pakane

Eesti Korteriühistute Liit: tühja korterit ei tohi kütmata jätta

Krõbe talvepakane on taas tõstatanud paljude ühistute jaoks olulise probleemi. Kui majas on tühje kortereid, siis kuidas tagada neis mõistlik temperatuur? “Talv toob selle probleemi taas teravalt esile siis, kui majas on tühje kortereid, mille omanikud seal sees ei ela ja need korterid lihtsalt kütmata jätavad. Samas peab olema korteris tagatud mõistlik temperatuur, mis meie hinnangul võiks olla vähemalt +18 kraadi,” rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.

“Selge on see, et praeguste ilmadega korteri tühjaks ja kütmata jätmine on kurjast – külmuda võib maja vee- ja kanalisatsioonitorustik, kannatavad ka naaberkorterite elanikud. Ka seaduses on kirjas, et korteriomanik ei tohi kahjustada kaasomandis olevat vara, mille hulka kuuluvad maja konstruktsioon, vee-, kanalisatsiooni- ja küttetorustik. Uude ettevalmistamisel olevasse korteriomandi ja -ühistu seadusse soovime aga konkreetselt korterite miinimumtemperatuuri nõude lisamist,” rääkis Mardi.
Loe edasi: Eesti Korteriühistute Liit: tühja korterit ei tohi kütmata jätta

Pühapäeval langeb temperatuur -35 kraadini

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI) andis külmahoiatuse, kuna eeloleval nädalavahetusel langeb õhutemperatuur erakordselt madalale: laupäeva öösel (4.02.) on minimaalne õhutemperatuur -27..-32ºC ja pühapäeval (5.02.) -30..-35ºC.

EMHI nädala prognoos on järgmine:

3.02. Reedel möödub lõuna poolt madalrõhkkond ja katab ööks taeva pilvedega ning toob vähest lund. Päeval pilved hõrenevad ja saju võimalus on väiksem. Puhub tugev idakaare tuul. Õhutemperatuur on öösel -20..-26, kui taevas hommikuks selgineb, võib kohati -29°C-ni langeda, päeval -15..-20°C.

4.02. Laupäeval taandub madalrõhkkond Läänemere lõunavete kohale ja kõrgrõhuala mõju on taas enam tunda. Pilved hõrenevad ja pakane tugevneb uuesti. Õhutemperatuur on öösel saartel kuni -23, mandril -27..-32°C, päeval saartel -14..-17, mandril -19..-24°C.

5.02. Pühapäeval jääb ülekaalu kõrgrõhkkonna mõju. Ilm on sajuta ja selgineva taeva all võib õhutemperatuur erakordselt madalale langeda, öösel saartel -20..-25, mandril -29..-35°C, päeval mandril -19..-24, saartel -11..-15°C. Loe edasi: Pühapäeval langeb temperatuur -35 kraadini

Talitantsijad trotsivad Viljandis pakast

Neljapäeva õhtul Pärimusmuusika Aidas avatava 3-päevase Viljandi talvise tantsupeo kulminatsioonina astub laupäeval pakaselisel Vabaduse platsil tantsusõõridesse üle tuhande inimese. 14. korda peetava talipeo eestvedajad on algusest peale tahtnud iselaadse ettevõtmisega näidata, et tantsust saab rõõmu ja tervist ammutada igasugustes oludes.

Peakorraldaja Vaike Rajaste sõnul pole tegelikult suurt vahet, kas tantsitakse soojas toas või pakaselisel linnaväljakul. „Peaasi, et hing on lusti täis,“ sõnas ta. Kuigi Eesti vanima ja suurima talvise tantsupeo ajaloos on folkloorseid tantse ette võetud nii lumes kui poris, möönis Rajaste, et selleks korraks ennustatav 30-kraadine külm on erakordne. „Tuleb tunnistada, et nii madala temperatuuriga pole me varem rinda pistnud, aga vaevalt me jänni jääme. Vähemalt pole siiani ükski registreerunu teatanud, et ta külma pärast tulemata jätab.“

Eile lõunaks oli internetis end laupäevasele suurele ühistantsimisele kirja pannud 1006 tantsijat 78 rühmast, mida on mõnevõrra rohkem, kui eelmistel aastatel. Et tänavu möödub 110 aastat tantsutaat Ullo Toomi sünnist, on esitamisele tulev repertuaar valitud tema 1953. aastal ilmunud raamatust «Eesti rahvatantsud».

