavad pühapäeval orienteeruvalt kella 16ni, välja arvatud viimasel korral.
Koolitusi viivad läbi Liina Järviste, Margus Ess, Allar Asi ja Hendrik Noor. Kogu koolitussarja osalustasu on 35 eur, mis sisaldab toitlustamist ja ööbimisvõimalust. Registreerumine meilitsi: helinakargenberg@gmail.com (Helina Kärgenberg) või telefonitsi: 56242390 (Helina), 56560059 (Allar)
Koolitussarja toetab Keskonnainvesteeringute Keskus. Lähemalt loe http://kultuurimois.kultuuritehas.ee/perma3.html
Allikas: Sänna Kultuurimõis
Permakultuurne filmiõhtu Lilleorus
Täna kell 19.30 on permakultuurne filmiõhtu Lilleorus. Näha saab filmi “Introduction to Permaculture Design”.
Filmi tõlgitakse sünkroonselt ja pärast filmi vaatamist toimub ka arutelu. Kohale võib minna juba varem: kell 18 sauna ja õhtusöögi ajaks.
Kõnealune film oli üks parimaid, mida Lilleorus äsja toimunud permakultuurikursusel vaadati, ning annab väga hea näitliku ülevaate looduslike ökosüsteemide toimimisel põhineva elukeskkonna loomisest.
Kokku toimub Lilleorus sel sügisel kolme väga hea permakultuuri filmi vaatamine ja novembris vaadatakse videot kursuse raames Lilleoru põhjal tehtud praktilistest grupitöödest.
Sännas hakatakse valmistama kuppel-pizzaahju
Nädalavahetusel peetava suvelaagri “Kohtumine permakultuuriga” raames toimub 22. juulil kell 15:00 kuppel-pizzaahju teoreetiline ja praktiline koolitus.
Koolitajaks on Stefan Glockner (Aldinga kunsti-ökokülast http://www.aldinga-artsecovillage.com.au/) Austraaliast, kes õpetab pizzaahju tegema. Ahju tegemine algab juba 21. juuli ehk neljapäeva hommikupoolikul ja kestab kaks päeva. Õpituba on avatud kõigile huvilistele ja toimub tasuta.
Lisaks saab 23. juulil kell 15:00 osaleda Sänna Kultuurimõisas niisutussüsteemi ehitamise teoreetilises ja praktilises õpitoas, mida juhendavad Stefan ja Heidi Austraaliast. Õpituba on tasuta ja avatud kõigile huvilistele
Õpitubades osalejatel palutakse kaasa võtta head-paremat teelauale.
Rohkem infot permakultuuri kohta leiab siit.
Sännas tuleb nädalavahetus permakultuuriga
21.-24. juulini toimub Sänna Kultuurimõisas suvelaager “Kohtumine Permakultuuriga”, mida koordineerib rahvusvahelise permakultuuriprojekti juht Benjamin Burnley Prantsusmaalt.
Mis või kes on õieti permakultuur? Kui oled huvitatud looduslähedasest eluviisist, harmooniast iseenda ja maailmaga enda ümber ja tahad õppida märkama kasulikku, mida ümbritsev pakub, on see kohtumine just sinule!
Õpime ühiselt permakultuuri algtõdesid, kuulame pajatusi noortelt, kes käisid permakultuuri õppimas Aafrikas, praktiseerime õpitud teadmisi Sänna mõisaaias ning loome kontakte ühise mõtteviisi ja rohelise ilmavaatega inimeste vahel.
Osalustasu 30 eur/inimene (värske ja mahe söök 3x päevas va. neljapäeval; ööbimine majas või telkides).
Kogunemine neljapäeva õhtul Sänna Kultuurimõisas (http://kultuurimois.kultuuritehas.ee/).
