Peale Tallinna loomaia paikneb üle Eesti veel vähemalt 14 pisemat kuid täiesti arvestatava tähtsusega loomaparki: Muhu saarel, Lääne-Virumaal, Võrumaal, Valgamaal, Läänemaal, Harjumaal, Pärnumaal, Järvamaal, Tartumaal. Juuni keskpaigas külastasid Sindi gümnaasiumi õpetajad Vooremaa maastikukaitsealal asuvat Elistvere loomaparki.
Enne haldusmuudatust Jõgevamaal Tabivere vallas, nüüd Tartu maakonna Tartu vallas kümnel hektaril laiuvas loomapargis võib kohata võimalikult looduslikus keskkonnas Eesti metsades elavaid loomi. Nende nimetuste loetelu, keda võib hea õnne korral näha, on päris pikk. Õnne läheb vaja seepärast, et suhteliselt suurel pargialal ei pruugi nad alati inimeste ootel passida.
Kohe ekskursiooni alguses viis giid meid euroopa piisoneid vaatama. Praegu neid Eesti vabas looduses küll ei ela, aga kunagi elasid 500-900 kg kaaluvad piisonid terves Euroopas kuni Kaukaasiani kagus ja idas Volga jõeni. 19. sajandiks jäi järele üksnes kolm asurkonda. Tänapäeval on Euroopa piisonid levinud Kaukaasias, Poolas, Leedus. Looduslikult elavad nad lehtmetsades ja hajusate lagendikega segametsades, samuti soistes metsades. Toiduks maitsevad rohttaimed, oksad, tammetõrud, põõsaste ja puude lehed. Giid ütles, et olgu piisonite käitumine aedikus nii ontlik kui tahes, peab inimene sellest hoolimata liigsest sõprusest ja lähedusest hoiduma, sest neil on hoomamatu jõud ja muidugi suured sarved. Kuid isekeskis ei näi neil probleeme olevat, elavad rahus ja kannavad hoolt järglaste sigitamisel. Peamiselt toimetavad piisonid öösiti ja hommikuti, puhkavad enamasti õhtuti.