Laupäeval oodatakse huvilisi lisaks ühistantsimisele Pärimusmuusika Aita õpitubadesse, aga ka rahvatantsuansambli Tarbatu kontserdile ja simmanile. Päeva juhib tuntud tantsuõpetaja Märt Agu.
Loe edasi: Talitantsijad trotsivad Viljandis pakast

Autodest, külmast ja käivitamisest

Et talv veel kestab ning ka külmad ilmad pole otsa saanud, on autoomanike igapäevased käivitamismured ikka ja jälle aktuaalsed. Järgnevas loos jagab muusik ja raadiohääl Raen Väikene oma mõtteid ja kogemusi, mis hiljutistel aegadel omandatud.

Täisväärtuslik talv, lume ja pakasega, on igati tore ja tänuväärne ettevõtmine, aga auto-omanikule tekitab see, teadagi, erinevaid lisamuresid.

Eks jõuga (turbobooster aku, käima tõmbamine, eeter õhuvõtjasse jne) äratab ellu ka täiesti surnuks külmunud auto, aga kui tahta oma neljarattalisse sõpra natuke säästlikumalt suhtuda, siis on ka mõned leebemad meetodid olemas.

Üks väga mõnus asi on mootori eelsoojendus. Neid on kahte erinevat tüüpi – autonoomsed ja elektrilised. Esimesed töötavad väikese põleti baasil, mis siis põletab kütust ja sellega soojendatakse üles nii mootor kui ka salong. Kindlasti väga mugav, eriti kui asja juhtida taimeri või suisa mobla pealt. Samas, autonoomsed soojendused on väga keerukad ja ka kallid. Ja veel, kuna need töötavad auto aku pealt, siis on need päris suureks koormuseks. Seetõttu ei soovitatagi autonoomset soojendust pruukida ajaliselt pikemalt kui on järgnev sõit, et aku jõuaks taastuda. Kes teeb ainult lühikesi linnaotsi, sellele võib akuprobleem päris tõsiseks osutuda. Loe edasi: Autodest, külmast ja käivitamisest

Pakane on valla! 

Nädal pärast küünlapäeva, aega, mil vanarahvatarkuse järgi murdub talve selgroog, hakkas hoopis külmenema. Ja lõppu pole nagu nähagi.  Mõned küsimused ja vastused Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi kodulehelt.

Kust tuli see külmalaine? Arktikast. Sakslased panid praegu meie kohal laiutavale kõrgrõhkkonnale nimeks Heike, just aga lahkus Gabriela. Meeldetuletuseks: sel aastal on tsüklonid meeste nimedega, rõhuvad Euroopat aga naisenimedega antitsüklonid. Tõeliselt ohtlikuks külmalaineks on praegust aega vara nimetada, sest -30kraadist temperatuuri on mõõdetud vaid kahel hommikul.

Teatmiku „Eesti kliima riskid” (EMHI 2008) järgi peetakse inimese tervisele eriti ohtlikuks ööpäeva miinimumtemperatuuri püsimist temperatuuril -30 ºC ja alla selle viie või enama ööpäeva vältel.  Alates 1961. aastast on Eestis õhutemperatuur langenud -30 kraadini ja alla selle 25 aastal. Aastatel 1963-1970 ja 1976-1980 mõõdeti selliseid pakaseid igal aastal.

Karm külmalaine oli 1978. aasta lõpupäevil (Narvas 42,6 , Kuusikul 40,6 ja Valgas 40,5 miinuskraadi). Viimase veerandsajandi jooksul on aga nii külma ilma ette tulnud harvemini. Talvedel aastast 2000/2001 alates on viiel korral temperatuur langenud alla -30 pügala. Ja huvitav on see, et külmad aastad käivad paarikaupa (aastail 2008 ja 2009 me ei näinudki korralikku pakast). Nii et järgmine talv tuleb ehk soojem.

Külmalaineist veel. Teatmiku andmeil oli aastail 1961-2007 Eestis seitse sellist perioodi, kus õhukülm püsis mitu päeva jutti allpool 30 miinuskraadi. Pikim neist oli 1987. aasta jaanuaris, tervelt kaheksa päeva Tartu- ja Jõgevamaal.