Kohtade arv on piiratud, palume registreerida võimalikult kiiresti. Lisainfo ja registreerimine merili.simmer@gmail.com (5128411)
Allikas: Sänna Kultuurimõis, www.kultuurimois.kultuuritehas.ee
Sännas õpetatakse kuivkäimlat ehitama
9. juulil algusega kell 11 toimub Sänna kultuurimõisas järjekordne permakultuuri õpituba. Sel korral on plaanis: vett säästvad lahendused kodus – kuivkäimla ehitamine.
Koolitust juhendab Peep Tobreluts, kes on ökoehitusest huvitunud juba 15 aastat. Peep on Soome käimlaühingu (www.huussi.net) esindaja Eestis. Ta teeb tihedat koostööd nii kodumaiste ökoehitajate kui ka rahvusvaheliste erialaühingutega.
Registreerimine: ieva.dubanevica@gmail.com või tel 5608 3757 (Ieva Dubanevica).
Rohkem infot: http://permakultuur.wordpress.lv/
Sänna kultuurimõis kutsub õppima ussikomposti tegemist
Õpituba juhendab Dr. Manfred Meyer Saksamaalt, kes on kompostimise ekspert ja elanud Eestis juba 15 aastat. Õpituba tõimub saksa keeles eestikeelse tõlkega.
Natuke ussikompostist: «…Ussid töötlevad orgaanilist ainet – sõnnikut ja komposti – palju kiiremini ja täielikumalt, kui mullas sisalduvad mikroorganismid kompostimise protsessis. Neelates koos mullaga suurel hulgal taimseid jäätmeid, lihtümarusse (nematoode), mikroobe, seeni, vetikaid vihmaussid seedivad neid, eritades koos koproliitidega (usside poolt eritatavad mullahunnikud) suurel hulgal huumust, omaenese mikrofloorat, aminohappeid, fermente, vitamiine ja teisi bioloogiliselt aktiivseid aineid, mis suruvad alla haigusttekitavat mikrofloorat. Seejuures orgaaniline mass kaotab oma lõhna, hävineb nakatis, omandab granuleeritud vormi ja mulla meeldiva lõhna. Teine usside unikaalne omadus seisneb nende võimes kuivendada ja struktureerida pinnast, läbides seda oma käikudega…»
Õpituba on tasuta. Võta kaasa head-paremat teelauale. Meie poolt on tee ja pisike lõunasöök. Loe edasi: Sänna kultuurimõis kutsub õppima ussikomposti tegemist
Sännas saab reedel õppida mandala-juurviljaaia rajamist
Reedel, 10. juunil algusega kell 10.00 toimub Sänna Kultuurimõisas permakultuuri õpituba. Sel korral on plaanis maitsetaime-spiraali ja mandala-juurviljaaia loomine.
Maitsetaime-spiraali kasutamine permakultuuri aiapidamises tähendab kogu looduse potentsiaali kasutuselevõtmist. Spiraalselt taimede kasvatamine täiustab sinu maitsetaimeaeda; ringikujuliselt asetatud kivid hoiavad mulda paigal seal, kuhu oled oma taimed istutanud.
Kivid soojendavad ja hoiavad mulla niiskust. Spiraalselt laotud kõrgem serv annab mitmekesised tingimused, luues suure saagikuse väikese maa-ala peal. Seda on kerge hoida niiskena ja hiljem kerge saaki koguda. Mandala-aed on permakultuuris täiesti tavaline lähenemine, täpselt nagu ka maitsetaimede spiraal.
Mandala-aia kasu:
* peenravahedest on lihtne taimi kätte saada, ilma et trambiks teiste taimede peal.
* ei ole kaevamist ega muud maaharimist
* ala on maksimaalselt produktiivne
Õpituba on tasuta. Meie poolt on tee, näksid ja väike lõunasöök. Projekti toetab: Avatud Eesti Fond
Allikas: www.kultuurimois.kultuuritehas.ee
Sännas saab neljapäeval õppida multšimist
Neljapäeval, 9. juunil algusega kell 10.00 toimub permakultuuri õpitubade sarjas kartulimaa tegemine ja kartuli istutamine (papi peale põhu alla).
Kuna nii mulla kündmine kui ka kaevamine lõhub mulla struktuuri ning pöörab väheviljaka mullakihi üles, siis soovitab permakultuur multšimist. Ehk teisisõnu näeks kartulipanek välja nii, et kartul asetatakse maapinnale ning multšitakse kõikvõimaliku orgaanikaga alates põhust lõpetades niidetud muruga. Ja sügisel võetakse selle kihi alt korralik kartulisaak.
Milles seisneb siis multšimise ime? Mingit imet tegelikult polegi. Multš hoiab lihtsalt mulla niiske ja jaheda, vihmahood ei peksa multšiga kaetud mulda kinni ega takista seetõttu hapniku juurdepääsu.
Kuid loomulikult pole kartul ainus kultuur, mida saab kasvatada. Ainult orgaanikaga multšides saab kasvatada kõikvõimalikke ettekasvatud taimi, nagu näiteks kurgid ja kapsad.”
Meie poolt on tee, näksid ja väike lõunasöök. Õpituba on tasuta, projekti toetab Avatud Eesti Fond.
Allikas: www.kultuurimois.kultuuritehas.ee
Lilleorus tuleb sügisel permakultuuri koolitus
Kursuse tutvustuse leiab Lilleoru kodulehelt. Huvilistel palutakse anda varakult märku oma osalemissoovist ja kinnitada seda ettemaksu tasumisega maikuu lõpuks. Tegemist on mahuka kursuse ja mitme välisõpetajaga, on kursuse toimumise tagamiseks vajalik varajane selgus.
Permakultuur (ingl k ‘permaculture‘ tuleneb sõnadest permanent ja agriculture) on jätkusuutliku eluviisi kavandamise ja kujundamise metoodika, mis põhineb looduslike ökosüsteemide eeskujul.
1970ndatel austraallaste Bill Mollisoni ja David Holmgreni poolt välja kujundatud süsteem sai alguse põllumajandusest, ajendiga leida positiivne lahendus eesseisvale keskkonna- ja energiakriisile. Permakultuuri mõiste ja rakendus on mõnekümne aasta jooksul jõudsalt arenenud ning täna tähendab see nii püsivat põllumajandussüsteemi kui püsivat, kestvat kultuuri, mis toimib looduse osana.
Täpsem info: Ave Oit, ave@kogukonnad.ee
Sännas läheb laupäeval kanatraktori ehitamiseks
21. mail algusega kell 11 toimub Sänna Kultuurimõisas permakultuuri õpituba. Sel korral on plaanis kanaaia ja “kanatraktori” ehitamine.
Mis on kanatraktor?
“Kanatraktor on selline puur, mis tõstetakse maa-alale, mille kanad siis kenasti umbrohust ja kahjuritest puhtaks nokivad, ise samal ajal seda ka väetades ja kobestades. Kana, kes tavatalus tähendaks ainult munejat või lihakana, saab lisaväärtuse, töödeldes ette maad, mida pärast saab kasutada viljakaks ja umbrohuvabaks kasvualaks. Kui üks plats on kanade poolt ära töödeldud, asetatakse „kanatraktor” järgmisele lapile ja sama asi toimub uuesti. Näiteks sedasi pani siin perenaine kanad rohimisel tekkinud umbrohuhunniku peale. Kanad töötlevad selle hunniku kenasti läbi, saavad söönuks ja järele jääb väetatud ja kobestatud viljakas pinnas…”
Vaata pilte: http://home.centurytel.net/thecitychicken/tractors.html
Kõik on kutsutud ja oodatud, et koos teha, ideid jagada ja mõnusalt aega veeta. Korraldajate poolt on tee, näksid ja väike lõunasöök.
Õpituba juhendab Andres Kaarelson. Õpituba on tasuta. Projekti juhib Ieva Dubanevica. Toetab Avatud Eesti Fond.