Mis on Eesti absoluutne talvine miinimumtemperatuur? Detsembri külmarekord mõõdeti Narvas 1978. aasta eelviimasel päeval (-42,6 kraadi). Jaanuari rekordiks on muidugi -43,5º , mõõdetud Jõgeval tõnisepäeval, 17. kuupäeval 1940. aastal. Veebruari rekordini (-39,0º) jääb samuti tükk maad. See saadi 1. veebruaril samas paigas 1956. aastal. Muide, ka mullune kõige madalam kraadiklaasi näit (-32,4º) registreeriti Jõgeval.

Mis on tuulekülm?
Teisiti nimetatakse seda parameetrit ka tajutavaks külmaks. Igaüks teab, et mida tugevam on tuul, seda kiiremini kaotab keha soojust, seda külmem tundub õhk. Seetõttu tundub tuulisemal hommikul pakane tavalisest jubedam olevat. Meteoroloogid kasutavad külmatunde arvutamiseks valemeid, lähtudes tegelikust õhutemperatuurist ja tuule kiirusest.  Sellest näitajast tuleks lähtuda ka laste kooli saatmisel, riietumisel jne. Näiteks 18. veebruari varahommikul mõõdeti Jõgeval õhus -31,8 ºC, kuna puhus nõrk tuul 0,8 m/s, siis pidid sealsete elanike näod taluma 35kraadist tuulekülma.

Käreda pakase korral võivad nooremad koolilapsed koju jääda

Terviseamet tuletab meelde, et käreda pakase korral tuleb lapse kooliteele saatmisel arvestada välisõhu temperatuuri ja tuule kiiruse koosmõjust sõltuvat tuule-külma indeksit, sest alles kahe komponendi koosmõjul saame teada organismile tegelikult toimiva välisõhu temperatuuri.

Laps võib koju jääda, kui sõit kooli ja tagasi ei ole korraldatud ja tegelikult toimiv välisõhu temperatuur on:
1) miinus 20 ºC ja madalam 1.–6. klassis;
2) miinus 25 ºC ja madalam 7.–9. klassis.

Madalast välisõhu temperatuurist hoolimata kooli tulnud õpilastele tuleb korraldada koolis erinevaid tegevusi.

Kehalise kasvatuse tunde võib õues läbi viia:
1) 1.–6. klassi õpilastele tegelikult toimival välisõhu temperatuuril kuni miinus 10 ºC;
2) 7.–12. klassi õpilastele tegelikult toimival välisõhu temperatuuril kuni miinus 15 ºC;
3) mõõduka tuule korral tuulekiirusel kuni 8 m/s.

Vaata tuulekülma andmeid EMHI kodulehelt.

Õppetunnid jäetakse ära õpperuumis, kus õhutemperatuur on vähem kui 19 ºC ja võimla õhutemperatuur on vähem kui 18 ºC.

Saaremaa koolilapsi külm ei heiduta

Kuigi pakane lubaks vanematel 1.–6. klasside õpilased praegu koju külmapüha pidama jätta, kasutavad seda võimalust vähesed.

Eile tehtud küsitlus Saaremaa koolides näitas, et kohati kuni 25 ja enama kraadini küündinud pakane õppeasutuste tööd oluliselt ei häirinud ja puudujate hulka ei tõstnud.

Lähemalt loe SIIT

Külma põhjustatud rööpamurd katkestas Tallinna-Tartu rongiühenduse

Jõgeva ja Kaarepere vahel avastati eile kella 14.40 ajal käredast pakasest põhjustatud rööpamurd. Seetõttu jäi Tartu-Tallinna kiirrong Kaarepere jaama ootama, reisijad istusid hiljem bussidele ümber ning jätkasid sõitu Tallinnasse.

Eesti Raudtee pressiesindaja Urmas Glase ütles eile, et rööpamurd võib tekkida järskude temperatuurimuutuste korral, kui väikesed mõrad-praod paisuvad näiteks nii suureks, et rööbas läheb pooleks.

Kell 16.35 said Eesti Raudtee töömehed katkise raudteelõigu remonditud ning rongid pääsesid jälle liikuma.