Teemi Är’ raames on Sänna kultuurimõisas
permakultuuri õpituba
Sänna kultuurimõisa Teemi Är’ talgutel koristatakse lagunenud kuurid ja lõigatakse saadav puitmaterjal küttepuuks. Samal päeval on plaanis permakultuuri õpituba ning permakultuuri kasvuhoone ja kasvulavade ehitamine.
Kell 10 laupäeval algavatele talgutele tuleks kaasa võtta võimaluse korral mootorsaag, kindad, tööriistad, töösaapad ja piknikukorv. Talgulistele pakutakse teed, talgusuppi ja võimalust kümblustünnis lõõgastuda. Talgule saab registreeruda siin: http://talgud.teemeara.ee/events/saenna
Eelmisel aastal alustati Sänna kultuurimõisa juures permakultuuri aia loomisega. Sai tegeletud permakultuuri põhielementidega: kasvuhoone ja juurvilja- ning ürdiaia loomisega. Sel aastal jätkatakse alustatut ja soovitakse arendada permakultuuri süsteemi laiemalt. Sestap kutsuvad Sänna “mõisnikud” osalema erinevates õpitubades kogu suve jooksul kuni oktoobrini välja.
Esimene tänavune õpituba toimubki laupäeval, 7. mail ning teine pühapäeval, 8. mail kell 10. Kaasa võiks võtta vana kasutu klaasi. Kõik on kutsutud ja oodatud, et koos teha, ideid jagada ja mõnusalt aega veeta. Mõisa poolt on tee, näksid ja väike lõunasöök. Projekti juhib Sänna kultuurimõisas elav lätlanna Ieva Dubanevica. Projekti toetab AEF Noortefond.
Info (varsti tuleb rohkem): http://permakultuur.wordpress.lv/
Mis on permakultuur? See on igaühe ökoloogiline võimalus, radikaalne lähenemine toidu tootmisele, energiamajandusele, vee kasutamisele, saastamisele, hõlmates metsa- ja põlluökosüsteemide kujundamist, maastikuarhitektuuri, öko-aiandust ja ehitusarhitektuuri. Kasutatakse tehnoloogiaid, mis annavad kõrget tulu madala sisendenergiaga, saavutades mitmekesise ja püsiva ressursi. Permakultuuri kujundamise põhimõtted on rakendatavad nii linna- kui ka maaelanikele. Permakultuur on kunst ja teadus ühes, mis rakendab loodusseadusi kujunduses ja konstruktsioonides. Kasutades neid seadusi, saavutatakse jätkusuutlik elamissüsteem.
Sännas korraldatakse permakultuuri õpitoad
7. ja 8. mail algusega kell 10.00 toimuvad Sänna Kultuurimõisas permakultuuri õpitoad: kasvuhoone ja kasvulavade ehitamine.
Eelmisel aastal alustasime Sänna Kultuurimõisa juures permakultuuri aia loomisega. Sai tegeletud permakultuuri põhielementidega: kasvuhoone ja juurvilja- ning ürdiaia loomisega. Sel aastal jätkame alustatut ja soovime arendada permakultuuri süsteemi laiemalt. Sestap kutsume osalema erinevates õpitubades kogu suve jooksul kuni oktoobrini välja.
Nõnda alustame sel aastal esimese õpitoaga 7. mail. Kui Sul on kodus olemas vana kasutut klaasi, võta kaasa! Kõik on kutsutud ja oodatud, et koos teha, ideid jagada ja mõnusalt aega veeta. Meie poolt on tee, näksid ja väike lõunasöök. Projekti juhib Ieva Dubanevica. Projekti toetab AES Noortefond. Loe edasi: Sännas korraldatakse permakultuuri õpitoad
Mitmel pool Eestis saab vaadata permakultuuri filmi
Kõik filmihuvilised on lähiajal oodatud vaatama huvitavat dokumentaalfilmi “Kavand eluks. Permakultuur: Toidumetsa talu lugu”.
Film on valminud Austraalias 2010. aasta septembris ning jutustab loo Brookmani perekonnast ja nende permakultuuri põhimõtetel toimiva mahetalu eelloost ja arengust 30 aasta jooksul. Film erineb paljudest keskkonna, toidutootmise ja inimkonna tuleviku teravaid probleeme käsitlevatest dokumentaalfilmidest selle poolest, et keskendub probleemide asemel konkreetsetele lahendustele, mida saab üks perekond ette võtta nende probleemide leevendamiseks.
Kuigi Eesti kliima erineb Austraalia kliimast, siis põhimõtteid ja lähenemisviisi elupaiga rajamisele ja toidu kasvatamisele on sellest
filmist võimalik kindlasti õppida. Filmis on palju lühikesi intervjuusid pere liikmete, abiliste ja ka permakultuuri mõiste ühe autori David Holmgreniga. Samuti on intervjuude vahele pikitud animatsioone permakultuurse talu rajamiseks vajaliku maastiku profiili arvestamise ja vee liikumise analüüsi kohta. Lühike episood on ka linnade jätkusuutliku planeerimise teemal. Filmi pikkus on 1 tund 8 minutit, film on inglise keeles eestikeelsete subtiitritega. Loe edasi: Mitmel pool Eestis saab vaadata permakultuuri filmi
Võimalus osaleda permakultuuri profikursusel Eestis
Tegemist on suurepärase kursusega, et varustada ennast täispaketi teadmiste ja oskustega, mida on vaja igaühel, kes tegeleb jätkusuutlike kogukondade rajamisega maal või linnas. Et suur osa kursusest on praktiline õpe, viivad kursuse läbi 2-4 permakultuuri õpetajat.
See oleks 10-14 päevane kursus, mis vastab 72-tunni mahuga rahvusvahelisele õppekavale ja annab kursusel osalejale õiguse kasutada sõna permakultuur professionaalses mõttes.
Vaata permakultuuri kohta lähemalt The Farm kodulehel või Albert Batesi blogist. Loe edasi: Võimalus osaleda permakultuuri profikursusel Eestis
Permakultuuri kursus Piusal
Põlvamaal Piusa kandis korraldatakse septembri keskel sissejuhatav permakultuuri kursus teemal “Jahe kliima ja kodud”.
Permakultuur on disainisüsteem, mille eesmärgiks on tagada inimeste vajadused vee, toidu, peavarju ja jäätmemajanduse osas, mis samal ajal oleksid kasulikus kooskõlas looduskeskkonnaga. Tootlikke maastikke luues jäljendatakse permakultuuris looduslike ökosüsteemide põhimõtteid. Permakultuuris kasutatakse kohalikke ressursse, lihtsaid igaühele arusaadavaid tehnikaid ning loovust.
17.-19. septembrini toimuva kursuse eesmärk on anda esmane sissejuhatus permakultuuri põhilistesse mõistetesse ja meetoditesse. Kursusel kombineeritakse loenguid ja teooriat praktilise tegevusega. Juhendajateks on Mari Korhonen (Soome) ja Aaron Jerad (USA). Lisateave: http://www.wellspringpermaculture.com/
Kahepäevasel kursusel kõneldakse permakultuuri alustest ja eetikast (maa eest hoolitsemine, inimeste eest hoolitsemine, ülejäägi jagamine, disaini põhimõtetest ja meetoditest (jälgimine ja koostöö looduse ning looduse järgnevusega, kasulike sidemete suurendamine, kuidas suurendada tulu, energia ning ressursside kogumine ja ringlus), samuti ökoloogilise aianduse ja toidumetsa pidamise alustest.
Kursus on tasuline, tõlg eesti keelde. Täpsem info ja registreerumine 10. septembriks e-posti aadressil liina.jarviste@enut.ee, www.juured.ee